Liiklussüüteod

-

ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistuse sisu Sulev Vernikut süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda eelnevalt on Tartu Maakohtu 25.03.2021. a kohtuotsusega (1-21-1796) kriminaalkorras KarS § 424 lg 2 alusel karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, karistus ei ole kustunud, 17. aprillil 2025. a kella 13.51 ajal XXX vahetus läheduses taaskord juhtis mootorsõidukit Kia Sorento registreerimisnumbrimärgiga XXX XXX , olles ise joobeseisundis, s.o alkoholisisaldus isikul ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,12 mg/l. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,10 mg/l, lugeda lõplikuks tulemiks 1,02 mg/l. Mõõtmine toimus tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110EE nr ARAF-0009. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Antud teoga rikkus Sulev Vernik Liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2; § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla alkoholijoobes. Seega pani Sulev Vernik toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo - mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis korduvalt. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo, süüdistatav Sulev Vernik ja tema kaitsja vandeadvokaat Otto Preem sõlmisid kokkuleppe järgnevas. S. Vernik tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ja teda tuleb karistada 1 aasta 9-kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvata S. Verniku eelvangistuses viibitud aeg 17. – 18.04.2025, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning määrata ära kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 8 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg-te 1 ja 3 alusel asendada mõistetud vangistus 628 tunni üldkasuliku tööga ning määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat. KarS § 69 lg 4 alusel kohustada S. Vernikut järgima üldkasuliku töö tegemise perioodil KarS § 75 lg 1 p-des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ning täitma tema nõusolekul KarS § 75 lg 4 alusel talle pandud kohustusi, s.o pöörduma vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholi tarvitamise häire ravi teenuse raames ja läbima alkoholi tarvitamise häire ravi teenuse raames esmase vastuvõtu Ravivajaduse ilmnemisel tuleb isikul läbida vajalik ravi täies mahus. Tõendi vastuvõtu (ja vajadusel ravi) läbimise kohta esitab S. Vernik kriminaalhooldajale. Vaimse tervise õe vastuvõtt alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames on kättesaadav alljärgnevates meditsiiniasutustes: Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik, Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinik, Valga Haigla, Lõuna Eesti Haigla Psühhiaatriaosakond, Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinik, Narva Haigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet, Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinik, AJK Kliinik, Viru Haigla Tapa Tervisekeskus, Kuresaare Haigla. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, panna S. Vernikule kohustus käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena S. Vernikult ära sõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. Mõista S. Vernikult välja riigieelarve tuludesse määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 131,76 eurot ja sundraha 1329 eurot, s.o menetluskulud 1460,76 eurot. Võimaldada S. Vernikul tasuda menetluskulud summas 1460,76 eurot ositi 12 kuu jooksul.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kriminaaltoimikuga ning veendus kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatav väljendas kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, ning kohtumenetluse pooled jäid istungil kokkuleppe juurde. Kohtu hinnangul pole kokkuleppemenetluses rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ja kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. S. Vernik tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ja teda tuleb karistada sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ja karistuse eesmärkidele. Kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 131,76 eurot ja sundraha 1329 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb menetluskulud välja mõista süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljandast lausest võimaldada S. Vernikul tasuda menetluskulud kogusummas 1460,76 eurot ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik Anu Vilt

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.