1-25-3582
Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtunik Kohtuistungi sekretär Kohtuasja number
Viru Maakohus 28. august 2025, Rakvere kohtumaja Kadri Väling Annika Veissbach 1-25-3582 (25259050297) Uno Nurmoja süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi lühimenetluses
Prokurör Süüdistatav
abiprokurör Iris Kaljurand Uno Nurmoja isikukood 35510185219, XXX, XXX, emakeel XXX, elukoht XXX; ei tööta, XXX; kehtivad väärteokaristused puuduvad; 2 kehtivat kriminaalkaristust: 1) 30.12.2018 Viru Maakohtu otsusega nr 1-18-10473 KarS § 424 lg 2 järgi vangistusega 2 aastat. KarS § 74 lg 1-3 alusel kuulus kohe ärakandmisele 7 päeva vangistust, ülejäänud karistus 1 aasta 11 kuud ja 23 päeva vangistust jäeti tingimisi täitmisele pööramata 2 aasta 1 kuu pikkuse katseajaga; 2) 03.05.2019 Viru Maakohtu otsusega nr 1-19-3573 KarS § 424 lg 2 ja § 329 järgi vangistusega 2 aastat. KarS § 68 kohaldamisega kuulus ärakandmisele 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 11 kuud ja 21 päeva vangistust. viibinud kahtlustatavana kinnipidamises ajavahemikul 16.04.2025-17.04.2025, s.o 2 päeva; tõkendit ei ole kohaldatud.
Kaitsja
Monica Meristo-Dmitrijev (lepinguline kaitsja)
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 233, 238, KrMS § 306, 311 ja 313, maakohus otsustas:
Tunnistada Uno Nurmoja süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks 2 aastat vangistust.
1-25-3582
KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning lugeda Uno Nurmoja karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust.
KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 16.04.–17.04.2025, s.o 2 päeva karistusaja hulka. Uno Nurmoja ärakandmata karistus on 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva vangistust.
KarS § 69 lg 1 alusel asendada Uno Nurmojale mõistetud ärakandmata karistus 1 aasta 3 kuud 28 päeva vangistust 478 tunni üldkasuliku tööga.
KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.
KarS § 69 lg 4 alusel kohustub Uno Nurmoja järgima üldkasuliku töö tegemise ajal kontrollnõudeid ja kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-s 2 sätestatule. Uno Nurmoja on kohustatud: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas - XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi.
Määrata Uno Nurmoja üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.
KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel mõista Uno Nurmojalt Eesti Vabariigi kasuks välja: - teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1329 eurot; - kohtueelses menetluses tekkinud riigi õigusabi kulud 300,12 eurot, s.o kokku menetluskulud 1629,12 eurot.
KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada Uno Nurmojal tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 1629,12 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE522200221013264447, Luminor Bank EE401700017002872300 või LHV Pank EE957700771001523585. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99925700022733 ning selgitus: „Uno Nurmoja, 1-25-3582, kriminaalmenetluse kulud.“ Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Edasikaebamise kord
1-25-3582 Kohtuotsus on kuulutatud resolutiivosana. Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav ja tema kaitsja esitada apellatsiooni. Kui süüdistatav ja tema kaitsja soovivad otsust apellatsiooni korras vaidlustada, on nad kohustatud sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooni ei saa esitada prokuratuur lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantseleis hiljemalt 19.09.2025. Otsusele võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtulahendi ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantseleis hiljemalt 19.09.2025. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.
Uno Nurmoja süüdistatakse selles, et tema, olles varasemalt karistatud 30.12.2018 Viru Maakohtu otsusega nr 1-18-10473 KarS § 424 lg 2 järgi ja 03.05.2019 Viru Maakohtu otsusega nr 1-19-3573 KarS § 424 lg 2 järgi, seega omades kahte kehtivat karistust mootorsõiduki joobes juhtimise eest, juhtis 16.04.2025 kella 12.00 paiku Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas Roela- Anguse tee 3. kilomeetril mootorsõidukit KYMCO SUPER9 50 registreerimismärgiga XXX olles joobeseisundis. Uno Nurmoja väljahingatavas õhus tuvastati alkoholisisaldus 0,94 mg/l kohta. Eeltoodud käitumisega rikkus Uno Nurmoja liiklusseaduse § 69 lg-s 1 sätestatud nõuet, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks juht, kelle väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellise tahtliku tegevusega pani Uno Nurmoja toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Väling Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.