Liiklussüüteod

EDASIKAEBAMISKORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes Lk 2 / 4

1-25-2535 kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Martin Laesi süüdistatakse selles, et tema 29.10.2024.a kella 10.40 ajal juhtis tahtlikult X maakonnas, X linnas, X mnt X juures kergliiklusteel Riia mnt ja A. H. Tammsaare pst ristmiku suunas mootorsõidukit Volkswagen Multivan registreerimismärgiga X alkoholi ning narkootiliste ainete tarvitamisest tingitud joobeseisundis. Joobeseisundi tõttu olid tugevalt häiritud Martin Laesi kehalised ning psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, olles seetõttu võimetu sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima, sõites otsa kergliiklusteel jalgrattaga sõitnud Q.Q-le ning põhjustades seeläbi inimkannatanuga ja varalise kahjuga liiklusõnnetuse. Ekspertiisiakti X kohaselt tekkisid Q.Q-le liiklusõnnetuse tagajärjel tervisekahjustus, mis kestab rohkem kui neli nädalat ja vähem kui neli kuud. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuakti nr X kohaselt oli Martin Laes 29.10.2024 kokaiini, nordasepaami ja temasepaami tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis, mis avaldus väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 10.12.2024 uuringuakti nr X kohaselt leiti 29.10.2024 kell 11:25 Martin Laesi verest etanooli 3,09±0,06 mg/g, seega mitte vähem kui 3,03 mg/g. Seega juhtis Martin Laes mootorsõidukit joobeseisundis, millega rikkus KorS § 36 lg 1 ja LS § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 nõudeid. KorS § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellise tegevusega pani Martin Laes toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. Prokurör tegi ettepaneku Martin Laes süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ja nõuab kohtus süüdistatavale karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 29.10.2024-30.10.2024 s.o 2 päeva vangistust ja kandmisele kuulub 9 (üheksa) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Vastavalt KarS § 73 lg 1, 3 jätta 9 (üheksa) kuu 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkune vangistus tema suhtes tingimuslikult kohaldamata ning vangistust ei pöörata täitmisele kui süüdistatav 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg 3 ja § 424 lg 3 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks.

KOHTU SEISUKOHT

Kriminaalasi nr 1-25-2535 Martin Laese süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi oli kohtule saadetud arutamiseks üldmenetluse korras. Süüdistatav, kaitsja ja prokurör on 22.08.2025. a sõlminud kriminaalasjas kokkuleppe. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja

Lk 3 / 4

1-25-2535 menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Andmed asitõendite ja muude kriminaalmenetluses äravõetud objektide kohta Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonnas asub jalgratas Minerva. Kohus leiab, et see tuleb KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanik Q.Q-le pärast kohtuotsuse jõustumist. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude hüvitamise kohustus. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 1329 eurot seoses teise astme kuriteos süüdmõistmisega, KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud 155 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel seoses joobe tuvastamisega tekkinud kulud summas 146 eurot. Kohus võimaldab Martin Laesel tasuda temalt välja mõistetud menetluskulud summas 1630 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kuni summa täieliku tasumiseni, tasudes igakuiselt 135,83 eurot ja viimasel kuul 135,87 eurot iga kuu 15-ndaks kuupäevaks. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Tammeniit Kohtunik

Lk 4 / 4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.