Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamine
1-23-3952 19. mai 2025 Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Velmar Brett ja Heili Sepp Kriminaalasi Jan Suvorovi süüdistuses KarS § 187 lg 1, § 199 lg 2 p-de 8 ja 9, § 4231 ning § 424 lg 1 järgi Tartu Ringkonnakohtu 9. septembri 2024. a otsus Jan Suvorovi kaitsja vandeadvokaadi abi Igor Belugin, kassatsioon Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Sergei Listov 30. aprill 2025, kirjalik menetlus
RIIGIKOHUS OTSUSTAB
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 9. septembri 2024. a otsus osas, millega: 1) jäeti muutmata Viru Maakohtu 28. detsembri 2023. a otsus Jan Suvorovi süüditunnistamises ja karistamises KarS § 187 lg 1 järgi, talle liitkaristuse mõistmises ning temalt sundraha, kohtueelsel uurimisel ja maakohtus kaitsjatele makstud riigi õigusabi tasu ja kulude ning ekspertiisikulude väljamõistmises; 2) mõisteti süüdistatavalt välja apellatsioonimenetluse kulu 426 eurot 76 senti.
2.Mõista Jan Suvorov süüdistuses KarS § 187 lg 1 järgi õigeks.
3.Mõista Jan Suvorovile KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 2 aastat ja 2 kuud vangistust, arvata KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning lugeda karistuse kandmise alguseks 13. mai 2023.
Mõista Jan Suvorovilt Eesti Vabariigi kasuks välja sundraha 1087 eurot 50 senti ning kohtueelses menetluses ja maakohtus kaitsjatele makstud riigi õigusabi tasu ning kulude katteks 2842 eurot 8 senti.
5.Jätta riigi kanda ekspertiisikulud 578 eurot, kohtueelses menetluses ja maakohtus kaitsjatele makstud riigi õigusabi tasu 3900 eurot ning apellatsioonimenetluse kulu 426 eurot 76 senti.
6.Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
7.Kaitsja kassatsioon rahuldada.
1-23-3952
8.Jätta Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 31. märtsi 2025. a määrusega kindlaks määratud menetluskulu 206 eurot 18 senti riigi kanda.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Jan Suvorov anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 4231, § 424 lg 1, § 121 lg 2 p 2, § 187 lg 1, § 119 lg 1 ning § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi.
2.KarS § 187 lg 1 järgi süüdistatakse J. Suvorovit selles, et ta omandas tuvastamata ajal, kohas ja isikult vähemalt 31 tabletti retseptiravimit haloperidool ning vähemalt kaks kapslit retseptiravimit lyrica, millel on uimastav toime. 23. jaanuaril 2023 ja hiljemalt 11. veebruaril 2023 andis ta ravimid arsti ettekirjutuseta tarvitamiseks 15-aastasele kannatanule, kes viibis sõltuvuse ning vaimse tervise probleemide tõttu rehabilitatsioonikeskuses, kuhu uimastavate ja sõltuvust tekitavate ainete (sh ravimite) toimetamine on keelatud. J. Suvorov tegi ravimid kannatanule kättesaadavaks tema palvel.
3.Viru Maakohtu 28. detsembri 2023. a otsusega tunnistati J. Suvorov süüdi KarS § 187 lg 1 järgi ning teda karistati 2 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Kuna ta tunnistati süüdi ka KarS § 4231, § 424 lg 1 ja § 199 lg 2 p-de 8 ning 9 järgi, mõisteti talle KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 3 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus. Süüdistatavalt mõisteti välja esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha ja menetluskulud (joobeseisundi tuvastamise kulu, riigi õigusabi tasu ning kulud ja ekspertiisikulud), mille suurus kokku on 6250 eurot 77 senti. Ülejäänud menetluskulud (osa ekspertiisikuludest ja riigi õigusabi tasust ning kuludest) jäeti riigi kanda. Maakohus märkis järgmist.
4.J. Suvorov andis kannatanule peidiku kaudu üle vähemalt 31 haloperidooli tabletti. Haloperidool on psühhotroopse toimega ravim, mis võib tekitada joobelaadse seisundi. Tabletid tõi süüdistatav kannatanu palvel viimase kodust, teades, et kannatanu on alaealine. Haloperidooli üleandmisega tegi süüdistatav kannatanule ravimi kättesaadavaks ning tekitas võimaluse ja soovi seda ainet korduvalt ning enda tahtmisele vastavas koguses tarbida, kallutades kannatanut uimastava toimega aine ebaseaduslikule tarvitamisele. Uimastava toimega aine tarvitamise initsiatiiv ei pea tulema täisealiselt, vaid piisab mõjutamisteost. Mõjutamisena tuleb käsitada iga tegu, millega üritatakse tekitada alaealises soovi või valmisolekut alustada uimastava aine tarvitamisega või seda jätkata. Kannatanu oli rehabilitatsioonikeskuses, kuhu ei tohtinud uimastavaid ja sõltuvust tekitavaid aineid (sh ravimeid) toimetada. Vabatahtlik sõltuvusravile minek näitab, et tegelikult ei soovinud kannatanu seal viibimise ajal keelatud aineid tarvitada. Süüdistatava mõjutamistegu täidab KarS § 187 tunnused. Kuriteo pani J. Suvorov toime kaudse tahtlusega. Retseptiravimi lyrica ebaseaduslikule tarvitamisele kallutamine pole tõendatud.
5.Maakohtu otsuse vaidlustas J. Suvorovi kaitsja, taotledes selle tühistamist kaitsealuse süüditunnistamises ja karistamises KarS § 187 lg 1 järgi, varguste eest mõistetud karistuse kergendamist, kergema liitkaristuse mõistmist ja menetluskulude jätmist riigi kanda.
6.Tartu Ringkonnakohtu 9. septembri 2024. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Süüdistatavalt mõisteti apellatsioonimenetluse kuluna välja 426 eurot 76 senti. Ringkonnakohus leidis järgmist.
7.Kallutamisena KarS § 187 lg 1 mõttes on vaadeldav ka keelatud aine alaealisele kättesaadavaks tegemine. J. Suvorovi tegevus suurendas kannatanu soovi tarvitada haloperidooli ning kallutas teda lõplikult selle valiku kasuks. Kui teine inimene teeb kannatanu soovi täitumise võimalikuks, on ta kannatanut oluliselt mõjutanud ja kallutanud teda keelatud ainet tarvitama. Alaealise kallutamine KarS §-s 187 nimetatud ainete tarvitamisele on ebaseaduslik, kui selleks puudub meditsiiniline näidustus ja arsti ettekirjutus või retsept. Praeguses asjas oli ravimi tarvitamine ebaseaduslik. Pidades 2(6)
1-23-3952 vähemalt võimalikuks ja mööndes, et kannatanul ravimi tarvitamiseks luba pole, kuid tehes talle ikkagi ravimi kättesaadavaks, kallutas J. Suvorov kannatanut ravimi ebaseaduslikule tarvitamisele. Kahtlust pole selles, et haloperidoolil on joovastav toime.
KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
8.J. Suvorovi kaitsja taotleb nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsuse tühistamist kaitsealuse süüditunnistamises KarS § 187 lg 1 järgi, kergema, s.o 2 aasta ja 2 kuu pikkuse liitkaristuse mõistmist ning kohtueelsel uurimisel, maakohtus ja apellatsiooni- ning kassatsioonimenetluses tekkinud menetluskulude jätmist riigi kanda. Kassaatori arvates ei järeldu tuvastatust, et süüdistatav teadis enne haloperidooli üleandmist, et see aine võib tekitada joobelaadse seisundi ning tegemist on muu uimastava toimega ainega. Kohtuotsused põhinevad kohtute veendumusel, et igasuguse ohtliku ja ainult arsti retsepti alusel kättesaadava ravimi tarvitamist tuleb käsitada karistatava teona KarS § 187 lg 1 tähenduses. Aine ohtlikkus ei tähenda, et sellel on joovastav või uimastav toime.
9.Prokuratuur leiab, et kohtuotsused tuleb jätta muutmata ja kassatsioon rahuldamata ning menetluskulud tuleb jätta süüdistatava kanda. Ringkonnakohus ei ole asja lahendades kriminaalmenetlusõigust rikkunud. Kaitsepool pole varem vaidlustanud seda, et J. Suvorov oli enne ravimi üleandmist teadlik haloperidooli uimastavast toimest. Seetõttu ei saanud ringkonnakohus selles küsimuses seisukohta võtta. Tuvastatud asjaoludest nähtub selgelt, et süüdistatav teadis, missugune toime haloperidoolil on. Retseptiravimi kättesaadavaks tegemine erinevaid sõltuvusi põdevale alaealisele arsti ettekirjutuseta ning koguses, mis võimaldab saavutada uimastavat või isegi tervisele prognoosimatut mõju, vastab KarS § 187 tunnustele. Selle teo eest mõistetud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ja isikule.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et J. Suvorovile KarS § 187 lg 1 järgi süüks arvatud tegevus ei vasta selle kuriteokoosseisu objektiivsetele tunnustele. Niisugust seisukohta põhjendavad järgmised argumendid.
11.KarS § 187 lg-s 1 nähakse muu hulgas ette täisealise isiku vastutus noorema kui kaheksateistaastase isiku kallutamise eest narkootilise või psühhotroopse aine või muu uimastava toimega aine ebaseaduslikule tarvitamisele. Selle sättega soovitakse peaasjalikult kaitsta alaealiste tervist, heaolu ja normaalset vaimset ning füüsilist arengut. Tegemist on nii oluliste õigushüvedega, et seadusandja on tunnistanud karistamisväärseks täisealise isiku tahtliku mõjutustegevuse, mis võib viia alaealise narkootilise või psühhotroopse aine või muu uimastava toimega aine või alkoholi tarvitamises seisneva enesekahjustusliku teoni (vt KarS §-d 182 ja 187).
12.Karistusseadustik kallutamise mõistet ei sätesta. Küll kasutatakse seda väljendit kuriteost osavõtu – täpsemalt kihutamise – määratlemisel. KarS § 22 lg 2 järgi on kihutaja isik, kes tahtlikult kallutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole. Eesti keele seletava sõnaraamatu (2009) kohaselt tähendab kallutamine muu hulgas esialgsest suunast mujale, kõrvale kalduma panemist, teisale suunamist või mõjutamist, kihutamise all mõistetakse aga ägedalt, energiliselt, hooga kuhugi ajamist, liikuma või tegema sundimist. Eelnevast nähtub, et keeleliselt võivad kihutamine ja kallutamine olla teatud kontekstis samatähenduslikud. Karistusseadustiku üld- ja eriosas on aga seadusandja otsustanud kihutamist ja kallutamist eristada. Eristamist põhjendab tõik, et teist inimest saab kihutada üksnes tahtlikule õigusvastasele teole (KarS § 22 lg 2). Väärteole kihutamine pole seevastu karistatav (KarS § 23), kuid KarS § 187 dispositsioonis kirjeldatud käitumine seisneb justnimelt alaealise suunamises või mõjutamises tegevusele, mis on karistatav väärteona või mis pole üldse süütegu. Viidatud kuriteokoosseisus kirjeldatud mõjutustegevus on karistamisväärne, kuid see pole kihutamine 3(6)
1-23-3952 KarS § 22 lg 2 mõttes. Seepärast ongi seadusandja tähistanud seda käitumist mõistega kallutamine ning selle väljendi sisustamisel saab juhinduda kihutamist puudutavast õiguskäsitlusest.
13.Kihutamine tähendab teises inimeses tahtluse tekitamist mingi teo toimepanemiseks. Seega kujutab kihutamine endast teise inimese vaimset mõjutamist. Õigusteooria ja kohtupraktika kohaselt on kihutamise puhul oluline see, et mõjutamisteo ja teisel inimesel tekkinud teo toimepanemise tahtluse vahel valitseks põhjuslik seos. Kihutada pole võimalik isikut, kellel on juba põhiteo tahtlus olemas. Niisugusel juhul võib järgneda üksnes teist inimest teole kallutanud isiku vastutus KarS § 221 lg 1 järgi kuriteole kihutamise katse eest, kui tegemist on karistusseadustiku 8., 9., 13., 18. ja
22.peatükis ning 15. peatüki 2., 4. ja 5. jaos sätestatud kuritegudega, mille eest ette nähtud karistuse ülemmäär on vähemalt kaheteistaastane või eluaegne vangistus. Samuti võib vastutus järgneda siis, kui teootsuse langetanud isikut kihutatakse toime panema tema poolt kavandatuga võrreldes oluliselt teistsugust kuritegu (nn ümberkihutamine) või kui kihutamine on suunatud algses teootsuses sisalduva ebaõigussisu olulisele suurendamisele (nt veenab kihutaja täideviijat võtma varguse käigus ära kavandatud ühe asja asemel kümme asja). (Vt RKKK 21.12.2015, 3-1-1-100-15, p 25; 20.11.2015, 3-1-1-93-15, p 110; J. Sootak. Karistusõigus. Üldosa, Tallinn 2018, lk-d 558–570.)
14.KarS § 187 järgi süüditunnistamise eeldusena peab mh tuvastama, et täisealine on mõjutanud nooremat kui kaheksateistaastast isikut tarvitama mõnda sättes nimetatud ainet. Mõjutamine võib KarS § 187 mõttes seisneda näiteks narkootilise või psühhotroopse või muu uimastava toimega aine alaealisele pakkumises, tema meelitamises või tarvitamisele sundimises, ühisele tarvitamisele kaasatõmbamises või mõne nimetatud aine kättesaadavaks tegemises, kui kirjeldatud moel tekitatakse alaealises soov või huvi keelatud aine tarvitamiseks (v.a sundimise korral) (vt ka RKKK 22.06.2011, 3-1-1-48-11, p-d 1.1 ja 7; 17.02.2011, 3-1-1-111-10, p 1.1). Praeguses asjas niisugusest mõjutamisteost kõneleda ei saa.
15.Kohtud tuvastasid, et J. Suvorov tõi haloperidooli kannatanule viimase kodust ning tema palvel. Haloperidool on psühhotroopse toimega ravim, mis võib tekitada joobelaadse seisundi ning mis on seetõttu uimastava toimega aine. Vaidlust pole selle üle, et haloperidooli tablettide omamiseks ja tarvitamiseks puudus kannatanul nii meditsiiniline näidustus kui ka retsept. Nõustuda ei saa aga seisukohaga, et ravimi kättesaadavaks tegemine on praegusel juhul käsitatav uimastava toimega aine tarvitamisele kallutamisena.
16.Kohtud tuvastasid, et J. Suvorovi roll piirdus ravimite äratoomisega kannatanu kodust ning nende peitmises viimasele kättesaadavasse kohta. Süüdistatav ei soovitanud kannatanul haloperidooli tarvitada, ei julgustanud teda selleks muud moodi ega hankinud uimastavat ainet oma algatusel. Ta sekkus sündmuste kulgemisse alles seejärel, kui kannatanu oli langetanud otsuse koju peidetud ravim kätte saada ning seda tarvitada. Süüdistatav osutas selle otsustuse elluviimisel ainelist kaasabi. Tema tegevus pole aga kannatanu tahte kujunemisega põhjuslikult seotud, kuna ta ei tekitanud alaealises soovi ega huvi uimastava toimega ainet tarvitada.
17.Kolleegium osutab, et võrreldes KarS §-dega 1821 ja 185 pole seadusandja tunnistanud KarS § 187 kohaselt karistatavaks käitumist, mis seisneb ainelise kaasabi osutamises muu uimastava toimega (st alkoholiks, narkootiliseks või psühhotroopseks aineks mitteoleva) aine alaealisele kättesaadavaks tegemises. Kuigi sellise kaasabi osutamine on taunitav, pole tegemist karistusõiguslikult sanktsioneeritava teoga. Kohtud andsid J. Suvorovit KarS § 187 lg 1 järgi süüdi tunnistades kallutamisele liiga avara tähenduse ning see on materiaalõiguse ebaõige kohaldamine (vt ka RKKK 28.11.2024, 4-24-37/31, p 14). Kuivõrd süüdistatava tegevus ei vasta kuriteokoosseisu objektiivsetele tunnustele, pole süüteokoosseisu subjektiivseid tunnuseid puudutavate kassaatori väidete käsitlemine vajalik.
4(6)
1-23-3952
18.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 361 lg 1 p-st 7 ning § 362 p-st 1, tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada osas, millega jäeti muutmata J. Suvorovi süüditunnistamine ja karistamine KarS § 187 lg 1 järgi. J. Suvorov tuleb selles süüdistuses KrMS § 309 lg 2 alusel õigeks mõista, kuna puudub kuritegu.
19.Süüdistatava osalise õigeksmõistmise tõttu tuleb kohtuotsused tühistada ka J. Suvorovile mõistetud liitkaristuse osas ning mõista uus liitkaristus. Süüdistatavat karistati KarS § 4231 järgi 8kuulise vangistusega, KarS § 424 lg 1 järgi 6-kuulise vangistusega ja KarS § 199 lg 2 p-de 8 ning 9 järgi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Maakohus moodustas liitkaristuse üksikkaristustest raskeima, s.o KarS § 187 lg 1 järgi mõistetud 2 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistuse suurendamise teel.
20.Kolleegium mõistab üksikkaristustest raskeimat, s.o 1 aasta ja 6 kuu pikkust vangistust suurendades J. Suvorovile KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 2 aastat ja 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb eelvangistuses viibitud aeg arvata karistusaja hulka ning lugeda karistuse kandmise alguseks J. Suvorovi kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 13. mai 2023.
21.Kolleegium tühistab kohtuotsused ka J. Suvorovilt sundraha väljamõistmise osas ning teeb selle kohta uue otsuse. Kuivõrd süüdistatav mõistetakse õigeks esimese astme kuriteos, kuid tema süüdimõistmine jääb muutmata teise astme kuritegude osas, tuleb sundraha väljamõistmisel lähtuda KrMS § 179 lg 1 p-s 2 sätestatud määrast, mis kehtis maakohtu otsuse tegemise ajal (vt RKKK 07.04.2021, 1-18-10100/141, p 12). Maakohus tegi otsuse 2023. aastal, mil kuupalga alammäär oli 725 eurot (vt Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 2022. a määrus nr 124 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1, RT I, 13.12.2022, 33). Seda arvestades tuleb süüdistatavalt välja mõista sundraha 1087 eurot 50 senti.
22.Kohtuotsused peab tühistama ka osas, millega süüdistatavalt mõisteti välja kohtueelsel uurimisel ning maakohtus kaitsjatele makstud riigi õigusabi tasu ning kulud ja ekspertiisikulud. Samuti peab ringkonnakohtu otsuse tühistama J. Suvorovilt apellatsioonimenetluse kulude väljamõistmises.
23.Süüdistatava osalise õigeksmõistmise tõttu tuleb KrMS § 181 lg 1 alusel jätta kohtueelses menetluses ja maakohtus kaitsjatele makstud riigi õigusabi tasust ja kuludest riigi kanda see osa, mis on seotud KarS § 187 lg 1 järgi kvalifitseeritud süüdistuse menetlemisega. Kolleegiumi arvates moodustab see kulu süüdistatavalt välja mõistetud kaitsjatasust hinnanguliselt ühe kolmandiku, s.o 900 eurot. Seetõttu tuleb J. Suvorovilt kohtueelses menetluses ning maakohtus kaitsjatele makstud riigi õigusabi tasu ja kulud välja mõista 2842 euro 8 sendi suuruses summas, jättes ülejäänud 3900 eurot riigi kanda.
24.Lisaks maakohtu otsuses märgitud riigi kanda jäetud ekspertiisikulule (ekspertiisiakt nr 23EGE0338) jääb KrMS § 181 lg 1 kohaselt riigi kanda ka DNA-ekspertiisi kulu 399 eurot (ekspertiisiakt nr 23E-GE0122), narkootilise aine ekspertiisi kulu 84 eurot ja arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi kulu 95 eurot. Nende ekspertiiside tegemisega seotud kulu puudutab KarS § 187 järgi kvalifitseeritud süüdistust, milles J. Suvorov õigeks mõistetakse. Joobeseisundi tuvastamise kulu (118 eurot 19 senti) väljamõistmise osas jäävad kohtuotsused muutmata. Kokku on süüdistatavalt välja mõistetud sundraha ja menetluskulude suurus 4047 eurot 77 senti, mis tuleb KrMS § 180 lg 3 järgi tasuda ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest maakohtu otsuses näidatud pangakontole.
25.Ringkonnakohtu otsuse osalise tühistamise tõttu jääb riigi kanda apellatsioonimenetluse kulu 426 eurot 76 senti. Muus osas jääb ringkonnakohtu otsus muutmata. Kaitsja kassatsioon tuleb rahuldada.
5(6)
1-23-3952
26.Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 31. märtsi 2025. a määrusega määrati J. Suvorovile kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 206 eurot 18 senti ja see summa arvati menetluskulude hulka. KrMS § 186 lg 1 alusel jääb nimetatud menetluskulu riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.