1-25-3497
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
01.august 2025, Rapla
Kriminaalasja number
1-25-3497 (25263050132)
Kohtukoosseis
kohtunik Endla Ülviste
Kohtuistungi sekretär
Aivi Meister
Kriminaalasi
Meelis Suiste süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Hanna Varik
Süüdistatav
Meelis Suiste, isikukood: 37606224231; elukoht xxx; EV kodanik; kutseharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: ei tööta; kehtivad kriminaalkaristused Eesti Vabariigis puuduvad. Kriminaalkorras on karistatud 12.02.2024.a Soome Vabariigi Lääne-Uusimaa kohtumaja poolt mootorsõiduki juhtimise eest raskes joobes Soome karistusseadustiku ptk 23 § 4 järgi 50 päeva tingimisi vangistusega ja 30 päevatrahviga katseajaga kuni 31.08.2025.
Kaitsja
vandeadvokaat Natalia Lausmaa (süüdistatav ei soovinud kaitsja osavõttu kohtuistungist)
Juhindudes KrMS §- dest 248 lg 1 p 5 ja 249 kohus otsustas:
1-25-3497 päevatrahvi võrra ning mõista liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 2 kuud 20 päeva vangistust ja rahaline karistus 30 päevamäära ulatuses (lähtuvalt isiku keskmisest päevasissetulekust kuulub kohaldamisele päevamäär summas 6 eurot), s.o summas 180 eurot. Rahaline karistus viiakse KarS § 64 lg 2 alusel täide iseseisvalt.
1-25-3497
Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Meelis Suistele on esitatud süüdistus selles, et tema isikuna, keda on Lääne-Uusimaa kohtumaja poolt karistatud 12.02.2024.a otsusega nr 24/106431 mootorsõiduki juhtimise eest raskes joobes, juhtis uuesti 17.03.2025.a kella 10:17 ajal Rapla maakonnas, Rapla vallas, Rapla-Varbola tee 3-l kilomeetril mootorsõidukit Ford Mondeo registreerimismärgiga xxx isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 9510EE seerianumber ARLK-0023 mõõdetuna alkoholikontsentratsioon 1,21 mg/l kohta ± mõõtmise laiendmääramatuse väärtus 0,12 mg/l kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,09 mg/l kohta. Tulenevalt liiklusseaduse (LS) § 69 lõike 2 punktist 1, sätetest, mille kohaselt mootorsõidukijuht loetakse alkoholijoobes olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, juhtis Meelis Suiste mootorsõidukit alkoholijoobes, millega rikkus LS § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Sellise tahtliku tegevusega pani Meelis Suiste toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o korduvalt mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. Prokurör nõuab kohtus Meelis Suiste süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 424 lg 2 järgi vangistusega 1 (üks) aasta ja 1 (üks) kuu. Euroopa Nõukogu raamotsuse 2008/675/ÜVJP (24.07.2008) artikkel 3 p 1, 2 ning KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Soome Vabariigi 12.02.2024.a otsusega nr 24/106431 mõistetud karistuse ärakandmata osa 50 päeva vangistuse ja 30 päevatrahvi võrra ning mõista liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 2 kuud 20 päeva vangistust ja rahaline karistus 30 päevamäära ulatuses (lähtuvalt isiku keskmisest päevasissetulekust kuulub kohaldamisele päevamäär summas 6 eurot), s.o summas 180 eurot. Rahaline karistus viiakse KarS § 64 lg 2 alusel täide iseseisvalt. KarS § 69 lg 1,3 alusel asendada ära kandmata karistus 1 aasta 2 kuu 20 päeva (440 päeva) vangistust üldkasuliku tööga 440 (nelisada nelikümmend) tundi. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg on 2 (kaks) aastat arvates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal on Meelis Suiste kohustatud täitma KarS § 75 lg 1 tulenevaid kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 5 ja 8 tulenevat kohustust: 1) elama oma alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; Lk 3 / 4
1-25-3497 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) alluma alkoholisõltuvusravile, mille vajaduse hindamiseks tuleb ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest pöörduda enda poolt valitud sõltuvusravi spetsialisti/psühhiaatri vastuvõtule ja ravi määramisel selle läbima (kriminaalhooldajale tuleb esitada sellekohane tõend). 8) osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. KarS § 50 lg 3 ja § 424 lg 4 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks. Kriminaalmenetluse kulud: riigi õigusabi tasu kohtueelses menetluses 109,80 eurot; sundraha teise astme kuriteo toimepanemise korral 1,5 kuupalga alamääras s.o 1329 eurot (2025.a 886 eurot x 1,5). Süüdistatavalt välja mõista menetluskulud kogusummas 1438,80 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel ja arvestades süüdistatava rahalist seisundit, võimaldada Meelis Suistel tasuda menetluskulud eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõistetud menetluskulud tasuda 12 võrdses osas summas 119,90 eurot. Makse tähtpäev on iga kuu 20.kuupäeval. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav selgitas kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ning kinnitas, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid menetlusnorme ning kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus. Kohus teeb otsuse süüdistatava süüdimõistmise, temale kokkuleppekohase karistuse ja lisakaristuse mõistmise kohta ning mõistab riigituludesse menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
(allkirjastatud digitaalselt)
Lk 4 / 4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.