1-25-4815
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
24. september 2025, Haapsalu kohtumaja
Kriminaalasja number
1-25-4815 (24257050162)
Kohtukoosseis
Kohtunik Piia Jaaksoo
Kohtuistungi sekretär
Gerda Raidla-Allika
Kriminaalasi
Martin Kross süüdistus KarS § 424 lg 1, § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Marelle Ulla
Süüdistatav
Isikukood või sünniaeg: 39312014714 Elu- või asukoht ja aadress: XXX Telefon: XXX e-post: XXX Karistatus: karistamata /IV kd tl 3031/ Tõkend: ei ole kohaldatud, kuriteos kahtlustatavana kinni peetud 3.2.2025 kell 00.13-14.15 ja 30.-31.8.2025 (II kd tl 29-31, IV kd tl 26-27)
Juhindudes KrMS § 180 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, § 306, § 311 ja § 313, kohus otsustas:
1-25-4815 sätestatud kontrollnõudeid:
1-25-4815 Martin Kross (end Martin Kraav) 31.08.2024 kella 04:15 ajal XXX juures juhtis endale kuuluvat mootorsõidukit Volvo XC90 registreerimismärgiga XXX isikuna, kellel väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seerianumbriga ARDM-0082 (taatlustunnistuse nr TTRC-24/00038) mõõtes alkoholikontsentratsioon 1,15 mg/l kohta ± mõõtmise laiendmääramatuse väärtus 0,10 mg/l kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,05 mg/l kohta. Tulenevalt LS § 69 lõike 2 punktist 1, mille kohaselt mootorsõidukijuht loetakse alkoholijoobes olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, juhtis Martin Kross mootorsõidukit alkoholijoobes, rikkudes LS § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Martin Kross ei tulnud sõiduki juhtimisega toime ja sõitis XXX asuva kinnistu aeda, mille tagajärjel mootorsõiduki esiosa deformeerus ning aed läks katki. Sellise tegevusega pani Martin Kross toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. Peale selle tema 02.02.2025 ajavahemikul kella 22.10-22.40 ajal oma elukohas XXX magamistoas tõukas kahe käega oma xxx K.Zi eemale, seejärel võttis ühe käega kinni tema juuksepatsist ning tiris kannatanut juustest, surudes samal ajal teise käega kannatanut kaelast, põhjustades oma tahtliku tegevusega kannatanu K.Zile füüsilist valu. Sellise tegevusega pani Martin Kross toime KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o lähisuhtes kehalise väärkohtlemise Peale selle tema, olles varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, 07.06.2025 kella 23.15 paiku XXX hoovis tungis kallale oma lahus elavale xxx K.Z-ile, kellel haaras käega juustest kinni ja tiris, põhjustades oma tahtliku tegevusega kannatanule K.Z-ile füüsilist valu. Sellise tegevusega pani Martin Kross toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kehalise väärkohtlemise isiku poolt, kes on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise. Peale selle tema, olles eelnevalt korduvalt toime pannud kehalise väärkohtlemise, tungis 30.08.2025 kella 18:00 ajal XXX-i maja ees kallale G.H-le, kellel haaras korduvalt kõri piirkonnast kinni, tekitades oma tahtliku tegevusega kannatanu G.H-le füüsilist valu ja mitteeluohtlikud vähem kui neli nädalat kestvad tervisekahjustused – punetuse kaela piirkonda, paremale küljele ja kaela esipinnale. Sellise tegevusega pani Martin Kross toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kehalise väärkohtlemise isiku poolt, kes on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise. Kannatanud on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks (tl 6 II kd; tl 6 III kd; tl 34-36 IV kd). Kohtus nõudis prokurör Martin Krossi süüdi tunnistamist: KarS § 424 lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega 5 kuud; KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja karistada teda vangistusega 1 aasta. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks mõista 1 aasta 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 03.02.2025 ja 30-31.08.2025, s.o kokku 3 päeva vangistust, ja kandmisele kuulub 1 aasta 1 kuu 27 päeva vangistust. Vastavalt KarS § 74 lg 1, 3 jätta 1 aasta 1 kuu 27 päeva pikkune vangistus tema suhtes tingimuslikult kohaldamata ning vangistust ei pöörata täitmisele kui M. Kross 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. Käitumiskontrolli ajal on M. Kross kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 tulenevaid kontrollnõudeid: elama oma alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja
1-25-4815 elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 50 lg 3 ja § 424 lg 3 alusel võtta temalt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub kokkuleppega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör jäi kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ning kohus tunnistab Martin Krossi süüdi ja mõistab talle kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi kannatanu esitanud ei ole. Tõkendit ei ole kohaldatud. Martin Kross on kahtlustatavana kinni peetud 3.2.2025 kell 00.13-14.15 ja 30.-31.8.2025, s.o 3 päeva, milline aeg tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka. Asitõendeid ei ole. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 tuleb Martin Krossilt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 1329 eurot (1,5*886). Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 on menetluskuluks käesolevas kriminaalasjas määratud kaitsjale M. Krossi kaitsmise eest kohtueelses menetluses makstud tasu 230,64 eurot (IV kd tl 40-42). Martin Krossilt riigi kasuks välja mõistetav menetluskulu on 1559,64 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.