Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Kriminaalasi Prokurör Süüdistatav
Kaitsja
Tartu Maakohus 26. august 2025, Võru kohtumaja 1-25-3212 Anu Vilt Marve Alaver Kristjan Vardja süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Helen Puks Kristjan Vardja Isikukood: 38704152715; elukoht: xxx; xxxharidusega; xxx; emakeel: xxx keel; xxx kodanik; varem kriminaalkorras karistamata; tõkendit pole kohaldatud Vandeadvokaat Aro Siinmaa
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5, kohus otsustas:
Süüdistuse sisu Kristjan Vardjat süüdistatakse KarS § 424 lg 1 järgi selles, et tema 18.01.2025 ajavahemikus kell 16.15-17.23 juhtis tahtlikult, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, xxx juurde mootorsõidukit Mitsubishi Outlander registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis, kuna alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli vähemalt 1,26 mg/l kohta. (tõendusliku alkomeetri lõplik lugem 1,38 mg/l kohta, laiendmääramatusega 0,12 mg/l kohta) ning joobeseisundi tuvastamise saatekirja nr 24T-TXT00346 kohaselt tuvastati Kristjan Vardjal uriinist ainet tetrahüdrokannabinooli metaboliit (THC-COOH). Eeltooduga rikkus Kristjan Vardja kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund tuvastatakse
korrakaitseseaduses kehtestatud korras. Korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 2 alusel on joobeseisundi liigiks narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Kristjan Vardja rikkus kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellega pani Kristjan Vardja toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Helen Puks, süüdistatav Kristjan Vardja ja tema kaitsja vandeadvokaat Aro Siinmaa sõlmisid kokkuleppe järgnevas. K. Vardja tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ja teda tuleb karistada 5-kuulise vangistusega. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui K. Vardja ei pane 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ja täidab KarS § 75 lg 2 p-s 2 1 sätestatud kohustust. KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohustada Kristjan Vardjat läbima alkoholi tarvitamise häire ravi järgmistel tingimustel: 1) ta peab läbima raviprogrammi edukalt hiljemalt katseaja lõpuks; 2) ravi alustamiseks peab ta hiljemalt kohtuotsuse jõustumise päeval võtma ühendust vabalt valitud tervisehoiuasutusega, kes tegelevad erinevate psühhoaktiivsete ainete (alkohol, rahustid, stimulandid, kannabinoidid, opioidid) poolt põhjustatud sõltuvushäiretega. 3) ta peab ravi kestel alluma tervishoiuteenuse osutaja määratud ravile ja järgima raviasutuse sisekorda. K. Vardja on andnud nõusoleku alluda ettenähtud ravile. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista K. Vardjalt välja riigieelarve tuludesse sundraha 729 euro ulatuses. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda sundraha 600 euro ulatuses ja määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 164,70 eurot. Arvestades süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid ja varalist seisundit (isikul puuduv hetkel töö ning säästusid ei ole, kinnisvara ja vallasvara ei oma, laenud ja liisingud puuduvad, isikut peab üleval tädi) on põhjendatud menetluskulude, s.o 729 euro tasumine ositi 12 kuu jooksul. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel joobetuvastamisega tekkinud kulu 114 eurot on K. Vardja ära tasunud 08.07.2024. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kriminaaltoimikuga ning veendus kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatav väljendas kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, ning kohtumenetluse pooled jäid istungil kokkuleppe juurde. Kohtu hinnangul pole kokkuleppemenetluses rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ja kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. K. Vardja tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ja teda tuleb karistada sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ja karistuse eesmärkidele. Kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 164,70 eurot ja sundraha 1329 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel tuleb jätta riigi kanda määratud kaitsja tasu 164,70 eurot ja sundraha 600 euro ulatuses, sest K. Vardjal puudub hetkel xxx ning xxx ei ole, xxx ei oma, laenud ja liisingud puuduvad, isikut peab üleval xxx. K. Vardjalt tuleb välja mõista sundraha 729 euro ulatuses. Tulenevalt
kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljandast lausest võimaldada K. Vardjal tasuda menetluskulu 729 eurot ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.