Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus Linnar Tverdohlebi süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varasemalt süüdi mõistetud Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 25.01.2005 otsusega nr 1-167/04 vägivallakuriteo toimepanemise eest, ja milline karistus on kehtiv, pani 21.12.2024 kella 02.00 paiku Tartu linnas aadressil Küüni tn 7 ööklubis Maasikas toime kehalise väärkohtlemise turvatöötaja V. R. suhtes. Nimelt lõi Linnar Tverdohleb ühel korral küünarnukiga turvatöötaja V. R. näopiirkonda. Sellise tegevusega põhjustas Linnar Tverdohleb kannatanule füüsilist valu ja hamba dislokatsiooni. Sellega pani Linnar Tverdohleb toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui see on toimepandud korduvalt. Kokkuleppe sisu Prokurör palub tunnistada Linnar Tverdohleb süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 kirjeldatud kuriteo toimepanemise eest. Selle teo eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta vangistust. Prokurör palub kohtul vangistuse jätta KarS § 74 lg 1 alusel täielikult tingimisi kohaldamata, kui süüdistatav ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 1 alusel on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; Lisaks on süüdlane KarS § 75 lg 4 alusel kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: kohtuotsuse jõustumisest kuni käitumiskontrolli lõpuni tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) määramiseks ning esitama vastava vereanalüüsi vastuse kriminaalhooldusametnikule viimase määratud tähtajaks. Katseaja iga 3 kuu kohta tuleb teha üks analüüs. Katseajaks ette antud analüüside arvu võib kriminaalhooldusametnik vähendada, kui PEth analüüsi tulemus on kuni 20 ng/ml või kui kordusanalüüsid näitavad alkoholi tarbimise vähenemist katseajal. Esimesel analüüsil nõutav näit puudub. Kordusanalüüside tulemused peavad olema kuni 20 ng/ml või väiksemad eelmise analüüsi tulemusest.

Kriminaalmenetluse kuludeks on sundraha summas 1329,00 eurot ja määratud kaitsja esindustasu kohtueelses menetluses summas 89,28 eurot ja 66,96 eurot, s.o kulud kokku 1485,24 eurot. Arvestades, et süüdistatava igakuine sissetulek on ligikaudu XXX eurot, XXX, XXX, ja süüdistataval tuleb tasuda ka tsiviilhagi ulatuses kahjuhüvitist, siis on ilmne, et menetluskulude hüvitamine täies mahus käib süüdistatavale üle jõu, mistõttu palub prokurör KrMS § 180 lg 3 jätta kohtul veerandi menetluskuludest riigi kanda ja määrata tasumisele 1113,93 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel, arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit, määrata kriminaalmenetluse kulude tasumise ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. V. R. on 11.06.2025 esitanud VÕS § 1043 alusel tsiviilhagi temale 1000 euro ulatuses varalise (420 eurot) ja mittevaralise kahju (580 eurot) hüvitamiseks. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav Linnar Tverdohleb aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, nende kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja taotles menetluskulude vähendamist ning nende tasumise ajatamist. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Linnar Tverdohlebi süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Süüdistatav Linnar Tverdohleb võttis kohtuistungil õigeks kannatanu esitatud tsiviilhagi varalise kahju 420 eurot ja mittevaralise kahju 580 eurot nõudes. Kohus rahuldab seega TsMS § 440 lg 1, VÕS §-de 127, 128, 134, 136, 1043, 1045 lg 1 p 2 alusel kannatanu esitatud tsiviilhagi täielikult. Kohtu seisukoht menetluskulu osas Linnar Tverdohlebi menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu kokku 156,24 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1329 eurot (alates 1. jaanuarist 2025. a on kuupalga alammäär 886 eurot). Seega on menetluskulud kokku 1485,24 eurot.

Linnar Tverdohleb taotles menetluskulude vähendamist ja nende ositi tasumise võimalust 12 kuu jooksul. Kohus on seisukohal, et menetluskulude korraga tasumine käib Linnar Tverdohlebile, arvestades tema sissetulekuid ja väljaminekuid, ilmselgelt üle jõu. Seda enam, et käesoleva otsuse alusel tuleb tal hüvitada ka kannatanule tekitatud kahju. Seega, võttes arvesse temaga sõlmitud kokkuleppe sisu, tema varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, nõustub kohus prokuröriga, et KrMS § 180 lg 3 alusel on põhjendatud jätta Linnar Tverdohlebi menetluskuludest veerand, s.o kaitsjatasust 39,06 ja sundrahast 332,25 eurot riigi kanda ning anda talle menetluskulude tasumiseks pikem tähtaeg. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel tuleb Linnar Tverdohlebilt välja mõista kaitsjatasust 117,18 eurot ja sundrahast 996,75 eurot ning anda talle võimalus tasuda menetluskulu kokku 1113,93 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.