Eesistuja Marina Ninaste, liikmed Erkki Hirsnik ja Tiit Lõhmus
Kohtuasi ja menetlusliik
Kriminaalasi Sergei Makarenko süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 ning Valeri Leontjevi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi (kokkuleppemenetlus)
Vaidlustatud kohtuotsus
Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja) 23. juuli 2025. a otsus
Apellant
Süüdistatav Sergei Makarenko
Apellatsioonimenetluse pooled
Süüdistatav -
Sergei Makarenko (ik 39405152517, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht XXX; ei tööta; varasemad kriminaalkaristused kustunud; vahistatud alates 25. märtsist 2025, tõkend tühistatud apellatsioonimenetluses, vabastatud 21. septembril 2025)
Kaitsja -
vandeadvokaat Anu Pärtel
Prokuratuur Asja läbivaatamise viis
esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Valdo Gerassimov
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 23. juuli 2025. a otsus osas, millega määrati Sergei Makarenkolt riigi kasuks välja mõistetud 2263 euro 52 sendi suuruse menetluskulu tasumine ositi 12 kuu jooksul järgmiselt: 1) alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust on igakuine menetluskulu osa 188 eurot 63 senti ja seda kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg on kuu 25. kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral tuleb lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega määrata, et Sergei Makarenko peab tasuma temalt maakohtu otsusega välja mõistetud menetluskulu summas 2263 eurot 52 senti hiljemalt 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulu tuleb tasuda maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus
ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.
3.Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
4.Sergei Makarenko apellatsioon rahuldada.
EDASIKAEBAMISE KORD
Ringkonnakohtu otsuse saab kassatsiooni korras vaidlustada prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja ja kannatanu advokaadist esindaja. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Prokuratuur, süüdistatav Sergei Makarenko ja tema kaitsja Anu Pärtel sõlmisid 20. mail 2025 kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-s 245 nimetatud kokkuleppe S. Makarenko süüditunnistamiseks ja karistamiseks karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi. Muu hulgas märgiti kokkuleppes, et kriminaalmenetluse kuluna tuleb süüdistatavalt välja mõista sundraha 1329 eurot ja kaitsja tasu 934,52 eurot. Kokkuleppe kohaselt tuleb menetluskulu tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maakohtu kohtuistungil jäid pooled kokkuleppe juurde.
2.Tartu Maakohtu 23. juuli 2025. a otsusega tunnistati S. Makarenko kokkuleppe järgi süüdi ja teda karistati. Süüdistatavalt mõisteti menetluskuluna riigi kasuks välja sundraha 1329 eurot ja riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 934,52 eurot, s.o kokku 2263,52 eurot. Maakohus määras menetluskulu tasumise ositi 12 kuu jooksul järgmiselt: 1) alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust on igakuine menetluskulu osa 188,63 eurot ja seda kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg on kuu 25. kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna.
3.Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi ka Valeri Leontjev, kuid tema suhtes apellatsioonimenetlust ei toimu.
4.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni S. Makarenko, kes palub pikendada menetluskulu esimese osamakse tasumise tähtaega kolme kuu võrra. Ta on töötu ja alustab töö otsimist.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Kolleegiumi hinnangul väljus maakohus lubamatult kokkuleppe piiridest, rikkudes sellega KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja § 245 lg 1 p-st 12 tulenevaid kokkuleppemenetluse norme.
6.KrMS § 248 lg 1 p 5 mõtte kohaselt saab kohus kokkuleppemenetluses teha üldjuhul üksnes sellise kohtuotsuse, mis vastab täies ulatuses kokkuleppe sisule, s.t KrMS §-s 245 nimetatud küsimuste lahendamisel ei tohi kohus kokkuleppest kõrvale kalduda (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. juuli 2013. a otsus asjas nr 3-1-2-4-12, p 40). Olukorras, kus kohus kokkuleppe sisuga (mingis osas) ei nõustu, tuleb tal kriminaaltoimik KrMS § 248 lg 1 p-de 2 või 3 alusel prokuratuurile tagastada, samuti ei ole välistatud see, et kohus teeb süüdistatavale, 2(4)
kaitsjale ja prokuratuurile ettepaneku kokkulepet kohtuistungil muuta (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. mai 2016. a määrus asjas nr 3-1-1-47-16, p 7). Seega on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe alusel süüdimõistva kohtuotsuse tegemine või sellest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kohus kokkuleppe piiridest väljuda ei tohi (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. veebruari 2016. a määrus asjas nr 3-1-1-7-16, p 5.3).
7.KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt märgitakse kokkuleppes muu hulgas süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi tasumises KrMS § 180 lg 3 alusel. Seega kuulub kokkuleppe esemesse ka küsimus, kas süüdistatavalt väljamõistetav menetluskulu tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 30 päeva või ositi pikema aja jooksul (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. mai 2016. a määrus asjas nr 3-1-1-47-16, p 5).
8.S. Makarenkoga sõlmitud kokkuleppe kohaselt on tal õigus tasuda menetluskulu 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kokkulepe ei näe ette osamaksete tasumise kohustust, vaid pikendab kogu menetluskulu hüvitamise tähtaega. Maakohus määras aga menetluskulu tasumise ositi võrdsetes osades igakuiselt kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 kuu jooksul. Seejuures nähtub vaidlustatud otsusest, et menetluskulu ühe osa tasumata jätmisel loetakse tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna.
9.Ringkonnakohtu hinnangul väljus maakohus eeltooduga kokkuleppe piiridest ja rikkus KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja § 245 lg 1 p-st 12 tulenevaid kokkuleppemenetluse norme. Maakohtu otsus raskendab kokkuleppega võrreldes S. Makarenko olukorda, sest erinevalt kokkuleppes märgitust peaks S. Makarenko kohtuotsuse järgi tasuma vähemalt osa menetluskulust juba enne, kui möödub aasta kohtuotsuse jõustumist.
10.Tegemist on kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 2 tähenduses. KrMS § 3411 p 3 kohaselt tingib kokkuleppemenetluse normide rikkumise tuvastamine apellatsioonimenetluses kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamise aga üksnes juhul, kui rikkumist ei ole võimalik kõrvaldada kohtumenetluses. See hõlmab ka apellatsioonimenetlust (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 6. septembri 2017. a otsus asjas nr 1-16-9775, p 26). Kolleegiumi hinnangul on käesolevas asjas ilmnenud kokkuleppemenetluse normide rikkumist võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada ja viia S. Makarenkolt välja mõistetud menetluskulu tasumise kord vastavusse kokku lepituga. See tähendab, et S. Makarenkol on võimalik tasuda temalt riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, nagu on märgitud kokkuleppes.
11.Kolleegium peab siiski vajalikuks osutada, et maakohtu otsuses toodud menetluskulude hüvitamise kord vastab kokkuleppega võrreldes paremini KrMS § 180 lg 3 kolmandas lauses sätestatule, mis võimaldab määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Riigikohus on selgitanud, et ühest kuust pikem tähtaeg kohtukulude hüvitamiseks ei tohiks üldjuhul tähendada mitte kohtukulude hüvitamise edasilükkamist, vaid nende ositi tasumist (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. detsembri 2013. a määrus asjas nr 3-1-1-110-13, p 7). Seejuures osutab ringkonnakohus, et menetluskulu ositi hüvitamine ei pea alati seisnema kohustuses hüvitada menetluskulu 12 kuu jooksul igakuiselt võrdsetes osades. Ositi tasumine võib seisneda ka näiteks kohustuses teha makse igas kvartalis või poolaastas. Samuti ei tähenda ositi tasumine seda, et osamaksed peavad alati olema võrdsetes osades. Mõistetavalt võib menetluskulu tasumise periood olla ka lühem kui 12 kuud. Teisisõnu annab KrMS § 180 lg 3 kolmandas lauses sätestatu erinevaid võimalusi menetluskulude ositi tasumiseks ja kokkuleppe sõlmimisel peavad pooled ka ses osas konsensusele jõudma. 3(4)
12.Eeltoodust tulenevalt tuleks ka kokkuleppe sõlmimisel üldjuhul vältida seda, et süüdistatavalt väljamõistetava menetluskulu tasumise tähtaeg lükatakse edasi ja ei lepita kokku ositi tasumises. Kuigi selliselt on toimitud S. Makarenkoga sõlmitud kokkuleppes, ei andnud see maakohtule siiski õigust kokkuleppe piiridest väljuda. Leides, et kokkuleppe menetluskulude tasumist puudutav osa on puudustega, pidanuks maakohus pöörama sellele poolte tähelepanu kohtuistungil või tagastama kokkuleppe. Pidades silmas aga muu hulgas menetlusökonoomia põhimõtet, ei pea ringkonnakohus vajalikuks prokuratuurile toimiku tagastamist (KrMS § 3411 lg 3), vaid viib kohtuotsuse kokkuleppega kooskõlla.
13.Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 339 lg-st 2 (koostoimes § 248 lg 1 p-ga 5 ja § 245 lg 1 p-ga 12) ning § 341 1 p-st 3, tühistab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 23. juuli 2025. a otsuse S. Makarenkolt välja mõistetud menetluskulu tasumiseks määratud tähtaegade ja tasumise korra osas. Kolleegium teeb tühistatud osas uue otsuse, viies kohtuotsuse vastavusse kokkuleppega. S. Makarenko apellatsioon tuleb rahuldada. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.