Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Kriminaalasi
Tartu Maakohus 05. juuni 2025, Tartu 1-25-1361 Kristina Domaškina Signe Veetamm Danel Jürjensoni süüdistuses KarS § 121 lg 1 ja § 266 lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Rebecca Marie Kiibus Danel Jürjenson isikukood: 38812282728; elukoht: XXX-i; ; XXX; emakeel: XXX ; XXX kodanik Eestis mõistetud kehtivaid kriminaalkaristusi pole tõkendit pole kohaldatud, kahtlustatavana kinni peetud 29.09.-01.10.2024
Süüdistatav
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5, kohus otsustas:
Süüdistuse sisu Danel Jürjensoni süüdistatakse KarS § 121 lg 1 ja § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. KarS § 266 lg 2 p 1 järgi süüdistatakse D. Jürjensoni selles, et ta üritas 28.09.2024 kella 00:30 paiku XXX siseneda esialgu pettuse teel xxxxxxxx xxxxxxxM Ki valduses olevasse korterisse nr XX, esinedes viimase sõbrana. Kui sel viisil sisenemine ei õnnestunud, võttis D. Jürjenson trepikoja koridoris asuva varuvõtme, avas sellega korteri ukse ja sisenes M Ki tahte vastaselt viimase eluruumi. Seega pani D. Jürjenson toime KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tungis ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi. KarS § 121 lg 1 järgi süüdistatakse D. Jürjensoni selles, et ta haaras 28.09.2024 kella 00:30 paiku XXX korteris M Kil kaelast, surus ta tumbale istuma ja kägistas kahe käega kõrist, öeldes kannatanule, et hävitab ta ja lööb maha. Seejärel lõi D. Jürjenson lahtise käega vastu kannatanu vasakut näopoolt, mille tagajärjel põrkus kannatanu parem näopool vastu seina. Kannatanul õnnestus D. Jürjensoni haardest vabaneda ja põgeneda magamistuppa, kuid D. Jürjenson järgnes talle, lükkas kannatanu voodile, haaras kannatanu randmetest ja pigistas ning seejärel haaras kannatanu õlavartest ja pigistas. Pärast pigistamist lõi D. Jürjenson rusikaga kannatanule vastu paremat põsepiirkonda, viskas kannatanule kuuluva telefoni iPhone SE 2020 põrandale puruks ja lõi kannatanut parema lahtise käega vastu vasakut põsepiirkonda. Kannatanu põgenes koridorist elutuppa, kus D. Jürjenson lõi teda lõhutud telefoniga vastu kukalt ja seejärel tiris kannatanu juustest põlvili. Kui kannatanu oli põlvili, lõi D. Jürjenson teda vähemalt 2 korda lahtise käega näo piirkonda. Oma tegevusega tekitas D. Jürjenson kannatanule füüsilist valu ning tervisekahjustustena pea muude osade pindmise vigastuse, paremale põsele hematoomi ja turse, õla ja õlavarre pindmised hulgivigastused, kaela pindmised hulgivigastused ning küünarvarre täpsustamata pindmise vigastuse. Seega pani D. Jürjenson toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Rebecca Marie Kiibus, süüdistatav Danel Jürjenson ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Aivar Kello sõlmisid kokkuleppe järgnevas. D. Jürjenson tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 lg 1 ja § 266 lg 2 p 1 järgi ning teda tuleb KarS § 63 lg 1 alusel karistada 8-kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 29.09.-01.10.2024, s.o 3 päeva karistusaja hulka ning määrata, et D. Jürjensonil tuleb ära kanda veel 7 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 73 alusel jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui D. Jürjenson ei pane 1 aasta ja 6 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel mõista D. Jürjensonilt välja varalise kahju katteks kannatanu M Ki kasuks 300 eurot. KrMS § 310 1 ja VÕS § 1055 alusel kohaldada D. Jürjensoni suhtes lähenemiskeeldu 2 aastaks ning keelata tal viibida M Ki elukohale (, XXX), töökohale (XXX , aadressil , XXX) ning M Kile endale lähemal kui 25 meetrit ning suhelda M Kiga nendes kohtades. Samuti keelata D. Jürjensonil võtta M Kiga ühendust erinevate sidepidamisvahendite (sh telefoni, mobiiltelefoni, interneti, posti ja e-posti, suhtlusportaalide või sotsiaalmeedia) kaudu. Mõista D. Jürjensonilt riigieelarve tuludesse välja 1/3 menetluskuludest, s.o 563,78 eurot. 2/3 menetluskuludest, s.o 1127,56 eurot jätta riigi kanda. Võimaldada D. Jürjensonil tasuda menetluskulud 563,78 eurot ositi 12 kuu jooksul.
Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kriminaaltoimikuga ning veendus kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatav väljendas kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, ning kohtumenetluse pooled jäid istungil kokkuleppe juurde. Kohtu hinnangul pole kokkuleppemenetluses rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ja kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Ka kannatanu on kokkuleppemenetlusega nõustunud (tl 38). D. Jürjenson tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 lg 1 ja § 266 lg 2 p 1 järgi ning teda tuleb karistada kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ja karistuse eesmärkidele. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel tuleb D. Jürjensonilt varalise kahju katteks välja mõista kannatanu M Ki kasuks 300 eurot. VÕS § 1055 lg 1 teise lause alusel tuleb kohaldada kannatanu taotlusel D. Jürjensoni suhtes lähenemiskeelu 2 aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest ning keelata tal minna M Ki elukohale, töökohale ning M Kile endale lähemale kui 25 meetrit ning suhelda temaga nendes kohtades. Samuti tuleb keelata D. Jürjensonil võtta ühendust M Kiga erinevate sidepidamisvahendite (telefon, internet, post, e-post, suhtlusportaalid, sotsiaalmeedia jt) kaudu. Kohus märgib, et lähenemiskeelu rikkumine, kui sellega põhjustati oht isiku elule, tervisele või varale, samuti lähenemiskeelu korduv rikkumine on kuriteod ning KarS § 331 2 sätestab selle eest karistusena rahalise karistuse või kuni 1-aastase vangistuse. Kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 362,34 eurot ja sundraha 1329 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdistatavalt välja mõista määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 120,78 euro ulatuses ja sundraha 443 euro ulatuses, s.o menetluskulud kokku 563,78 eurot. KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel tuleb jätta riigi kanda kaitsja tasust 241,56 eurot ja sundrahast 886 eurot. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljandast lausest võimaldada D. Jürjensonil tasuda menetluskulud 563,78 eurot ositi 12 kuu jooksul. Kannatanu M K on esitanud KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel taotluse, et teda teavitatakse D. Jürjensoni ennetähtaegsest vabastamisest ja kinnipidamisasutusest põgenemisest (tl 25). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.