Liiklussüüteod

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Kokkuleppe sisu Sander Viksi süüdistatakse KarS § 424 lg 1 selles, et tema juhtis 13. novembril 2024 kella 18:30 paiku Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Pajusi külas Põltsamaa-Pajusi-Luige tee 7. kilomeetril mootorsõidukit Audi A6 registreerimismärgiga XXX XXX, olles alkoholijoobeseisundis, kui tõendusliku alkomeetri lõpliku mõõtetulemuse kohaselt oli tema poolt väljahingatava õhu alkoholisisaldus 1,18 mg/l kohta. Lisaks puudus Sander Viksil vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Sander Viks rikkus kuriteo toime panemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukijuht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes

olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Lisaks eelnevale rikkus Sander Viks liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. KarS § 424 lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest küsib prokurör kohtus S. Viksile karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 13.11. – 15.11.2024, s.o 3 päeva, mil S. Viks oli kahtlustatavana kinnipeetud, ja lõplikule ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 5 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta karistuseks mõistetud vangistus tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui S. Viks ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kriminaalmenetluse kulud on sundraha 1329 eurot ja määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 181,04 eurot, kokku 1510,04 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et kokkulepe on temale arusaadav, see vastab tema tahtele ning ta jääb selle juurde. Prokurör jäi samuti kokkuleppe juurde ning palus selle kinnitada. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel on kokkulepe sõlmitud, järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Süüdistatav väljendas kokkulepet sõlmides oma tegelikku tahet ning ta sai aru kokkuleppe sisust. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse tunnistada S. Viks süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ning mõista temale karistus vastavalt kokkuleppele. S. Viksi menetluskuludeks on kohtueelses menetluses makstud kaitsja tasu 181,04 eurot ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o otsuse tegemise ajal 1329 eurot. Menetluskulud kokku on 1510,04 eurot, mis KrMS § 180 lg 1 alusel ja vastavalt poolte kokkuleppele kuulub S. Viksi riigi tuludesse väljamõistmisele. Vastavalt poolte kokkuleppele ja KrMS § 180 lg-le 3 on S. Viks kohustatud tasuma menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.