Kriminaalasi Aleksander Trõtševi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 ning § 136 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Vaidlustatud kohtuotsus
Tartu Maakohtu 25.03.2025. a otsus
Süüdistatav ja apellant
Aleksander Trõtšev (isikukood 39307266514)
Teised apellatsioonimenetluse pooles
kaitsja Andres Veski (määratud kaitsja) prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Ken Kiudorf
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Tartu Maakohtu 25.03.2025. a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale saab esitada 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik
1.Lõuna Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Ken Kiudorf, süüdistatav Aleksander Trõtšev ja tema kaitsja Andres Veski sõlmisid käesolevas kriminaalasjas kokkuleppe, mille kohaselt taotleb prokurör kohtus: 1.1 Mõista A. Trõtševile karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust ning KarS § 136 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 järgi määrata koheselt ärakandmisele kuuluvaks vangistuseks 3 kuud ja 23 päeva. Ülejäänud 1 aasta 2 kuud ja 7 päeva vangistust jätta tingimisi kohaldamata, kui A. Trõtšev ei pane 1 aasta ja kuue kuu pikkuse katseaja jooksul
toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 21 alusel keelata A. Trõtševil käitumiskontrolli ajal narkootiliste või psühhotroopsete ainete omamine ja tarvitamine. KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohustada A. Trõtševit alluma ettenähtud ravile Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda koheselt kandmisele kuuluva karistuse algusajaks 02.12.2024. 1.2 A. Trõtšev on omaks võtnud ning nõustub hüvitama: AS Prisma Peremarket esitatud tsiviilhagi summas 109,70 eurot; Selver AS esitatud tsiviilhagid summas 51,89 eurot ja 96,73 eurot; Weekend Eesti OÜ esitatud tsiviilhagi summas 370,44 eurot; A1M OÜ esitatud tsiviilhagi summas 304,45 eurot; Elva Tarbijate Ühistu esitatud tsiviilhagi summas 126,47 eurot; AS Kaupmees & Ko esitatud tsiviilhagi summas 546,60 eurot; Tradehouse OÜ esitatud hagiavaldus summas 465,40 eurot; -
Tartu Uusapteek OÜ esitatud hagiavaldus summas 430,70 eurot.
1.3 Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 180 lg 1 alusel mõista A. Trõtševilt menetluskuluna välja 1749 eurot, s.o 1329 eurot sundraha ning 420 eurot määratud kaitsja tasu. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulud summas 1749 eurot, millele lisandub kaitsjatasu kohtumenetluses osalemise eest, tasumisele ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. 1.4 Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega, esitatud tsiviilhagidega, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
2.Kohtuistungil jäid prokurör, süüdistatav ja kaitsja kokkuleppe juurde. Tartu Maakohtus tegi 25.03.2025 kokkuleppele vastava kohtuotsuse. Seoses kohe kandmisele kuuluva vangistuse (3 kuud ja 24 päeva) ärakandmisega tühistati tõkend vahistamine kohtuotsuse kuulutamisel. Tsiviilhagid rahuldati.
3.Tartu Maakohtu 25.03.2025. a otsuse peale esitas 09.04.2025 apellatsiooni süüdistatav A. Trõtšev. Ta palub maakohtu otsuse tühistada, kuna osa tsiviilhagisid on põhjendamatud ning KarS § 136 lg 1 tegu on valesti kvalifitseeritud. A. Trõtševi sõnul ei võtnud ta kellegi vabadust, vaid ainult piiras seda. Riigikohtu praktika järgi ei ole vabaduse piiramine KarS § 136 lg 1 järgi karistatav. Menetlus ringkonnakohtus
4.Tartu Ringkonnakohtu 25.04.2025. a määrusega võeti apellatsioon menetlusse ning anti pooltele võimalus esitada kirjalikke seisukohti kuni 05.05.2025. Ringkonnakohus määras lahendi tegemise ajaks 15.05.2025.
5.05.05.2025 esitas prokurör kirjaliku seisukoha, milles leiab, et A. Trõtsevi süüditunnistamine KarS § 136 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos on seaduslik ja põhjendatud. Kinnipeetavatel oli õigus liikuda vabalt ringi Tartu Vangla eeluuritavate 7.
osakonnas ehk neil oli õigus oma kambritest väljuda. A. Trõtsevil puudus igasugune seaduslik õigus seda liikumisvabadust tõkestada ega sulgeda K.K. ja M.M. kambrisse nr 2096. Ringkonnakohtu seisukoht
6.KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 kohaselt võivad süüdistatav ja kaitsja esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni üksnes kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao (s.o kokkuleppemenetlust reguleerivate) või KrMS § 339 lg 1 sätete rikkumise korral, samuti juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
7.Aleksander Trõtševit süüdistatakse teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmises. Apellant on seisukohal, et ta ei ole KarS § 136 lg 1 järgi kvalifitseeritavat kuritegu toime pannud.
8.Riigikohus on selgitanud, et lahendades KrMS § 318 lg 4 alusel küsimust, kas kokkuleppes kirjeldatud tegu on kuritegu, peab ringkonnakohus võrdlema kokkuleppes toodud teokirjeldust karistusseadustiku eriosa sätte dispositsioonis sisalduvaga ja otsustama, kas kirjeldatud faktilised asjaolud on selle sätte alla subsumeeritavad. Ringkonnakohtul ei ole võimalust ega pädevust KrMS § 318 lg 4 raames hinnata seda, kas kokkuleppes kirjeldatud faktilised asjaolud on tõendamist leidnud (vt RKKK 3-1-1-74-15, p 10.).
9.Kokkuleppe kohaselt süüdistatakse A. Trõtševit selles, et tema, olles kinnipeetav Tartus, aadressil Turu 56 asuvas Tartu Vanglas, 05.01.2022 kella 18.56 ajal sulges Tartu Vangla eeluuritavate eluhoone 7. osakonna kambri nr 2096 ukse alumise riivi väljast poolt takistamaks kambris viibinud K.K. ja M.M. kambrist väljumist ja eluosakonnas liikumist. Riivi sulgemise tõttu ei olnud võimalik kambri ust seest poolt avada ning K.K ja M.M. ei olnud võimalik kambrist väljuda.
10.A. Trõtšev märkis apellatsioonis, et ei võtnud kelleltki vabadust, vaid ainult piiras seda.
11.Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdistuse teokirjelduses on tuvastatavad kõik KarS § 136 lg 1 kuriteokoosseisu täitmiseks vajalikud faktilised asjaolud. Õiguskirjanduses ja kohtupraktikas on selgitatud, et vabaduse võtmine on isikule liikumistakistuse loomine, tema kinnipidamine või kinnihoidmine. Vabaduse võtmise tagajärjel saab kannatanu viibida üksnes süüdlase määratud kohas. Vabaduse võtmine saab toimuda nt kannatanu sulgemisega ruumi või piiratud alale (RKKK 3-1-1-112-12, p 8.2). Kannatanutelt liikumisvabaduse võtmine ligikaudu 40 minutiks täitab KaRS § 136 koosseisu kahtlusteta. Samuti ei muutu vabaduse võtmine olematuks, kui süüdlane vabastab vabatahtlikult kannatanu pärast vabaduse võtmist (RKKK 3-1-1-116-01, p 7). Kuritegu on lõpuleviidud hetkest, mil kannatanul puudub võimalus liikuda oma vaba tahte kohaselt (Pikamäe/Sootak(koost) Karistusseadustik. Komm vlj. 5.vlj. Tallinn: Juura 2021, § 136 kommentaarid 3.1– 5).
12.Süüdistusest nähtub, et A. Trõtšev sulges väljas poolt kambri nr 2096 ukse alumise riivi, mille tõttu ei olnud kambris viibinud kahel kannatanul võimalik kambrist väljuda ja eluosakonnas liikuda. Teisisõnu sulges A. Trõtšev isikud ruumi, piirates nende liikumisvabadust. Kuigi kannatanute puhul on samuti tegu kinnipeetavatega, kellelt on täielik liikumisvabadus juba võetud sellega, et nad on paigutatud vanglasse, on neil siiski õigus teatud kellaaegadel vangla eluosakonnas ringi liikuda. Selle vabaduse võttis neilt aga A.
Trõtšev. Seega ei ole alust rääkida liikumisvabaduse osalisest piiramisest, vaid selle äravõtmisest.
13.Teine tingimus KarS § 136 objektiivse koosseisu täitmiseks on see, et vabaduse võtmiseks puudus seaduslik alus. Seadusliku alusena tuleb käsitada põhiseaduse §-s 20 sätestatud vabaduse võtmise juhtusid. Ühtegi sellist tingimust antud juhul ei esine. A. Trõtševil puudus seaduslik alus kaaskinnipeetavatelt vabaduse võtmiseks.
14.Eeltoodust tulenevalt puudub alus maakohtu otsuse tühistamiseks A. Trõtševi süüdi tunnistamises KarS § 136 lg 1 järgi.
15.Teiseks on A. Trõtšev apellatsioonis märkinud, et osad temalt välja mõistetud tsiviilhagid ei ole õiged. Milles nende ebaõigsus sisaldub, apellant ei kirjelda.
16.Ringkonnakohus selgitab, et KrMS § 245 lg 1 p 11 kohaselt kuuluvad süüdistatava vastu esitatud tsiviilhagi alus ja ese kokkuleppe esemesse, mistõttu kohalduvad tsiviilhagidega seonduva vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted ning KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluses tsiviilhagi rahuldamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata (vt RKKKm nr 3-1-1-7-16, p-d 5.15.3).
17.A. Trõtševi apellatsioonist ei nähtu midagi sellist, mille põhjal saaks järeldada, et maakohus võis rikkuda tsiviilhagide rahuldamist puudutavas osas KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid või § 339 lg-t 1. Sellist eksimust ei tuvastanud ka ringkonnakohus. Kohtuotsusest ja kohtuistungi helisalvestisest nähtuvalt oli kokkuleppe sisu A. Trõtševile arusaadav ja selle sõlmimine tema vaba tahe, sh nõustus süüdistatav kokkuleppes märgitud tsiviilhagide tasumisega – A. Trõtšev võttis kokkuleppe sõlmimisel ja kohtuistungil tsiviilhagid õigeks. Ka kohtuotsus oli tema jaoks arusaadav. Seega ei ole A. Trõtševil KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 kohaselt õigust maakohtu otsust tsiviilhagide osas vaidlustada.
18.Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et KrMS § 3411 p-des 1 ja 3 sätestatud aluseid kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse tühistamiseks ja kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamiseks praeguses asjas ei esine. Seetõttu jätab kohtukolleegium maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.