lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/1-25-3218/9

Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 11.08.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-25-3218/9
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod
Menetlusliik
Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg
11.08.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
704
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

11. august 2025, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-25-3218

Kohtunik

Tiit Lõhmus

Kriminaalasi

Jaan-Erik Joosepson süüdistuses KarS § 185 lg 1 ja § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi kokkuleppemenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu

20.kokkuleppemenetluses

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdistatav Jaan-Erik Joosepson 50103275210), apellatsioon

juuni

otsus

(isikukood

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada esitajale. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1.Viru Maakohus karistas 20. juunil 2025 kokkuleppemenetluses tehtud otsusega Jaan-Erik Joosepsoni karistusseadustiku (KarS) KarS § 185 lg 1 järgi 3 aasta pikkuse vangistusega ning KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi 4 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega, millest KarS § 64 lg 1 alusel mõistis J-E. Joosepsonile liitkaristuseks 4 aasta 9 kuu pikkuse vangistuse. Kohus pööras KarS § 74 lg 2 alusel koheselt täitmisele 9 kuu pikkuse vangistuse. Seejärel luges KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka ja koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmise alguseks luges J-E. Joosepsoni vahistamise aja, s.o 19. detsembri 2024. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jääb ülejäänud karistus, s.o 4 aastat vangistust, tingimisi täitmisele pööramata, kui J-E. Joosepson ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja järgib KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p-de 21 ja 8 kohustusi.

Sarnased lahendid

Rahvatervisevastased süüteod
  • 24.07.20261-26-4300/21Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
  • 02.07.20261-26-627/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20261-26-627/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20261-26-3191/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 29.06.20261-26-4540/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 25.06.20261-26-3890/8Viru Maakohus Narva kohtumaja
2.Sama kohtuotsusega mõistis maakohus J-E. Joosepsonilt välja riigituludesse sundraha 2215 eurot, ekspertiiside tegemise kulud 7551 eurot ning sularaha sissemaksu teenuse 10 eurot, kokku 9776 eurot. Kohus võimaldas kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 180 lg-te 1 ja 3 alusel J-E. Joosepsonil tasuda menetluskulud 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. KrMS § 180 lg 3 alusel jättis kohus vandeadvokaat Leelo Viili kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest 58,56 eurot riigi kanda.
3.Viru Maakohtu 20. juuni 2025 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav J-E. Joosepson, kes ei ole nõus ekspertiisi tasudega, sest ta tunnistas koheselt, et ained kuuluvad talle, seega ei kavatse ta ka nõustuda ekspertiisidega. Süüdistatav pöördub kohtu poole selleks, et algatataks menetlus uurimisorganite kohta, kes tegid DNA ekspertiisi. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4.Ringkonnakohus on seisukohal, et J-E. Joosepsoni apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada esitajale.
5.Kuna maakohus lahendas J-E. Joosepsoni kriminaalasja kokkuleppemenetluse sätete järgi, tuleb apellatsiooniõigusse puutuvalt lähtuda KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st 4. Nende normide kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete (kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
6.Apellatsioonis ei viita J-E. Joosepson sellele, et maakohus oleks rikkunud kohtuotsuse tegemisel KrMS § 339 lg-t 1, et kokkuleppes kirjeldatud tegu ei oleks kuritegu, et see tegu oleks karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või et talle oleks selle teo eest mõistetud karistus, mida seadus selle teo eest ette ei näe. Midagi taolist ei leia ka ringkonnakohus. Seega võiks J-E. Joosepsonil olla apellatsiooniõigus vaid juhul, kui rikutud oleks kokkuleppemenetlust reguleerivaid norme. Eelkõige võiks sellist rikkumist jaatada olukorras, kus süüdistatav ei oleks sõlmitud kokkuleppest aru saanud, ei oleks sellega nõus olnud või kui kohus oleks kaldunud kohtuotsust tehes kokkuleppest kõrvale. J-E. Joosepson kinnitas maakohtule, et ta jääb sõlmitud kokkuleppe juurde. Sealjuures on istungil osalenud ka süüdistatava kaitsja, kes kinnitab samuti, et jäädakse kokkuleppe juurde ning kokkuleppe sõlmimine oli J-E. Joosepsoni vaba tahe. Pelgalt tagantjärele tekkinud arusaam võimalikest probleemidest väljamõistetud menetluskulude osas ei ole aluseks kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse tühistamiseks. Teisisõnu ei ole J-E. Joosepsonil apellatsioonis välja käidud argumentidel õigust maakohtu otsust vaidlustada. Seetõttu jätab ringkonnakohus juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 süüdistatava apellatsiooni läbi vaatamata ja tagastab selle talle.
7.Lisaks ei algata kohus kriminaalmenetlusi. Kui süüdistatav leiab, et keegi on kuriteo toime pannud, siis tuleb tal pöörduda vastava avaldusega politsei või prokuratuuri poole.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20261-26-4300/16Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 17.06.20261-26-4327/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja