Liiklussüüteod

territooriumilt

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

SÜÜDISTUS

Jorma Kolostovi süüdistatakse KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema olles karistatud 12.12.2024 Harju Maakohtu otsusega nr 1-24-7298 KarS § 424 lg 1 järgi, juhtis uuesti, st korduvalt ja tahtlikult 12.02.2025 kella 21.40 ajal Peterburi tee 58a, Tallinn juures mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (lõplik tulem 0,96 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l, mõõtetulemus 0,87 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid.

LS § 69 lg 1 – Juht ei tohi olla joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 1 – Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 – Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega pani Jorma Kolostov toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, mis on toime pandud korduvalt.

KOKKULEPPE SISU

Süüdistatava Jorma Kolostovi, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on Jorma Kolostovile mõistetavaks karistuseks KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 1 aasta 7 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada antud karistust eelmise kohtuotsusega, s.o HMK 12.12.2024 otsusega nr 1-24-7298 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (4 kuud 17 päeva vangistust), mõistes süüdistatavale liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud 17 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 12.02-14.02.25, s.o 3 päeva, karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta 11 kuud 14 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1, 2 ja 3 alusel pöörata mõistetud karistus (1 aasta 11 kuud 14 päeva) täitmisele osaliselt. Kohesele ärakandmisele kuulub 1 kuu vangistust. Ülejäänud karistus, s.o 1 aasta 10 kuud 14 päeva vangistust jätta tingimisi kohaldamata, kui Jorma Kolostov ei pane 2 aasta ja 2 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid, olles kohustatud: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata Jorma Kolostovile käitumiskontrolli ajaks kohustus mitte tarvitada alkoholi.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, on Jorma Kolostov kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. KarS § 50 lg 1 p 1 ja § 424 lg 4 p 2 alusel kohaldada Jorma Kolostovi suhtes lisakaristust, võttes temalt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 6 kuuks. 9. KarS § 55 lg 1 kohaselt laieneb lisakaristus koos vangistusega mõistmisel kogu põhikaristuse kandmise ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Menetluskulud Süüdistatavale on selgitatud, et iga süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb lisaks karistusele sundraha, mis on II astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1329 eurot. Jorma Kolostovilt mõista välja pool sundrahast, s.o 664,50 eurot ning teine pool 664,50 eurot jätta riigi kanda. Samuti jätta riigi kanda riigi poolt määratud kaitsjale Eva Tibar makstud tasu 197,64 eurot. Seda põhjusel, et Jorma Kolostovil on xxx, xxx, ta saab xxx 350 eurot kuus, mille eest tuleb tasuda ka kommunaalkulud, samuti tuleb tal igakuiselt osta erinevaid ravimeid (ravimitele kulub keskmiselt 150 eurot kuus). KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud 664,50 eurot tuleb Jorma Kolostovil tasuda 1 aasta jooksul ositi igakuiste võrdsete maksetena alates kohtuotsuse jõustumisest arvates.

KOHTU SEISUKOHT

Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb Jorma Kolostov KarS § 424 lg 2 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Ka muud kokkuleppe tingimused, s.o menetluskulud vastavad seaduse nõuetele.

(allkirjastatud digitaalselt) Mairi Heinsalu Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.