1-25-3739
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. august 2025.a, Rapla
Kriminaalasja number
1-25-3739 (25263050283)
Kohtukoosseis
kohtunik Endla Ülviste
Kohtuistungi sekretär
Aivi Meister
Kriminaalasi
Martti Pihelgas süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Keili Tiirik
Süüdistatav
Martti Pihelgas, isikukood: 38911140241; elukoht: xxx; EV kodanik; põhiharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: ei tööta, kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused puuduvad.
Kaitsja
vandeadvokaat Margus Viira (süüdistatav ei soovinud kaitsja osavõttu kohtuistungist)
Juhindudes KrMS §- dest 248 lg 1 p 5 ja 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Martti Pihelgas KarS § 424 lg 1 järgi ning mõista karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel jätta mõistetud karistus täielikult tingimisi kohaldamata, kui Martti Pihelgas ei pane 1 (ühe) aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 lg 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 12. augustist 2025.a. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Martti Pihelgaselt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Lisakaristus hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9 ja 179 lg 1 p 2 ning KrMS § 180 lg 3 alusel välja mõista Martti Pihelgaselt riigituludesse menetluskulud 1462,20 eurot, s.o määratud kaitsja tasu 133,20 eurot ja sundraha 1329 eurot. Võimaldada menetluskulude tasumine ositi 1 Lk 1 / 3
1-25-3739 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, tasudes igakuiselt 12ndaks kuupäevaks 121,85. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE522200221013264447 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 LHV Pank AS-is, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99925700020777. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsuse jõustumisel saata kohtuotsuse ärakiri Transpordiametile teadmiseks.
Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Martti Pihelgasele on esitatud süüdistus selles, et tema 14.06.2025.a kella 12:26 ajal juhtis tahtlikult Rapla maakonnas, Rapla vallas, Rapla-Varbola tee 9-l kilomeetril ilma kohustusliku liikluskindlustuse lepinguta ja tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbimata mootorsõidukit Opel Astra registreerimismärgiga xxx, isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110EST, seerianumber ARDF-0057 mõõdetuna alkoholikontsentratsioon 1,44 mg/l kohta ± mõõtmise laiendmääramatuse väärtus 0,14 mg/l kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,30 mg/l kohta. Seega juhtis Martti Pihelgas mootorsõidukit joobeseisundis, millega rikkus KorS § 36 lg 1 ja LS § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 nõudeid. Samuti rikkus Martti Pihelgas oma sellise tegevusega LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. KorS § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellise tegevusega pani Martti Pihelgas toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. Prokurör nõuab kohtus Martti Pihelgas süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 424 lg 1 järgi vangistusega 5 kuud. Vastavalt KarS § 73 lg 1,3 alusel jätta 5 kuu pikkune vangistus tema suhtes Lk 2 / 3
1-25-3739 tingimuslikult kohaldamata ning vangistust ei pöörata täitmisele kui ta 1 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg 3 ja § 424 lg 3 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Kriminaalmenetluse kulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu summas 133,20 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha teise astme kuriteo toimepanemise 1,5 kuupalga alamääras (886 eurot × 1,5), s.o 1329 eurot. Kokku on kriminaalmenetluse kulud 1462.20 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel ja arvestades süüdistatava rahalist seisundit, võimaldada Martti Pihelgasel menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kuni summa täieliku tasumiseni. Välja mõistetud menetluskulud tasuda 12 osas iga kuu 12. kuupäevaks 121,85 eurot. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav selgitas kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ning kinnitas, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid menetlusnorme ning kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus. Kohus teeb otsuse süüdistatava süüdimõistmise, temale kokkuleppekohase karistuse ja lisakaristuse mõistmise kohta ning mõistab riigituludesse menetluskulud.
(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik
Lk 3 / 3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.