Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistuse sisu Kalmer Hõlsti süüdistatakse selles, et tema: - 15.03.2025 kella 16.00 paiku xxx talus kasutas füüsilist vägivalda A.T. suhtes, mis seisnes selles, et tüli käigus Kalmer Hõlst lükkas tugevalt kahe käega A.Td, tekitades oma tegevusega kannatanule valu õlapiirkonda. Seejärel tüli jätkudes pani parema käe kannatanu kõrile ja lükkas kannatanu jõuga vastu elutoas voodi kõrval asunud kappi, mille tagajärjel kannatanu kukkus seljaga kapi ääre vastu. Misjärel lükkas A.T. jõuliselt kahe käega elutoas asuva voodi peale ning ronis A.T. peale ning surus oma kätega kannatanu õlgadele. Oma tegevusega põhjustas Kalmer Hõlst kannatanule füüsilist valu. - 08.08.2025 kella 21.15 paiku xxx talus viskas metallist gaasipõleti resti A.T.le vastu vasakut jalga põlve piirkonda, misjärel tõukas kannatanu elutoas olevale diivanivoodile pikali selili asendisse. Seejärel Kalmer Hõlst pani oma vasaku küünarvarre A.Le vastu kaela ja surus sel viisil kannatanu kõrile, mille tagajärjel oli kannatanul raske hingata. Oma tegevusega tekitas Kalmer Hõlst kannatanule füüsilist valu ja põlve põrutuse, vasakule põlvele hematoomid läbimõõduga 4cm ja 2 cm. Seega pani Kalmer Hõlst toime KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava väärkohtlemise lähisuhtes ja mis on toime pandud korduvalt. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Helen Puks, süüdistatav Kalmer Hõlst ja tema kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel sõlmisid kokkuleppe järgnevas. K. Hõlst tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning teda tuleb karistada 1 aastase vangistusega. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui K. Hõlst 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 ettenähtud kontrollnõudeid. KarS 75 lg 4 alusel võtab K. Hõlst endale kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest hiljemalt 2 nädala jooksul registreerida vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames ühes järgnevatest raviasutustest: Tartu Ülikooli Kliinikum; Lõuna-Eesti Haigla; Pärnu Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Raplamaa Haigla; Valga Haigla; Kuressaare Haigla; Viljandi Haigla; OÜ AJK Kliinik; Narva Haigla ning läbima esmase hindamise teenuse meditsiiniasutusest saadud ajal. KarS § 75 lg 2 p 5 alusel on K. Hõlst kohustatud käitumiskontrolli ajal alluma ettenähtud alkoholi tarvitamise häire ravile, kui sellise vajaduse tuvastab alkoholitarvitamise häire ravi teenuse esmase hindamise käigus vaimse tervise õde. K. Hõlst on nõus ravi läbimisega ning annab selleks oma nõusoleku. Mõista K. Hõlstilt välja riigieelarve tuludesse määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 177,48 eurot ja sundraha 664,50 eurot, s.o menetluskulud kokku 841,98 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundraha summas 664,50 eurot riigi kanda. K. Hõlstil puudub ametlik töökoht, teeb juhutöid ning ligikaudu xxx eurot õnnestub juhtöödega teenida. K. Hõlst peab üleval kahte last, kes ei ole küll alaealised aga elavad vanematega. K. Hõlstil on eluasemelaen, mida on jäänud maksta ca xxx eurot (iga kuu 200 eurot maksena). Võimaldada K. Hõlstil tasuda menetluskulud summas 841,98 eurot ositi 12 kuu jooksul, kuivõrd on ilmne, et K. Hõlstil puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kriminaaltoimikuga ning veendus kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatav väljendas kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, ning kohtumenetluse pooled jäid istungil kokkuleppe juurde. Kohtu hinnangul pole kokkuleppemenetluses rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ja kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. K. Hõlst tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning teda tuleb karistada sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ja karistuse eesmärkidele. Kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 177,48 eurot ja sundraha 664,50 eurot, s.o menetluskulud kokku 841,98 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel tuleb jätta riigi kanda sundraha 664,50 eurot, sest K. Hõlstil puudub ametlik töökoht, teeb juhutöid ning juhtöödega õnnestub teenida ligikaudu xxx eurot. K. Hõlst peab üleval kahte last, kes ei ole küll alaealised aga elavad vanematega. K. Hõlstil on eluasemelaen, mida on jäänud maksta ligikaudu xxx eurot (iga kuu 200 eurot maksena). Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljandast lausest võimaldada K. Hõlstil tasuda menetluskulud kogusummas 841,98 eurot ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik Anu Vilt

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.