Richo Käis süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 423 lg 1 järgi üldmenetluses
Prokurör
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ainar Koik
Süüdistatav
Richo Käis isikukood 36611036524; elukoht XXX talu; Eesti Vabariigi kodakondsus; emakeel xxx keel; xxxharidus; xxx autojuht. Tõkendit ei ole kohaldatud. Varem kriminaalkorras karistamata.
Kaitsja
vandeadvokaat Otto Preem (riigi õigusabi korras)
Kohtuistungi toimumise aeg
03.06.2025, 04.06.2025 ja 10.06.2025
RESOLUTSIOON
1.Tunnistada Richo Käis süüdi KarS § 423 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 1 aasta 6 kuud.
2.KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui Richo Käis ei pane 2 aasta pikkusel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.
3.KarS § 75 lg 1 p-de 1–6 ja § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Richo Käisi käitumiskontrolli ajal täitma järgmisi kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX talu; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) osalema liiklusohutust käsitlevas sotsiaalprogrammis ja selle läbima.
4.KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema 30. juunist 2025, s.o kohtuotsuse kuulutamisest. KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist.
5.KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Richo Käisilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 12 kuuks. Selgitada Richo Käisile, et ta on tulenevalt liiklusseaduse (LS) §-st 127 kohustatud 5 tööpäeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhtimisõigust tõendava dokumendi (juhiloa) Transpordiametile. Kui süüdistatav jätab juhiloa loovutamata, on tema suhtes võimalik rakendada LS § 128 alusel kuni 640 euro suurust sunniraha.
6.Tsiviilhagid Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 1 ning kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 310 lg 1 alusel mõista Richo Käisilt ja If P&C Insurance AS-lt solidaarselt välja kannatanu L.B ( a/a xxx AS LHV Pank) kasuks kuriteoga tekitatud mittevaraline kahju summas 15000 eurot, arvestades, et sellest on hüvitatud mittevaraline kahju 4500 euro ulatuses If P&C Insurance AS poolt. Samuti mõista Richo Käisilt ja If P&C Insurance AS-lt välja solidaarselt kannatanu L.B ( a/a xxx AS LHV Pank) kasuks kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju summalt viivis VÕS § 113 ja § 94 järgses määras alates 02.04.2025 kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 1 ning KrMS § 310 lg 1 alusel mõista Richo Käisilt ja If P&C Insurance AS-lt solidaarselt välja kannatanu D.L-i kasuks kuriteoga tekitatud mittevaraline kahju summas 15000 eurot, arvestades, et sellest on hüvitatud mittevaraline kahju 4500 euro ulatuses If P&C Insurance AS poolt. Samuti mõista Richo Käisilt ja If P&C Insurance AS-lt välja solidaarselt kannatanu D.L-i kasuks kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju summalt viivis VÕS § 113 ja § 94 järgses määras alates 02.04.2025 kuni põhinõude täitmiseni.
7.Menetluskulud Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 175 lg 1 p 3, 4, 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel mõista Richo Käisilt Eesti Vabariigi kasuks välja järgmised kriminaalmenetluse kulud: 1) liiklustehnilise ekspertiisi kulu 731 eurot; 2) surnu kohtuarstliku ekspertiisi kulu kokku 1056,29 eurot; 3) kaitsja Otto Preemi poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi katteks 269,62 eurot; 4) kaitsja Otto Preemi poolt kohtumenetluses osutatud õigusabi katteks 1339,56 eurot; 5) teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1329 eurot.
KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Richo Käis võib välja mõistetud menetluskulud summas 4725,47 eurot tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates ühe aasta jooksul. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.
8.KrMS § 182 lg 2 alusel mõista Richo Käisilt L.B ( a/a xxx AS LHV Pank) kasuks välja kannatanute esindajale makstud tasu summas 5453,40 eurot. Hüvitamisele kuuluvalt summalt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni selle täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
9.KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaaltoimiku juurde CDplaat Häirekeskuse kõne salvestisega; DVD-plaat sündmuskoha fotodega; DVD-plaat mootorsõiduki Scania pardakaamera 10.06.2024. a video- ja ekraanitõmmistega ning CD-plaat 3D-animatsiooniga liiklusõnnetuse analüüsiks tehtud arvutisimulatsioonist.
10.Kohtuotsus edastada süüdistatavale, kaitsjale, kannatanutele, kannatanute lepingulisele esindajale, prokurörile, tsiviilkostjale ja Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul päevast, mil poolel on võimalik tutvuda motiveeritud kohtuotsusega, s.o 30. juunist 2025.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Süüdistus
1.Richo Käisi süüdistatakse selles, et tema 10.06.2024 kella 11.08 ajal xxx maakonnas xxx kilomeetril juhtis mootorsõidukit Scania registreerimisnumbriga xxx, millel oli haakes tühi haagis Schmitz Cargobull registreerimisnumbriga xxx, vihmamärjal ja veelompidega kaetud asfaltteel, kuhu enne avarii toimumise kohta oli paigaldatud hoiatusmärk muude ohtude kohta koos lisatahvliga „Märg tee“ ja osutusmärk sobiva kiiruse kohta ehk antud teelõigule soovitatava suurima kiiruse kohta heades ilma- ja teeoludes 70 km/h, sõitis xxx poolt xxx suunas kiirusega ca 80 km/h, kaotas lauges kurvis sõiduki juhitavuse üle kontrolli ja kaldus paremkurvis vasakule vastassuunavööndisse, kus põrkas kokku temale oma suunavööndis sõitnud ja kokkupõrke vältimiseks juba paremale teepeenrale keeranud sõiduautoga Ford Galaxy registreerimisnumbriga xxx, mida juhtis kaine ja juhtimisõigusega L.B (sündinud xxx), kes sai liiklusõnnetuse tagajärjel liittrauma xxx, mille tagajärjel L.B suri sündmuskohal vahetult peale vigastuste tekkimist.
2.Oma tegevusega rikkus R. Käis LS § 45 lg 1 nõudeid (sõiduki asukoht sõites), mille kohaselt tuleb teekattemärgistega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel sõita sõiduraja piirides ja LS § 45 lg 7 nõudeid, mille kohaselt asulavälisel teel tuleb sõita sõiduolusid arvestades võimalikult sõidutee parema ääre lähedal, ohustamata teisi liiklejaid. Samuti rikkus R. Käis LS § 50 lg 3 p 1 nõudeid, mille kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks – juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama, samuti LS § 50 lg 3 p 2 nõudeid, mille kohaselt juht peab vähendama kiirust, kui tingimused seda nõuavad.
3.Kirjeldatud käitumisega pani R. Käis toime mootorsõiduki juhina liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, millega ta põhjustas L.B surma ehk pani toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Poolte seisukohad kohtuistungil
4.Prokurör leidis, et kohtueelses menetluses kogutud ja kohtuistungil uuritud tõendite kogum tõendab R. Käisi süüd temale esitatud süüdistuses. Kõik kohtule esitatud tõendid kinnitavad üksteisega haakuvalt, et käsitletava avarii põhjustas R. Käis, kelle juhitud haagisega raskeveok kaldus selgelt vastassuunavööndisse ja sellest peaaegu läbi ehk laupkokkupõrge vastu sõitnud L.B juhitud sõiduautoga toimus tee ääres, teepeenral. Avarii juhtumine ei olnud paratamatus ja vääramatu jõu (konkreetses kurvis olnud väidetavalt ebaloomulikult ja ettearvamatult libeda tee) tagajärg, millega seoses R. Käisil puudus võimalus avarii ärahoidmiseks ja mille eest ta vastutama ei pea. Kui R. Käis oleks halbu teeolusid ehk vihmamärga teed ja jätkuvat vihmasadu arvestades ning liiklusmärki soovitusliku sõidukiiruse ja hoiatusmärki libeda tee kohta järgides valinud sobiva ja ohutu kiiruse, siis poleks ta kurvis ülemäärase sõidukiiruse tõttu vastassuunavööndisse kaldunud ehk sellist avariid poleks toimunud. Prokurör taotles R. Käisi karistamist 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega, mis jätta KarS § 74 alusel tingimisi 2-aastase katseajaga täitmisele pööramata. Katseajaks allutada R. Käis käitumiskontrollile ning KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata lisakohustuseks osaleda ja läbida käitumiskontrolli ajal liiklusohutust käsitlev sotsiaalprogramm. Prokurör taotles võtta KarS § 50 lg 1 p 1 alusel R. Käisilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks 6 kuuks. Menetluskuludest mõista R. Käisilt välja sundraha, ekspertiiside kulud ning määratud korras kaitsjale makstud tasud. Menetluskulude tasumine võimaldada ositi kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. Kannatanute menetluskulud jätta solidaarselt süüdistatava ja tsiviilkostja kanda.
5.Kannatanute lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Sirk märkis, et R. Käisil oli etteheiteid tee valdajale pindamise, tee kalde ja kiirusepiirangu kehtestamata jätmise kohta. Paraku ei ole kogutud ega kohtule esitatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et tee seisund ei vastanud nõuetele või et tee seisund oleks R. Käisi jaoks olnud ettenägematult teistsugune. Kannatanud on seisukohal, et R. Käis pani kuriteo toime kaudse tahtlusega, st ta pidas võimalikuks, et tema kiirus ei vasta teeoludele ning möönis sellega kaasnevaid tagajärgi, st seda, et ta ei suuda püsida oma suunavööndis ning peatada oma sõidukit eespoolse nähtavusulatuse piires teel etteaimatava takistuse ees, st oma suunavööndis talle vastu liikuva sõiduki ees. Kannatanute hinnangul peaks kohus kaaluma süüdistatava teo kvalifitseerimist KarS § 422 lg 1 järgi. Kui puudub alus ümberkvalifitseerimiseks, näitavad kannatanute esindaja esile toodud asjaolud, et süü on keskmisest suurem. R. Käisi tuleks karistada seaduse kogu rangusega, sh on vajalik kõrvaldada selliste hoiakutega juht liiklusest.
6.Kannatanute esindaja leidis, et rahuldada tuleks kannatanute tsiviilhagi ja mõista kostjatelt solidaarselt kannatanute kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel, arvestades seda, et mõlemale kannatanule on juba hüvitatud mittevaralist kahju 4500 euro ulatuses. Hüvitatud mittevaralise kahju hüvitis vastab Riigikohtu 07.10.2022. a lahendis nr 1-21-3082 väljamõistetud ja indekseeritud hüvitisele, kuid käesoleval juhul on kannatanute üleelamised olnud võrreldes viidatud Riigikohtu referentslahendiga märkimisväärselt suuremad. Kannatanute esindaja hinnangul on lähedane juhtum Tartu Maakohtu 06.05.2024. a otsus 1-23-52, kus lapse kaotanud vanematele mõisteti igaühele välja mittevaralise kahju hüvitis summas 25000 eurot (arvestades tarbijahinnaindeksi kasvu arvutuslik hüvitis kuni 33475 eurot). Teismelise lapse kaotamine traagilises liiklusõnnetuses ei ole psüühiliselt märkimisväärselt raskem olukorrast, kus teismeline laps kaotab teda kasvatava ema ja alaealiste laste isa oma laste ema traagilises liiklusõnnetuses. Kannatanu esindaja leiab, et kohtupraktika alusel peaks kannatanutele tekkinud mittevaraline kahju ema ja abikaasa surma tõttu olema 25000 kuni 35000 eurot. Lisaks tuleb mõista kostjatelt kannatanute kasuks välja
viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi menetlusse võtmisest kuni nõude täitmiseni. Kostjaid tuleb kohustada tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni menetluskulude tasumiseni. Kannatanute menetluskulud tuleb jätta solidaarselt kostjate kanda. Kulud on kandnud L.B , kelle kasuks tuleb menetluskulude hüvitis välja mõista.
Kannatanud ei soovinud kohtuvaidlustes sõna.
8.Kaitsja märkis, et kahetsusväärselt langesid sel päeval kokku mitmed asjaolud, mille tulemina toimus avarii. Liiklusõnnetuste puhul on selline juhuslikkus tavapärane. R. Käisile on maksimaalselt võimalik omistada hooletust. Vaidlus puudub, et R. Käis ei järginud osundusmärgil 556 toodud soovitatavat sobivat kiirust 70 km/h. Osundusmärk pole hinnatav keelumärgina ning seal toodud kiiruse võimalikul järgimisel lähtub juht LS § 50 lg 3 p-des 1, 2 sätestatust. Pardakaamera salvestuselt on näha, et sõiduk liikus vihmamärjal teel probleemivabalt. Kutseline juht tunnetab koheselt seda, et teeolud ei võimalda teatud kiirusega sõita ja vähendab kiirust. Antud juhul selliseid faktoreid ei esinenud. Vaadates sündmuskoha fotosid saab tõdeda, et märgi 556 kohal oli veoki kiirus 81 km/h ja edasi vähenes, kuna juht vabastas gaasipedaali. Sündmuskoha fotod ja veoki pardakaamera salvestis kinnitavad R. Käisi ja tunnistaja Tolmuski ütlusi selles, et kurvi jõudes puudus asfaldil pinnatis ja see tõi kaasa veoauto vastassuunavööndisse kaldumise. Tuleb leida vastus, kas R. Käisi sõiduki juhtimine avariieelselt kiirusel 70 km/h oleks avarii toimumise välistanud.
9.Kaitsja hinnangul tuleb vaagida ka Ford Galaxy käitumist avariiolukorras. Mitme osapoolega liiklusõnnetuse puhul tuleb selles osalenute käitumist analüüsida kausaalsest aspektist. Tagajärje omistamist võib välistada kaasliikleja liiklusnõudeid rikkuv käitumine või kannatanu poolt mõne enda õigushüve ohtu asetamine. Fordi avariieelse kiiruse osas andmed puuduvad. Kaitsjale teadaolevalt on xxx suunalt avariikohale lähenemisel analoogilised osundusja hoiatusmärgid. Kui sõiduauto kiirus ületas osundusmärgil toodud määra, siis muudab see R. Käisile esitatud süüdistust. Sündmuskoha vaatluses ei ole fikseeritud Ford Galaxy pidurdusjälgi.
10.Asja lahendamisel tuleb lähtuda KrMS § 7 lg-s 3 sätestatust. Süüdistataval on õigus aktiivsele kaitsele. R. Käis selgitas juba kohtueelses menetluses, et avariikohas oli asfaltkate pindamata ja see asjaolu tõi kaasa veoki juhitavuse kaotuse. Keegi seda väidet ei kontrollinud. Teise avariiosalise sõidukiiruse kindlakstegemine on avariiasjades elementaarne ja tuleneb Riigikohtu praktikast. Seega esineb menetluses rida lünki ning see seondub in dubio pro reo printsiibi kohaldamisega. Vaadates objektiivselt R. Käisi pardakaamera salvestust, olnuks kannatanul liiklusolukorras võimalus vasakule pöörates kui mitte kokkupõrget vältida, siis selle tagajärgi oluliselt leevendada.
11.Kaitsja märkis, et kui kohus siiski leiab, et R. Käis on etteheidetavas teos süüdi, tuleb arvestada, et R. Käis on 40-aastase staažiga kutseline juht, ta on sõitnud nii Euroopas kui Eestis, ta on kriminaal- kui väärteokorras karistamata ja pole oma sõnul kunagi liiklusõnnetuses osalenud. See räägib R. Käisi üldisest õiguskuulekusest. R. Käisi juhitud sõiduk oli tehniliselt korras, ta ei ületanud piirkiirust, tal oli kehtiv juhtimisõigus ja ta oli kaine. Keelumärke R. Käis ei eiranud. Süüdistatava kohtule esitatud terviseandmed näitavad, kuidas ta juhtunusse suhtus ja milline oli avarii mõju tema elule. Rääkida ei saa kahetsuse puudumisest. R. Käisi süü ei ole keskmisest suurem ja vangistuse kohaldamisel saab rakendada KarS §-s 73 nimetatud katseaega. Juhtimisõiguse äravõtmine ei ole R. Käisi tausta arvestades asjakohane, võtaks süüdistatavalt igapäevase leiva ning muudaks süüdimõistmise ja tsiviilhagi rahuldamise korral kohustuste täitmise võimatuks. Tsiviilhagi tuleks jätta rahuldamata, kuna kindlustusselts on mittevaralise kahju hüvitanud.
12.Tsiviilkostja leidis, et varalise kahju osas vaidlust ei ole – If kindlustus on hüvitanud matusekulud ja liisingufirmale hukkunu sõiduki maksumuse. Mittevaralise kahju osas tugineti
Riigikohtu praktikale, eelkõige lahendile 1-21-3082. Selle alusel, arvestades tarbijahinna indeksi muutust, leiti, et põhjendatud on igale kannatanule 4500 eurot hüvitist. Tsiviilkostja on seisukohal, et jätab kohtu otsustada, milline on õiglane hüvitis.
13.Süüdistatav R. Käis avaldas kohtuistungil, et on siiamaani nagu afektiseisundis. Põhimõtteliselt ei olnud tema sõiduvõtted sellised, mis oleksid tõenäoliselt pidanud olema ja see viis väga traagilise lõpuni. Kokkupõrke hetkel lootis, et inimesega midagi ei juhtunud, aga see vaatepilt viis sellisesse seisundisse, et ta ei suuda adekvaatselt seda mõelda. See kestab senini, ei möödu tundigi, kui sellele ei mõtle. Ei saa väita, et ta tegu ei kahetse, see on sisemuses kinni ja ei kao. Avaldab sügavat kaastunnet kõigile kannatajatele. Teab, mis tunne see on, sest on kaotanud poja oma käte vahel õnnetusjuhtumi tagajärjel. Soovib, et kohus ei rakendaks juhtimisõiguse peatamist. Elab kohas, kus tal ei ole liikumist. Tal on üle 90-aastane ema, kes põeb xxx ja kelle eest peab hoolitsema. See on tema jaoks väga raske juhtum, nagu jätk oma lähedase lapse kaotusele.
MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
14.R. Käisi süüdistatakse KarS § 423 lg 1 järgi lühidalt selles, et tema, juhtides mootorsõidukit Scania, millel oli haakes tühi haagis Schmitz Cargobull, sõitis kiirusega umbes 80 km/h, kaotas lauges kurvis sõiduki juhitavuse üle kontrolli ja kaldus paremkurvis vasakule vastassuunavööndisse. Vastassuunavööndis põrkas ta kokku oma suunavööndis sõitnud ja kokkupõrke vältimiseks juba paremale teepeenrale keeranud sõiduautoga Ford Galaxy, mida juhtis kaine ja juhtimisõigusega L.B. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai L.B vigastused, mille tõttu ta suri sündmuskohal vahetult pärast vigastuste tekkimist.
15.Kriminaalasjas puudub vaidlus selle üle, et 10.06.2024 kell 11.08 toimus xxx maakonnas xxx kilomeetril avarii R. Käisi juhitud mootorsõiduki Scania registreerimisnumbriga xxx, millel oli haakes haagis Schmitz Cargobull registreerimisnumbriga xxx, ja sõiduauto Ford Galaxy registreerimisnumbriga xxx vahel, mida juhtis L.B. Eelkõige tõendavad avarii toimumise aega, kohta ning selles osalenud sõidukeid Häirekeskusele tehtud kõne salvestis, mootorsõiduki Scania pardakaamera salvestis ning sündmuskoha vaatlusprotokoll.
16.Teabesalvestise vaatlusprotokoll koos Häirekeskuse kõne salvestisega tõendab, et 10.06.2024 kell 11.08.46 on pealtnägija (naisterahvas) andnud Häirekeskusele teada, et xxx xxx poole tulles, xxx ristist ning xxx bussipeatusest natuke xxx poole on juhtunud avarii. Avarii on toimunud täpselt kurvi peal, paremale xxx poole keeravas kurvis. Helistaja sõnul ei ole sõiduautos olev inimene kindlasti terve, rekajuht on terve. Helistanud naisterahvas annab telefoni edasi meesterahvale, kes vastab Häirekeskuse töötaja küsimustele. Mees annab teada, et sõiduautos on üks inimene, kes on teadvuseta, kuid kellel on pulss veel olemas, aga hakkab ära vajuma. Kannatanu on autos kinni. Meesterahvas kinnitab, et rekajuht on terve. Mehe sõnul on autol mootor pealt üldse kadunud. Mees soovib teada, mida saaks kannatanuga teha, mille peale lubab Häirekeskuse töötaja ühendada ta meedikuga (tl 31–32).
17.02.08.2024. a teabesalvestise vaatlusprotokoll koos veoauto Scania (registreerimismärk xxx) pardakaamera salvestisega (videofaili G11-1) tõendavad, et mootorsõiduk Scania liikus xxx poolt xxx poole. Salvestiselt ja vaatlusprotokollist nähtub, et pärast xxx tee ja xxx tee lõikumiskohast möödumist, paremkurvis (salvestisel oleva kellaaja järgi kell 11.08.30) toimus mootorsõiduki Scania ja vastu tulnud sõiduauto registreerimisnumbriga xxx vahel kokkupõrge (tl 72–80).
18.Sündmuskoha vaatlusprotokollist selgub, et sündmuskoht asus xxx tee 42. km-l ning avariis osalenud sõidukiteks olid Ford Galaxy registreerimisnumbriga xxx ning Scania R460 registreerimisnumbriga xxx koos haagisega Schmitz Cargobull registreerimisnumbriga xxx. Samuti selgub vaatlusprotokollist, et naisterahva surnukeha asus sõidukis xxx juhiistmel ning
veoauto juhiks oli R. Käis. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt tuli sõiduk xxx xxx poolt Sangaste poole ning veoauto xxx koos haagisega xxx xxx poolt xxx poole (tl 33–35).
19.Kohtu hinnangul puudub vaidlus sellegi üle, et avarii toimus vihmamärjal ja veelompidega kaetud asfaltteel, kuhu enne avarii toimumise kohta oli paigaldatud hoiatusmärk muude ohtude kohta koos lisatahvliga „Märg tee“ ja osutusmärk sobiva kiiruse kohta ehk antud teelõigule soovitatava suurima kiiruse kohta heades ilma- ja teeoludes 70 km/h. Seda tõendavad nii sündmuskoha vaatlusprotokoll, mootorsõiduki Scania pardakaamera salvestis kui ka süüdistatava ja tunnistaja ütlused.
20.Sündmuskoha vaatlusprotokollis on märgitud, et sündmuskohal oli tegemist püsikattega teega ning teekate oli märg. Samuti nähtub märg asfalttee vaatlusprotokolli juurde kuuluva fototabeli fotodelt (vt nt foto 7, 8). Samuti selgub vaatlusprotokollist ja fototabelist (fotod 1, 2), et minnes xxx poolt xxx poole oli enne xxx tee ja xxx tee lõikumist liikluskorraldusvahend nr 186 „Muud ohud“ koos lisatahvliga nr 884 „Märg tee“ ning seejärel liikluskorraldusvahendid nr 135b „Lõikumine kõrvalteega“ ja nr 556 „Sobiv kiirus 70 km/h“. Pärast kahe tee ristumist oli liikluskorraldusvahend nr 681 „Kurvisuund“ (tl 33–39). Nimetatud liikluskorraldusvahendite paiknemine enne avariikohta nähtub ka mootorsõiduki Scania pardakaamera salvestiselt (tl 80). Teabesalvestise vaatlusprotokoll koos veoauto Scania pardakaamera salvestisega tõendavad, et tee oli asfaltkattega ja vihmamärg, sadas vihma ning sõidukil töötasid klaasipühkijad (tl 72–73, 80).
21.Süüdistatav R. Käis on kohtuistungil antud ütlustes (tl 179–189) kirjeldanud, et kui xxx xxx poole keeras, hakkas õrnalt sadama ning sadu läks järjest tugevamaks. Sõidutee oli märg, lohkudes oli ka lompe. Süüdistatav on ütlustes kinnitanud, et nägi nii soovitusliku kiiruse 70 km/ h märki kui ka märki „Märg tee“ ning tõdes, et need märgid on seal kogu aeg tema mäletamist mööda olnud. Tunnistaja E.T. kohtuistungil antud ütluste kohaselt (tl 172–178) sõitis ta samal päeval sama teed ja läbis avariikoha umbes 4 või 5 minutit enne R. Käisi. E. T. kirjeldas samuti, et mingis kohas hakkas vihma sadama, tee oli märg ja teel olid lombid. Samuti oli tunnistaja sõnul mingis kohas hoiatusmärk, et vihmaga soovituslik kiirus 70 km/h.
22.Tõendatud on seegi, et R. Käis juhtis mootorsõidukit Scania, millel oli haakes tühi haagis Schmitz Cargobull kiirusega ca 80 km/h, kaotas lauges kurvis sõiduki juhitavuse üle kontrolli ja kaldus paremkurvis vasakule vastassuunavööndisse, kus põrkas kokku temale oma suunavööndis sõitnud ja kokkupõrke vältimiseks juba paremale teepeenrale keeranud sõiduautoga Ford Galaxy. Eelmärgitut tõendavad mootorsõiduki Scania digitaalses sõidumeerikus asunud juhikaardil olevad andmed, veoauto Scania pardakaamera salvestis, liiklustehnilise ekspertiisi akt ning tunnistaja E. Tolmuski ja süüdistatava R. Käisi ütlused.
23.Sündmuskohalt veoauto Scania digitaalsest sõidumeerikust kaasa võetud R. Käisi juhikaardilt on seal olnud andmete alusel tehtud aruanne sõiduki Scania kiirusest ja kiirendusest 10.06.2024 kella 11.07.00-st kuni 11.09.21-ni. Aruanne tõendab, et sõiduki liikumiskiirus enne liiklusõnnetust (s.o kell 11.08.11 kuni 11.08.21) oli vahemikus 76 kuni 83 km/h. Kell 11.08.22 on kiirus olnud 66 km/h ja kell 11.08.23 57 km/h ning edasi järsult iga sekundiga langenud (tl 57, 60–62).
24.Liiklustehnilise ekspertiisi akt nr 24E-LL00017 tõendab, et eksperdi arvamuse kohaselt toimus sõidukite kokkupõrge sõiduauto Ford Galaxy registreerimisnumbriga xxx suunavööndis teepeenral. Veoauto Scania R460 registreerimisnumbriga xxx ja sõiduauto Ford Galaxy arvutuslikud liikumiskiirused kokkupõrke hetkel olid eksperdi arvamuse kohaselt mõlemal sõidukil umbes 57 km/h. Ekspertiisiakti uurimuslikus osas on ekspert selgitanud, et arvutisimulatsiooni tulemus on kooskõlas sõidumeeriku andmetega, kus on näha, et suurem kiiruse vähenemine toimub liikumiskiiruselt 57 km/h (kellaaeg 11.08.23). Eksperdi hinnangul viitab nimetatud asjaolu kokkupõrkele, kuna kokkupõrkest tingituna pidi sõiduki aeglustus
suurenema (tl 81–86). Liiklustehnilise ekspertiisi lisaks olevalt animatsioonilt on näha, kuidas kõigepealt satub külglibisemisse veoauto Scania haagis, mis läheb üle tee telgjoone vastassuunavööndisse ning seejärel läheb vastassuunavööndisse ka veduk ehk kogu sõiduk (sadulveok koos haagisega).
25.Pardakaamera salvestiselt on näha, kuidas salvestise aja järgi kell 11.08.25 möödub veoauto Scania xxx tee ja xxx tee lõikumiskohast ja siseneb paremkurvi. Kell 11.08.26 kaldub veoauto vastassuunda. Kell 11.08.27 on näha vastutulevat sõiduautot ning veoauto kaldub järjest enam vastassuunavööndisse. Salvestise aja järgi kell 11.08.29 keerab sõiduauto oma suunavööndis teepeenrale, kus kell 11.08.30 toimub sõiduauto ja veoauto kokkupõrge. Kokkupõrke järel paiskuvad mõlemad sõidukid veoauto poolt vaadatuna vasakule teelt välja.
26.Tunnistaja E. T. ütluste kohaselt sõitsid nad (tema ja R. Käis) sel päeval tagasiteed tühja haagisega (tl 173). Süüdistatav R. Käisi kohtus antud ütluste kohaselt sõitis ta orienteeruvalt 80ga, teadis, et seal on sirge teelõik ja kurvid ning pidamine oli okei. Ta ei näinud seal mingit probleemi. Tema hinnangul tundus kiirus 80 km/h teeoludele vastav ja tunnetuslikult mingit ohtu ei olnud. Teekate oli seal suhteliselt kare ja pidamine okei. Lisaks soovitusliku kiiruse 70 km/h märgile nägi ka hoiatusmärki „Märg tee“. Võttis jala pedaalilt ära, esimesse kurvi ja teise kurvi läks juba vabalt. Piduripedaali ei vajutanud, sest tunneb autot niipalju, et kui võtab jala pedaalilt maha, hakkab kiirus ise üsna kiirelt langema. Esimene kurv vasakule oli kare ja pidamine oli okei. Esimene kurv vasakule oli sama trajektooriga ja nende kahe kurvi vahe on väike. Siis läks paremkurvi, kus õnnetus juhtus. Pärast T-kujulist ristmikku ühekorraga tundis, et auto ei ole juhitav. Rool kuhugi poole ei reageerinud, auto läks sirgjooneliselt, nägi seda rooliasendist. Esmalt arvas, et midagi on roolisüsteemiga, kuid auto oli uus. Teine mõte oli, et rehvidega, aga rehvid olid uued. Siis käis mõte ja nägi, et täielikult on vesi ja pigi. Peast käis läbi mõte, et nüüd on minek, et nüüd läheb võssa ja et rikub auto kohe ära. Siis käis mõte, aga mis siis saab, kui keegi vastu tuleb, sest jõudis libisemisega juba üsna kurvi lõppu. Nägi, et sõiduauto tuleb ja vilgutas kaks korda talle tulesid ning oligi kõik. Hiljem nägi, siis kui nad juba maas olid, et oli bituumeni õlikiht tekkinud, pealt oli kõik lillakas ja jala all libe. Tema mäletamist mööda algas libe lõik teekurvi ristmikust kümmekond või viisteist meetrit edasi.
27.Seega üldjoontes tõendavad süüdistatava ütlused samuti, et ta sõitis umbes 80 km/h, kaotas pärast teede lõikumiskohta paremkurvis juhitavuse, kaldus vastassuunavööndisse ja põrkas kokku vastu tulnud sõiduautoga. Küll aga peab kohus vajalikuks juhtida tähelepanu sellele, et R. Käisi ütlused liiklusmärke nähes gaasipedaali vabastamise ja kiiruse vähendamise kohta ei ole kooskõlas pardakaamera salvestise ja sõiduki Scania kiiruse aruandega. Nagu eelpool kirjeldatud, toimus ekspertiisiakti ja sõidumeeriku andmete (kiiruse aruande) järgi kokkupõrge kell 11.08.23. Pardakaamera salvestiselt nähtub, et kokkupõrge toimus kell
11.08.30.Seega võib öelda, et pardakaamera salvestiselt nähtuv kellaaeg on 7 sekundit kiiruse aruandes nähtuvast kellaajast hilisem (pardakaamera salvestis hilineb 7 sekundit tegeliku ehk sõidumeerikus registreeritud sündmushetke suhtes). Pardakaamera salvestisel möödub R. Käis kell 11.08.12 liiklusmärkidest, mis hoiatavad märja tee eest ning 11.08.16 soovitusliku sõidukiiruse märgist. Arusaadavalt olid need märgid nähtavad juba mitu sekundit enne neist möödumist. Kiiruse aruande järgi oli mõned sekundid enne neist märkidest möödumist ja möödumise ajal (võttes arvesse 7-sekundilist ajavahet) kell 11.08.05 kuni 11.08.09 veoauto kiiruseks 81–82 km/h. Edasi on ajavahemikul kell 11.08.10 kuni 11.08.16 sõitnud R. Käis kiirusega 82–83 km/h. Alates kiiruse aruandes märgitud ajast 11.08.17 kuni 11.08.20 on kiirus hakanud sekundis 1 km/h võrra langema, millest saab järeldada, et selleks ajaks oli R. Käis gaasipedaali vabastanud. Selleks ajaks oli süüdistatav aga ammu käsitletavatest liiklusmärkidest möödunud ning jõudnud juba xxx tee ja xxx tee lõikumiskohta, sellest möödunud ning jõudnud paremkurvi. Seega kiirust vähendama asus R. Käis alles teede lõikumiskohal ja paremkurvi jõudes ehk umbes 10–15 sekundit pärast liiklusmärkide nägemist.
28.R. Käisile on süüdistuses ette heidetud, et ta rikkus oma tegevusega LS § 45 lg 1, § 45 lg 7, § 50 lg 3 p 1 ja § 50 lg 3 p 2 nõudeid. Kohtu hinnangul on tõendatud, et R. Käis rikkus LS § 45 lg-s 1 sätestatut, mille kohaselt tuleb teekattemärgistega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel sõita sõiduraja piirides ja LS § 45 lg 7 nõudeid, mille kohaselt asulavälisel teel tuleb sõita sõiduolusid arvestades võimalikult sõidutee parema ääre lähedal, ohustamata teisi liiklejaid. Nagu kohtuotsuse punktides 22–27 selgitatud, kaldus R. Käis vastassuunavööndisse. Seega ei sõitnud süüdistatav oma sõiduraja piirides ega hoidnud võimalikult sõidutee parema ääre lähedale, mistõttu rikkus ta LS § 45 lg-st 1 ja 7 tulenevaid nõudeid.
29.Kohtu hinnangul rikkus R. Käis ka LS § 50 lg 3 p 1 nõudeid, mille kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks – juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Samuti LS § 50 lg 3 p 2 nõudeid, mille kohaselt juht peab vähendama kiirust, kui tingimused seda nõuavad.
30.R. Käis on kohtus antud ütlustes väitnud, et ei usu, et isegi soovitusliku kiirusega 70 km/h sõites oleks saanud avariid vältida. Kaitsja on samuti märkinud, et tuleb kindlaks teha, kas R. Käisi sõiduki juhtimine avariieelselt kiirusel 70 km/h oleks avarii toimumise välistanud. Samuti olid kaitsjal ja süüdistataval etteheited teekattele (tee pindamata, puhas bituumen, mis eraldab bituumeniõli ja muudab tee libedaks) ja tee profiilile (tee kalle vasakule väljapoole) ning süüdistatav nimetas juhtunut saatuseks („eks saatus tahtis niimoodi, et mõlemad kohtuksime seal“). Kohtu hinnangul ei saa kaitsja ja süüdistatavaga nõustuda ega järeldada, et osaliselt oli avarii tekkimises süüdi tee või et kokkupõrge oli vältimatu, nn saatus. Avarii peamiseks põhjuseks oli kohtu hinnangul just R. Käisi valitud vale sõidukiirus ning seda järgmistel põhjustel.
31.Tunnistaja E. T. kohtus antud ütluste kohaselt läbis tema sama kurvi umbes 4 või 5 minutit enne R. Käisi. Kui nägi soovitusliku kiiruse 70 km/h märki, võttis kiiruse maha ja kiirus oli tal kindlasti 70. Kui kurvis juba libises, siis oli kiirus 60 km/h. Ta libises vastassuunda, kaks korda pidurdas ja siis sai uuesti autol juhitavuse tagasi. Tunnistaja sõnul libises auto üle telgjoone, aga teepeenra peale ta ei läinud (tl 172–178). Kohtu hinnangul kinnitavad tunnistaja ütlused tõdemust, et väiksema sõidukiiruse juures olnuks avarii välditav. Tunnistaja ütlustest järeldub, et väiksema kiirusega, nagu sõitis kurvi tunnistaja, auto küll kaotas juhitavuse ja libises, kuid seda oluliselt vähem, kui süüdistatava auto. Tunnistajagi auto läks küll üle telgjoone vastassuunda, kuid mitte teepeenrale nagu süüdistatava auto oluliselt suurema kiiruse juures. Ka süüdistatav ise on ristküsitluses kannatanute esindaja küsimustele vastates lõpuks tunnistanud, et näiteks kiirusega 20 km/h ei oleks juhtunud seda, et auto on juhitamatu ja sõidab vastassuunavööndisse. Samuti on R. Käis nentinud, et põhifaktor, mis ta vastassuunavööndisse viis, oli tema enda valitud kiirus.
32.Eksitav on kaitsja väide, nagu tuleks hinnata, kas kiirus 70 km/h oleks avarii toimumise välistanud. Nagu eelpool kohus tõendatuks luges, olid enne xxx tee ja xxx teede lõikumiskohta paigaldatud märgid nr 135b „Lõikumine kõrvalteega“ ja nr 556 „Sobiv kiirus 70 km/h“. 22.02.2011. a määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ (edaspidi määrus) § 5 p 8 kohaselt hoiatavad märgid 133 kuni 135 kõrvaltee lõikumisest peateega või suubumisest sellesse ning § 15 p 26 kohaselt on märgil 556 näidatud teelõigule soovitatav suurim sõidukiirus heades ilmastiku- ja teeoludes. Nagu süüdistatav ja tunnistaja E. T. kirjeldasid, sadas vihma ajal, mil nad mööda seda teed sõitsid, ja tee oli märg. Seetõttu tulnuks märgist järeldada, et kui isegi heade ilmastiku- ja teeolude korral on soovituslikuks kiiruseks 70 km/h, on saju tõttu kehvade ilmastiku- ja teeolude tõttu sobiv kiirus sellel teelõigul tunduvalt väiksem kui 70 km/h.
33.Samuti on põhjendamatud kaitsja ja süüdistatava etteheited teekattele ja tee profiilile. Kaitsja on märkinud, et R. Käis selgitas juba kohtueelses menetluses, et avariikohas oli asfaltkate pindamata, mis tõi kaasa veoki juhitavuse kaotuse, kuid seda väidet ei ole kontrollitud. Kohus on seisukohal, et esitatud ei ole ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et avariipaigas oli teekate nõuetele mittevastav. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid, et R. Käis oleks kohtueelses menetluses palunud tee nõuetele vastavust kontrollida. Tegemist on paljasõnalise väitega. Eelpool leidis tõendamist, et xxx poolt xxx poole minnes enne paremkurvi, kus avarii toimus, oli paigaldatud märk nr 186 „Muud ohud“ koos lisatahvliga nr 884 „Märg tee“. Määruse § 5 p 42 kohaselt märk 186 hoiatab liiklusohtlikust teelõigust või liiklusohtlikust kohast. Ohu iseloom on näidatud tahvlil. Määruse § 21 p 24 kohaselt teatab tahvel 884, et märk kehtib ainult siis, kui sõidutee on märg. Kuna tee äärde oli paigaldatud märk 186 koos lisatahvliga 884, hoiatas see liiklejaid, sh süüdistatavat sellest, et märg sõidutee võib olla sel teelõigul ohtlik. Seetõttu on asjakohatud kaitsja ja süüdistatava viited sellele, et tee libedus oli ootamatu ning tee libeduses ja auto vastassuunavööndisse kaldumises oli osalt süüdi tee või teehaldaja. R. Käisil tulnuks arvestada sõidukiiruse valikul tee- ja ilmastikuolusid ning juhinduda liiklusmärkidest, mis hoiatasid märja tee eest ning soovitasid isegi heades ilmastiku- ja teeoludes sõita sellel teelõigul piirkiirusest oluliselt aeglasemalt.
34.Lisaks tee- ja ilmastikuoludele tulnuks R. Käisil arvestada sõidukiirust valides ka sõiduki seisundit ja veose iseärasusi. R. Käis on ka selgitanud, et autol, s.o vedukil olid uued rehvid, kuid haagise rehvid olid poolkulunud, poolpeetud (tl 183). Kohus luges tõendatuks, et R. Käis juhtis avarii toimumise ajal veoautot, millel oli haakes tühi haagis. Kuigi R. Käis on alguses kohtus ütlusi andes märkinud, et nii koormaga kui ka koormata haagise juhitavus ja teel püsimine on ühtemoodi, siis hiljem on R. Käis siiski nentinud, et tühi haagis võib hakata kergemini külgsuunas libisema (tl 183). Tunnistaja E. T. on kinnitanud, et koormaga auto püsib paremini teel, kuid tühja järelkäruga sõites võib see kergemini teega risti minna (tl 173). Samuti möönis R. Käis, et enne avariid võis tema haagis minna külglibisemisse (tl 184).
35.Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et R. Käis rikkus LS § 50 lg 3 p 1 ja 2 nõudeid jättes sõidukiiruse vajalikul määral vähendamata ja kohandamata vastavalt teeoludele, tee ja sõiduki seisundile, veose iseärasustele ja ilmastikuoludele. Eelmärgitud asjaolusid arvesse võttes oli R. Käisi valitud sõidukiirus ebasobivalt suur, mille tõttu kaldus tema juhitud sõiduk vastassuunavööndisse.
36.Surnu kohtuarstliku ekspertiisi akt nr 24E-AOS00589-01/TRT134 kinnitab, et toksikoloogiauuringul L.B verest etanooli, narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ei leitud (tl 94). Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt omas L.B juhtimisõigust, täpsemalt AM, B ja C1 kategooria juhtimisõigust (tl 35). Märgitud tõenditega on kinnitust leidnud ja pole vaidlust, et Fordi juhtinud L.B oli avarii toimumise ajal kaine ning omas juhtimisõigust. Siiski on nii kaitsja kui ka süüdistatav teinud etteheiteid nii L.B käitumisele kui ka kohtueelsele uurimisele L.B juhitud sõiduki kiiruse kindlaks tegemata jätmisega.
37.Kaitsja on märkinud, et kindlaks oleks tulnud teha Fordi avariieelne kiirus. Kaitsja leiab, et kui L.B ületas osundusmärgil toodud kiiruse määra, siis muudab see R. Käisile esitatud süüdistust. Iseenesest on õige kaitsja märkus, et asjas ei ole kindlaks tehtud Fordi avariieelset kiirust. Kindlaks on üksnes tehtud, et kokkupõrke hetkel oli mõlema sõiduki kiirus umbes 57 km/h. Siiski ei oma kohtu hinnangul tähtsust see, kas L.B järgis sobivat kiirust 70 km/h või mitte. R. Käisi juhitud mootorsõiduki pardakaamera salvestis kinnitab, et L.B sõitis oma suunavööndis ja tema sõiduki juhitavuse üle kontrolli ei kaotanud. Liiklusõnnetuse põhjustas süüdistatava kaldumine vastassuunavööndisse. Seetõttu ei ole süüdistuse seisukohast oluline, kas L.B sõitis osundusmärgil märgitud kiirusega või mitte.
38.Veel heidab kaitsja ette, et fikseeritud ei ole Fordi pidurdusjälgi ning et Fordi juhtinud L.B võinuks kokkupõrke vältimiseks pöörata vasakule. Süüdistatav on ütlustes märkinud, et
tõenäoliselt lõi L.B selles olukorras krampi, kuid ta oleks võinud avarii vältimiseks pöörata paremale võssa (tl 186). Kohtu hinnangul on taolised etteheited avariis surma saanud L.B käitumisele küünilised. Esiteks kinnitab pidurdusjälgede puudumine tõika, et kui õnnetuse hetkel oli L.B juhitud auto kiirus 57 km/h, ei saanud see ka enne avariid olla oluliselt suurem. Teiseks ei ole fikseeritud sündmuskoha vaatlusprotokollis kummagi sõiduki pidurdusjälgi. Olukorras, kus süüdistatav ise samas olukorras ei pidurdanud ning väitis kohtus korduvalt füüsikareeglite vastaselt, et pidurdamine oleks tema sõiduki kiirust veelgi suurendanud (tl 182, 183), on kummastav kaitsjal heita L.B-le ette pidurdamata jätmist. Mis puutub L.B poolt liiklusõnnetuse vältimist, siis ei olnud L.B-le ette teada, kas R. Käis taastab oma sõiduki juhitavuse üle kontrolli ja suudab sõiduki oma suunavööndisse tagasi juhtida või mitte. Samuti ei saanud L.B teada, kas kurvis tuleb talle R. Käisi sõiduki järel vastu veel mõni sõiduk. Seetõttu võinuks L.B poolt vasakule vastassuunavööndisse pööramine lõppeda samuti liiklusõnnetusega ning seda juba L.B süül. Alusetu on L.B-le süüks panna sedagi, et ta ei sõitnud paremale teelt välja võssa, et vältida kokkupõrget sõidukiga, mille juht eiras liiklusmärke, valis ebasobivalt suure sõidukiiruse ning kaotas seetõttu juhitavuse ja kaldus vastassuunavööndisse. Seega on kohtu hinnangul kõik süüdistatava ja kaitsja etteheited ja märkused L.B tegevuse kohta põhjendamatud.
39.Kokkuvõtvalt rikkus R. Käis mootorsõiduki juhina LS § 45 lg-st 1 ja 7 ning LS § 50 lg 3 p-st 1 ja 2 tulenevaid liiklus- ja käitusnõudeid. KarS § 423 lg 1 objektiivne koosseis eeldab aga nende rikkumiste tagajärjena ka inimesele raske tervisekahjustuse tekitamist või inimese surma põhjustamist. Kohtu hinnangul on tõendatud, et R. Käis põhjustas eelnimetatud rikkumiste tagajärjel kannatanu L.B surma.
40.Surnu kohtuarstliku ekspertiisi akt nr 24E-AOS00589-01/TRT134 kinnitab, et eksperdiarvamuse kohaselt oli L.B surma põhjuseks XXX; vigastuste tüsistusena tekkis traumaatiline peaajuturse ja äge verekaotus. Eksperdi hinnangul võisid L.B kehavigastused olla tekkinud 10.06.2024 liiklusõnnetuse käigus kannatanu paiskumisest/löömisest/kompressioonist vastu autosalongi kõvasid tömpe pindu, detaile. Eksperdi arvamuse kohaselt saabus L.B surm vahetult pärast vigastuste tekkimist (tl 88–104)
41.Ekspertiisiaktiga on kinnitust leidnud, et L.B-l tuvastati pärast avarii toimumist eelkirjeldatud vigastused, mis tingisid tema surma. Kohtu hinnangul puudub kahtlus, et L.B sai vigastused just R. Käisi põhjustatud liiklusavarii tagajärjel, kuivõrd L.B nimetatud vigastustega surnukeha oli pärast kokkupõrget avariis osalenud sõiduautos. Seega on ekspertiisiaktiga tõendatud, et R. Käisi liiklus- ja käitusnõudeid eirav käitumine tingis kannatanu surma. KarS § 423 lg 1 objektiivne koosseis on sellega täidetud.
42.KarS § 423 lg 1 eeldab subjektiivse koosseisuna ettevaatamatust ja seda nii liiklusnõuete rikkumise kui ka tagajärje ehk praegusel juhul surma põhjustamise osas.
43.KarS § 18 lg 1 järgi on ettevaatamatus kergemeelsus ja hooletus. Kohtu hinnangul suhtus R. Käis nii liiklusnõuete rikkumisse kui ka L.B surma põhjustamisse hooletult. KarS § 18 lg 3 järgi paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema.
44.Süüdistatava ütluste kohaselt oli ta varasematel aastatel Euroopa töölt tulles xxx teed kasutanud. Enne 2024. aastat oli seal sõitnud, sest läheduses on liivakarjäär ja sealt käis pidev vedu xxx ja tagasi. Tema hinnangul vastas tema valitud kiirus teeoludele, mingit ohtu tunnetuslikult ei olnud. Teekate oli suhteliselt kare ja pidamine oli okei. Avariile eelnenud kurvis oli pidamine samuti okei. Kuna esimene kurv oli läbitav ja teadis, et sealt tuleb teine kurv, siis arvas, et sealt läheb ta ka läbi. Eelmised kurvid olid kõik sama kiirusega läbitavad. See teelõik, selle tee kurvilisus ning teekatte seisukord olid talle teada ja tuttavad. Varem ei olnud seal sellist libedust olnud, kuigi liiklusmärke enne avariikohta oli seal ka varem täheldanud. Sama teed oli varem sõitnud ka vihmas ja talves ning oli sõitnud seal võimaliku läbiva kiirusega, n-ö
tagumikutundega ja see oli teda iga kord aidanud. Seekord muutus auto juhitamatuks, sest teekatte muutus oli tema jaoks ootamatu. Kuna teekate oli märg, siis ei eristanud teekatte muutust niimoodi ära. Tema jaoks oli tee libedus ootamatu, sest varem ei ole seal libisemist toimunud. Varem ei ole ta juhitavust kaotanud (tl 179–185). Seega varasemalt oli R. Käis sama teed sõitnud erinevates ilmastikuoludes ja ei olnud juhitavust kaotanud ning ka samal päeval sama teed sõites oli eelnevalt olnud pidamine hea ja kõik kurvid umbes samal kiirusel probleemideta läbitavad. Süüdistatava ütlustest saab järeldada, et ta ei teadnud, et tema valitud sõidukiirus ei võimalda tal säilitada juhitavust ja püsida oma suunavööndis. Samas tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud arvestades liiklusmärke, teeja ilmastikuolusid, sõiduki seisukorda ja veose iseärasusi seda ette nägema. Kuivõrd kohtu hinnangul pani R. Käis liiklusnõuete rikkumise toime ettevaatamatusest hooletuse vormis, puudub alus R. Käisi teo ümberkvalifitseerimiseks KarS § 422 lg 1 järgi, nagu on taotlenud kannatanute lepinguline esindaja.
45.Nii raske tagajärje saabumist, nagu L.B surm, R. Käis kahtlemata ei teadnud ja võimalikuks ei pidanud. Seda kinnitavad R. Käisi ütlused, millest selgub, et ta oli pärast avariid šokis, tundis kohe kõige halvemat ning palus talle kõrvale jooksnud inimesel helistada Häirekeskusesse. Seejärel tuli juba keegi, kes ütles, et helistas Häirekeskusesse (tl 186, 187).
46.Eeltooduga on tõendamist leidnud, et R. Käis pani KarS § 423 lg 1 objektiivsele koosseisule vastava teo toime hooletusest. Ta pani mootorsõiduki juhi poolt liiklus- või käitusnõuete rikkumise toime hooletusest ja hooletusest põhjustas ka kannatanu L.B surma.
Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.
48.Eeltoodust tulenevalt on R. Käisi tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Kohus on seisukohal, et R. Käis pani toime talle etteheidetava kuriteo KarS § 423 lg 1 järgi, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklus- või käitusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, kui sellega on põhjustatud inimese surm.
KarS § 423 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
50.KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
51.Süü suuruse hindamisel tuleb arvesse võtta kuriteo toimepanemise asjaolusid. Asjaoludest nähtub, et R. Käis rikkus mitmeid liiklusnõudeid, kuid mis seisnesid kokkuvõtvalt selles, et ta kaldus valesti valitud sõidukiiruse tõttu vastassuunavööndisse. Süüdistatav ei ületanud piirkiirust, ta oli kaine ning samuti omas ta teo toimepanemise ajal juhtimisõigust. Seega ei esinenud väga raskeid liiklusnõuete rikkumisi. Kuivõrd KarS § 423 lg 1 hõlmab nii juhtumeid, mille tagajärjel põhjustatakse raske tervisekahjustus kui ka inimese surm, tuleb käsilolevas asjas kannatanu surma põhjustamist pidada selle sätte kontekstis raskemaks tagajärjeks. Eeltoodut arvestades on R. Käisi süü keskmine.
52.Kohtu hinnangul puuduvad praegusel juhul karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Kuigi ühe kergendava asjaoluna võiks kõne alla tulla puhtsüdamlik kahetsus (KarS § 57 lg 1 p 3), seda praeguses asjas siiski ei esine. Kannatanute lepinguline esindaja ja prokurör märkisid, et süüdistatav ei olnud kriminaalmenetluse kestel kordagi kahetsust toimepandud teo osas avaldanud. Kohtus ristküsitlusel kinnitas R. Käis, et peab küll vajalikuks hukkunud naise perekonnale kaastunnet ja kahetsust avaldada, kuid ei ole seda teinud (tl 187). Alles pärast seda, kui prokurör ja kannatanute esindaja olid kohtuvaidlustes juhtinud tähelepanu, et R. Käis pole juhtunu osas kahetsust avaldanud, märkis R. Käis viimases sõnas: „Ei saa seda väita, et ma nagu ei kahetseks seda toimepandud tegu, see on sisemuses kinni ja see ei kao. Sügav kaastunne kõigile kannatajatele.“ Riigikohus on 09.05.2014. a otsuses kohtuasjas nr 3-1-1-18-14 selgitanud,
et karistuse kergendamiseks ei piisa paljasõnalisest kahetsuse avaldamisest, vaid kahetsus peab olema siiras ja kajastuma ka süüdistatava hoiakus tema poolt toimepandud teo suhtes. Veel on Riigikohus 05.06.2018. a otsuses kohtuasjas 1-17-105 märkinud, et teatud juhtudel võib toimunus oma rolli kaalukuse vähendamine seada kahetsuse siiruse kahtluse alla. Seda näiteks juhul, kui süüdistatava poolt omaksvõetav teo- või tagajärjeebaõigus (sh nt tema teopanus) erinevad olulisel määral tegelikkuses tuvastamist leidnud asjaoludest. Kohtu hinnangul nähtub tuvastatud asjaoludest, et R. Käis on menetluse vältel oma süüd tunnistanud osaliselt, nimetanud kohtuistungil juhtunut saatuseks, ta on leidnud, et temal mingit õnnetuse ennetamise ülesannet ei olnud ning võis sõita 80 ja rohkem km/h hoiatavate märkide alt läbi (tl 185, 186). Ka kohtule esitatud R. Käisi meditsiinidokumentidest nähtub, et R. Käis jõudis oma süülist liiklusõnnetuse põhjustamise mõtet analüüsides järeldusele, et ta poleks saanud midagi teisiti teha (tl 143). Eeltoodu viitab sellele, et R. Käis on oma teopanust menetluse kestel kas üldse mitte (saatus, tema poleks saanud midagi teha) või väga väiksel määral tunnistanud. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus süüdistatava viimases sõnas aasta pärast toimepandud tegu avaldatud kahetsust siiraks ning jätab selle karistust kergendava asjaoluna arvestamata.
53.Lisaks eeltoodule arvestab kohus karistuse liigi ja määra valikul ka nii eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest kui ka üldpreventiivseid eesmärke ehk õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei pea üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt vajalikuks mõista R. Käisile keskmisest raskemat karistust. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et R. Käisil puuduvad kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused (tl 105). Samas on R. Käis näidanud üles hooletut suhtumist liiklusreeglite täitmisse ning oma süüd ja rolli juhtunus pisendanud (vt otsuse p 30, 52). Sellele vaatamata ei pea kohus vajalikuks ka eripreventiivsetel kaalutlustel R. Käisile mõistetavat karistust suurendada. Seda eelkõige seetõttu, et kohus kohaldab R. Käisi suhtes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist (vt otsuse p 55 jj) nii eri- kui ka üldpreventiivsetel kaalutlustel ning kohtu hinnangul on lisaks põhikaristusele lisakaristuse kohaldamine R. Käisi puhul piisav nii eripreventiivsete kui ka üldpreventiivsete eesmärkide saavutamiseks.
54.Võttes arvesse R. Käisi süü suurust, leiab kohus, et teda on põhjendatud karistada vangistusega. Nagu kohus ülal märkis, on isiku süü keskmine, mistõttu on põhjendatud R. Käisi karistada sanktsiooni keskmises määras, s.o 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. Kohus on seisukohal, et mõistetavat karistust vangistuse näol pole siiski vaja täitmisele pöörata. R. Käisi ütluste kohaselt on ta töötanud autojuhina umbes 40 aastat ning selle aja jooksul ei ole tal liiklusavariisid olnud. Süüdistataval puuduvad ka kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused. Liiklusõnnetuse põhjustas kokkuvõtvalt süüdistatava poolt juhitud mootorsõiduki vastassuunavööndisse kaldumine ebaõige sõidukiiruse valiku tõttu, raskeid liiklusnõuete rikkumisi ei esinenud. Kohtu hinnangul on R. Käisi varasemat õiguskuulekat käitumist arvestades põhjendatud jätta karistus KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel täielikult tingimisi kohaldamata, kui R. Käis ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 pdes 1–6 sätestatud kontrollnõudeid. Kuna R. Käisi kohtus antud ütlustest ei nähtu, et ta oleks täiel määral mõistnud enda rolli ja süüd liiklusõnnetuse toimumises, on põhjendatud määrata talle lisakohustusena KarS § 75 lg 2 p 8 alusel käitumiskontrolli ajaks lisakohustus osaleda liiklusohutust käsitlevas sotsiaalprogrammis ja see läbida.
55.KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt kui KarS-s või muus seaduses ei ole sätestatud teisiti, võib mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kohtu poolt kuriteo korral kuni 3 aastaks. KarS § 423 ei näe ette lisakaristuse pikkuse osas erandit.
56.Riigikohus on selgitanud, et sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine teenib eeskätt eripreventiivseid eesmärke. See peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna (vt nt RKKK 13.12.2013. a otsuse nr 3-1-1-122-13 p-d 9 ja 11). Samuti on Riigikohus
märkinud, et lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. Öeldu tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Lisakaristuse mõistmisel peab aga arvestama selle kahetist iseloomu: lisakaristus ei täida üksnes süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik (RKKK 16.05.2017. a otsus nr 3-1-1-18-17 p 13).
57.Kohtu hinnangul on käesoleval juhul eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks ja ühiskonna turvalisuse tagamiseks põhjendatud mõista R. Käisile lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. Kuigi R. Käisil puuduvad kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused (tl 105), viitab isiku toimepandud kuritegu ja liiklusrikkumised, mis väljendusid valesti valitud sõidukiiruses ja R. Käisi kaldumises vastassuunavööndisse, et ta suhtub liiklusreeglitesse hooletult ning on seetõttu liikluses ohtlik nii kaasliiklejatele kui ka iseendale. Kohus arvestab lisakaristuse kohaldamisel ka R. Käisi suhtumist toimepandud teosse. R. Käis nägi endal liiklusõnnetuse põhjustamisel süüd vaid osaliselt ning leidis, et temaga võrdselt süüdi oli ka teekate ja tee kalle ning kannatanu võinuks keerata kokkupõrke vältimiseks paremale teelt välja võssa. Samuti märkis süüdistatav, et juhtunu oli saatus ning et tema ülesandeks ei olnud avariid ennetada. Kuna R. Käisi hooletu käitumine põhjustas väga raske tagajärjega liiklusõnnetuse (kaasliikleja surma), on põhjendatud isik mõneks ajaks liiklusest sõidukijuhina eemaldada. R. Käisi liiklusest eemaldamine annab isikule võimaluse oma käitumise üle järele mõelda ning tagab ka kaasliiklejate ohutuse. Ühtlasi annab see ühiskonnale tervikuna teadmise sellest, et kaasliikleja surma ettevaatamatusest mootorsõidukijuhist põhjustajal ei ole mõneks ajaks mootorsõidukijuhina liiklusesse asja. Teisisõnu, riik reageerib sellistelegi kuritegudele piisava rangusega.
58.Eelnevast tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud kohaldada R. Käisile lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 12 kuuks. Ühtlasi selgitab kohus, et LS § 129 lg 2 kohaselt juhul, kui isikult on mootorsõiduki juhtimisõigus põhi- või lisakaristusena ära võetud 12 kuuks või kauemaks, saab mootorsõiduki juhtimisõiguse taastada juhul, kui isik sooritab edukalt nõutava liiklusteooria- ja sõidueksami. Seega ei taastu juhtimisõigus pärast lisakaristuse lõppu automaatselt, vaid R. Käisil tuleb juhtimisõiguse taastamiseks sooritada nii liiklusteooria- kui ka sõidueksam. LS § 127 kohaselt on R. Käis kohustatud viie tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Kui R. Käis jätab juhiloa loovutamata, on tema suhtes võimalik rakendada LS § 128 alusel kuni 640 euro suurust sunniraha.
TSIVIILHAGID
59.Tsiviilhagi kohaselt paluvad kannatanud L.B ja D.L mõista kostjatelt (süüdistatavalt ja tsiviilkostjalt If P&C Insurance AS-lt) solidaarselt kannatanute kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel. Samuti mõista kannatanute kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi menetlusse võtmisest kuni nõude täitmiseni. Tsiviilhagi kohaselt mõjus L.B ootamatu ja traagiline surm raskelt kõigile temaga koos elanud lähedastele.
60.VÕS § 128 lg 5 järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 127 lg 6 sätestab, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus.
61.VÕS § 134 lg 3 kohaselt võivad isiku surma põhjustamise või talle raske kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral ka surmasaanu
või kahjustatud isiku lähedased isikud nõuda mittevaralise kahju hüvitist, kui hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud.
62.VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.
63.Riigikohus on lahendites asjades nr 3-2-1-19-08 ja 3-1-1-57-10 käsitlenud VÕS § 134 lg 3 mõistet „lähedased“. Riigikohus seisukohal, et läheduse üle otsustamisel tuleb hinnata iga üksikjuhtu eraldi, lähtudes mh isikute sugulusest, perekondlikest sidemetest, senisest elukorraldusest ja muudest asjaoludest. Lähedasteks VÕS § 134 lg 3 mõttes on üldjuhul surnud isikuga koos elanud abikaasa ning vanemad lapse jaoks.
64.L.B kohtus antud ütluste kohaselt kohtusid nad L.B-ga 2009. aastal ja abiellusid aastal 2010. Nad elasid koos ühe perekonnana koos kahe lapse, R. ja D.L-iga (tl 166, 167). Seega olid nad L.B hukkumise ajaks olnud abielus umbes 14 aastat ning elasid koos. D.L-i isikuandmetest selgub, et avarii toimumise ajal oli ta alaealine, 17-aastane. L.B on selgitanud, et L.B oli lastega väga lähedane, sest tema tegeles kodus lastega ja tegi kodus igapäevatoimetusi (tl 167). Nii L.B kui D.L-i ütlustest selgub, et D.L elas suure osa ajast kooli ühikas, oli kodus nädalavahetustel (tl 166, 170). Nii L.B kui ka D.L-i ütluste kohaselt sõitis L.B 10.06.2024 hommikul xxx D.L-i tööle viima (tl 166, 170). D.L on kinnitanud, et tema ema oli tema kõige lähedasem inimene, oma isa ta ei tea ega tunne (tl 171). Ehkki D.L-iga päev koos L.B-ga ei elanud ja viibis kodus vaid nädalavahetustel, oli D.L-il oma ema L.B-ga lähedane suhe. D.L oli L.B surma ajal alaealine ning kuna ta oma bioloogilist isa ei tunne, oligi ema tema jaoks ainus kõige lähedasem isik. Just L.B oli see, kes oli tegelenud kodus lastega ja viis ka avarii päeva hommikul D.L-i autoga tööle. Kohtu hinnangul saab käesolevas asjas nii L.B kui ka D.L-i pidada L.B lähedasteks VÕS § 134 lg 3 tähenduses.
65.Riigikohus on 07.10.2022. a otsuse p-des 29 ja 30 kohtuasjas nr 1-21-3082 märkinud järgmist. Asjas nr 3-2-1-19-08 selgitas Riigikohus, et lähedase kahju hüvitamise nõuet VÕS § 134 lg 3 järgi võib esmajoones õigustada näiteks ruumiline lähedus hukkunu või raskelt kannatanuga kahju tekitamise ajal, nt autoõnnetuse ajal samas autos viibimine või õnnetuse või selle tagajärgede vahetu pealtnägemine (n-ö samas ohutsoonis olemine). Samas kohtuotsuses nimetati võimalike erandlike asjaolude hulgas ka hukkunud lähedase inimese vigastuste nägemisest saadud hilisemaid üleelamisi või kahju tekitamise asjaolusid (vt viidatud otsuse p 17). Kõnesolevas otsuses – ega ka üheski teises Riigikohtu otsuses – ei ole aga toodud VÕS § 134 lg-s 3 nimetatud erandlike asjaolude ammendavat loetelu. Kolleegium jagab õiguskirjanduses väljendatud seisukohta, et kindlasti ei tähenda Riigikohtu osutatud seisukoht seda, et lähedase kaotanud inimene võib hüvitist saada vaid juhul, kui ta surma pealt näeb (M. Vutt. Lähedase isiku surma põhjustamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise kohtupraktika. – Juridica 2012, nr 6, lk 471). Niisamuti ei ole mittevaralise kahju hüvitamise nõude tekkimise seisukohalt ainumäärav, kas ja kui ruttu satub või tuleb inimene sündmuskohale, kus tema lähedane hukkus. Surma saabumise asjaolude erandlikkusele peab andma hinnangu kohus.
66.Kannatanud on kohtuistungil antud ütlustes kirjeldanud, kuidas nad said oma abikaasa ja ema hukkumisest teada, millised olid nende reaktsioonid ja kuidas nad on tulnud toime kannatanu traagilisest hukkumisest põhjustatud leinaga. Samuti on kohtule esitatud kannatanute meditsiinidokumente ja tõendeid psühholoogide vastuvõtule pöördumisest, mis samuti kinnitavad nende üleelamisi.
67.L.B kohtus antud ütluste kohaselt sai ta oma abikaasa surmast teada Delfi uudisest. Abikaasale helistama hakates nägi ta Delfi uudist, et samal teelõigul, kus tol päeval sõitis tema abikaasa, oli liiklusõnnetuses hukkunud 37-aastane naisterahvas ning sõitis sündmuskohale. Jõudis sinna umbes tund aega pärast avarii toimumist ning nägi seal selleks ajaks juba sõidukist
välja võetud, kuid auto kõrval lebavat abikaasa kinni kaetud surnukeha. Ta sai sündmuskohal kohe aru, et L.B on surnud. Kogu tema maailm varises kokku, hakkas mõtlema, mida ta edasi teeb ja kuidas lastele ütleb. XXX. L.B ütlused kinnitavad, et ta suhtleb pärast abikaasa surma psühholoogi ja nüüd ka psühhiaatriga ning kohtumised jätkuvad ka käesoleval ajal. Talle on välja kirjutatud kangemad xxx. L.B ja L.B tütrel R. L.B-l on xxx millega seoses xxx mida varem tegi L.B. Pärast avariid käib L.B tööl, kuid telefon on kogu aeg kõrval ja kasutab hands-free’d, et tööl kuulda, kui R. L.B helistab või kirjutab. Avarii pilt on tal kogu aeg silme ees, kus on need kaks autot kraavis (tl 166–170).
68.Kannatanu D.L on L.B avariijärgsete üleelamiste kohta rääkinud, et L.B mõjutas L.B surm raskelt. D.L nägi õhtuti, kui ta vabadel päevadel kodus oli, kuidas L.B oli nuttev ja tujust ära. L.B mõjutas juhtunu kõige raskemalt (tl 170–171).
69.Kohtule esitatud L.B meditsiinidokumentidest nähtub, et Tartu Nõustamis- ja Kriisiabikeskuse psühholoogil M. Sarapuul on alates 14.06.2024 toimunud L.B-ga nõustamised telefonitsi, sõnumite teel ja videovestlustena. L.B jaoks oli juhtunu kirjeldamine emotsionaalselt äärmiselt keeruline. Psühholoog on märkinud, et sündmuse asjaolud sisaldavad väga traumaatilisi aspekte, mis võivad olla pikema mõjuga ja vajavad edasist sekkumist. Samuti on psühholoog kirjutanud, et L.B-l esinevad xxx jms. Aktiivsem oli L.B kontakt psühholoogiga aprilli algusest 2025 kuni mai lõpuni 2025. Psühholoogi kirjelduse kohaselt oli L.B-le jätkuvalt probleemiks sündmuse pealetükkivas ning tugevad unehäired, mis mõjutasid oluliselt töö- ja igapäevaelu. Psühholoogile teadaolevalt oli L.B kontaktis ka psühhiaatriga. Lisaks selgub kohtule esitatud dokumentidest, et psühhiaater on L.B-le raskete stressireaktsioonide ja kohanemishäirete tõttu välja kirjutanud ravimeid (tl 121–126).
70.D.L on kohtus andnud ütlused, et sai avariist teada umbes kella viie paiku, kui L.B tuli talle tööle järgi. Kui ta sai ema surmast teada, ei osanud ta midagi teha, oli tuim, sõnad ei tulnud välja. Samal õhtul läks ikkagi ühiselamusse, sest ei tahtnud oma elu pooleli jätta. Järgmisel päeval kooli ikkagi ei läinud, sest tundis, et ei suuda seal istuda ja kuulata. Paar päeva hiljem oli tööpäev ja tööle läks, sest mõtles, et seal on tegemist ja saab seal äkki mõtted eemale. Ta ei osanud oma elust edasi mõelda. Juhtunu häiris tema magamist – istus paljud ööd umbes kahe, kolme, vahel ka neljani üleval. Mingi hetk ei suutnud vaikuses magada. Ta pani end ema vaatepilti, et kuidas see juhtus. Pärast ema surma hakkas suvel peale tööd xxx, kui võimalus tekkis. Koolis oli küll veidi keerulisem, kuid sai õppimisega hakkama. Ema surma tõttu tekkis temal ja õel rohkem kohustusi. Tema suhted õega on muutunud – nad ei saa enam nii hästi läbi. D.L-i sõnul ei ole ta juhtunust üle saanud, keeruline on olla ja asi käib ikka tal mõtetest läbi. Ravimeid ei ole ta pärast ema surma tarvitanud, kuid on rääkinud koolipsühholoogiga ja käinud Valgas rehabilitatsioonis. Nõustamised on teda aidanud, tema seisukord on paranenud (tl 170– 171).
71.Kannatanu L.B on D.L-i avariijärgsete üleelamiste kohta rääkinud, et D.L on muutunud väga kinniseks. Ta on kodus üsna vähe ning on pidevalt oma tüdruksõbraga või kuskil mujal. Kui ta on kodus, on ta pidevalt pikali. Pärast juhtunut D.L ja R. L.B kaklevad palju, ei jaga ning iga pisikenegi asi segab nende omavahelist suhtlemist. D.L ei ole ravimeid ega teraapiaid kasutanud, kuid on rääkinud psühholoogidega. L.B sõnul on tal suhtlus D.L-iga säilinud, kuid ei ole enam selline nagu vanasti (tl 166–170).
72.Kohtule esitatud kannatanu D.L-i psühholoogi tõend kinnitab, et D.L on alates eelmise, s.o 2024. aasta sügisest kohtunud neljal korral koolipsühholoogiga. D.L pöördus esmasele vastuvõtule seoses xxx. Psühholoog on märkinud, et D.L xxx ning ta väljendas muret pereliikmete pärast. D.L-i testide tulemused on näidanud korduvalt xxx tunnuste olemasolu, viidanud vaimsele kurnatusele ja unehäiretele. Psühholoog peab D.L-i puhul põhjendatuks EMDR teraapiat, kuna D.L on olnud leinas, traumeerivad mälestused ja stressi sümptomid on endiselt olemas ja takistavad tema toimetulekut. Sotsiaalkindlustusamet on kinnitanud, et D.L
pöördus ohvriabi poole 11.06.2024, kus talle osutati psühholoogilise esmaabi nõustamist ning kuni 01.04.2025 toimus kohtumisi kuuel korral. Nõustamiskohtumistel on vesteldud lähedase kaotusega kui ka toimetulekuga seotud teemadel (tl 131–134).
73.Kohtu hinnangul olid L.B surma saabumise asjaolud võrreldes tavapäraste lähedase kaotamise juhtudega erandlikud ning õigustavad L.B-le ja D.L-ile mittevaralise kahju hüvitise maksmist. L.B oli noor 37-aastane kahe alaealise lapse ema, kelle surm saabus ootamatult ja rängal viisil (vt otsuse p 22–27). Vigastused, mis L.B-l avariijärgselt tuvastati ning millesse ta suri, olid erandlikult rasked (vt otsuse p 40). Juba ainuüksi see võimaldab jõuda järeldusele, et L.B lähedastel oli juhtunuga tavapärasest keerukam toime tulla. L.B surm oli kannatanutele, s.o L.B abikaasale ja pojale, eriliselt raske kogemus – nad mõlemad vajasid psühholoogilist abi, nägid juhtunust häirivaid kujutluspilte, kogesid uneprobleeme ning see mõjutas ja mõjutab siiani nende igapäevast toimetulekut. L.B saab seniajani medikamentoosset ravi, tal olid xxx ja ta xxx. Kahtlemata jääb mõlemale kannatanule kauaks hingevalu põhjustama abikaasa ja ema rängal moel saabunud surm. Kuna L.B surma saabumise asjaolud olid niivõrd rasked, ei ole iseenesest tähtsust sellel, kas L.B lähedased tema surnukeha pärast avariid nägid või mitte. Siiski on L.B ütlustega tõendatud, et ta avarii sündmuskohal käis. Kahtlemata suurendas sündmuskoha ning seal oma abikaasa surnukeha nägemine L.B üleelamisi veelgi. D.L-i puhul tuleb arvestada sedagi, et ta oli L.B, oma ainsa bioloogilise vanema ja kõige lähedasema isiku hukkumise ajal alaealine. Seega esinevad praeguses asjas erandlikud asjaolud VÕS § 134 lg 3 tähenduses ning mittevaralise kahju hüvitamine L.B-le ja D.L-ile on põhjendatud.
74.Riigikohus on 17.12.2012. a otsuses kohtuasjas nr 3-1-1-116-12 punktis 18 leidnud, et väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning kas või juba üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad.
75.Viimati on Riigikohus koostanud asjakohase kohtupraktika analüüsi 2020. aastal, milles analüüsiti perioodil 01.06.2018–31.05.2020 mittevaralise kahju hüvitamist kriminaalasjades 1. Juhtudel, kus liiklusõnnetuse tagajärjel kannatanu hukkus (kriminaalasjad KarS § 423 järgi), rahuldasid kohtud sel ajavahemikul kahel korral lähedase isiku mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Kahel juhul jäeti nõue rahuldamata erandlike asjaolude puudumise tõttu. Suurim hüvitis oli 15000 eurot ja väikseim 4000 eurot. 15000 eurot mõisteti välja juhtumi puhul, kus isa käis iga päev oma poega haiglas vaatamas, poja süda seiskus isa juuresolekul ning ta andis loa elutoetavate seadmete väljalülitamiseks. 4000 eurot mõisteti välja otsasõidu puhul ülekäigurajal, kus kannatanu ja lähedase isiku kooselu oli kestnud 60 aastat ning lähedase isiku heaolu langes oluliselt.
76.Hagiavalduses on kannatanute esindaja viidanud värskemast kohtupraktikast Riigikohtu 07.10.2022. a otsusele asjas 1-21-3082, kus liiklusõnnetuses hukkunud naise abikaasale ja täiskasvanud lastele mõisteti mittevaralise kahju hüvitamiseks välja 3000 eurot. Kannatanute esindaja on juhtinud tähelepanu, et lahendis 1-21-3082 oli hukkunu 59-aastane naine, kelle lapsed olid 36- ja 39-aastased, kuid praegusel juhul hukkus noor 37-aastane naine, kelle lapsed olid alaealised. Kohtuvaidlustes on kannatanute esindaja toonud esile ka Tartu Maakohtu 06.05.2024. a otsuse kriminaalasjas 1-23-52 (lahend täielikult veel jõustumata, kuid tsiviilhagi osas jõustunud), kus lapse kaotanud vanematele mõisteti igaühele välja mittevaralise kahju hüvitis 25000 eurot. Esindaja oli seisukohal, et teismelise lapse kaotamine liiklusõnnetuses ei ole märkimisväärselt raskem olukorrast, kus teismeline laps kaotab teda kasvatava ema ja alaealiste laste isa oma laste ema.
77.Mittevaralise kahju hüvitise summa määramisel arvestab kohus, et R. Käis rikkus liiklusnõudeid ja põhjustas kannatanu surma ettevaatamatusest. Samuti arvestab kohus
kannatanutele põhjustatud üleelamisi, mida on kirjeldatud otsuse punktides 67–73 ning asjaolu, et R. Käis avaldas L.B surma tõttu kannatanutele kaastunnet alles kohtuistungil süüdistatava viimases sõnas ja seda ajal, kui avariist oli möödunud juba aasta. Samuti võtab kohus arvesse varasemat kohtupraktikat inimese surma tõttu lähedastele tekkinud mittevaralise kahju väljamõistmise osas (asjades, kus inimese surm oli põhjustatud sõidukijuhi poolt liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete rikkumisest ettevaatamatusest) ja elukalliduse tõusu viimastel aastatel. Seejuures märgib kohus vastuseks kannatanute lepingulise esindaja seisukohale, et kahtlemata on teismelise lapse kaotamine vanematele raskem taluda, kui vanema kaotus lapsele, kuivõrd loodusseadusi ja tavapärast elukaart arvestades on erandlik, et vanemal tuleb matta oma laps. Eeltoodut arvestades on kohtu hinnangul põhjendatud hüvitada kummalegi kannatanule mittevaraline kahju summas 15000 eurot. 15000 eurost tuleb mõlema kannatanu puhul hüvitatuks lugeda tsiviilkostja If P&C Insurance AS-i hüvitatud 4500 eurot, mille hüvitamist on kinnitanud nii tsiviilkostja, kannatanute lepinguline esindaja kui ka kannatanu L.B (tl 167).
78.VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 1 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. Kuna kohus tuvastas, et R. Käis tekitas kannatanutele mittevaralise kahju süüliselt, mõistab kohus kannatanutele mittevaralise kahju välja õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise üldsätete VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 1 alusel.
79.Tsiviilhagis on esitatud nõue solidaarselt süüdistatava R. Käisi ja tsiviilkostja If P&C Insurance AS vastu. Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 12 kohaselt kohustub lepinguga kindlustusandja hüvitama sõiduki valdaja (kindlustatud isiku) asemel kahjustatud isikule käesolevas seaduses sätestatud ulatuses ja tingimustel kahju, mis on tekkinud kindlustusjuhtumi tagajärjel. Liiklusõnnetuse toimumise ajal kehtinud LKindlS § 23 lg 1 p 2 kohaselt võis kahjustatud isik kindlustusjuhtumi toimumise korral esitada kahju hüvitamise nõude kindlustusandja vastu, kui kindlustatud isik vastutab kahjustatud isiku ees võlaõigusseaduse õigusvastaselt ja süüliselt tekitatud kahju hüvitamise sätete alusel. Kohtu hinnangul on LKindlS § 12 ja § 23 lg 1 p-le 2 tuginedes põhjendatud mõista mittevaralise kahju hüvitis välja solidaarselt R. Käisilt ja tsiviilkostjalt If P&C Insurance AS-lt.
80.Tsiviilhagis palutakse kahjuhüvitiselt kannatanute kasuks välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi menetlusse võtmisest kuni nõude täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kohtu hinnangul on viivisenõue põhjendatud. Seetõttu tuleb hüvitamisele kuuluvalt mittevaralise kahju hüvitiselt mõista välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates hagi menetlusse võtmisest, s.o 02.04.2025, kuni nõude täitmiseni.
MENETLUSKULUD
R. Käisilt väljamõistetavad menetluskulud
81.Käesoleval juhul moodustuvad kriminaalmenetluse kulud KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9 järgi ekspertiisikuludest, määratud kaitsja tasudest ja sundrahast.
82.KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära.
2) surnu kohtuarstliku ekspertiisi kulu kokku 1056,29 eurot (tl 103); 3) kaitsja O. Preemi osutatud õigusabi kulu kohtueelses menetluses 159,82 + 109,80 = 269,62 eurot (tl 115–117, 118–120); 4) kaitsja O. Preemi osutatud õigusabi kulu kohtumenetluses 1339,56 eurot; 5) teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1329 eurot.
84.Menetluskulud kokku summas 4725,47 eurot tuleb süüdistatavalt KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel riigi tuludesse välja mõista. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Arvestades menetluskulude suurust, R. Käisilt kannatanute menetluskulu väljamõistmist (vt otsuse p 85 jj) ning asjaolu, et R. Käisilt ja tsiviilkostjalt on solidaarselt välja mõistetud kannatanute kasuks tsiviilhagid, on kohtu hinnangul põhjendatud määrata menetluskulude tasumine KrMS § 180 lg 3 alusel ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kannatanute menetluskulu hüvitamisest
85.Kannatanute lepinguline esindaja vandeadvokaat I. Sirk on taotlenud jätta kannatanute menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ning kohustada kostjaid tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni menetluskulude tasumiseni.
86.KrMS § 182 lg 2 kohaselt kannab tsiviilhagi täieliku rahuldamise korral tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud süüdimõistetu või tsiviilkostja.
87.Kannatanute lepinguline esindaja on kohtule esitanud osutatud õigusteenuse ja õigusteenuse osutamisega seonduvate kulude arvestuse, mille kohaselt kuulub kokku tasumisele 5453,40 eurot. Kohtu hinnangul on see summa KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses mõistlik. Kohtule esitatud kuluarvestusest järelduvalt on kannatanute esindaja tasu seotud tsiviilhagi menetlemisega. Tsiviilhagis taotleti mõista välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel. Kuna kohus tsiviilhagi rahuldas, on kohtu hinnangul põhjendatud mõista süüdimõistetult R. Käisilt välja 5453,40 eurot. Tsiviilkostjalt If P&C Insurance AS-lt kannatanute lepingulise esindaja kulude väljamõistmist kohus põhjendatuks ei pea. Kuigi kuluarvestusel on klientidena märgitud L.B ja D.L, on kannatanute esindaja kohtuvaidlustes märkinud, et kulud on kandnud L.B, kelle kasuks tuleb menetluskulude hüvitis välja mõista. Seetõttu mõistab kohus kannatanute menetluskulud välja L.B kasuks.
88.Kannatanute esindaja on palunud mõista õigusabikuludelt välja viivis kuni menetluskulude tasumiseni. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Praegusel juhul tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt summas 5453,40 eurot välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
ASITÕENDID
89.KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt nähakse menetleja määruses või kohtuotsuses asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses.
90.Kohus leiab, et kriminaaltoimikus asuvad asitõendina käsitletud CD-plaat Häirekeskuse kõne salvestisega; DVD-plaat sündmuskoha fotodega; DVD-plaat mootorsõiduki Scania pardakaamera 10.06.2024. a video ja ekraanitõmmistega ning CD-plaat 3D-animatsiooniga liiklusõnnetuse analüüsiks tehtud arvutisimulatsioonist tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde. (allkirjastatud digitaalselt) Annemarie Gerassimov Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.