Kärol Piiritsa süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi üldmenetluses
Prokurör
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Külli Saks
Süüdistatav
Kärol Piirits isikukood: 49608262726; elukoht ,XXX; kodakondsus: kodanik; emakeel: xxx ; haridus: xxx; töökoht: xxx varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata tõkend: ei ole kohaldatud
Kaitsja
vandeadvokaat Raiko Paas (lepinguline kaitsja)
RESOLUTSIOON
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §dest 306, 309 lg 3, 311 - 313, kohus otsustas:
1.Süüdi tunnistada Kärol Piirits KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud vangistust.
2.KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Kärol Piirits ei pane 2 (kahe) aasta ja 3 (kolme) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määratud kohustust.
KarS § 75 lg 1 alusel on Kärol Piirits käitumiskontrolli ajal kohustatud:
elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX;
ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
4.KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Kärol Piiritsat katseajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt vajalikuks peetavas sotsiaalprogrammis.
5.KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest. Käitumiskontrolli nõudeid ja kohustust kohaldatakse alates kohtuotsuse jõustumisest.
6.KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Kärol Piiritsalt riigituludesse menetluskuluna sundraha 1329 (üks tuhat kolmsada kakskümmend üheksa) eurot.
7.KrMS § 180 lg 3 alusel määrata väljamõistetud menetluskulu 1329 euro tasumine osade kaupa 6 (kuue) kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE522200221013264447 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS või EE957700771001523585 LHV Pank AS, märkides ära viitenumbri ning selgituse “Kärol Piirits otsus nr 1-25-1379, menetluskulud“. Menetluskulude tasumisel tuleb märkida viitenumber, mis on 99925700021747. KrMS § 38 lg 5 p-de 1 ja 2 alusel soovib kannatanu I.Z, et teda teavitataks Kärol Piiritsa vahistamisest, tema vahi alt vabanemisest, ennetähtaegsest vabanemisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest e-posti aadressil XXX. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Juhul kui keegi kohtumenetluse pooltest esitab teate apellatsiooni esitamise soovi kohta, on kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav kohtu kantseleis hiljemalt 2. septembril 2025. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse tervikuna avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu
Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.
KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
Süüdistus
Kärol Piiritsat süüdistatakse KarS 121 lg 2 p 3 järgi selles, et:
tema 10. veebruaril 2024 kella 04.00 kuni 04.20 paiku XXXas Jaama tn 1d asuva ööklubi Saekaater ees kasutas füüsilist vägivalda I.Z suhtes, mis seisnes selles, et K. Piirits lõi I.Z-i jalaga näkku ja tõmbas teda juustest. Löögi tagajärjel kukkus kannatanu pikali peaga vastu lähedal oleva telgi metalljalga. Seejärel K. Piirits kägistas maas lamavat I.Z-i , lõi korduvalt rusikas käega vastu paremat näopoolt ning jalaga vastu selga ja jalasäärt. Sellise tegevusega tekitas K. Piirits I.Z-ile füüsilist valu ning parema silma alla kriimustused, kaela paremale poole marrastused, ülahuule sisepinna marrastuse, paremalt teise esihamba vigastuse ja hematoomid vasakule jalasäärele. tema, olles varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, 25. mail 2024 kella 03.50 paiku XXXas Jaama tn 1d asuvas ööklubis Saekaater kasutas füüsilist vägivalda F.D suhtes, mis seisnes selles, et K. Piirits lõi kannatanu F.D-d rusikaga näkku, lükkas F.D diivanile pikali ning olles põlvedega kannatanu peal, lõi talle korduvalt kätega vastu pead. Sellise tegevusega põhjustas K. Piirits F.D-le füüsilist valu, ninaverejooksu ning ninaluude murru. Kohtu seisukoht
2.Esmalt hindab kohus K. Piiritsale KarS § 121 lg 2 p 3 järgi esitatud süüdistuse põhjendatust (I) ning võtab seisukoha mõistetava karistuse osas (II). Seejärel otsustab kohus menetluskulude hüvitamise (III) ja kannatanu teavitamise (IV). (I)
10.veebruari 2024 tegu
3.Vaidlust ei ole selles, et nii kannatanu I.Z kui ka süüdistatav K. Piirits viibisid 10. veebruaril 2024 XXXas Jaama tn 1d asuvas ööklubis Saekaater ning nende vahel oli vägivaldne vahejuhtum. Seda kinnitavad nii kannatanu ja süüdistatava kui ka tunnistajate Q.L-i ja C.Z-i ütlused. Vaidlus seisneb selles, kes alustas vägivalla kasutamist ning kas K. Piirits võis tegutseda hädakaitseseisundis või tegemist oli vastastikuse kaklusega.
4.Kannatanu I.Z andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et tema läks Saksa Pubist koos C.Z-iga ööklubisse Saekaater. See oli 10. veebruaril 2024. Nad läksid ööklubisse pileteid ostma, ta jäi seal juttu ajama. Siis tuli K. Piirits, kutsus teda välja, kuid tema ei läinud, et ta ei tunne teda. Seejärel võttis K. Piirits tema käest kinni, tiris ta välja ja seejärel tuli löök näkku. Ta ei jõudnud reageerida, kõik tuli nii ootamatult. Kannatanu kukkus selili. K. Piirits hoidis ühe käega tema kaelast kinni ja lõi teda mitu korda näo piirkonda (lõi rusikaga). I.Z keeras küljele ja sai löögi selga, ta tundis valu. K. Piirits tiris teda juustest, pikendused oli seal maas. Löökide ajal istus K. Piirits tema peal. Kui K. Piirits hakkas ära minema, siis lõi teda veel jalaga vasakule poole. I.Z nuttis hüsteeriliselt, kõik käis kähku. Ta püüdis ennast kaitsta, vastu ei löönud. Siis tuli turvamees ja võttis Käroli ära ning tema sai Saekaatrisse minna, kus
jooksis taharuumi ja oli väga hirmul. Keegi peale turvamehe appi ei tulnud. Q.L seisis tema vastas ja nägi sündmust pealt. Eelnevalt mingit tüli ei olnud. Ründe tagajärjel oli ülahuul katki, paremal pool üks hammas sai vigastada (liikus), peanahk oli valulik, kehal ja jalgadel olid sinikad, näol mitu valulikku kohta ja kriimustused. Väljas oli telk ja ta kukkus vastu telgi metalljalga.
5.Tunnistaja C.Z selgitas, et tema oli 2024. a veebruaris tööl ööklubis Saekaater, tegeles piletimüügi ja pääsmete jagamisega. Mingi hetk ta nägi, kui K. Piirits läks välja ja peale seda oli I.Z seal ja rääkis turvamehega. I.Z oli ukse ja tema töölaua vahel, kui Piirits tuli sisse ja kutsus I.Z õue. K. Piirits kutsus I.Z välja verbaalselt, sõnelemist ei olnud, viimane läks kaasa lihtsalt. Järgmisel hetkel nägi ukse kõrval olevast aknast, kuidas I.Z on väljas pikali maas ja teda lüüakse jalaga. Ründajaks oli K. Piirits. Ta kutsus teise turvamehe, kes jooksis kohe välja, uks läks kinni. Tema sulges kassa, ei saanud enne oma kohalt lahkuda. Selleks ajaks, kui tema ukse peale jõudis, oli olukord juba lahendatud, lahutamist ta ei näinud. I.Z tuli sisse koos turvamehega. Visuaalselt nägi I.Z-il silma juures verevalumit ning ise ta näitas, et hammas loksub. Kannatanu palus kutsuda politsei. Kumbki osapool väga purjus ei olnud, said asjadest aru. K. Piirits lahkus territooriumilt.
6.Tõendina esitatud ööklubi Saekaater turvakaamera videost 20240221162009 (kuupäevaga 10.02.2021) on näha, kuidas kohe video alguses (00:00) hoiab üks naine (K. Piirits) teise naise (I.Z, valge jopega) käe alt kinni ja nad liiguvad uksest välja. Seejärel on näha video ajateljel 00:10, kuidas laua taga istuv mees (C.Z) näeb läbi akna midagi, tõuseb püsti ja näitab käega õue poole ja ütleb turvamehele midagi. Turvamees liigub ukse poole ja läheb välja. Seejärel läheb uksest välja naisterahvas ja piletimüügiga tegelev mees (C.Z) tema järel (jääb ukse vahele seisma). Video ajateljel kell 00:54 siseneb turvamees koos valges jopes naisega (I.Z), kes seejärel läheb edasi kaamera vaateväljast eemale. Video ajateljel 01:08 soovib siseneda teine naine (K. Piirits), keda turvamees ööklubisse sisse ei lase.
7.Seega on näha, et C.Z-i ütlused kattuvad nii turvakaamera videosalvestise kui ka osaliselt I.Z ütlustega. Kuivõrd C.Z kogu sündmust pealt ei näinud, ei saanud ta ka täpsemalt vägivalla kasutamise asjaolusid kirjeldada. Küll tõi C.Z välja selle, et nägi, kuidas püsti seisev naine lõi maas lamavat naist jalaga. I.Z oli pikali maas ja ründajaks oli Kärol.
8.Häirekeskusele 10. veebruaril 2024 kell 04:22:07 tehtud kõne kinnitab, et XXX ööklubis Saekaater kasutas üks naine teise naise vastu vägivalda ning kannatanu soovib politseile avalduse teha. Kannatanul on huul lõhki ja veri on väljas. Teavitas ööklubi turvamees.
9.Kohus võttis vastu kaks politsei vormikaamera salvestist (vt tl 120-127), mis ei ole küll iseseisvaks tõendiks, kuid saavad kinnitada nii kannatanu I.Z kui ka tunnistaja C.Z-i ütluste usaldusväärsust.
10.Videos P38900 10.02.2024 04_48_24 on näha rääkimas C.Z-i, kes kokkuvõtvalt selgitab, et lööjaks oli K. Piirits, kes tuli tagasi sisse (pärast seda, kui oli Q.L-iga välja läinud), võttis neiul (I.Z) varrukast kinni ja ütles: „tule kaasa“. Nii kui uksest välja jõudis, läks andmiseks. Tema ründas seda neiut, kes kohe siia tuleb. I.Z ilmub ka sinna ja selgitab, et ta (K. Piirits) tahtis teda välja ja tema ütles, et ei soovi minna, kuid siis võttis tema varrukast
kinni ja tiris ta välja. Esimene löök oli jalaga näkku, hammas igemes liigub ning viitab silmale ja huulele. Sealjuures on näha, et I.Z näitab osaliselt ka hammaste suunas. Videos P38900 10.02.2024 04_50_53 on kuulda, kuidas I.Z selgitas uuesti, et esimene löök oli jalaga näkku, siis ta võttis temalt juustest kinni ja siis ta hammas liigub (mida ütleb korduvalt). Samuti selgitab, et Q.L seisis kõrval ja vaatas, kuidas teda peksti.
11.Kohtu hinnangul on I.Z ütlused järjepidevad nii sündmuste käigu kui ka tekitatud vigastuste osas. Need kattuvad ka C.Z-i ütlustega jalaga löömise osas (mida K. Piirits eitab). Ka C.Z-i ütlused on järjepidevad. Lisaks ei ole kohtul alust kahelda kummagi ütluste usaldusväärsuses. Ühtegi viidet sellele, et C.Z võiks valetada ei ole. Asjaolu, et ta I.Z-i tunneb (ja K. Piiritsa sõnul sõbrad on), ei ole iseseisvaks aluseks, miks jaatada ütluste ebausaldusväärsust. C.Z on selgitanud sündmustest vaid osa, mida ta vahetult koges, muus osas on ta selgitanud, et ei näinud kõike. I.Z ütluste usaldusväärsust kinnitavad aga juba iseenesest C.Z-i ütlused ja ütluste järjepidevus. Asjaolu, et K. I.Z (I.Z abikaasa) ja K. Piirits omavahel suhtlesid, ei tingi samuti I.Z ütluste ebausaldusväärsust.
12.I.Z vigastusi kinnitab mh XXX Haigla Tervisekaart (haigusjuht nr A2578 2024; tl 4445), millelt on näha, et 10. veebruaril 2024 läks I.Z haiglasse ning temal on diagnoositud kehapiirkondade muid kombinatsioone haaravad pindmised vigastused. Patrullpolitseinike tehtud fotodelt (tl 128-133) on näha, et I.Z kaela peal punetab ja on näha ka, et nahk on veidi katki, parema silma parempoolses nurgas on samuti marrastus ning lisaks on ülahuulel vigastus.
13.Seega nii kannatanu enda ütlustega kui ka eelnimetatud tervisekaardi ja fotodega tõendatud, et K. Piirits tekitas kannatanule süüdistuses märgitud vigastused, s.o parema silma alla kriimustused, kaela paremale poole marrastused, ülahuule sisepinna marrastuse, paremalt teise esihamba vigastuse ja hematoomid vasakule jalasäärele.
14.Q.L-i ütlused ei kattu ei esitatud turvakaamera videos nähtuga ega ka tunnistaja C.Z-i ütlustega. Nimelt selgitas Q.L , et tema läks välja välisuksest ja nägi K. Piiritsat ja I.Z-i maas pikali. I.Z oli selili maas all ning K. Piirits tema peal ja hoidis kätega kinni. Mingeid lööke tema ei näinud. Ta sekkus koheselt ja tahtis I.Z Käroli alt ära tõmmata. Kuna jõud ei käinud üle, tõmbas Käroli pealt ära. Mingeid vigastusi ta kummalgi ei näinud, verd ei olnud.
15.C.Z-i ütluste järgi oli I.Z klubis juba, kui Q.L läks K. Piiritsaga välja. Kuigi K. Piirits tuli tagasi ja Q.L-i käikude kohta rohkem tunnistaja ei rääkinud, ei ole videost näha, et pärast seda, kui I.Z koos K. Piiritsaga välja läks, oleks Q.L välisuksest välja läinud. Välja läksid sealt ainult turvamees ja üks naine ning ukse peale C.Z. Siis juba tuli I.Z sisse ning sündmus oli läbi. Seega pidi Q.L väljas olema juba sel ajal, kui I.Z ja K. Piirits välja läksid. Lisaks ei kattu Q.L-i ütlused ka kannatanu I.Z usaldusväärsete ütlustega, kuivõrd kannatanu sõnul nägi Q.L seda sündmust ja K. Piiritsa poolset vägivalla kasutamist pealt. Sellest tulenevalt leiab kohus, et Q.L-i ütlusi ei saa pidada usaldusväärseks ning need tuleb tõendikogumist välja arvata.
16.Kohtu hinnangul ei ole ka K. Piiritsa ütlused usaldusväärsed, mis puudutab vägivalla kasutamist I.Z suhtes. K. Piiritsa sõnul oli hoopis I.Z see, kes teda kõnetas ja ütles, et K. Piirits tema mehega suhtlemise lõpetaks. Siis I.Z oli juba tõugelnud. Uksest läksid nad välja
üksteise käevangus, siis nad libisesid ja kukkusid. Maas tekkis rüselus, mingil hetkel I.Z lõi teda rusikaga. K. Piiritsa sõnul tema I.Z-i jalaga ei löönud. Kaklus oli intensiivne, mõlemad olid juukseidpidi üksteisel kinni. Temal olid sinikad ja kriimud, ka juukseid tuli kodus palju ära. Vigastusi fikseerimas ei käinud. Nad jäidki pikali ja kui tema sai I.Z pealt ära, läks I.Z peole. Turvamees (C.Z) võib valetada löömise kohta, kuna nad on I.Z-iga sõbrad.
17.Eelnimetatud ütlused aga ei ole kooskõlas ei kannatanu ega ka tunnistaja C.Z-i ütlustega, samuti nende ütluste usaldusväärsust kinnitavate tõenditega. Kohtu hinnangul on K. Piirits soovinud jätta mulje, et tegemist oli kas omavahelise rüselusega (kaklusega) või siis hädakaitsega. Küll ei kinnita K. Piiritsa ütlusi ükski teine tõend. Kohus möönab, et vormikaamera salvestistelt on näha tõesti, et väljas võis olla libe, kuid vaatamata sellele ei õigustaks see asjaolu ka edasiselt vägivalla kasutamist (jalaga löömist). Isegi olukorras, kui jaatada võimalust, et kannatanu ja süüdistatav libeduse tõttu kukkusid (mida kohus ei tee).
18.Kohus leiab, et K. Piirits pani kuriteo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. K. Piirits, lüües kannatanu I.Z-i korduvalt käte ja jalaga, teadis, et paneb toime kehalise väärkohtlemise, s.o tekitab kannatanule nii valu kui ka vigastusi. Kohtu hinnangul K. Piirits vähemalt möönis, et tagajärg ka saabub. Sellises olukorras on ilmne, et süüdistatav sai aru, et peksmine täidab süüteokoosseisu.
19.Kohus ei nõustu sellega, et tegemist oli omavahelise kaklusega või I.Z alustas esimesena ründamist ning K. Piirits võis sellest tulenevalt olla hädakaitseseisundis. Nimelt on ülaltoodud tõenditega tuvastatud, et I.Z ise K. Piiritsa suhtes vägivalda ei kasutanud. Nagu kohus juba leidis, on I.Z ütlused kooskõlas tunnistaja ütlustega ning ta on järjepidevalt peamises osas rääkinud K. Piiritsa rünnaku osas sama juttu. Seetõttu ei loe kohus tuvastatuks, et enne K. Piiritsa vägivalla kasutamist, asus I.Z teda ründama. Samuti ei saa pidada olukorda, kus kannatanu on pikali maas ja süüdistatav teda ründab erineval viisil (lüües kätega, jalaga) omavaheliseks kakluseks. Asjaolu, et I.Z ennast kaitsta üritas, ei vii rünnet üle omavaheliseks kakluseks ning ei saa jaatada luba eneseohustamiseks.
20.Eelnevast tulenevalt puuduvad K. Piiritsa õigusvastasust välistavad asjaolud. Samuti ei ole viiteid süüd välistavatele asjaoludele. 25. mai 2024 tegu
21.Vaidlust ei ole selles, et nii kannatanu F.D kui ka süüdistatav K. Piirits viibisid 25. mail 2024 XXXas Jaama tn 1d asuvas ööklubis Saekaater ning nende vahel oli vägivaldne vahejuhtum. Seda kinnitavad nii kannatanu ja süüdistatava kui ka tunnistajate B.L-i , T.T ja T.X-i ütlused. Vaidlus seisneb selles, kes alustas vägivalla kasutamist ning kas K. Piirits võis tegutseda hädakaitseseisundis või tegemist oli hoopiski vastastikuse kaklusega.
22.Kannatanu F.D andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et tema läks 24. mail 2025 ööklubisse Saekaater. Ööklubis istus ta diivanil, seal olid mitmed tema sõbrad, kellest mh tunnistajad B.L-i ja T.T seisid (ruumi istuda ei olnud) tema vastas. B.L-i ütles temale, et Kärol (Piirits) otsib teda ning ühel hetkel tuli tema juurde Kärol (ta küll ei teadnud teda, aga pani kaks ja kaks kokku), kes istus kõrvalistuja sülle ja hakkas kannatanu juukseid silitama ning viimaks kiskuma, mille järel tundis kannatanu valu. K. Piirits ütles temale midagi, aga
seda kannatanu ei mäletanud, samuti üritas kannatanu süüdistatavast mitte välja teha (lootis, et äkki läheb K. Piirits ära). K. Piirits lõi teda vastu nina ning tundus, et K. Piiritsal oli käes esigar. Kannatanu tundis korraks valu, siis oli šokis ja üritas päästa ennast. Kannatanu pani pärast lööki pea põlvede vahele. K. Piirits togis teda ja tõsis püsti, mille järel lükkas kannatanu süüdistatavat jalaga. Seejärel võttis K. Piirits laualt kunstlillepoti ja viskas tema poole (see läks mööda), tuli tema peale põlvedega ja hakkas kätega näkku lööma. Kannatanu üritas ennast kaitsta, hoidis oma nina kinni, nuttis ja karjus, et keegi temale appi tuleks. Siis kutsus keegi turvamehe ja Kärol eemaldati tema pealt. F.D sõnul oli temal ninaluumurd, mitmed kriimud ja sinikad (silmaalustel olid sinikad). Õde tegi diivanil pildid, seejärel läks ta WC-sse ja pani ninale paberit. Valu tuli siis, kui ta kiirabisse jõudis. Vigastused paranesid lõpuks kuu aega (kuni sinikad kadusid).
23.B.L-i selgitas, et 24. mail 2024 läks tema koos õe F.D-ga ööklubisse Saekaater peole. Nad istusid nurgas asuva laua ümber, sh oli seal ka T.T. Laua ümber oli veel mitmeid inimesi. Kui ta kuulis, et K. Piirits on klubis, palus ta oma õel F.D-l olla tema lähedal. Seejärel istus F.D laua juurde diivanile, tema istus oma toolile. Ühel hetkel tundis tema ja T.T, et keegi võtab neilt ümbert kinni. See oli K. Piirits, kes küsis, kumb neist F.D on. K.K.R .rnäitas F.D poole. K. Piirits läks F.D kõrvale diivanile ja hakkas tema juukseid silitama, järsku tõmbas K. Piirits F.D-d juustest. F.D pani seejärel käed näo ette ja läks madalamale. Kuna tunnistaja teadis, et neil oli varasemalt konflikt (sotsiaalmeedia vestlused), läks tema turvameest kutsuma. Turvameest kutsuma minnes nägi B.L-i , et K. Piirits tõusis püsti, võttis laualt oleva kunsttaime ja viskas sellega F.D-d, see läks täpselt pea ümbert mööda. Kui ta turvamehega tagasi tuli, oli Kärol põlvedega F.D peal, Kärol peksis F.D-d, F.D hoidis kätega nägu, tuli verd. Turvamees üritas Kärolit ära võtta, ka Käroli ema T.X kutsus Kätolit ära. Enne vägivalla kasutamist tema ei näinud, et kannatanu oleks sülitanud. B.L-i helistas kiirabisse ja rääkis kogu loo ära. Kiirabi vaatas üle ning öeldi, et nad peavad minema Tartusse EMOsse.
25.mail 2024 nägi ta peksmisest videosid.
24.T.T ütlused kinnitavad samuti sündmuste kulgu kannatanu poolt räägitud viisil. Tema läks ööklubisse Saekaater koos K. K. Riga ning kui nad klubisse tagasi sisse läksid, läksid nad sinna lauda, kus istus ka F.D. Tema istus F.D-st diagonaalselt, aga nägi teda. Mingil hetkel tuli B.L ka sinna. K. Piirits võttis temalt ja B.L-ilt ümbert kinni ja küsis, kes neist on F.D. K näitas, kes on F.D. Seejärel istus K. Piirits F.D kõrvale, ütles midagi ja hakkas F.D-d juustest kiskuma. B.L-i läks kohe turvameest kutsuma. Käroli ema läks Kärolit ära kutsuma. Kärol tõusis püsti, oli küljega F.D suunas ja lõi F.D-d vastu nina. Lõi rusikaga. F.D lõi automaatselt Kärolit jalaga, mille järel võttis Kärol laua pealt vaasi või nõu ja viskas selle F.D poole. Ta ei saanud pihta. Kärol läks uuesti F.D-le kallale või peale, kiskus F.D-d. Tuli turvamees ja võttis Käroli F.D pealt ära. Tunnistaja sõnul oli esialgu Kärol kannatanule midagi öelnud, kuid F.D üritas seda ignoreerida. Mingit sülitamist tema ei näinud. F.D hoidis näost kinni, kohe tunnistaja verd ei näinud. Küll oli seal pime ja kogu aeg ka vaadata ei jõudnud, sagimist oli palju. Hiljem nägi T.T, et F.D käed ja nägu olid verised, nina oli kõver.
25.F.D sõnul saatis temale J.F videod – üks Saekaatri ees ja teine (koosneb kahest videoklipist) Saekaatris toimunud F.D peksmisest. Need andis tema uurija Annabel Kukele.
26.Videost snapchat-1976343031 on näha, kuidas musta seeliku, sinise pluusi ja käekotiga naine üle toolide kummardub. Vasakul temast on blond naine, kes istub diivanil ja
hoiab pead (nägu) põlvedel ja kätega ümber põlvede. Kui blond istuv naine tõstab ülakeha üles, on näha, kuidas punases kleidis naine käega teeb liigutuse tema suunas (istuv naine paneb käe ette) ning seejärel istuv naine lööb punases kleidis naist jalaga. Punases kleidis naine kukub kõrvalistuvatele inimestele sülle, tõuseb sealt, võtab laualt taime ja viskab sellega istuvat naist. Videost received-421992450758103 on näha, kuidas mustas kleidis naine on diivanil pikali ning teine naine ronib aktiivselt tema peale. Alumine naine üritab ülemist eemale lükata. Mingi hetk hoiab ülemine (punases kleidis naine) pea ja ülakeha piirkonnas käsi, alumine naine sipleb vähem. Siis tuleb sinise pluusi ja musta seelikuga naine, kes ka justkui üritab neid lahku tõmmata. Ja seejärel tuleb meesterahvas (turvamees), mille järel tõuseb punases kleidis naine püsti.
27.Vaidlust ei ole selles, et diivanil alumine ja istuv naine (mustas kleidis) on F.D ning punases kleidis naine (kes seisab ja seejärel ronib ka alumisele naisele peale) on K. Piirits. Sinise pluusi ja musta kotiga naine on T.X (kes käib kahel korral K. Piiritsat ära kutsumas).
28.Nimetatud videoklipid kinnitavad ülaltoodud ütlusi. On näha, et F.D roll piirdub enda kaitsmisega ning K. Piirits aktiivselt üritab tema suhtes vägivalda kasutada. Kohtu hinnangul ei välista K. Piiritsa poolset rusikaga löömist ka asjaolu, et seda videoklippidel ei ole. Selle kohta on usaldusväärselt ütlusi andnud nii kannatanu kui ka tunnistaja T.T, kes seda hetke pealt nägi. Ka on näha, et K. Piirits teeb enne kui F.D teda jalaga lööb, käega liigutuse kannatanu suunas, mis näitab, et F.D ei löönud ka K. Piiritsat enne, kui süüdistatav tema suhtes vägivaldne oli. Lisaks kinnitab see asjaolu, et K. Piirits soovis F.D-d käega lüüa, kui ei tabanud seda, sest viimane tõstis käe ette ja jõudis jalaga süüdistatava eemale lükata.
29.Kohtule on tõendina esitatud Häirekeskuse kõne väljavõte (tl 50-51) koos kõnega (DVD-R plaat, tl 53), mille andmetel helistas B.L-i numbrilt XXX ning teavitas, et XXX ööklubis Saekaater sai tema õde F.D peksa Kärol Piiritsalt ning õde on üleni verine.
30.F.D-le tekitatud vigastusi kinnitab Tartu Ülikooli Kliinikumi epikriis nr EP24-221529 (tl 55), mille andmetel on kannatanu põhidiagnoosiks ninaluude murd. Ortopeed on tuvastanud, et ninal turse, nina vasakule veidi viltu. Tartu Ülikooli Kliinikumi epikriisi nr EP24-221695 (tl 57) andmetel tuvastati otorinolarüngoloogi (kõrva-nina-kurguarsti) poolt, et ninaselg otse, paremal silmakoopa mediaalse seina piirkonnas turset, levib ka ninaseinale. Palpatoorselt liikuvust ninaseljal ei esinenud, sissevajumist ei tuvastatud ning ninas seespool limaskest puhas, kerge turse bilat. F.D on jäänud jälgimisele ning kui turse alanedes ilmestub oluline muutus, siis pidi tagasi minema. Nimetatud epikriisidest nähtub samuti, et F.D on kiirabi poolt viidud erakorralise meditsiini osakonda 25. mail 2024 varahommikul ning seejärel on ülaltoodud vigastused temal tuvastatud.
31.F.D vigastusi tõendavad mh tema enda poolt esitatud fotod (tl 66-69). Nii on kahel fotol näha, et F.D ninaümbruses ja käel on veresarnane vedelik (fotodel punane). Kahel fotol on näha, et F.D ninal ja vasaku silma all on punakas-lillad jooned. F.D on ka süüteoteatele (tl 59-60) lisanud fotod, milledest üks on sama foto, mis ülal mainitud ning teisel fotol (tl 64) on näha, et F.D näol on mitmeid punakas-lillasid jälgi. Samuti on näha, et nägu on veidi paistes.
32.Kohtu hinnangul on tuvastatud seegi, et F.D-l jooksis pärast K. Piiritsa poolset vägivalda ninast verd. Seda on kinnitanud nii kannatanu kui ka tunnistaja B.L-i . Lisaks on
Häirekeskuse kõnes seda maininud B.L-i ning ka epikriisides märgitu kohaselt on F.D-l ninast verd jooksnud. Asjaolu, et koheselt sündmuse järel ei näinud ninaverejooksu tunnistaja T.T, ei välista siiski verejooksu. T.T selgitas ise, et ruumis oli pime ning seal käis sagimine. Kui F.D tuli tualettruumist, siis nägi T.T, et tema käed ja nägu olid verised. Seda, et ruumis oli nähtavus pigem kehvapoolne, kinnitavad ka juba ülaltoodud videod. Lisaks juhib kohus tähelepanu, et kohtule esitatud videost snapchat-1976343031(00:06) on näha hetkeks, kuidas F.D näol nina juures on midagi tumedat, mis samuti viitab sellele, et tegemist võib olla verejooksuga.
33.Lisaks on F.D esitanud fotod (tl 66 ja 67), milledelt on näha, et tema käed ja nägu on kaetud punase veresarnase vedelikuga. Vasaku käe ümber on käepael, millel olevast kirjast on võimalik teha järeldus, et tegemist on ööklubi Saekaater käepaelaga. Fotodelt on näha seegi, et F.D on pikali asendis ning võib olla pikali diivanil (F.D sõnul tegi õde B.L-i temast pildid diivanil). Lisaks ei ole eluliselt usutav, et F.D on tekitanud ninaverejooksu ja ninaluumurru vaid selleks, et süüstada K. Piiritsat. Nii on olemasolevad tõendid selleks piisavad (ka ilma verejooksuta), ka ei muudaks see teave mitte kuidagi kuriteokvalifikatsiooni.
34.Kohtus on andnud ütlusi ka tunnistaja T.X ja süüdistatav K. Piirits, kelle ütlused ei ole tervikuna vastuolus teiste tõenditega, kuid siiski pisendavad sündmuste käiku.
35.Nii andis T.X kohtuistungil ütlusi selle kohta, et läks 2024 maikuus koos Käroliga Saekaatrisse, võtsid joogid ja kõndisid seal ringi. Nad läksid laua juurde, seal oli palju inimesi. Kärol läks ees ja tema järel, alla meetri oli vahet. Tema jäi seisma teisele poole toole, toolidel olid inimesed ning Kärol ja F.D olid teiselpool toole diivanil. Kärol istus sinna maha ja siis see kõik peale hakkaski. Seal oli mingi ütlemine, karjumine ja ühel hetkel sai tema tatipritsmetega näkku. Tatipritsmed tulid F.D poolt. Ja siis hakkas pihta rüselemine, kaklus see ei olnud. Oli mingi jalaga löök. Seda, et kumbki osapooltest oleks löönud, tema ei näinud. Tahtis vahele minna, aga pidi minema ringiga, toolid olid ees. Keegi midagi ei teinud, osad filmisid. Ta otsustas sekkuda, sest ehmatas ära, tahtis, et nad ära lõpetaksid. Tema turvameest ei näinud. Kärol tõusis püsti ja läks sealt ära – nii lõppes rüselemine.
36.Kohus peab vajalikuks märkida, et kuigi T.X enda sõnul turvameest ei näinud, siis ühelt videoklipilt (received-421992450758103) on näha, kuidas turvamees lükkab T.X-i eemale ja läheb K. Piiritsat ja F.D-d lahutama. Sealjuures on T.X näoga sündmuse poole. Seega ei kattu T.X-i ütlused tegelikkusega ning K. Piirits ei lahkunud ise vabatahtlikult F.D pealt, vaid turvamees sekkus.
37.K. Piiritsa ütlused kattuvad tunnistaja T.X-i ütlustega osas, mis puudutavad seda, et tegemist oli nn vastastikuse kaklusega, mõlemad kiskusid väidetavalt üksteist juustest ja oli ka jalalöök K. Piiritsa pihta. K. Piiritsa sõnul läks tema F.D-ga varasematest konfliktidest rääkima ning F.D ei olnud sellest jutuajamisest vaimustuses. F.D naeris ja sülitas temale näkku. Tekkis lükkamine, hakkasid üksteisel juustest kinni ning kui ta hakkas juba ära minema, lõi F.D teda jalaga, ta kukkus. Mingi hetk oli F.D pikali, hoidis teda juustest kinni, tema oli F.D peal. Rusikaga tema F.D-d ei löönud, küll võis vigastus tekkida rüseluse käigus või tekitas kannatanu selle endale ise. K. Piiritsa sõnul võivad nad sellist juttu rääkida kättemaksuks.
38.Kohus leiab, et K. Piiritsa ütlused on ennast õigustavad ning ei kattu teiste kogutud tõenditega. Ka T.X-i ütlused pisendavad K. Piiritsa rolli sündmuste käigu osas. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud ega ka eluliselt usutav, et vägivaldne konflikt sai alguse sülitamisest. Nii ei kinnita seda ei kannatanu ega ka tunnistajad B.L-i ja T.T. Lisaks juhib kohus tähelepanu sellele, et T.X paiknes sel hetkel teiste inimeste taga (toolide taga, kus istusid inimesed), kui tundis, et tema poole lendasid tatipritsmed. Kohtu hinnangul on ebatõenäoline, et sellisel juhul oleks ka teda need pritsmed tabanud. Seda enam, et väidetavalt oli suunatud sülitamine just K. Piiritsa pihta, kes istus F.D kõrval.
39.Samuti ei kattu kummagi ütlused esitatud videoklippidel nähtuga. Kuigi pealtnäha võib tegemist olla rüselusega, siis videoklippidelt on näha, kuidas K. Piirits aktiivsema poolena vägivalda kasutab. Lisaks on näha, et K. Piirits ronib aktiivselt F.D-le otsa ilma, et kannatanu teda juustest kisuks. Seega oli K. Piiritsal võimalik lahkuda sellest nn väidetavast rüselusest, kuid seda ta ei teinud, vaid tegi kõik endast oleneva, et ronida F.D-le peale.
40.Arvestades kõiki eeltoodud tõendeid kogumis on kohtu hinnangul tõendatud, et K. Piirits tekitas 25. mail 2024 ööklubis Saekaater F.D-le füüsilist valu, ninaverejooksu ja ninaluumurru.
41.Kohus on seisukohal, et K. Piirits pani kuriteo peamiselt toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Olukorras, kus süüdistatav lõi kannatanut rusikaga vastu nägu, ja peksis teda korduvalt kätega näo piirkonda, samuti kiskus teda juustest, teadis ta, et paneb toime kehalise väärkohtlemise, s.o vägivalla kasutamise, vigastuste ja ka valu tekitamise. Samuti viitavad asjaolud, et nii vigastuste kui ka valu tekitamist süüdistatav vähemalt möönis. Kohus möönab, et ninaluumurru osas võis K. Piirits tegutseda kaudse tahtlusega, kuivõrd selle osas ei pruukinud teadmist otseselt olla. Küll on kohus seisukohal, et ta pidas võimalikuks sellise vigastuse tekkimist ning samuti möönis seda. Nii on võimalik, et rusikaga nina piirkonda lüües, saab viga ninaluu.
42.Kuigi kohtumenetluses on tõstatatud viiteid kannatanu ja süüdistatava omavahelistest varasematest konfliktsetest suhetest, samuti sellest, et kannatanu sülitas eelnevalt süüdistatava pihta, leiab kohus, et ülaltoodud tõenditega on ümber lükatud ka võimalik hädakaitseseisund.
43.Esmalt välistab kohus võimaluse, et K. Piirits võis olla hädakaitseseisundis tulenevalt asjaolust, et F.D ja tema vahel oli konfliktne vestlus sotsiaalmeedias. Nimelt ei olnud tegemist vahetu ründega ega ka sellise ründega, mis oleks tinginud K. Piiritsa poolt õiguse kasutada vägivalda F.D suhtes nn ründe lõpetamiseks. Arvestades ennekõike seda, et 25. mail 2024 ei olnud F.D-l enne kui K. Piirits tema juurde tuli, kontakti süüdistatavaga. Sellele ei viita ei kannatanu ega ka tunnistajad, samuti ei ole sellele osundanud süüdistatav. Isegi kui möönda, et varasem solvamine vms võib tingida vajaduse sellise ründe lõpetamiseks (mida kohus ei tee), ei saa pidada sellist vägivalla kasutamist (käega näo piirkonda löömist, korduvalt näo- ja keha piirkonda peksmist kätega) kindlasti sobivaks vahendiks ründe lõpetamiseks. Seetõttu leiab kohus, et varasema konfliktse suhtlemise pinnalt ei saa jaatada K. Piiritsa hädakaitseseisundit.
44.Süüdistatav ja tunnistaja T.X on mõlemad kohtus ütlusi andes selgitanud, et konflikt ööklubis algas sellest, et kõigepealt oli ütlemine ja siis F.D sülitas K. Piiritsa pihta. Seejärel
toimus juba rüselemine. Kohus eelnevalt tuvastas sündmuste käigu ja F.D-le tekitatud vigastused ning leidis, et ei ole tõendatud süüdistatava ja T.X-i versioon sellest, et kannatanu esmalt solvas süüdistatavat ja seejärel sülitas, mille järel justkui võiks K. Piiritsal tekkida õigus ennast kaitsta. Kohus möönab, et nii solvamist kui ka sülitamist võib pidada ründeks hädakaitseseisundi mõttes, kuid selline F.D poolne tegevus ei ole leidnud kinnitust kohtule esitatud tõenditega. Seega ei saa jaatada ka siinkohal K. Piiritsa hädakaitseseisundit.
45.Viimaks ei nõustu kohus sellegagi, et tegemist oli vastastikuse kaklusega, kus justkui mõlemad pooled arvestasid eneseohustamisega. Nii ei soovinud F.D osaleda kakluses, vaid tema kaitses ennast K. Piiritsa rünnakute eest. Kohtu hinnangul on usaldusväärselt tõendatud, et K. Piiritsa rünnak ei kasvanud üle vastastikuseks kakluseks. Vastupidi, F.D ainult kaitses ennast ning K. Piirits oli osapooltest ainus, kes kogu aeg aktiivselt vägivalda kasutas. Kohtule esitatud videoklippidest ega ka kannatanu ja tunnistajate B.L-i ja T.T antud ütlustest ei tulene, et kannatanu oleks aktiivselt kasutanud K. Piiritsa suhtes vägivalda. T.X-i ja K. Piiritsa ütlusi peab aga kohus süüdistatava käitumist õigustavaks, samuti ei kattu need muude usaldusväärsete tõenditega.
46.Eelnevast tulenevalt puuduvad K. Piiritsa õigusvastasust välistavad asjaolud. Samuti ei ole viiteid süüd välistavatele asjaoludele. Kvalifikatsioon
47.Kuivõrd kohus tuvastas, et K. Piirits on toime pannud kaks erinevat KarS § 121 koosseisule vastavat tegu, tuleb tema tegevus kvalifitseerida KarS § 121 lg 2 p 3 järgi, s.o korduva kehalise väärkohtlemisena.
(II)
48.KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on võimalik mõista karistusena rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus.
49.K. Piiritsat ei ole põhjendatud karistada rahalise karistusega, kuivõrd see ei vastaks tema süü suurusele ega täidaks ka karistuse mõistmise eesmärke. K. Piiritsat ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud, samuti ei ole temal kehtivaid väärteokaristusi. Samas on K. Piirits arutlusel olevas kriminaalasjas kahel korral kasutanud vägivalda, tekitades kannatanutele nii füüsilist valu kui ka erinevaid tervisekahjustusi (hematoomid, marrastused, ninaluude murd, esihamba vigastus). Nimetatud vigastustest nii mõnigi (nt ninaluude murd) on pigem keskmisest raskem, mistõttu saab öelda, et ka K. Piiritsa tekitatud tagajärjed on keskmised või veidi sellest raskemad. Rahaline karistus ei mõjutaks K. Piiritsat piisavalt. Seda enam, et kohtuotsuse tegemise ajal puudub süüdistatavalt ka töökoht, mis võib saada takistuseks rahalise karistuse tasumisel ning seeläbi ei omaks ka üleüldiselt mõju K. Piiritsa edasisele käitumisele. Seetõttu tuleb K. Piiritsat karistada vangistusega.
50.K. Piiritsa süü on keskmisest veidi suurem. Vägivalla kasutamine kahel korral kahe erineva kannatanu suhtes. Mõlemale kannatanule nii valu kui ka tervisekahjustuste
tekitamine, sh ühele neist ninaluude murru ja teisele esihamba vigastuse tekitamine. Kohtule esitatud tõendite põhjal oli näha, et K. Piiritsal oli konfliktsed suhted mõlema kannatanuga. Küll ei ole tuvastatud, et konflikt oleks esinenud vahetult enne vägivalla kasutamist. Seega ei õigusta K. Piiritsa käitumist ka mitte nii head suhted kannatanutega. Tegemist oli tahtlikult vägivalla kasutamisega.
51.Nagu kohus juba ülal nentis, siis K. Piirits on karistamata isik ning tema käitumises ei esine karistust raskendavaid asjaolusid. Küll esineb karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes puhtsüdamlik kahetsus. K. Piirits avaldas kohtuistungil, et kahetseb, et on sellisesse olukorda sattunud. Kohtul ei tekkinud kahtlust, et K. Piirits ei mõelnud seda tõsiselt. Kohtu hinnangul võib seda tõlgendada kahetsusena, et ta on kannatanute suhtes vägivalda kasutanud. Kohus märgib, et süü mitte tunnistamine ei välista aga kahetsuse lugemist kergendavaks asjaoluks (vt nt RKKK 23. aprilli 2021. a otsuse nr 1-20-3535 p 20).
52.Kohus, arvestades nii K. Piiritsa süü suurust ja kannatanutele tekitatud tagajärgi, K. Piiritsa isikut ja tema varasemat elukäiku ning viimaks ka kohtuistungil avaldatud kahetsust, leiab, et K. Piiritsale tuleb mõista vangistus alla sanktsiooni keskmise määra. Kohus karistab K. Piiritsat 1 aasta 10 kuu pikkuse vangistusega.
53.Prokurör taotles K. Piiritsale šokivangistuse, s.o 1 kuu reaalse vangistuse, mõistmist ning ülejäänud osas palus prokurör jätta vangistus tingimisi kohaldamata. Kaitsja leidis, et K. Piiritsa puhul on võimalik jätta kogu vangistus tingimisi kohaldamata.
54.Kohus on seisukohal, et KarS § 74 lg 1 alusel on võimalik jätta K. Piiritsale mõistetud 1 aasta 10 kuu pikkune vangistus täielikult täitmisele pööramata. Nimelt võimaldab seda K. Piiritsa isik ja tema varasem elukäik (karistamata), süü suurus ja kahetsuse avaldamine ning asjaolu, et karistuse mõistmise eesmärke on võimalik täita tema allutamisega kriminaalhooldusele. K. Piirits on varasemalt karistamata – seega ei ole tema suhtes kohaldatud ei rahalist karistust ega ka vangistust. Kuigi kohus möönab, et peab K. Piiritsa süüd veidi keskmisest suuremaks, ei tingi see siiski automaatselt reaalse vangistuse (ka osalist) kohaldamist. Karistuse eesmärk on suunata süüdimõistetut edaspidi olema õiguskuulekas. K. Piiritsa suhtes on võimalik seda teha läbi kriminaalhoolduse ja vastava kohustuse kohaldamisega. Kohtu hinnangul ei tingi kuriteo toimepanemise asjaolud isegi šokivangistuse kohaldamist. K. Piiritsat peaks motiveerima õiguskuulekalt käituma ainuüksi see, et nõuete ja kohustuse rikkumisel, ka uue kuriteo toimepanemisel, võib teda ees oodata vangistus.
55.Kohus määrab K. Piiritsale katseaja pikkuseks 2 aastat ja 3 kuud vangistust, millise ajal tuleb temal täita KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi, sh elada Kalda 15, XXX. Lisaks leiab kohus, et K. Piiritsale tuleb määrata KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustus osaleda kriminaalhooldaja määratavas sotsiaalprogrammis. Kohus nõustub prokuröriga selles, et K. Piiritsal on probleeme oma käitumise kontrollimisega (arvestades toimepandud vägivallategusid), mistõttu on põhjendatud selle probleemiga tegeleda just kriminaalhoolduse ajal. Programmi läbimine võib aidata K. Piiritsal paremini hakkama saada konfliktisituatsioonides ning kontrollida enda emotsioone. See aga aitaks ära hoida uute samalaadsete kuritegude toimepanemist. Sobiva programmi leidmise jätab kohus kriminaalhooldaja otsustada.
56.KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest ning käitumiskontrolli nõudeid ja kohustust kohaldatakse alates kohtuotsuse jõustumisest.
(III)
57.Kriminaalasjas on menetluskuludeks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära; töötasu alammäär alates 1. jaanuar 2025 886 eurot), mis kohtuotsuse tegemise ajal on 1329 eurot.
58.Kriminaalasjas muid menetluskulusid ei ole. K. Piirits ega kaitsja ei ole esitanud ka taotlust lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramiseks ja nende hüvitamiseks.
59.Kuna kohus teeb süüdimõistva otsuse, siis KrMS § 180 lg 1 alusel mõistab kohus K. Piiritsalt välja menetluskuludena sundraha 1329 eurot. Kohus leiab, et KrMS § 180 lg 3 alusel on võimalik anda süüdistatavale menetluskulude tasumiseks kuus kuud alates kohtuotsuse jõustumisest arvates. K. Piirits ei käi tööl, mistõttu võib temal olla raskendatud menetluskulude tasumine ühe korraga. Olukorras, kus K. Piiritsal ei ole piisavalt raha, võib nõue minna täitemenetlusse. See aga tähendaks ka täitemenetluse kulude lisandumist. (IV)
60.Kannatanu I.Z märkis kohtuistungil, et soovib, et teda teavitataks K. Piiritsa vahistamisest, tema vahi alt vabanemisest, ennetähtaegsest vabanemisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest e-posti aadressil XXX (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.