1-25-4903
Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number
Pärnu Maakohus 15. oktoober 2025, Pärnu 1-25-4903 (25267050295)
Kohtunik
Indrek Nummert
Istungisekretär
Marie-Liis Orav
Prokurör
abiprokurör Maarja Gustavson
Kriminaalasi Süüdistatav
Mari-Liis Leppik süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kokkuleppemenetluse korras Mari-Liis Leppik Isikukood või sünniaeg: Elu- või asukoht ja aadress: Kodakondsus: Haridus: Emakeel: Töökoht või õppeasutus: Kontaktid: Karistatus: karistamata Tõkend:
49308103514 XXX Eesti XXX eesti XXX
kriminaalkorras ei ole kohaldatud
Juhindudes KrMS § 180 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, kohus otsustas:
1-25-4903 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Mari-Liis Leppikut katseajal läbima sotsiaalprogrammi. KarS § 78 p 1 alusel katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest arvates ning käitumiskontrolli kohustuste kohaldamisega alustatakse kohtuotsuse jõustumisest arvates.
1-25-4903 ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Mari-Liis Leppikut süüdistatakse selles, et tema: - ajavahemikus 2022. kuni 2024. aasta täpselt tuvastamata kuupäevadel X linnas X ja X linnas X lõi korduvalt O.H-d rusikaga pea ja jalgade piirkonda, tekitades O.H-le füüsilist valu; - ajavahemikus oktoober kuni detsember 2024.a täpselt tuvastamata kuupäeval X linnas X hammustas O.H-d vasaku õlavarre piirkonnast, tekitades O.H-le füüsilist valu ja verevalumi õlavarrel; - ajavahemikus jaanuar kuni veebruar 2025.a täpselt tuvastamata kuupäeval X linnas X lõi rusikaga O.H-d rinnaku piirkonda, tekitades O.H-le füüsilist valu; - 2024.a detsembris täpselt tuvastamata kuupäeval hommikusel ajal X linnas X lõi T.D-d neljal korral rusika ja kahel korral labakäega pea ja keha piirkonda, tekitades T.D-le füüsilist valu; - ajavahemikus jaanuar kuni märts 2025 täpselt tuvastamata kuupäeval X linnas X lõi T.D-d kahel korral jalgadega jalgade piirkonda ja kolmel korral labakäega rindkere piirkonda, tekitades T.D-le füüsilist valu; - 2025.a aprillis täpselt tuvastamata kuupäeval X linnas X lõi T.D-d labakäega selja piirkonda, tekitades T.D-le füüsilist valu; - ajavahemikus 2024.a kuni 2025.a aprill täpselt tuvastamata kuupäevadel X linnas X viskas I.I käest kinni hoides vastu põrandat ja seina ning lõi korduvalt käte ja jalgade piirkonda, tekitades I.I-le füüsilist valu. Seega Mari-Liis Leppik tahtliku tegevusega, s.o. teisele inimesele füüsilist valu ja tervisekahjustusi tekitava kehalise väärkohtlemisega, kui see on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, pani toime KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ja kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuvõtvalt on kokkulepitud karistuseks 10 kuud vangistust, milline jäetakse tingimuslikult täitmisele pööramata, kui Mari-Liis Leppik ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning allub käitumiskontrollile. Samuti tuleb täita kohustust osaleda sotsiaalprogrammis.
Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppemenetluse kohaldamisega nõus. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Alaealistele kannatanutele riigi õigusabi korras määratud esindaja on andnud nõusoleku Lk 3 / 4
1-25-4903 kokkuleppemenetluse kohaldamiseks (tl 35). Süüdistatav ei ole end kohtueelses menetluses süüdi tunnistanud. Süüdistatav istungil selgitas, et kokkuleppele jõudmine oli raske, kuid ta jääb sõlmitud kokkuleppe juurde. Tema käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavad ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Eeltoodu ja KrMS § 248 lg 1 p 5 alusel kohus otsustas süüdistatava süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb Mari-Liis Leppikult riigituludesse välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 1329 eurot, KrMS § 180 lg 3; § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja menetluses osalemise tasu osaliselt summas 329,68 eurot ning alaealistele kannatanutele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu osaliselt summas 141,32 eurot, kokku 1800 eurot, mille tasumine tuleb võimaldada ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kohtuotsuse ärakiri tuleb saata kohtumenetluse pooltele, alaealistele kannatanutele riigi õigusabi korras määratud esindajale ning jõustumisel elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale ja Rahandusministeeriumile teadmiseks riigi kanda jäänud menetluskulude osas. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert Kohtunik
Lk 4 / 4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.