Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus B.I-d süüdistatakse selles, et tema 08.11.2024.a. kella 09 ajal tekkinud sõnavahetuse käigus tungis Valga vallas Valga linnas XXX asuvas XXX kallale õpetaja M.S-ile, kellele lõi käega kaks korda parema õla piirkonda. Oma teoga põhjustas kannatanule füüsilist valu.

Valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, pani B.I toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. ... selles, et tema isikute grupis koos K.K’iga võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil võttis 15.07.2025 kell 03.00 paiku Valga maakonnas Valga linnas XXX juurde pargitud J.U’le kuuluva mootorsõiduki Renault Megane registreerimismärgiga XXX XXX väärtusega 300 eurot, millega sõideti Valga linnas ja seejärel jäeti sõiduk maha Valga linnas XXX asuvate garaažide juurde. Võõra vallasaja omavolilise ajutise kasutamisega grupi poolt, pani B.I toime KarS § 215 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 08.11.2024.a. ja 15.07.2025 kuritegude toimepanemise ajal oli B.I xx -aastane. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav, süüdistatava kaitsja ja seaduslik esindaja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 121 lg 1 ja KarS § 215 lg 2 p 2 järgi. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmise- ning mõjutusvahendi kohaldamisega. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused mõjutusvahendi kohaldamisel KarS § 215 lg 2 p 2 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. KarS § 121 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus võib vähemalt neljateist- kuid alla kaheksateistaastaselt kuriteo toimepannud isikule, kelle kõlbelise ja vaimse arengu tase ning võime oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida on piiratud, kohaldada mõjutusvahendeid vastavalt KarS § 87 lg 1 p-dele 1-10. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid mõjutusvahendi kohaldamise. Süüdistatav tuleb vabastada karistusest ning põhjendatud on kohaldada talle mõjutusvahendite vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2024 määrusest nr 87 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 886 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1329 eurot. KrMS § 179 lg 3 kohaselt KarS § 87 lõike 1 alusel alaealisele mõjutusvahendi kohaldamisel sundraha ei määrata. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava B.I kaitsjate esinemise eest

kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna kokku 803,45 eurot. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 44,64 eurot. Kaitsja kohtus esitatud taotlus on põhjendatud ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjat tuleb selles ulatuses tasustada. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades asjaolu, et B.I on alaealine, kellel puudub endal sissetulek, on KrMS § 180 lg 3 alusel põhjendatud jätta tema menetluskulud tervikuna riigi kanda. Kohtu muud põhjendused KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde 1 DVD-plaat videosalvestistega. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada e-sigaret (pakend 1) ja kaks DNA-proovi (pakendid 2 ja 3), mis asuvad Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.