Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus D.L-i süüdistatakse selles, et tema 07.04.2025 südaöö paiku kolkis jõuliselt XXX 1 korter 12 välisuksele. Kohe, kui kannatanu I.A avas lukustatud korteri välisukse, hakkas D.L kannatanut rusikatega peksma näkku ja pähe. Kannatanu taganes ja kukkus selg ees köögis asuvale diivanile, misjärel D.L läks põlvedega kannatanule peale ja jätkas rusikatega kannatanu peksmist näkku ja pähe. Eelnimetatud tahtliku tegevusega põhjustas D.L kannatanule I.A-le füüsilist valu ja järgmised tervisekahjustused: põrutushaava ja verevalumi parema kulmu alla, alahuult läbistava haava, ninaluude killunenud nihkega murru ning ninavaheseina vigastused koos vaheseina nihkumisega, verevalumi ja pehmete kudede turse ninale – kogumis vigastused, mille paranemine kestab rohkem kui neli nädalat ja vähem kui neli kuud.

Teise inimese tervise kahjustamisega, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, millega on tekitatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli nädalat, pani D.L toime KarS § 121 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 121 lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui D.L kaheksateistkuulise (18) katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 121 lg 2 p 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2024 määrusest nr 87 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 886 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1329 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava D.L-i kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 207,24 eurot. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 44,64 eurot. Kaitsja kohtus esitatud taotlus on põhjendatud ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjat tuleb selles ulatuses tasustada. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja

resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta D.L-ilt väljamõistetavast sundrahast 664,50 eurot, kohtueelse menetluse kaitsjatasust 103,62 eurot ja kohtumenetluse kaitsjatasu 44,64 eurot riigi kanda. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 768,12 eurot: sundraha 664,50 eurot ja riigi õigusabi tasu 103,62 eurot. Menetluskulude tasumine määrata ositi 12 kuu jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta toimiku materjalide juurde 1 DVD+R plaat salvestistega. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.