Raigo Olu süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2, § 424 lg 1 järgi
Apellatsiooni esitaja
Harju Maakohtu 20. mai 2025. a otsus üldmenetluses kaitsja Margus Viira
Prokurörid
Jakob Juksaar ja Liset Rohi
Süüdistatav
Raigo Olu, isikukood: 39205161510, Eesti kodanik, XXX, emakeel eesti keel, elukoht XXX, viibib Tallinna vanglas, töökoht XXX, tõkend: vahistamine
Kaitsja
vandeadvokaat Margus Viira
Asja läbivaatamise viis
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 20. mai 2025 otsus kriminaalasjas nr 1-25-1126 muutmata. Kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
SÜÜDISTUS:
1.Raigo Olut süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on toime pannud karistusseadustiku
12.peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo, omandas ebaseaduslikult kohtueelses menetluses tuvastamata ajal, kohas ja isikult suures koguses (s.o vähemalt 10 inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses) narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest hoidis ta enda juures kuni 25. mai 2024 kella 19.31, mil Tallinnas XXX juures tema läbivaatuse käigus leiti ja võeti tema
pükste taskus olevast rahakotist ära soonkinnisega kilekott, milles tükiline aine massiga 0,57 grammi, mis sisaldab 75% ehk 0,43 grammi kokaiini. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest hoidis tema enda kasutuses olevas sõiduautos Audi A6 registreerimismärgiga XXXXXX kuni 25. mai 2024 kella 19.33, mil Tallinnas XXX juures sõiduautos teostatud vallasasja läbivaatuse käigus leiti ja võeti vasakpoolse esiistme all olevast laekast ära viis soonkinnisega kilekotti, milles tükiline aine kogumassiga 4,68 grammi, mis sisaldab 74% ehk 3,46 grammi kokaiini. Samuti hoidis Raigo Olu taas ebaseaduslikult enda valduses kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajast alates, kuid enne 28. septembrit 2024 suures koguses narkootilist ja psühhotroopset ainet. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud psühhotroopsest ainest hoidis Raigo Olu enda juures kuni 28. septembrini 2024 kella 13.37, mil tema kinnipidamise käigus leiti tema valdusest klaaspudel kirjaga „Diazepam suukaudsed tilgad“, milles vedelik massiga 4,34 grammi, mis sisaldab 1,1% ehk 0,048 grammi diasepaami. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest hoidis Raigo Olu Tallinnas aadressil SSS asuvas DDD toas nr 4 kuni 28. septembri 2024 kella 14.38, mil sündmuskoha vaatluse käigus leiti ja võeti ära pakendid, milles pulbriline aine massiga kokku 1350,21 grammi, mis sisaldab 84% ehk 1134,40 grammi kokaiini. Seega pani Raigo Olu oma tahtliku tegevusega toime narkootilise ja psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise isikuna, kes on varem toime pannud KarS 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo, s.o KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 1.1 Samuti süüdistatakse Raigo Olut selles, et tema juhtis tahtlikult 25. mail 2024 kella 19.07 ajal Tallinnas XXX juures suunaga Tihase tänava poole mootorsõidukit Audi A6 registreerimismärgiga XXXXXX, olles joobeseisundis (EKEI joobeseisundi tuvastamise saatekirja ja hinnangu nr 24T-TXT02591/24T-AOT00359 kohaselt tuvastati isikul narkojoove: kokaiin, diasepaam, nordasepaam), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. Seega pani Raigo Olu oma tahtliku tegevusega toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
MAAKOHTU OTSUS:
2.Harju Maakohtu 20. mai 2025 otsusega üldmenetluses tunnistati Raigo Olu süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 8 aastat. Samuti tunnistati Raigo Olu süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks vangistus 1 aasta. KarS § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus ning liitkaristuseks mõisteti 9 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse kandmise alguseks loeti 28. september 2024. Raigo Olu suhtes kohaldatud tõkend, vahistamine, jäeti kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata. Kohtuotsuse jõustumisel tõkend tühistada. 2.1 Sama otsusega lahendati ka menetluskuludega ja asitõenditega seonduv.
APELLATSIOON:
3.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kaitsja Margus Viira. 3.1 Kaitsja taotleb tühistada Harju Maakohtu 20. mai 2025. a. otsus Raigo Olule mõistetud karistuse osas. Kaitsja taotleb mõista Raigo Olule kergem karistus.
4.Apellant asub seisukohale, et maakohus ei ole karistuse karmust piisavalt põhjendanud ega selgitanud, miks süüd pehmendavate asjaoludega sisuliselt arvestatud ei ole. Raigo Olu on käesoleva kriminaalmenetluse algusest kuni lõpuni olnud koostöövalmis õiguskaitseorganitega. On aidanud igakülgselt kaasa juhtumi lahendamisele alates eeluurimise algusest, andes vabatahtlikult tõeseid, teda ennast inkrimineerivaid ütlusi. Raigo Olu on hoidnud kokku õiguskaitsjate tööressurssi, andes vabatahtlikult välja telefonikoodid tema telefoni sisu uurimiseks. 4.1 Kohus on karistuse mõistmisel arvesse võtnud ja lähtunud ainult üldpreventiivsest eesmärgist, mis nähtub asjaolust, et kohtulahendis on korduvalt viidatud narkootilise aine suurele kogusele ja sellest tulenevalt rahvatervise suures ulatuses kahjustamisele. Kohus ei ole arvestanud karistuse mõistmisel asjaoludega, mis kohtulikul uurimisel kinnitust leidsid. Millegagi ei ole ümber lükatud fakti, et Raigo Olu kasutada olnud hotellitoast ära võetud narkootiline aine kokaiin oli Raigo Olu poolt leitud Tallinnas Sütiste tee lähedalt metsast. Raigo Olu näol on tegemist isikuga, kes on korduvalt oma tarbeks käinud peidikutest narkoainet toomas, kaasaarvatud ka Sütiste tee lähedalt metsast. Seega on Raigo Olu näol tegemist isikuga, kes tundis peidikute rajamise põhimõtteid ja nende võimalikke asukohti, samuti oskas neid ümbruskonna vaatluse kaudu leida. Muid tõendeid, mis tuvastanuks kohtulikul uurimisel narkootilise aine omandamise muul viisil, ajal ja kohas ei ole esitatud ega uuritud. 4.2 Kohus märgib otsuses muuhulgas, et usutav ei ole ka see, et Raigo Olul endal oleksid olemas sellised rahalised vahendid, et muretseda sellises koguses narkootilist ainet edasimüügiks. Kaitsjale jääb selgusetuks, et kui kohtu arvates Raigo Olul puudusid rahalised vahendid narkootilise aine hankimiseks ja narkootilise aine leidmine ei ole kohtu arvates usutav, siis mil moel Raigo Olu neid narkootikume kohtu seisukohalt hankis. Kohtu arusaamad elulisest usutavusest sama kohtulahendi erinevates lõikudes on omavahel vastuolus. 4.3 Kohus on märkinud, et narkootiliste ainete hankimisega Raigo Olu poolt mitte ainult enda tarbeks viitavad hotellitoast leitud narkootiliste ainete käitlemisvahendid. Raigo Olu on nii eeluurimisel kui kohtulikul uurimisel selgitanud, et on narkosõltlane ja narkoaine leidmisel nii suures koguses pidas ta vajalikuks selle ümber pakendada, kuna oli selle juba avanud. Puuduvad igasugused tõendid, et Raigo Olu oleks narkoainet käidelnud müügi eesmärgil ainelise kasu saamiseks. Seega ei ole võimalik nõustuda kohtu käsitlusega, et narkoaine käitlemine Raigo Olu poolt ei olnud mõeldud ainult enda tarbeks. 4.4 Kaitsja leiab, et kuigi narkootilise aine suure koguse olemasolu üle vaidlus puudub, siis ei saa antud menetluses nõustuda väitega legaalsete sissetulekute vähesusest ja sellest tulenevalt omakasu motiivi tuvastamisest. Nimetatud asjaolud ei ole tõendatud. Kohtus uuritud vaatlusprotokoll on käsitletav menetleja hinnanguna, millele on jäetud olulised andmed lisamata ning mis ei ole seetõttu KrMS § 63 mõttes tõendiks. Kohus on Raigo Olu rahalise seisundi hindamisel toetunud ainult Maksu- ja Tolliameti andmetele (lahendi p. 41) kui legaalsetele. Kaitsja ei nõustu, et ainult Maksu- ja Tolliameti andmed kajastavad inimese legaalseid sissetulekuid. Raigo Olu ütluste kohaselt on tema sissetulekud tulenenud tööga teenitud rahast, sh autode ostu-müügi vahendusest, jalgratta- ja autoosade müügist, suurem summa kindlustusjuhtumist, haigekassast, töötukassast ja krediitkaartidelt. Raigo Olu ütlused kui tõend riimub perioodi 2019-2024 kohta kohtus uuritud dokumendiga Raigo Olu sissetulekutest/väljaminekutest. Kõik sissetulekud on legaalsed ja piisavalt suured. Tõendid
mittelegaalsete sissetulekute kohta puuduvad, rääkimata tõenditest narkootilise aine müügi kaudu saadud rahalistest vahenditest.
5.Kohtuasjas nr 1-20-9591 leidis Riigikohus, et narkootiliste ainete käitlemine suures koguses ei ole ainus ega alati olulisim süü suuruse hindamiskriteerium. Tuleb arvestada ka muid tegureid nagu asjaolu, et süüdistatav aineid ei turustanud, tema tegevus oli lühiajaline, isik on kriminaal- ja väärteokorras karistamata, puhtsüdamlikult on oma süüd tunnistanud. Kõik need asjaolud eksisteerivad ka Raigo Olu osas. 5.1 Riigikohus on kohtulahendis 3-1-1-17-13 asunud seisukohale, et ainuüksi isiku valdusest leitud ja tema valduses olnud narkootikumide koguse pinnalt talle narkootikumide omandamise edasiandmise eesmärgil eraldi kuriteona omistamine toob kaasa karistusõiguslikult lubamatu objektiivse vastutuse. Suures koguses psühhotroopse aine omandamine ja valdamine oma tarbeks (nagu antud juhul Raigo Olu puhul) pole samaväärne sellise aine suures koguses omandamise ja valdamisega edasiandmise eesmärgil, mis on oluliselt ohtlikum kuritegu käitlejate ringi võimaliku suurenemise tõttu. Psühhotroopse aine omandamine ja valdamine on nimetatud kuriteokoosseisus loetletud osategudest ühed kergemad (RKKK 3-1-1-38-09 p. 9). Riigikohus on antud lahendis asunud seisukohale, et kui kohtus ei ole leidnud tõendamist narkoainete edasiandmise eesmärk, saab isikut süüdi tunnistada vaid suures koguses psühhotroopse aine omandamises ja valdamises oma tarbeks ja siis on teda võimalik karistada alla sanktsiooni keskmise määra. 5.2 Harju Maakohus lõpetas 20. märtsil 2025 kohtuasjas nr. 1-25-1431 (25930000006) prokuratuuri taotlusel KrMS § 203 lg 11 alusel menetluse isiku X süüdistuses KarS § 184 lg 1 järgi 81 grammi heksahüdrokannabinooli (HHC) käitlemises, kuna tegemist oli sõltlasega. Eelnimetatud kriminaalasjas läbiviidud ekspertiisi kohaselt piisanuks süüdistatava poolt tellitud 81 g ainest narkojoobe tekitamiseks kuni 6783-le inimesele. Seega on nii prokuratuur kui kohus leidnud, et varem kriminaalkorras karistamata inimese suhtes, kes on narkosõltlane, on võimalik kriminaalkaristus jätta üldse kohaldamata, kui teda mõjutada teiste vahenditega. Antud kaasuses peeti piisavaks mõjutusvahendiks sotsiaalprogrammi kohaldamist. Kohtulahend on jõustunud ja kohtule vastavas registris nähtav. 5.3 Prokuratuur on pikaajaliselt ja jätkuvalt karistuspoliitika osas olnud seisukohal, et varem kriminaalkorras karistamata inimest, kellele mõistetakse mitmeaastane vangistus, on võimalik mõjutada lühiajalise šokivangistuse kaudu, s.o mitmeaastasest vangistusest peaks ta reaalselt istuma mõne kuu kuni aasta. Apellant leiab, et Raigo Olu on saanud käesolevaks ajaks ränga kogemuse esmakordselt elus vanglas viibimise näol. Raigo Olu kinnitas ka kohtule, et vangistus on teda väga palju mõjutanud, et ta ei soovi enam kunagi vanglasse sattuda ja teeb kõik endast oleneva, et võidelda ka oma sõltuvusega, mis teda on sellise olukorrani viis. 5.4 Kaitsja leiab, et tänaseks on olemas kõik eeldused, et Raigo Olu enam kunagi kuritegelikule teele ei satu ja mõistlik viis selle saavutamiseks oleks tema mõjutamine šokivangistuse kaudu, karistades teda ühtlasi pikaajalise vangistusega, kuid seda tingimuslikult, käitumiskontrolli kohaldamisega. Raigo Olu on narkosõltlane, aga varasemalt kriminaalkorras karistamata isik. Kohus ei ole tema karistamisel arvestanud, et tegemist on kriminaalkorras karistamata isikuga, narkootiline aine jäi realiseerimata ning tõendamist ei leidnud ka tulu saamine. Enne kinnipidamist Raigo Olu töötas. Maakohus andis ebaõige hinnangu Raigo Olu süü suurusele. Kohus ei põhjendanud, mil määral süüdistatav oma tegevusega rahvatervist ohustas ning mis roll tal toimunus oli.
5.5 Kohus on karistuse mõistmisel jätnud hindamata, et Raigo Olu omab kindlat elukohta, tal on elukaaslane ja tal on vabaduses olles garanteeritud töökoht Soome ettevõttes X OY (reg. nr. XXXXX), kus talle võimaldatakse tööd spetsialistina brutopalgaga 4000.- eurot kuus. Raigo Olul on toetavad vanemad ja elukaaslane. Pikaajaline reaalne vanglakaristus mõjutaks väga halvasti Raigo Olu majanduslikku toimetulekut ja kohanemist ühiskonnaga, rääkimata elukaaslasel toe puudumisest. 5.5 Raigo Olu annab nõusoleku KarS 75 lg 2 p 9 ja KarS § 75 1 kohaselt tema suhtes kohtu poolt käitumiskontrolli kehtestamisel lisaks käitumiskontrollile vajadusel alluda ka kohtu poolt määratud tähtajaks elektroonilisele valvele. Kui kohus peab võimalikuks Raigo Olu suhtes elektroonilise valve kohaldamist, palub kaitsja kohtul teha kriminaalhooldusele ülesandeks väljaselgitada Raigo Olu elukohas elektroonilise valve seadmete paigaldamise võimalikkus. Kaitsja leiab, et lisaks käitumiskontrollile elimineerib täiendavalt ka elektroonilise valve kohaldamine Raigo Olu poolt uute kuritegude toimepanemise ohu. 5.6 Apellant leiab, et arvestades kõiki eelnimetatud asjaolusid, on õiglaseks karistuseks küll vabaduskaotusliku karistuse mõistmine, kuid seda siiani ärakantud karistuse osas, vabastades Raigo Olu KarS § 74 alusel ülejäänud karistuse kandmisest tingimisi allutamisega KarS §-de 74, 75 kohaselt käitumiskontrollile ja vajadusel KarS § 751 kohaselt elektroonilisele valvele. PROKURÖRI SEISUKOHT KrMS § 322 lg 3 ALUSEL:
6.Prokuratuur on seisukohal, et Harju Maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik. Apellatsioon on valdavas ulatuses rajatud juba maakohtus kõlanud argumentidele, millele on maakohus oma otsuses nõustumisväärselt ja ammendavalt vastanud. Maakohtu järeldused apellatsioonis tõstatatud küsimustes on ühteaegu tõenduslikult korrektsed kui ka otsuses põhjendatud. 6.1 Kaitsja käsitleb Raigo Olu poolt narkootilise aine omandamise asjaolusid ja Raigo Olu sissetulekuid, soovides seeläbi vaidlustada karistust raskendavat asjaolu ehk omakasu motiivi. Neile vastas maakohus otsuse p-des 38-39 ja 41-43. Samuti on kaitsja jätnud tähelepanuta, et omakasu motiivi hindamisel ei ole esmatähtsad narkootilise aine omandamise asjaolud, vaid see, mis eesmärgil süüdistatav narkootiliste ainete käitlemist jätkas. Kuriteo ajendite kindlaks tegemiseks saab tugineda objektiivsetele tõenditele, mis annavad aimdust narkootiliste ainete käitlemise eesmärgist – näiteks käitlemisvahendid ja aine pakendamisviis – mida on maakohus ka otsuse p-s 40 teinud. 6.2 Maakohus on vastupidiselt apellatsioonis väljatoodule käsitlenud narkootilise aine väga suurt kogust, sealhulgas ohustatud isikute hulka otsuse p-des 37 ja 40. Maakohtu seisukoht narkootilise aine koguse ja süü suuruse omavahelise seose osas on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega (RKKKo nr 1-18-2232, p 76). 6.3 Kaitsja viitab varasemale valikulisele kohtupraktikale ja arvamusartiklitele, kuid maakohus on nendele väidetele otsuse p-des 44-45 juba vastanud. Kokkuvõtvalt on maakohus tõusetunud vaidlusküsimusi ja kõiki apellatsioonis kajastatud etteheiteid juba ammendavalt analüüsinud ning järeldusi piisavas ulatuses põhistanud. Kaitsja mittenõustumine kohtuotsusega ei muuda kohtuotsust ebaseaduslikuks. Eelnevast lähtuvalt ja Riigikohtu praktika valguses (RKKKm nr 1-23-1212, p 8, nr 1-22-510, p 9) on apellatsioon KrMS § 326 lg 3 tähenduses ilmselt põhjendamatu. Seega taotleb prokuratuur jätta Raigo Olu kaitsja Margus Viira apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.
PROKURÖRI TÄIENDAV SEISUKOHT JA VASTUVÄITED:
7.Maakohtu järeldused apellatsioonis tõstatatud küsimustes on ühteaegu tõenduslikult korrektsed kui ka otsuses veenvalt põhjendatud. Kohus on karistuse mõistmisel hinnanud nii süü suurust (otsuse p 36 jj) kui ka Raigo Olu isikut (otsuse p 44 jj) ning määranud sellest tulenevalt karistuse, mis jääb alla KarS § 184 lg 2 p 2 sanktsiooni keskmäära. Raigo Olu valdusest leiti narkootilist ainet koguses, millest piisab joobe tekitamiseks enam kui 17 000 inimesele – tegemist on kogusega, mis ületab narkootilise aine suure koguse piirmäära enam kui 1750-kordselt. Samuti tuvastati Raigo Olu tegevuses karistust raskendava asjaoluna omakasu motiiv, mille esinemist on kohus otsuses veenvalt põhistanud (otsuse p 38 jj). Eelnevast tulenevalt saab prokuratuuri hinnangul pidada Raigo Olu süüd keskmisest suuremaks. 7.1 Karistust kergendava asjaoluna esineb Raigo Olu käitumises puhtsüdamlik kahetsus, mida kohus on karistuse mõistmisel arvesse võtnud. Kõiki asjaolusid kogumis arvestades ei ole kohus pidanud võimalikuks mõista Raigo Olule karistust alammääras, küll aga alla sanktsiooni keskmäära. 7.2 Kohtumenetluses kaitsja ei väljendanud, et vaatlusprotokoll ei ole lubatud tõend ehkki selleks olid kõik võimalused. Vaatlusprotokoll ei sisalda endas järeldusi, vaid kajastab üksnes arvelduskontode väljavõtetelt nähtuvat, sh kokkuvõtvalt. Raigo Olu huvides on enda olukorra leevendamiseks arusaadavalt püüda veenda kohut selles, et ta ei teeninud narkokuriteo toimepanemisega tulu, vaid tal olid Maksu- ja Tolliameti andmetes nähtuvatele lisaks veel mingid legaalsed sissetulekud, kuid tema versiooni tõepärasus on kaheldav. 7.3 Oluline ei ole, mis viisil ja kuidas Raigo Olu aine omandas, vaid mis eesmärgil ta seda tegi. Maakohus on otsuse p-des 39-43 analüüsinud kõiki asjaolusid ja tuvastanud omakasu motiivi. Prokuröri hinnangul on kohus järginud tõendite kogumis hindamise põhimõtet, mh selles osas, mis puudutab tuvastatud omakasu motiivi. Märkimist väärib, et esimeses episoodis leiti temalt narkootilist ainet kuues väikses soonkinnisega kilekotis, mis võisid olla enda tarbeks. Teises episoodis oli aine aga suuremates vaakumpakendites, mis olid tähistatud markeriga, mis viitab ilmselgele edasimüügi kavatsusele. Koos kokaiiniga leiti spordikotist komplekt vahendeid, mida ei ole tarvis narkootilise aine isiklikuks tarbimiseks, vaid just aine käitlemiseks edasimüügi eesmärgil. Seega ei saa nõustuda kaitsjaga, et maakohus oleks omakasu motiivi tuvastanud meelevaldselt. 7.4 Kaitsja väited selle kohta, et kohus on karistust mõistes lähtunud üksnes üldpreventiivsest eesmärgist ja jätnud arvestamata Raigo Olu isiku, on alusetud. Maakohus on oma seisukohti põhistanud ning järelduste kujunemine on selge ja loogiline. Mõistetud karistus on kooskõlas senise kohtupraktikaga.
KAITSJA VASTUVÄITED PROKURATUURILE:
8.Kaitsja ei saa nõustuda prokuratuuri väitega, et muude sissetulekute olemasolu toetub ainuüksi Raigo Olu enda ütlustele. Kuna ainelise kasu saamise soovi saaks tõendatuks lugeda narkootilise aine suure koguse olemasolu ja legaalsete sissetulekutega vähesusega, ei saa antud juhul nõustuda kohtu ja prokuratuuri seisukohaga Raigo Olul legaalsete sissetulekute vähesusest, kuna laekumised on tuvastatavad Raigo Olu pangakontodelt ja keegi ei ole seadnud nende legaalset päritolu kahtluse alla.
8.1 Raigo Olu on andnud ütlusi, et saades aru, millega on leitud aine puhul tegemist, soovis ta kui sõltlane omandada selle enda tarbeks. Kaitsja leiab, et puuduvad tõendid, mis kinnitaksid Raigo Olu poolt aine omandamist muul eesmärgil. Kaitsja ei nõustu prokuröri seisukohaga, et aine ümberpakendamine ja markeriga koguse tähistamine tõendavad aine edasimüügi kavatsust Raigo Olu poolt. 8.2 Kaitsja on seisukohal, et Raigo Olu poolt toimepandu on just nimelt juhuslik ja ei ole ühtki tõendit, mis kinnitaks, et ta ohustas lisaks enda tervisele rahva tervist laiemas mõttes.
KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
9.Kolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, maakohtu otsuse, apellatsiooni motiividega, prokuröri seisukohaga ja kaitsja vastuväidetega, asub alljärgnevale seisukohale. 9.1 Apellatsioonis palutakse kergendada mõistetud karistust ja esitatakse taotlus mõistetud karistuse individualiseerimiseks, st kohaldada tuleks osalist karistusest tingimisi vabastamist. Samas liitkaristuse kohta apellatsioonis mingeid väiteid ega taotlust esitatud ei ole. 9.2 Esmalt peab kolleegium vajalikuks märkida, et süüdistatavale mõistetud karistuse muutmine ringkonnakohtus on lubatav, kui tuvastatakse, et esimese astme kohtu poolt mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele või süüdimõistetu isikule või kui tema suhtes on mõnel muul viisil kohaldatud ebaõigesti seadust. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo nr 3-1-1-77-11, p 11, 3-1-1-52-13, p 19). 9.3 Kolleegium ei pea vajalikuks muuta Raigo Olule mõistetud karistust, sest maakohus ei ole karistusmäära valikul materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning maakohus on jälgitavalt põhjendatud karistusmäära valiku aluseks olevaid asjaolusid (I kd, tl 245-246p). Nii on maakohus arvestanud karistust kergendavat ja raskendavat asjaolu, süüdlase iseloomustavaid andmeid, samuti üld- kui ka eripreventiivseid eesmärke. Maakohus on aluseks võtnud sanktsiooni keskmise määra, mida siis vastavalt süüdistatava süüle vähendanud ja korrigeerinud seejärel preventsioone silmas pidades. Kolleegium nõustub maakohtu põhistatud järeldustega ning apellatsiooni väidete osas peab vajalikuks märkida vaid järgmist. 9.4 KarS § 184 lg 2 p 2 näeb ette karistusena 3-15 aastat vangistust, seega sanktsiooni keskmine määr on 9 aastat vangistust. Maakohus on Raigo Olule mõistnud vangistuse 8 aastat, mis on sisuliselt sanktsiooni keskmine määr. Hinnates süü suurust KarS § 184 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, on oluline vahe, millises konkreetses koguses narkootilist ainet käideldakse. Käsiloleval juhul on tuvastatud, et Raigo Olu käitles narkootilisi aineid koguses, mis ületas suure koguse miinimummäära KarS § 184 mõttes pea mitme tuhande kordselt (1750), mistõttu nõustub kolleegium maakohtuga, et Raigo Olu süü on keskmisest suurem, sest teo potentsiaalne ohtlikkus rahvatervisele on suur. Kolleegiumil tuleb märkida sedagi, et narkojoobe tekitamine keskmiselt 17514 inimesele ei ole küll kohtupraktikas selline kogus, mille pinnalt jaatada just teo ülimat ohtlikkust rahvatervisele, kuid nõustuda ei saa apellandiga, et teo ohtlikkus rahvatervisele puudub.
9.5 Kaitsja jätab tähelepanuta selle, et arvestada tuleb konkreetse teo avaldumisvormi ja ohtlikkust, arvestades narkootiliste ainete liiki (kokaiin). Ka ainete liik ja nende potentsiaalne kahju rahvatervisele mõjutab süü suurust (RKKKo nr 1-20-1108, p 17-18). ). Apellant ei arvesta seda, et kokaiini saab pidada ohtlikumaks kui kanep, seega kokaiini ohtlikkus rahvatervisele on ilmne ja mõjutab ka süü suurust, sest põhjustab üledoose ja surmajuhtumeid. 9.6 Viide kohtulahendile nr 1-25-1431, ei too kaasa karistuse tühistamist ja kergema karistuse mõistmist, sest konkreetse teo avaldumisvorm ja ohtlikkus on sama kuriteokoosseisu raames väga erinev. Ka ei ole apellandi poolt viidatud kohtulahend 1-25-1431 võrreldav käsiloleva kriminaalasjaga. Asjaolu, et kellelegi suhtel lõpetati menetlus KarS § 184 lg 1 järgi KrMS § 203 lg 11, 202 lg 2, 3 alusel, ei võimalda järeldada, nagu oleks maakohtu poolt süüdistatava karistamisel irdutud KarS § 56 lg-s 1 sätestatust ning karistuse individualiseerimise põhimõttest. Kolleegium märgib, et ei ole olemas samalaadsete kuritegude korral niinimetatud „keskmist süüd ja keskmist karistust“, millest kohus peaks juhinduma. Iga kuritegu on individuaalsete tehioludega ning igal üksikul juhul tuleb tuvastada individuaalne süü suurus, mistõttu on asjakohatu otsida käesoleval juhul võrdlust süü suuruse tuvastamisel või karistusmäära mõistmisel teiste KarS § 184 järgi süüdimõistetud isikutega. Viidatud lahendis nr 1-25-1431 ei ole võrreldavad puhta narkootilise aine käitlemise kogused, mis tekitasid narkojoobe teatud hulgale inimestele, sh erineb kuriteo kvalifikatsioon. 9.7 Maakohus on tuvastanud karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamliku kahetsuse KarS § 57 lg 1 p 3 alt 2 mõttes (I kd, tl 245). Kaitsja ei ole põhjendanud, miks tuleks apellatsioonis toodud asjaolu (puhtsüdamlik kahetsus) korduvalt lugeda karistusmäära vähendavaks asjaoluks. Kaitsja on märkinud ka apellatsioonis, et süüdistatav Raigo Olu on aidanud kaasa menetlusele alates eeluurimise algusest, andes ennast süüstavaid ütlusi, sh andes välja vabatahtlikult telefonikoodid ja hoidnud kokku õiguskaitsjate tööressurssi. Väärib märkimist, et kaitsja ei täpsusta apellatsioonis, milline konkreetne süüdistatava tegevus aitas kohtueelset uurimist edasi viia. Süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine tähendab koostööd politseiga, uurijaga või prokuröriga ning nimetatud tegevus peab olema aktiivne, st ei piisa sellest, et isik ei tee asjaolude väljaselgitamiseks takistusi või annab asja kohta ütlusi, mis on juba teiste tõenditega kinnitust leidnud. Aktiivne kaasaitamine peab aitama menetlejal kohtueelset uurimist edasi viia. Süüdistatava Raigo Olu ütlused ja vabatahtlikult välja antud telefoni pääsukoodid ei olnud sedavõrd määrava tähtsusega ehk kaalukad asja lahendamisel, mida lugeda karistust kergendavaks asjaoluks KrMS § 57 lg 1 p 3 alt 3 mõttes. Arvestades tõendite kogumit, millega süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteos on tõendamist leidnud, siis on ilmselge, et kuriteo toimepanemise eitamine ei olnud mõttekas, kuna selle kohta oli menetlejal võimalik koguda tõsikindlad tõendid. Kolleegium asub üksmeelselt seisukohale, et antud juhul ei ole süüdistatav Raigo Olu aidanud süüteo avastamisele aktiivselt kaasa, mistõttu ei esine karistust kergendavat asjaolu KrMS § 57 lg 1 p 3 alt 3 mõttes. 9.8 Küll aga nõustub kolleegium maakohtuga, et esineb karistust raskendav asjaolu omakasu KarS § 58 p 1 alt 1 mõttes. Kaitsja ei arvesta maakohtu poolt märgitut, et omakasu motiivi arvestamisel ei ole vajalik süüdistuse esitamine narkootilise aine edasiandmises. Ka ei arvesta kaitsja kohtupraktikat, millele maakohus on viidanud, et omakasu motiiv iseloomustab toimepanija soovi saada mistahes ainelist kasu ning omakasu motiiv ei ole seotud taotletud kasu suurusega. Maakohus tuvastas, et süüdistatava tegevuse ajendiks oli ainelise kasu saamine, tuginedes narkootilise aine suurele kogusele, leitud narkootiliste ainete käitlemisvahenditele ning sissetulekute vähesusele.
9.9 Süüdistatava ütluste usaldusväärsuse kontrollimise üheks kriteeriumiks on eluline ustutav ning maakohus ongi asunud seisukohale, et süüdistatava ütlused sellises koguses narkootilise aine leidmise kohta ei ole eluliselt usutavad, st ses osas on sisuliselt süüdistatava ütlused ebausaldusväärsed. Seejuures ei lähtunud maakohus omakasu motiivi tuvastamisel ainult elulisest usutavusest, vaid ka muudest kogutud tõenditest. Kui süüdistatav soovis pelgalt pakendada ainet enda tarbeks, siis puudunuks tal igasugune vajadus võtta pakendamiseks kaasa kindad, vaakumpakendaja, pruuni värvi teibi rull, musta värvi markerid, paberräti lehed, kummid jms. Selliste mitmekülgsete käitlemisvahendite olemasolu viitab üheselt sellele, et narkootilist ainet ei pakendatud enda tarbeks väiksemateks doosideks, vaid ainelise kasu saamiseks (vt I kd, tl 48-49). Enda tarbeks pakendamiseks piisanuks üksnes digitaalkaalust ja väikestest kilepakenditest. Vaadates ainete pakendamiseviisi, saab kolleegium üheselt asuda seisukohale, et aine on pakendatud kasu saamiseks (I kd, tl 50p-51p). 9.10 Kooskõlas üldiste loogikareeglite ning ka kriminoloogiliste teadmiste pinnalt võib üheselt asuda seisukohale, et narkootilise aine saamine võib toimuda ka tasuta (olles üks lüli narkootiliste ainete käitlemisahelast), et see realiseerida ja hiljem realiseeritud aine eest tasuda. Seejuures ei ole oluline omakasu motiivi arvestamisel, kas ainelise kasu saamine ka tegelikkuses realiseerus. Seega ei pidanudki süüdistataval olema selliseid rahalisi vahendeid, et ise ainet soetada ning maakohtu seisukoht sissetulekute ja aine hankimise kohta omavahel vastuolus ei ole. 9.11 Maakohus on jälgitavalt tuvastanud süüdistatava sissetulekute vähesuse ning mingeid rikkumisi kolleegium ei tuvastanud. Kolleegium ei nõustu kaitsjaga, et vaatlusprotokoll on käsitletav menetleja hinnanguna, millele on jäetud olulised andmed lisamata ning mis ei ole tõendiks KrMS § 63 mõttes. Tõepoolest on kohtupraktikas asutud seisukohale, et menetleja hinnang ega analüüs ei ole KrMS § 63 lg 1 tähenduses tõend ning seda ei saa tõendina vaadelda ka siis, kui see on vormistatud vaatlusprotokollina (RKKKo nr 1-18-437, p 57). Kaitsjaga saaks nõustuda, kui prokuratuur oleks esitanud ainult vaatlusprotokolli, kuid prokuratuur esitas vaatlusprotokolli koos lisadega DVD plaadil. Seega ei ole prokuratuur jätnud maakohtule esitamata süüdistatava tulude kohta tõendavaid pangakontode väljavõtteid, mis kajastavad isiku varalist seisundit ja millest saab teha järeldusi. Ühtlasi tuleb märkida sedagi, et vaatlusprotokolli kohaselt ei nähtunud vaadeldud perioodil teadmata päritoluga sularaha sissemakseid, seega on sisuliselt tegemist süüdistatavat õigustava tõendiga. 9.12 Maakohus on üksikasjalikult viidanud ka töötamise registri andmetele, millest nähtub, et süüdistatav üle aasta ei töötanud ning ka Maksu-Tolliameti andmetele, millest tuleneb, et süüdistatava legaalne sissetulek on aasta-aastalt vähenenud (vt I kd, tl 245p). Kolleegium nõustub, et KrMS § 63 lg 1 kohaselt on tõendiks ka süüdistatava ütlused, sh ütlused oma sissetulekute kohta. Samas on süüdistatava ütlused sissetulekute kohta ebamäärased ja oletuslikud. Süüdistatav Raigo Olu on ristküsitlusel märkinud, et ta no võis vahepeal müüa internetikeskkonnas näiteks oma jalgratta osasid, auto osasid jne (I kd, tl 212). Sellised süüdistatava ütlused on oletuslikud ega tõenda teenitud tulu tegevusest, millele süüdistatav ebamääraselt viitab. Kaitsja arvestab vaid süüdistatava sissetulekuid/väljaminekuid, kuid jätab tähelepanuta olemasolevad krediitkaardi võlad 15000- 20000 eurot, mida süüdistatav on ise kinnitanud (I kd, tl 216, 217), siis saab kahtlusteta asuda seisukohale, et süüdistatava sissetulekud ei ole piisavad. 9.13 Kolleegium nõustub apellandiga, et ainuüksi üldpreventiivsetel kaalutlustel ei saa mõista isikule rangeimat karistust. Kuriteo toimepannud isikule karistusmäära mõistmine sanktsiooni
keskmises määras ainult üldpreventiivsetel kaalutlustel, on ebaõige ja ei saa olla vahendiks ainult teiste mõjutamiseks. Märkimist väärib aga see, et süüdistatavat süüdistatakse korduvas narkootilise ja psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemises. Seega saab isiku poolt korduvast nõuete rikkumisest (faktiline retsidiiv) üheselt järeldada tema allumatust kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise tõenäolisemaks ning tingib ühtlasi ohu vältimiseks rangema karistuse kohaldamise. 9.14 Kolleegium leiab üksmeelselt, et kriminaalasjas ei esine asjaolusid ning neid ei ole märgitud ka apellatsioonis, mis annaksid aluse mõista süüdistatavale kuriteo eest karistus alla sanktsiooni keskmist määra. Kaitsja ei ole apellatsioonis viidanud mingitele erilistele asjaoludele, mis oleks seotud isikuga või süüteo toimepanemisega ja mida kolleegium saaks lugeda süüd oluliselt vähendavaks asjaoluks. Kõiki eeltoodud asjaolusid arvestades on kolleegium seisukohal, et maakohtu poolt süüdistatavale mõistetud karistusmäär vastab süü suurusele ning kaitsja taotlus karistuse kergendamiseks ei kuulu rahuldamisele.
10.Süüdistatava kaitsja apellatsioonis taotletule vabastada Raigo Olu osaliselt karistusest tingimisi, märgib kolleegium järgmist. Kaitsja selline taotlus on vastuolus kohtupraktikaga. Karistuse kandmisest osalise vabastamise instituudi eesmärk on üksnes nn šokivangistus, mida tuleb sisustada eripreventiivselt kui isiku tõsist hoiatamist lühiajalise - s.o mõnekuulise vangistusega (vt RKKKo nr 3-1-1-41-04 ja nr 3-1-1-21-05). Osalisel karistusest tingimuslikul vabastamisel tuleb kohesele ärakandmisele määratavat karistust käsitada igal juhul vaid kuudes vältava lühivangistusena. Tulenevalt Riigikohtu seisukohtadest avaldub sellise sanktsiooni preventiivne toime vangistuse lühiajalisuses, kuid käesolevaks ajaks on süüdistatav viibinud vangistuses juba üle üheksa kuu, mis ilmselgelt ei ole enam lühivangistus ega täida seega oma eesmärki. 10.1 Kohtupraktika kohaselt tuleb karistusest tingimuslikult vabastamisel lähtuda põhimõttest, et tingimuslikult vabastatu katseaeg peab olema mõistetud vangistusest pikem. Seega saaks tulenevalt KarS § 73 lg-st 3 ja § 74 lg-st 3 vabastada vaid neid isikuid, keda on karistatud vangistusega kuni viieks aastaks. Kuna kolleegium jättis süüdistatavale mõistetud karistuse, sh liitkaristuse muutmata, oleks süüdistatava vabastamine KarS § 73 või 74 alusel vastuolus põhimõttega, et tingimuslikult vabastatu katseaeg peab olema mõistetud vangistusest pikem.
11.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1; § 342 lg 3 p 1 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 20. mai 2025. a otsuse muutmata. Kaitsja apellatsioon jääb rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.