Andrus Merimaa süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi käskmenetluses
Prokurör
Maiken Mardim
Süüdistatav
Andrus Merimaa – isikukood 36601076014; elukoht: xxx, xxx Vabariigi kodakondsus; emakeel: xxx keel; xxxharidus; töökoht: xxx (xxx Vabariik), kriminaalkorras karistused puuduvad
Kaitsja
Vandeadvokaat Matti Reinsalu määratud korras
RESOLUTSIOON
1.Süüdi tunnistada Andrus Merimaa KarS § 424 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 150 (ükssada viiskümmend) päevamäära (päevamäär 10 eurot), s.o 1500 eurot.
2.KarS § 68 lg 1 alusel arvata ärakantud karistusaja hulka Andrus Merimaa kahtlustatavana kinnipidamise aeg 06.-07.03.2024, s.o kaks (2) päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda rahaline karistus 144 (ükssada nelikümmend neli) päevamäära, s.o 1440 eurot.
KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud rahaline karistus täitmisele pööramata, kui Andrus Merimaa ei pane ühe (1) aasta pikkusel katseajal toime uut kuritegu. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 19. juunist 2025.
4.Mõista Andrus Merimaalt Eesti Vabariigi kasuks välja teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1329 eurot ja kaitsja Matti Reinsalu poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi katteks 95,16 eurot.
1-25-2795
5.KrMS § 180 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et Andrus Merimaa võib välja mõistetud menetluskulud summas 1424,16 eurot tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 kuu jooksul makseinfos näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
6.Kohtuotsus edastada süüdistatavale, kaitsjale ja prokurörile.
EDASIKAEBAMISE KORD
Süüdistataval ja kaitsjal on KrMS § 254 lg 6 ja 7 alusel õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav 15 päeva jooksul ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, jõustub käskmenetluses tehtud kohtuotsus 15 päeva möödudes alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisele järgnevast päevast. Vastavalt KrMS § 255 lg-le 1 kui süüdimõistetu vaidlustab käskmenetluses tehtud kohtuotsuse ja taotleb, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, koostab kohtunik kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamise määruse, mis on aluseks uue süüdistusakti koostamiseks KrMS § 154 järgi ning menetluse jätkamiseks üldkorras. KrMS § 408 lg 3 kohaselt käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub, kui selle üldmenetluse korras kohtulikuks arutamiseks taotluse esitamise tähtaeg on möödunud.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Süüdistus
1.Andrus Merimaa süüdistatakse selles, et tema juhtis 06.03.2024 kell 10.56 xxx tee 2 juures mootorsõidukit Volkswagen Passat Variant registreerimismärgiga xxx, olles alkoholijoobes kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,91 mg/l kohta. Samuti puudub Andrus Merimaal kehtiv juhtimisõigus. Nimetatud tegevustega rikkus Andrus Merimaa kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani Andrus Merimaa toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.
2.Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör Maiken Mardim taotleb 20. mail 2025 koostatud ja kohtule edastatud süüdistusakti kohaselt kriminaalasja läbivaatamist käskmenetluse korras. Prokuratuur teeb ettepaneku karistada Andrus Merimaa KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime panemise eest rahalise karistusega 150 päevamäära ulatuses, s.o 1500 eurot (päevamäära aluseks võetud miinimumpäevamäära suurus, s.o 10 eurot, sest Andrus Merimaa 2023. a keskmise päevasissetuleku suurus oli 0 eurot). KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 06.-07.03.2024, s.o kaks päeva ning lõplikuks
1-25-2795 ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda rahaline karistus 144 päevamäära, s.o 1440 eurot. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta rahaline karistus täitmisele pööramata, kui Andrus Merimaa ei pane ühe aasta pikkusel katseajal toime uut kuritegu.
3.Samuti kuuluvad süüdistatava poolt hüvitamisele menetluskulud, milleks kriminaalasja kohtueelses menetluses on süüdistatavale riigi poolt määratud kaitsja poolt osutatud riigi õigusabi kulud 95,16 eurot. Samuti kuulub väljamõistmisele süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on teise astme kuriteo puhul 1329 eurot. Süüdistatava poolt hüvitamisele kuuluv menetluskulu on kokku 1424,16 eurot. Arvestades süüdistatava varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulude ja sundraha hüvitamine 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
4.Süüdistusakti kohaselt edastati see süüdistusakti koopia ka süüdistatavale ja tema kaitsjale.
5.KrMS § 252 lg 3 kohaselt süüdistatav ja tema kaitsja võivad süüdistusakti saamisest 10 päeva jooksul esitada kohtule kirjaliku seisukoha kriminaalasja lahendamise kohta. KrMS § 253 kohaselt teeb kohus lahendi käskmenetluses kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest. Prokuratuuri saadetud teabe kohaselt on kaitsja ja süüdistatav süüdistusakt kätte saanud 21. mail 2025. Kaitsja ega süüdistatav ei ole 10 päeva jooksul süüdistusakti saamisest esitanud kohtule kirjalikku seisukohta kriminaalasja lahendamise kohta.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.KrMS § 251 lg 1 kohaselt kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses.
7.Kohus asub seisukohale, et taotlus käskmenetluse kohaldamiseks on asjakohane, põhjendatud ning vastab KrMS § 251 nõuetele. Kohus nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis puutuvalt süüdistuse tõendatusse ning karistuse määra. Eeltoodust tulenevalt kuulub prokuröri taotlus rahuldamisele.
8.KarS § 424 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi joobeseisundis juhtimise eest. Andrus Merimaa süüdistatakse mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises. Järgnevalt kontrollib kohus, kas Andrus Merimaale etteheidetav tegu vastab süüteokoosseisu objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele.
9.Andrus Merimaa tunnistab, et on talle ette heidetava kuriteo toime pannud. Ta selgitab, et tal pole juhtimisõigust kunagi olnudki, sest põeb osalist xxx. Seni on vajadusel sõidutanud naistuttav, kellega tekkis 05.03.2024 õhtul nääklus. Samal päeval tarvitas tuttavaga rummi ja jõid kahe peale ära ühe liitri rummi Coca-Colaga. Õhtul kella 23:30-00:00 paiku läks magama, ärkas kella 5-6 paiku hommikul. Süüdistatava hing oli veel naistuttava peale täis. Kodus oli 0,5-liitrine „Saaremaa Tuulik“ õlu, mille ta ära jõi ja otsustas sõita oma autoga xxx õe juurde. A. Merimaa ei mäleta, mis kell sõitu alustas, aga see võis olla kuskil kella 09:30 paiku. Mõtles küll, et on alkoholijoobes, aga xxx sõpru pole ja tahtis lihtsalt kellegagi rääkida.
1-25-2795 Juhtis isiklikku sõidukit Volkswagen Passat Variant, reg.nr xxx, xxx marsruudil. Tegi suitsetamiseks ühe peatuse Viljandis politseimaja juures olevas bensiinitanklas. Kui sealt edasi xxx poole hakkas sõitma, keeras ühele autole ette, see autojuht pidi pidurdama. Siis see auto hakkas järgi sõitma. xxx kiriku parklas jäi ise autoga seisma ja lülitas oma automootori välja. Siis see sama inimene, kes süüdistatava järel sõitis, tuli ja tegi A. Merimaa autoukse lahti ja võttis autovõtmed ära. Süüdistatav teab, et see isik kutsus ka politsei. Eelkirjeldatud ütlustega on kooskõlas tunnistaja K.R. avaldatu selle kohta, et ta sõitis koos vennaga 06.03.2024 kella 10.44 paiku xxx poole, kui heledat värvi sõiduauto sõitis xxx tee otsast ette peateele. Tunnistaja helistas kohe häirekeskusesse ja andis juhtunust teada. Sõiduk Volkswagen Passat registreerimisnumbriga xxx liikudes xxx suunas pidevalt kaldus vastassuunavööndisse. xxx keeras sõiduk xxx poole. Tunnistaja järgnes sõidukile, mis jäi xxx teeotsas seisma ning liikus seejärel xxx kaupluse poole. Tunnistaja üritas seal sõiduki tee ära blokeerida ja see õnnestus. Tunnistaja vend läks juhi juurde ja võttis võtmed enda kätte. Juht tuli enda sõidukist välja, tuigerdas kergelt ning ta silmad olid punased ja läikisid. Tunnistaja J.A. ütlustega on tõendatud, et ta oli 06.03.2024 autopatrullis koos patrullpolitseinik K. Saarega. Nad said kella 10.45 paiku väljakutse võimaliku joobes juhi kohta. Sõidukiks pidi olema halli värvi Volkswagen Passat registreerimisnumbriga xxx. Mingi hetk tuli teade, et sõiduk on seisma jäänud xxx kaupluse juures ja teataja on võtmed ära võtnud. Nad jõudsid xxx kaupluse juurde 10.56 ning teataja näitas isiku suunas, kelleks osutus kontrollimisel Andrus Merimaa. Politseiametnik kontrollis indikaatorvahendiga joovet A. Merimaal ja tulemuseks saadi 1,3 mg/l. Isikul puudus ka vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Politseinikud toimetasid A. Merimaa Viljandi politseijaoskonda, kus tõendusliku alkomeetriga tuvastati joove 0,91 mg/l kohta. Ülalkirjeldatud ütluseid kinnitab tõendusliku alkomeetri 06.03.2024 väljatrükk, mille kohaselt lõplik lugem oli 1,00 mg/l ning arvestades laiendmääramatust 0,09 mg/l, siis mõõtetulemuseks saadi 0,91 mg/l. Sõiduk teisaldati hoiukohta, see nähtub vastavast aktist nr AA0157289.
10.Karistusregistri 07.03.202424 väljavõte kinnitab, et Andrus Merimaal puuduvad karistused Eesti Vabariigis toimepandud süütegude eest, mistõttu tema tegevus on kvalifitseeritud õigesti KarS § 424 lg 1 järgi.
11.Eeltoodust tulenevalt on kriminaalasjas tõendamist leidnud Andrus Merimaa poolt toime pandud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine.
12.Kohtu hinnangul on Andrus Merimaa pannud teo toime kaudse tahtlusega (KarS § 16 lg 4). Kohus on seisukohal, et süüdistatav, olles tarbinud õhtu jooksul suure koguse kanget alkoholi ja juues ära pärast mõnetunnist magamist 4,7% õlle, pidi vähemalt võimalikuks pidama, et ta juhib sõidukit joobeseisundis ja möönma, et ta ei ole kainenenud selle aja jooksul, mis jäi alkoholi tarvitamise lõpetamise ning autoga sõitmise vahele, ja ta on joobeseisundis. Kohus järeldab, et Andrus Merimaa käitumisele subsumeeritakse kaudne tahtlus, kuna tarbides alkoholi ja juhtides sõidukit, möönis süüdistatav, et ta juhib sõidukit joobeseisundis, kuigi mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis on rangelt keelatud. Saabunud tagajärje jättis süüdistatav juhuse hooleks - Andrus Merimaa võis küll enne rooli asumist loota, et tal ei ole sellist joovet, millise korral saab ta kriminaalkorras või väärteokorras
1-25-2795 karistada, aga selle kontrollimiseks ta midagi reaalselt ei teinud ning seega pidi leppima tagajärjega.
13.Teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine.
14.Kohtu hinnangul vastab Andrus Merimaa tegu mootorsõiduki joobes juhtimise (KarS § 424 lg 1) objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele, mistõttu tuleb ta kuriteo toimepanemises süüdi tunnistada. Karistus
15.Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
16.KarS § 424 lg 1 näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Prokuröri koostatud süüdistusakti kohaselt teeb prokurör ettepaneku karistada süüdistatavat Andrus Merimaa KarS § 424 lg 1 järgi rahalise karistusega 150 päevamäära ulatuses, võttes päevamääraks miinimummäära 10 eurot, seega rahalise karistusega 1500 eurot. Sellest kuulub mahaarvamisele isiku eelvangistuses viibitud aeg 06. märtsist 2024 kuni 07. märtsini 2024 ehk kaks päeva, mis KarS § 68 lg 1 teise lause kohaselt vastab kuuele rahalise karistuse päevamäärale. Seega lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista rahaline karistus 144 päevamäära ulatuses summas 1440 eurot.
17.Kohus asub seisukohale, et prokuröri esitatud ettepanek karistuse mõistmise osas on põhjendatud ja kohus nõustub süüdistusaktis märgitud karistuse liigi ja määraga. Kohus hindab isiku süüd väikseks. Süüdistatav on varem Eesti Vabariigis kriminaalkorras karistamata. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud, kergendavaks asjaoluks tuleb KarS § 57 lg 1 p 3 alusel lugeda avaldatud puhtsüdamlikku kahetsust. Eeltoodust tulenevalt peab kohus võimalikuks süüdistatava suhtes kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Maksukohustuslaste registri teatisest nähtub, et Maksu- ja Tolliameti andmetel oli Andrus Merimaa 2023. aasta deklareeritud tulu pärast tulumaksu mahaarvamist xxx euro. Seetõttu on prokurör oma karistusettepanekus õigesti lähtunud päevamäära arvestamisel miinimummäärast. Arvestades süüdistatava süü suurust, mis on väike, kuriteo asjaolusid, süü tunnistamist süüdistatava poolt ning karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida Andrus Merimaa edaspidi kuritegusid toime panemast), peab kohus põhjendatuks prokuröri ettepanekut mõista karistuseks rahaline karistus alla sanktsioonimäära keskmist määra. Samuti on põhjendatud prokuröri ettepanek jätta rahaline karistus tingimisi täitmisele pööramata, kui Andrus Merimaa ei pane ühe aasta jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
18.Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et Andrus Merimaa tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 150 päevamäära (päevamäär 10 eurot), s.o 1500 eurot. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 06.-07.03.2024, s.o kaks päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda rahaline karistus 144 päevamäära, s.o 1440 eurot. Rahaline karistus tuleb
1-25-2795 jätta KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata, kui Andrus Merimaa ei pane ühe aasta jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
19.KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavalt Andrus Merimaaalt kuuluvad välja mõistmisele menetluskulud, s.o KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral, s.o 1329 eurot ja KrMS 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 95,16 eurot riigituludesse, kokku 1424,16 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus menetluskulude tasumise ühe aasta jooksul.
20.Kohus juhindus otsuse tegemisel kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 251 lg-st 1, § 253 lg-st 1 ning §-st 254.