lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-11318/167

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 28.01.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-21-11318/167
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
28.01.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1608
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OÜ KL Partners10789201(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Ele Liiv, Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht 28.01.2025, Tallinn Kohtuasja number

2-21-11318

Kohtuasi

AS-i LHV Pank hagi S.L-i, OÜ KL Partners ja KL Audit OÜ vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 02.01.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

S.L-i ja OÜ KL Partners määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja AS LHV Pank (registrikood lepinguline esindaja advokaat Kristi Traagel

10539549),

Kostja I S.L (isikukood XXX), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Maria Mägi-Rohtmets ja Madis Vinni Kostja II OÜ KL Partners (registrikood 10789201), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Maria MägiRohtmets ja Madis Vinni Kostja III KL Audit OÜ (registrikood 10250407), seaduslikud esindajad R.G ja S.L Iseseisva nõudeta kolmas isik kostjate poolel ERGO Insurance SE, lepinguline esindaja Vaho Vahkal Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 02.01.2025 määrus muutmata.
2.Jätta S.L-i ja OÜ KL Partners määruskaebused rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

2-21-11318 Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.AS LHV Pank (hageja) esitas 19.07.2021 Harju Maakohtule hagi S.L-i (kostja I), OÜ KL Partners (kostja II) ja KL Audit OÜ (kostja III) vastu kahju hüvitamiseks. Maakohus jättis 01.04.2024 otsusega hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 18.09.2024 otsusega maakohtu otsuse muutmata, muutes osaliselt selle põhjendusi ja jättis apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Riigikohus jättis 27.11.2024 määrusega kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Maakohtu otsus jõustus 27.11.2024.
2.Kostjad I ja II palusid hagejalt maakohtus kantud menetluskuludena välja mõista 48 897,50 eurot (s.o õigusabikulud 48 747,50 eurot 287 tunni ja 45 minuti eest tunnihinnaga 170 eurot (ilma käibemaksuta) ja 150 eurot riigilõiv määruskaebuselt). Mitme lepingulise esindaja abi kasutamine oli põhjendatud vaidluse keerukuse tõttu. Kostjad I ja II palusid välja mõista ka viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.
3.Kostja III palus hagejalt maakohtus kantud menetluskuludena välja mõista 23 818,35 eurot (s.o õigusabikulud 157 tunni ja 24 minuti eest tunnihinnaga 150 eurot (ilma käibemaksuta) ja alates 2023. aasta juulist tunnihinnaga 157 eurot (ilma käibemaksuta)). Vaidlus oli keskmisest keerukam, arvestades audiitortegevuse spetsiifikat. Õigusabikuludele lisandusid kulud äriregistri, kommertspandiregistri ja kinnistusraamatu väljavõtete eest 33 eurot. Lisaks palus kostja III hagejalt menetluskuluna välja mõista parkimiskulu 8,75 eurot, mis seondus kohtuistungil osalemisega. Kostja III palus välja mõista viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.
4.Apellatsioonimenetluse kuludena palusid kostjad hagejalt välja mõista kulud õigusabile 9775 eurot 57 tunni ja 30 minuti eest tunnihinnaga 170 eurot (ilma käibemaksuta). 2/3 õigusabikuludest oli seotud kostjatega I ja II ning 1/3 kostjaga III. Kostjatele osutati õigusabi hinnaga 170 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Kostjate I ja II menetluskulude osa moodustas 32 tundi ja 40 minutit tunnihinnaga 170 eurot (5553,33 eurot ilma käibemaksuta). Kostja III menetluskulude osa moodustas 24 tundi ja 50 minutit (4221,67 eurot ilma käibemaksuta). Kostjad palusid hagejalt välja mõista viivise menetluskuludelt.
5.Hageja vaidles kostjate menetluskuludele vastu. Maakohtu määrus ja põhjendused
6.Maakohus rahuldas 02.01.2025 määrusega kostjate avaldused menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, mõistes hagejalt kostjate I ja II kasuks välja menetluskulude hüvitise 36 147,49 eurot (s.o maakohtus 31 274,16 eurot ja ringkonnakohtus 4873,33 eurot), ning kostja III kasuks 24 454,27 eurot (s.o maakohtus 22 017,60 eurot ja ringkonnakohtus 2436,67 eurot) ning viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses toodud määras alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni.

2-21-11318

6.1.Maakohus leidis, et tegemist oli keskmisest keerukama vaidlusega, mille tõttu oli mitme esindaja kasutamine menetluses põhjendatud. Vaidluses oli vajalik esindajate koostöö, samuti olid vajalikud nõupidamised klientidega. Hagejalt on aga põhjendatud selliste menetluskulude väljamõistmine, mis olid otseselt seotud kohtumenetluses vajalike toimingute tegemisega, ning mille vajalikkust oli võimalik otseselt seostada kohtule esitatud menetlusdokumentide ja tõenditega.
6.2.Kostjate I ja II esindajate tunnitasu maakohtu menetluses oli mõistlik, kuid õigusabi osutamisele kulunud aeg oli osaliselt ülepaisutatud. Kostjate I ja II esindajate ajakulu oli põhjendatud 183 tunni ja 5 minuti ulatuses. Hagejalt tuli välja mõista 31 274,16 eurot, millest 31 124,16 eurot moodustasid kulud õigusabile ja 150 eurot riigilõivule.
6.3.Kostja III esindaja tunnitasu maakohtu menetluses oli samuti mõistlik, kuid õigusabi osutamiseks kulunud aeg oli osaliselt ülepaisutatud. Kostja III kulud õigusabile olid põhjendatud 21 984,60 euro ulatuses. Lisaks olid põhjendatud tõendite saamiseks vajalikud kulud 33 eurot. Parkimiskulu 8,75 eurot ei olnud põhjendatud, sest Tallinnas kohtuistungile jõudmiseks oli esindajal võimalik kasutada tasuta ühistransporti.
6.4.Apellatsioonimenetluses kostjatele osutatud õigusabi tunnihind 170 eurot oli põhjendatud, kuid ka apellatsioonimenetluses osutatud õigusabile kulunud aeg oli ülepaisutatud. Apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi maht oli põhjendatud 43 tunni ulatuses (s.o 7310 eurot). Kostjate I ja II osa moodustas sellest 4873,33 eurot ja kostja III osa 2436,67 eurot. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
7.Kostjad I ja II esitasid määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada osas, milles nende avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks jäi rahuldamata ja teha uus määrus, millega kostjate I ja II menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldada täies ulatuses.
7.1.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt vähendas maakohus kostjate I ja II maa- ja ringkonnakohtus kantud õigusabikulusid põhjendamatult. Kulud õigusabile ei olnud ülepaisutatud. Maakohus ületas menetluskulude hindamisel diskretsiooni piire ja tegi kaalutlusvigu. Kuna hageja tugines oma nõudes erikontrolli hinnangule, siis oli vajalik selle dokumendi sisu mõistmiseks analüüsida tõendit korduvalt koos klientidega, kasutades raamatupidamise meetodeid. Kostjate I ja II huvides oli esindajatel vajalik pidada erinevate asjaolude väljaselgitamiseks ja analüüsimiseks mitmeid nõupidamisi. Arutelud olid vajalikud, kuna tegemist oli suures osas finants- ja raamatupidamise valdkonna eriteadmisi vajava kohtuasjaga, mille puhul ei saanud eeldada, et advokaadid on piisavalt pädevad.
7.2.Maakohus vähendas põhjendamatult ka kohtuistungiteks ettevalmistamiseks kulunud aega. Kostjate ja nende esindajate vahelised arutelud, menetlusdokumentide ja lisade analüüs ja nendest kliendile kokkuvõtete tegemine ei olnud üheski ulatuses ebavajalikud. Pooled olid menetluses ebavõrdses positsioonis. Hageja varjas tõendeid ja venitas menetlust. On ebaõiglane, et kostjad peavad olulised ulatuses kandma oma menetluskulud ise.
7.3.Keerulisemates ja mahukates asjades, milles enamus tõendeid sisaldavad spetsiifilist infot, eelneb igale lausele menetlusdokumendis esindajate põhjalik ja ajamahukas töö, mida tuleb arvestada menetluskulude vajalikkuse üle otsustamisel. See ei ole hea praktika, et kohus võtab esindajate tööle tegelikult kulunud ajast oma suva järgi maha suures mahus töötunde.
8.Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

2-21-11318

9.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks vaidlustatud osas. Määruskaebus jääb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 (koosmõjus TsMS §-ga 659) järgi maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid.
11.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja ja kostja III maakohtu määrust ei vaidlustanud. Seega on maakohtu määrus TsMS § 466 lg 3 järgi jõustunud kostja III menetluskulude osas (resolutsiooni p-d 3, 4, 7 ja 8), samuti osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostjate I ja II menetluskulud osaliselt välja (resolutsiooni p-d 1, 2, 5 ja 6 osaliselt).
12.Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus esmalt, et menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses, võttes aluseks menetlusosaliste esitatud menetluskulude nimekirjad ja tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude suuruse kindlaksmääramise peamiseks kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 järgi nende vajalikkus ja põhjendatus. Seejuures on menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 18.12.2012, 3-2-1-171-12, p 13 esimene lõik).
13.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kostjate I ja II esindajate toimingute põhjendatust ja vajalikkust ning toimingutele kulunud aega hinnates diskretsioonipiire ületanud. Maakohus vähendas võrreldes kostjate I ja II menetluskulude nimekirjadega mitmetele toimingutele kulunud aega, leides, et teatud toimingutele võis menetluskulude seisukohalt põhjendatult kuluda vähem aega kui kostjad I ja II olid taotlenud. Maakohus on võtnud seisukoha kõigi kostjate I ja II menetluskulude nimekirjades toodud toimingute vajalikkuse ja neile kulunud aja põhjendatuse kohta. Maakohtu põhjendatuks peetud ajakulu on ringkonnakohtu arvates kooskõlas asja sisu ja keerukusega, samuti menetlusdokumentide sisuga, mistõttu ringkonnakohtul ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. Ringkonnakohtul ei ole alust hinnata ümber maakohtu põhjendatuks peetud lepinguliste esindajate kulusid pelgalt seetõttu, et kostjate I ja II endi hinnangul olid menetlustoimingute tegemiseks kulunud aeg põhjendatud.
14.Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust (RKTKm 14.04.2021, nr 2-19-10324, p 17 ja 21.06.2021, nr 2-17-13164, p 9). Maakohus on neid nõudeid määruse tegemisel järginud.

2-21-11318 Määrusest nähtub, et maakohus hindas kostjate I ja II lepinguliste esindajate kulude vajalikkust ja põhjendatust. Maakohus sidus toimingutele kulunud ajakulu asjaomaste toimingute ja dokumentide keerukuse, sisu ja mahuga. Maakohus lähtus menetluskulude hindamisel põhjendatult ka sellest, et tegemist oli keskmisest keerukama vaidlusega, mis õigustas mitme esindaja osavõttu. Ka keerulisemate vaidluste puhul ei saa menetlusosaline eeldada automaatselt kõikide menetluskulude väljamõistmist vastaspoolelt. Kohus peab ka sellisel juhul TsMS § 175 lg 1 kohaselt poole menetluskulusid hindama.

15.Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus kostjate I ja II määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
16.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
17.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja