Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx;

-

ilmuma kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

-

alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

-

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

-

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

-

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

ajavahemike

järel

territooriumilt

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

SÜÜDISTUS

Vitali Tšernuhhinit (Tšernuhhin) süüdistatakse selles, et tema 15.12.2023 aadressil Xxxx asuvas T. T. (T.) korteris, ühise alkoholi tarvitamise käigus, muutus agressiivseks ning tungis T. T.le kallale ja haaras korduvalt kahe käega kannatanu T. T. kaelast kinni ning kägistas teda, tekitades sellega kannatanule füüsilist valu ja ajutise hingamisraskuse. Samuti süüdistatakse Vitali Tšernuhhinit selles, et tema lõi 20.08.2024 öösel vastu 21.08.2024 südaöö paiku aadressil Xxxx rusikaga oma endist xxxx A. K.t (K.) silmade vahele ninajuure piirkonda ja haaras kannatanu juustest. Seejärel võttis ta kannatanu peast kinni ja lõi naist korduvalt peaga vastu seina, kägistas ja lõi lahtise käega vasaku põse piirkonda, tekitades oma

selliste tegevustega kannatanu A. K.le füüsilist valu ning tervisekahjustusi – ajutine õhupuudus, paistetus ja hematoom vasakul silmalaul, hematoom vasaku silma all, horisontaalne lahtine haav lauba vasakus piirkonnas, veritsus suuõõnes. Veel süüdistatakse Vitali Tšernuhhinit selles, et tema 29.08.2024 ajavahemikul kell 08.0009.00 aadressil Xxxx lõi oma endist xxxx A. K.t lahtise käega vasakusse näopiirkonda ja väänas kannatanu mõlema käe sõrmi, tekitades sellise tegevusega kannatanu A. K.le tugevat füüsilist valu ja tervisekahjustusi – mõlema käe sõrmede paistetus. Lisaks süüdistatakse Vitali Tšernuhhinit selles, et tema 29.08.2024 ajavahemikul kell 11.0015.00 aadressil Xxxx uuesti väänas oma endise xxxx A. K. mõlema käe sõrmi, põhjustades sellise tegevusega kannatanule A. K.le tugevat füüsilist valu. Seega pani Vitali Tšernuhhin oma tahtliku teoga toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Vitali Tšernuhhinit selles, et tema 19.02.2025 kella 17.55-18.00 paiku aadressil Xxxx asuva kontorihoone ees parklas s.o avalikus kohas, lõi rusikaga P. U. (U.) ühe korra nina piirkonda ja ühe korra parema põse piirkonda. Sellise tegevuse põhjustas Vitali Tšernuhhin kannatanu P. U.le füüsilist valu ja tervisekahjustusi - turse ja verimuhk parema silma all sarnaluu piirkonnas ja 1 cm pikkune marrastuse ninajuure paremal poolel. Eelpoolkirjeldatud sündmust nägi pealt asjasse puutumatu kolmas isik T. U., kes oli Vitali Tšernuhhini tegevusest ja käitumisest häiritus ning läks seetõttu P. U.le appi ja kutsus politsei ning teatas juhtunust. Veel süüdistatakse Vitali Tšernuhhinit selles, et tema 10.03.2025 kella 16.10 paiku Xxxx juures s.o avalikus kohas, kasutas füüsilist vägivalda oma endise xxxx A. K. suhtes. Nimelt viskas Vitali Tšernuhhin ühe korra mobiiltelefoniga A. K.t näkku lõua ja kaela piirkonda. Oma sellise tegevusega tekitas Vitali Tšernuhhin kannatanu A. K.le füüsilist valu ja tervisekahjustusi – punetus lõua ja kaela piirkonnas. Eelpoolkirjeldatud sündmust nägi pealt asjasse puutumatu kolmas isik J. V., kes oli Vitali Tšernuhhini tegevusest ja käitumisest häiritus ning läks seetõttu naisterahvale appi ja kutsus politsei ning teatas juhtunust, mille järel lahkus Vitali Tšernuhhin sündmuskohalt. Sellega rikkus Vitali Tšernuhhin KorS (korrakaitseseaduse) § 55 sätestatud põhimõtet, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, sealhulgas teist isikut lüüa, tõugata, kakelda või käituda muul viisil vägivaldselt. Seega pani Vitali Tšernuhhin oma tahtliku teoga toime avalikus kohas käitumise üldnõuete raske rikkumise vägivallaga, milline tegevus on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 263 lg 1 p 1 järgi.

KOKKULEPPE SISU

Süüdistatava Vitali Tšernuhhini, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on Vitali Tšernuhhinile mõistetavaks karistuseks KarS § 121 lg 2 p 3 järgi vangistusega 1 aasta ja 6 kuud ning KarS § 263 lg 1 p 1 järgi vangistusega 2 aastat.

KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Vitali Tšernuhhini kahtlustatavana kinnipidamise aeg (29.08.2024-31.08.2024, 19.02.2025-20.02.2025), s.o 5 päeva vangistust ja lõplikuks karistuseks mõista vangistus 1 aasta 11 kuud 25 päeva. KarS § 74 lg 1, 2, 3 alusel määrata, et mõistetud karistusest kuulub koheselt ärakandmisele vangistus 5 kuud ning ülejäänud 1 aasta 6 kuud ja 25 päeva pikkust vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdistatav Vitali Tšernuhhin ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu, täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ette nähtud kontrollnõudeid. Vitali Tšernuhhin on katseaja jooksul kohustatud järgima KarS §-s 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1)

elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult vahetamiseks;

lahkumiseks

Eesti

eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, peab prokurör põhjendatuks määrata süüdistatavale Vitali Tšernuhhinile käitumiskontrolli ajaks täiendavalt järgmised kohustused vastavalt KarS § 75 lg 2 p 2, 8: KarS § 75 lg 2 p 2 alusel lisakohustusena määrata, et Vitali Tšernuhhin ei tohi tarvitada alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel lisakohustusena määrata, et Vitali Tšernuhhin peab osalema käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda osalise karistuse kandmise alguseks Vitali Tšernuhhini kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 02.04.2025. KrMS § 3101 lg 1 ja VÕS § 1055 lg 1 alusel kohaldada A. K. (ik xxxx) isikuõiguste kaitseks Vitali Tšernuhhinile lähenemiskeeldu ja keelata tal:  läheneda kannatanu elukohale aadressil Xxxx ja Xxxx lähemale kui 50 meetrit;  läheneda kannatanule isiklikult ja avalikes kohtades lähemale kui 50 meetrit;  suhelda kannatanuga erinevate sidepidamisvahendite kaudu (post, telefon, internet jmt). Määrata lähenemiskeelu tähtajaks 1 (üks) aasta alates kohtuotsuse jõustumisest.

Vitali Tšernuhhin on nõus lähenemiskeelu kohaldamisega. Talle on selgitatud ja ta saab aru, et lähenemiskeelu rikkumise eest võidakse teda vastutusele võtta KarS § 331 2 järgi kui rikkumine on korduv või kui sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus Kannatanule T. T.ile on tekitatud mittevaralist kahju, tsiviilhagi ta esitanud ei ole. T. T. on esitanud kokkuleppemenetluse nõusoleku /I kd tl 45-46/. Kannatanule A. K.le on tekitatud mittevaralist kahju, tsiviilhagi ta esitanud ei ole. A. K. on esitanud kokkuleppemenetluse nõusoleku /I kd tl 174/. Kannatanu A. K. on esitanud lähenemiskeelu taotluse /I kd tl 166-169 ja III kd tl 214/. Kannatanule P. U.le on tekitatud mittevaralist kahju, tsiviilhagi ta esitanud ei ole. P. U. on esitanud kokkuleppemenetluse nõusoleku /II kd tl 9/. Menetluskulud Vitali Tšernuhhin on selgitatud, et iga süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb lisaks karistusele sundraha ning kriminaalmenetluse kulud, mis kuuluvad süüdistatava poolt hüvitamisele. Eeltoodust tulenevalt taotleb prokurör kohtult järgmist: 

Kohtupsühhiaatriaekspertiisi teostamise kulu 1300 eurot jätta riigi kanda.



KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel mõista Vitali Tšernuhhinilt välja menetluskuluna kaitsja Argo Küünemäe riigi õigusabi osutamise tasu kohtueelses menetluses summas 77,09 eurot.



KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel mõista Vitali Tšernuhhinilt välja menetluskuluna kaitsja Leelo Viil riigi õigusabi osutamise tasu kohtueelses menetluses summas kokku 1119.96 eurot, millele lisandub kohtumenetluse kulu.



KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel mõista Vitali Tšernuhhinilt välja kohtuotsusega kaasnev sundraha 1329 eurot.

Süüdistatava poolt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude ja sundraha kohtueelses menetluses summas kokku 2526,05 eurot, millele lisandub kohtumenetluse kulu. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul.

KOHTU SEISUKOHT

Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Samuti sai aru kõikidest tingimustest ja kohustustest. Kaitsja leidis, et kokkuleppe läbirääkimised olid väga põhjalikud ning kokkulepe vastab isiku tahteavaldusele. Lisakohustused maandavad uute kuritegude toimepanemise ohtu ning kaitsja palus kokkuleppe kinnitada. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb Vitali Tšernuhhin KarS § 121 lg 2 p 3 ja § 263 lg 1 p 1 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Ka muud kokkuleppe tingimused, s.o lähenemiskeelu kohaldamine ja menetluskulud vastavad seaduse nõuetele.

(allkirjastatud digitaalselt) Mairi Heinsalu Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.