Tartu Maakohus
Otsuse kuulutamise aeg ja koht
12. august 2025. a, Tartu kohtumaja
Kriminaalasja nr
1-25-2886
Kohtunik
Marju Persidskaja
Kohtuistungi sekretär
Merili Riga
Tõlk
Natalia Tselikova
Kriminaalasi
D. K. süüdistuses KarS § 121 lg 1, KarS § 263 lg 1 p 1, KarS § 199 lg 1 järgi, T. P. süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja K S T. süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 1, KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Kersti Kohal
Süüdistatav
D. K., isikukood XXX; XXX; emakeel: XXX, XXX; haridus: XXX; tel: XXX; elukoht: XXX (XXX) ja XXX; õpib XXX. Kriminaal- ja väärteokorras karistamata. Tõkendit kohaldatud ei ole.
Seaduslik esindaja, tsiviilkostja
Kaitsja
Eve Laine
Süüdistatav
T. P., isikukood XXX; XXX; emakeel: XXX; XXX; tel: XXX; e-post: XXX; elukoht: XXX; XXX. Kriminaalkorras karistamata. Tõkendit kohaldatud ei ole.
Kaitsja Süüdistatav
Nikolai Kõiv K. S. T., isikukood XXX; XXX; emakeel: XXX; XXX; telefoninumber XXX, XXX tel. XXX; elukoht: XXX (XXX); XXX, XXX. Kriminaal- ja väärteokorras karistamata. Tõkendit kohaldatud ei ole.
Seaduslik esindaja, tsiviilkostja
Tartu Linnavalitsus (lastekaitse spetsialist Eret Kallas)
Kaitsja
Ann Saar
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249, kohus otsustas:
KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista K. S. T. liitkaristuseks 9 kuud vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jätta 9 kuud vangistust tingimisi kohaldamata ning täitmisele pööramata, kui K. S. T. ei pane 1 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab temale määratud kontrollnõudeid ning lisakohustusi. Määrata K. S. T. katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda järgima käitumiskontrolli ajal KarS § 75 lg 1 alusel järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX (XXX); ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 5 alusel on K. S. T. kohustatud registreerima end alates kohtuotsuse jõustumisest hiljemalt 2 nädala jooksul Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliiniku laste ja noorukite vaimse tervise keskusesse (Mõisavahe 34c, Tartu) vaimse tervise õe Marge Sägi vastuvõtule ja järgima vaimse tervise õe määratud edasisi suuniseid ning alluma ravivajaduse esinemisel ettenähtud ravile. Vastuvõtule registreerimiseks peab K. S. T. või tema seaduslik esindaja võtma ühendust vaimse tervise õe Marge Sägiga (tel: 731 8828, e-post: [email protected]). K. S. T. on nõus ravi läbimisega ning annab selleks enda nõusoleku. KarS § 75 lg 4 alusel on K. S. T. kohustatud alates kohtuotsuse jõustumisest hiljemalt 2 nädala jooksul registreerima ennast ProVida Kliinik OÜ nõustamis- ja rehabilitatsioonikeskuses psühholoogilise nõustamise teenusele, mis tuleneb tema sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuste hindamistulemustest. Teenusel osalemiseks peab K. S. T. käima kokkulepitud aegadel ProVida Kliinik OÜ-s, mis asub aadressil Riia 128/1, Tartu linn. Kohtumiste aegade kokkuleppimiseks peab K. S. T. või tema seaduslik esindaja võtma ühendust ProVida Kliinik OÜ psühholoog-pereterapeut Rena Pentiga (Pent) (tel: 505 6889, e-mail: [email protected]). KarS § 78 p 1 alusel hakkab K. S. T. katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, kontrollnõudeid ning lisakohustusi kohaldada kohtuotsuse jõustumisest.
8,32 eurot AS OG Elektra (EE432200001120232825 Swedbank AS) kasuks; 4,60 eurot Reitan Convenience Estonia AS (EE902200221013182477 Swedbank AS) kasuks.
Süüdistus D. K., K. S. T. ja T. P. süüdistatakse KarS § 263 lg 1 p 1 järgi selles, et nemad kasutasid 08.10.2024.a kella 12.00 paiku Tartu linnas Riia tn 1 asuva Kesklinn IV bussipeatuse juures, s.o avalikus kohas, grupis vägivalda S. L. suhtes. Nimetatud vägivald seisnes selles, et D. K., K. S. T. ja T. P. järgnesid Tasku keskusest S. L. Kesklinn IV bussipeatuse juurde, kus T. P. ütles S. L., et kas nad kaklevad kahekesi või D. K. annab kannatanule nuga. Järgmisel hetkel lõi D. K. ühe korra rusikas käega S. L. kõhtu, põhjustades kannatanule füüsilist valu. Seejärel võttis D. K. taskust välja noa, eemaldas noateralt kaitsme, hoidis seda oma jala juures tera suunatud S. L. poole ning tegi järsu liigutuse noaga tema suunas, liikudes samal ajal S. L. poole. Kannatanu haaras D. K. randmest kinni ning nuga kukkus maha. Pärast seda tahtis S. L. bussi peale minna, kuid T. P. ja D. K. tõmbasid kannatanu jõuga bussi pealt maha. T. P. ütles S. L. taaskord, et tahab temaga kakelda. Mõne hetke pärast tuli S. L. juurde bussipeatuses seisnud võõras naisterahvas, kellel kannatanu palus politseisse helistada. S. L.
seisis võõra naisterahva selja taha ning temale lähenesid uuesti K. S. T. ja T. P. K. S. T. kõndis naisterahva ja S. L. poole ning tõstis rusikas käe üles, kuid ei löönud ja ütles S. L., et ta saab nuga. Järgnevalt hakkas K. S. T. lööma rusikas käega S. L. näkku, kuid kannatanu sai oma pea eest ära ning pihta ei saanud. Selle teoga häirisid D. K., T. P. ja K. S. T. sündmuskoha lähistel viibinud kõrvaliste isikute, sealhulgas M. N. (N.) rahu ja turvatunnet, milline tegevus on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega ning näitab üleolevat suhtumist avalikku korda. Eeltooduga rikkusid D. K., T. P. ja K. S. T. korrakaitseseaduse §-s 55 sätestatud põhimõtet, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda või käituda muul viisil vägivaldselt, samuti teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel hirmutada või ähvardada. Veel süüdistatakse D. K. (K.) selles, et tema 01.08.2024.a kella 12.40 paiku Tartu linnas Soola tn 8c juures Emajõe ääres kasutas füüsilist vägivalda R. T. ja A. S. (S.) suhtes. Nimetatud vägivald seisnes selles, et D. K. lõi ühe korra rusikas käega A. S. kõhtu ja seejärel ühe korra rusikas käega R. T. kõhtu. Sellise tegevusega põhjustas D. K. kannatanutele A. S. ja R. T. füüsilist valu. Sellega pani D. K. toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeriva kuriteo, s.o teise inimese valu tekitava kehalise väärkohtlemise. Veel süüdistatakse D. K. selles, et tema 18.10.2024.a ajavahemikul kell 17.05-18.20 Tartu linnas Uus tn 54 asuva Tartu Aleksander Puškini Kooli juures võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära M. V. (V.) kuuluva elektritõukeratta Xiaomi Mi Electric Scooter 4 Black, maksumusega 399 eurot. Sellega pani D. K. toime KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Veel süüdistatakse K. S. T. selles, et tema: 04.12.2024.a kella 17.14 paiku Tartu linnas Tehnika tn 13 asuvast A1M OÜ-le kuuluvast A1000MARKET kauplusest võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Jack Daniel’s Tennessee Whiskey 40% 1L, maksumusega 29,99 eurot ning lahkus kauba eest tasumata; 15.12.2024.a kella 16.18 paiku Tartu linnas Soola tn 7 asuvast AS-le OG Elektra kuuluvast Grossi Toidukaubad kauplusest võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära 4 tk Siider Somersby arbuusimaitseline 4,5% 0,5L (purk), väärtusega 2,08 eurot, koguväärtusega 8,32 eurot ning lahkus kauba eest tasumata; 15.12.2024.a kella 17.39 paiku Tartu linnas Turu tn 2 asuvast Reitan Convenience Estonia AS-ile kuuluvast R-Kioski kauplusest võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära 2 tk Siider Somersby Apple 0,5 L, väärtusega 2,30 eurot, koguväärtusega 4,60 eurot ning lahkus kauplusest kauba eest tasumata. Sellega pani K. S. T. toime KarS § 199 lg 2 p-d 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Kokkulepete sisu
Prokurör palub kohtul süüdi tunnistada D. K. KarS § 121 lg 1, KarS § 263 lg 1 p-d 1 ning KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. KarS § 87 lg 1 p 9 ja KarS § 87 lg 5 alusel kohaldada alaealisele D. K. mõjutusvahendit – paigutada D. K. kinnise
lasteasutuse teenusele 1 (üheks) aastaks alates 31.08.2025.a, s.o pärast 16.10.2024.a Tartu Maakohu kohtuotsusega nr 2-22-18872 kohaldatud kinnise lasteasutuse teenuse tähtaja saabumist. D. K. on tagatud koht Maarjamaa Hariduskolleegiumi Emajõe õppekeskuses. Kokkuleppe sõlmimise kuupäeva seisuga on kriminaalmenetluse kulud kokku 344,04 eurot (51,24+43,92+248,88 eurot), sellele lisandub kaitsja õigusabi osutamise tasu kohtuistungist. KrMS § 179 lg 3 alusel sundraha ei määrata. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskulud tervikuna riigi kanda (sh kaitsja õigusabi osutamise tasu kohtuistungist), kuna D. K. on alaealine, XXX, XXX. Tema seaduslik esindaja XXX A. S. avaldas, et XXX, XXX. Igasuguste lisaväljaminekute tasumine käib üle pere majanduslike võimaluste. Kuriteoga tekitas D. K. kannatanule M. V. varalist kahju. Kannatanu M. V. (a/a XXX, COOP) on esitanud D. K. ja tema seadusliku esindaja A. S. vastu tsiviilhagi 399 euro nõudes. VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel on D. K. seaduslik esindaja A. S. nõus, et kohus mõistab temalt kannatanu M. V. kasuks välja kuriteoga tekitatud kahju summas 399 eurot.
KarS § 263 lg 1 p-d 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale T. P. karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui T. P. ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt KarS § 75 lg-le 1 on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel on T. P. kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel on T. P. kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. Kriminaalmenetluse kulud on osutatud õigusabiteenus kohtueelses menetluses kokku 473,36 eurot (126,88+170,80+175,68), millele lisandub kaitsja osavõtt kohtuistungist. KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel on sundraha 1329 eurot. Kokkuleppe sõlmimise kuupäeva seisuga on menetluskulud kokku 1802,36 eurot, sellele lisandub kaitsja õigusabi osutamise tasu kohtuistungist. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskulud tervikuna riigi kanda (sh kaitsja õigusabi osutamise tasu kohtuistungist), kuna T. P. on alaealine, XXX, XXX. T. P. on riiklikul ülalpidamisel, tema esindaja on Tartu Linnavalitsus. Tartu Linnavalitsus katab T. P. vajaduspõhised kulutused ning XXX
KarS § 263 lg 1 p-d 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale K. S. T. karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale K. S. T. karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja mõista liitkaristuseks 9 kuud vangistust. KarS § 74 alusel
määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui K. S. T. ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt KarS § 75 lg 1 on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 5 alusel on K. S. T. kohustatud registreerima end alates kohtuotsuse jõustumisest hiljemalt 2 nädala jooksul Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliiniku laste ja noorukite vaimse tervise keskusesse (Mõisavahe 34c, Tartu) vaimse tervise õe Marge Sägi vastuvõtule ja järgima vaimse tervise õe määratud edasisi suuniseid ning alluma ravivajaduse esinemisel ettenähtud ravile. Vastuvõtule registreerimiseks peab K. S. T. või tema seaduslik esindaja võtma ühendust vaimse tervise õe Marge Sägiga (tel: 731 8828, e-post: [email protected]). K. S. T. on nõus ravi läbimisega ning annab selleks enda nõusoleku. KarS § 75 lg 4 alusel võtab K. S. T. endale kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest hiljemalt 2 nädala jooksul registreerida ennast ProVida Kliinik OÜ nõustamis- ja rehabilitatsioonikeskuses psühholoogilise nõustamise teenusele, mis tuleneb tema sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuste hindamistulemustest. Teenusel osalemiseks peab K. S. T. käima kokkulepitud aegadel ProVida Kliinik OÜ-s, mis asub aadressil Riia 128/1, Tartu linn. Kohtumiste aegade kokkuleppimiseks peab K. S. T. või tema seaduslik esindaja võtma ühendust ProVida Kliinik OÜ psühholoog-pereterapeut Rena Pentiga (Pent) (tel: 505 6889, email: [email protected]). Kriminaalmenetluse kulud on vandeadvokaat Ann Saare poolt osutatud õigusabiteenus kohtueelses menetluses kokku 351,36 eurot (87,84+263,52), millele lisandub kaitsja osavõtt kohtuistungist. KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel on sundraha 1329 eurot. Kokkuleppe sõlmimise kuupäeva seisuga on menetluskulud kokku 1680,36 eurot, sellele lisandub kaitsja õigusabi osutamise tasu kohtuistungist. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskulud tervikuna riigi kanda (sh kaitsja õigusabi osutamise tasu kohtuistungist), kuna K. S. T. on alaealine, XXX, XXX. K. S. T. on riiklikul ülalpidamisel, tema esindaja on Tartu Linnavalitsus. Tartu Linnavalitsus katab K. S. T. vajaduspõhised kulutused ning XXX Kuriteoga tekitas K. S. T. kannatanule A1M OÜ-le varalist kahju. A1M OÜ (a/a EE387700771002581911, LHV) volitatud esindaja M. P. on esitanud K. S. T. ning tema seadusliku esindaja Tartu Linnavalitsuse (volitatud esindaja lastekaitse spetsialist K. T.) vastu tsiviilhagi 29,99 euro nõudes. VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel on K. S. T. seaduslik esindaja Tartu Linnvalitsus (volitatud esindaja lastekaitse spetsialist K. T.) nõus, et kohus mõistab temalt kannatanu A1M OÜ kasuks välja kuriteoga tekitatud kahju summas 29,99 eurot. Kuriteoga tekitas K. S. T. kannatanule AS-le OG Elektra varalist kahju. AS OG Elektra (a/a EE432200001120232825, Swedbank) juhatuse liige R. U. on esitanud K. S. T. ning tema seadusliku esindaja Tartu Linnavalitsuse (volitatud esindaja lastekaitse spetsialist K. T.) vastu tsiviilhagi 8,32 euro nõudes.
VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel on K. S. T. seaduslik esindaja Tartu Linnavalitsus (volitatud esindaja lastekaitse spetsialist K. T.) nõus, et kohus mõistab temalt kannatanu AS OG Elektra kasuks välja kuriteoga tekitatud kahju summas 8,32 eurot. Kuriteoga tekitas K. S. T. kannatanule Reitan Convenience Estonia AS-ile varalist kahju. Reitan Convenience Estonia AS (a/a EE902200221013182477, Swedbank) volitatud esindaja M. L. on esitanud K. S. T. ning tema seadusliku esindaja Tartu Linnavalitsuse (volitatud esindaja lastekaitse spetsialist K. T.) vastu tsiviilhagi 4,60 euro nõudes. VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel on K. S. T. seaduslik esindaja Tartu Linnvalitsus (volitatud esindaja lastekaitse spetsialist K. T.) nõus, et kohus mõistab temalt kannatanu Reitan Convenience Estonia AS kasuks välja kuriteoga tekitatud kahju summas 4,60 eurot. Kohtu seisukoht kokkulepete osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkuleppeid sõlmides said süüdistatavad D. K., K. S. T. ja T. P. aru kokkulepete sisust ja nõustusid nendega. Kohtuistungil kinnitasid süüdistatavad, et kokkulepete sõlmimine oli nende vaba tahe. Süüdistatavad nõustus nii toimepandud tegude, nende kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud mõjutusvahendi ning karistustega. Prokurör, kaitsjad ja süüdistatavad jäid sõlmitud kokkulepete juurde ning palusid need otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatavate selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatavate, nende kaitsjate ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepped järgides KrMS §-de 239245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse D. K. süüdi tunnistada KarS § 121 lg 1, KarS § 263 lg 1 p 1, KarS § 199 lg 1 järgi, T. P. KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja K. S. T. KarS § 263 lg 1 p 1, KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning kohaldada D. K. mõjutusvahendit vastavalt kokkuleppele ning mõista T. P. ja K. S. T. kokkulepete järgsed karistused. Süüdistatav K. S. T. ja Tartu Linnavalitsuse esindaja ning D. K. ja tema seaduslik esindaja võtsid kokkulepete sõlmimise käigus ja kohtuistungil esitatud tsiviilhagid õigeks. Kohus rahuldab seega TsMS § 440 lg 1, VÕS 127 lg 1, VÕS § 1043, VÕS § 1045 lg 1 p 5, VÕS § 1053 alusel tsiviilhagid täielikult. Kohtu seisukoht menetluskulude osas KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 alusel on võimalik osa menetluskuludest jätta riigi kanda, kui nende hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Samuti on võimalik sel alusel määrata menetluskulude hüvitamine ositi. Alaealise puhul võib menetluskulud KrMS § 180 lg 3 alusel jätta tervikuna riigi kanda. D. K. menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt kaitsjatasu kohtueelses menetluses kokku 344,04 eurot ja kohtumenetluses 89,28 eurot. Vastavalt KrMS § 179 lg-s 3 sätestatule
ei määrata sundraha KarS § 87 lg 1 alusel alaealisele mõjutusvahendi kohaldamisel. Seega on D. K. menetluskulude summa kokku 433,32 eurot. Kohus on seisukohal, et kuivõrd D. K. on alaealine, kes ei oma iseseisvat sissetulekut, olles seadusliku esindaja ülalpidamisel ning arvestades, et käesoleva otsuse alusel suunatakse ta kinnisesse lasteasutusse, on põhjendatud KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskulud täies ulatuses, s.o summas 433,32 eurot riigi kanda. Seda enam, et käesoleva otsuse alusel tuleb D. K. seaduslikul esindajal hüvitada ka kannatanule tekitatud kahju. T. P. menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu kohtueelses menetluses kokku 473,36 eurot ja kohtumenetluses 218,24 eurot. Sellele lisandub KrMS § 175 lg 1 p 9 ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1329 eurot (alates 1. jaanuarist 2025. a on kuupalga alammäär 886 eurot). Seega on T. P. menetluskulud kokku 2020,60 eurot. Kohus on seisukohal, et kuivõrd T. P. pani kuriteo toime alaealisena ja ka karistuskokkulepe sõlmiti temaga, kui ta oli alaealine, ning arvestades asjaolu, et ta on alles hiljuti saanud täisealiseks, on võimalik nõustuda prokuröriga selles, et KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb T. P. menetluskulud täiesulatuses, s.o summas 2020,60 eurot jätta riigi kanda. K. S. T. menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu kohtueelses menetluses kokku 351,36 eurot ja kohtumenetluses 133,92 eurot. Sellele lisandub KrMS § 175 lg 1 p 9 ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1329 eurot (alates 1. jaanuarist 2025. a on kuupalga alammäär 886 eurot). Seega on K. S. T. menetluskulud kokku 1814,28 eurot. Kohus on seisukohal, et kuivõrd K. S. T. on riigi ülalpidamisel olev alaealine, kes ei oma iseseisvat sissetulekut, ning arvestades, et käesoleva otsuse tuleb tema seaduslikul esindajal hüvitada ka kannatanutele tekitatud kahju, on põhjendatud KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskulud täies ulatuses, s.o summas 1814,28 eurot riigi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.