Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt
Otsuse tegemise aeg ja koht
18.09.2024, Tallinn
Kohtuasja number
2-21-11318
Kohtuasi
AS LHV Pank hagi X, OÜ KL Partners ja KL Audit OÜ vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 01.04.2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
AS LHV Pank apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
432 088 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: AS LHV Pank (registrikood 10539549), lepinguline esindaja vandeadvokaat Liis Könn Kostja I: X (isikukood XXXXXXXXX) Kostja II: OÜ KL Partners (registrikood 10789201) Kostja III: KL Audit OÜ (registrikood 10250407) Kostjate I, II ja III lepingulised esindajad vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets, vandeadvokaat Madis Vinni Iseseisva nõudeta kolmas isik kostjate poolel: ERGO Insurance SE (registrikood 10017013)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta AS LHV Pank apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta Harju Maakohtu 01.04.2024 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.
3.Jätta menetlusosaliste ringkonnakohtus kantud menetluskulud AS LHV Pank kanda.
2-21-11318 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AS LHV Pank (hageja) esitas 19.07.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse X (kostja I), OÜ
KL Partners (kostja II) ja KL Audit OÜ (kostja III) vastu tekitatud kahju 400 000 eurot ja viivise kostjatelt solidaarselt väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt oli hageja kliendiks AS E-Profiil. 2013–2016 sõlmis hageja AS-iga
E-Profiil krediidilepinguid kokku 14 917 000 euro ulatuses: a) 08.05.2013 laenuleping nr LL-20130508EP ja laen 3 500 000 eurot; b) 15.06.2016 laenuleping nr LL-20160615EP ja laen 4 000 000 eurot; c) 21.06.2016 laenuleping nr LL-20160621EP ja laen 1 167 000 eurot; d) 19.12.2016 arvelduslaenu leping nr AL-20161219EP ja laen 4 750 000 eurot; e) 22.12.2016 garantiilimiidi leping nr GLM-20161219EP 1 500 000 eurot.
3.Laenude andmisel juhindus hageja mh AS E-Profiil majandusaasta aruannetest, mida alates
2011. aastast auditeeris kostja I, kes tegutseb audiitorühingus kostja II. 19.02.2018 toimus kostja II jagunemine. Kostja II (jagunev ühing) jagunes eraldumise teel, andes osa oma varast kostjale III (omandav ühing).
4.Kostja I kinnitas AS E-Profiil 2011. – 2015. a majandusaasta aruanded ühegi märkuseta.
Aruannetele lisatud vandeaudiitori arvamuses kinnitas kostja I aruannete õigusust ja vastavust raamatupidamise nõuetele, märkides, et aruanded kajastavad õigesti ja õiglaselt AS E-Profiil finantstulemusi ja rahavoogusid kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga. Üksnes 2015. a aruande kohta oli lisatud märkus, et AS E-Profiil juhtkond ei ole esitanud audiitorile laenuandja kinnitust pikaajalise laenukohustusena kajastatud 6 016 000 euro suuruse laenulepingu tingimuste rikkumise või täitmise kohta, mistõttu ei olnud audiitoril võimalik hinnata, kas laenukohustuse kajastamine pikaajalise kohustusena oli põhjendatud.
5.18.01.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-18068 kuulutati välja AS E-Profiil pankrot.
AS E-Profiil pankrotimenetluses tunnustati hageja nõuet 16 246 819,47 euro ulatuses. AS EProfiil ei ole hagejale laenulepingutest tulenevaid võlgnevusi tagastanud. Hagi esitamise seisuga on eelnimetatud laenulepingutest tulenev võlgnevus kokku 6 746 135,09 eurot.
2-21-11318
6.15.05.2018 algatas audiitortegevuse järelevalve nõukogu (AJN) kostja I ja kostja II suhtes
distsiplinaarmenetluse seoses kutsestandardite nõuete täitmatajätmisega AS E-Profiil majandusaasta aruannete auditeerimisel. 06.11.2018 tuvastas AJN kostjate I ja II tegevuses distsiplinaarsüüteo ja määras kostjale II noomituse. 15.11.2019 tegi Tallinna Halduskohus haldusasjas nr 3-18-2300 otsuse, millega jättis kostjate I ja II kaebused AJN 06.11.2018 otsuse peale rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 11.12.2020 otsusega kostjate I ja II apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu otsus on jõustunud.
7.05.10.2018 valmis AS E-Profiil pankrotimenetluse raames Rödl & Partnerid Audit OÜ
(Rödl & Partnerid) erikontrolli aruanne, millest ilmnes, et AS E-Profiil majandusaasta aruanded ei kajasta äriühingu finantsseisundit õigesti ning need ei ole kooskõlas hea raamatupidamistavaga. Erikontroll järeldas, et juba 2013. aastal oli AS E-Profiil makseraskustes ning püsiv maksejõuetus oli välja kujunenud hiljemalt 31.12.2015, kuid need asjaolud ei peegeldunud majandusaasta aruannetes.
8.29.10.2018 esitas hageja kuriteokaebuse AS E-Profiil endiste juhatuse liikmete, finantsjuhi,
pearaamatupidaja ning kostja I ja kostja II suhtes. Hageja heitis kostjatele kuriteokaebuses ette teadvalt ebaõige arvamuse koostamist AS E-Profiil majandusaasta aruannete auditeerimisel. 08.11.2018 algatas Põhja Ringkonnaprokuratuur kriminaalmenetluse. Kostjatele süüdistust ei esitatud. 04.04.2019 esitas hageja kriminaalasjas tsiviilhagi solidaarselt kostjate I ja II ning endiste juhatuse liikmete, finantsjuhi ja pearaamatupidaja vastu. 19.02.2021 esitas hageja tsiviilhagi täienduse, milles vähendas esialgselt esitatud nõuet 6 746 135,09 euroni. 17.05.2021 määrusega kriminaalasjas nr 1-21-1723 jättis Harju Maakohus kostjad I ja II tsiviilkostjatena kaasamata. Tsiviilhagi esitamine kriminaalmenetluses peatas kostjate suhtes nõude aegumise.
9.09.06.2023 Harju Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-21-1723 mõisteti AS E-Profiil
juhatuse liige Y süüdi raamatupidamise kohustuse rikkumises (karistusseadustiku, KarS, § 3811), kelmuses (KarS § 209) ja omastamises (KarS § 201). Otsusega rahuldati hageja tsiviilhagi Y suhtes ja mõisteti viimaselt hageja kasuks välja 6 746 135,09 eurot.
10.Hagiavalduses nõudis hageja kostjatelt solidaarselt kahju hüvitamist. Hageja leidis, et
kostjad vastutavad esiteks võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja § 1048 alusel; teiseks VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja KarS § 379 alusel; kolmandaks VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel ning neljandaks audiitortegevuse seaduse (AudS) § 62 lg 1 alusel.
11.Hageja nõue tugines järgmisele.
a) AS E-Profiil majandusaasta aruanded olid ebaõiged ega kajastanud ühingu tegelikku finantsseisu. Kostjad I ja II rikkusid AS E-Profiil majandusaasta aruandeid auditeerides oma kohustusi ega avastanud majandusaasta aruannetes esinevaid väärkajastusi. Seda tõendavad AJN otsus, mille halduskohtud jätsid jõusse, samuti Rödl & Partnerid erikontrolli 05.10.2018 aruanne ja selle koostanud vandeaudiitor Q ütlused ning kriminaalasjas nr 1-21-1723 tehtud otsus. b) Hagejale tekkis kostjate rikkumise tõttu kahju, sest hageja tugines AS-ile E-Profiil laenu andes auditeeritud majandusaasta aruannetes avaldatud infole. c) Hagejale tekkinud kahju suurus on 6 746 135,09 eurot, s.o hagejale AS E-Profiil poolt tagastamata laenude kogusumma pärast kõikide tagatiste realiseerimist. Hageja nõudis kostjalt solidaarselt kahju hüvitamist 400 000 euro ulatuses. Hageja leidis, et ta ei pea
2-21-11318 valima välja ühte konkreetset laenulepingut, vaid piisab sellest, kui kohus tuvastab, et hagejale on tekkinud kahju vähemalt 400 000 euro ulatuses. Hageja märkis 29.11.2021 menetlusdokumendis, et kui kohus peaks leidma, et hageja peab nimetama konkreetse laenulepingu, millest tekkinud kahju hüvitamist ta kostjatelt nõuab ning hageja ei saa tugineda kumulatiivsele kogukahjule, on tema nõuded alternatiivselt järgmised: 1) esiteks, mõista välja 2016. a juuni lepingute alusel tekkinud kahju, mis tekkis 2012. – 2014. a majandusaasta aruannetele tuginemisest; 2) kui kohus leiab, et esimest nõuet ei saa rahuldada, siis mõista välja 2016. a detsembri lepingute alusel tekkinud kahju, mis tekkis 2012. – 2015. a aruandele tuginemisest; 3) kolmandaks, mõista välja 2013. a lepingu alusel tekkinud kahju, mis tekkis 2011. a aruandele tuginemisest. Hageja taotles ka viivise väljamõistmist alates hagi esitamisest.
12.Hageja leidis, et tema nõue on esitatud tähtaegselt ega ole aegunud. Hageja sai
rikkumisest teada Rödl & Partnerid 05.10.2018 erikontrolli aruandest (tsiviilseadustiku üldosa seadus, TsÜS, § 150 lg 1). Nõuded ei ole aegunud AudS § 62 lg 4 alusel, kuna see säte ei kuulu kohaldamisele. Igal juhul oli aegumine peatunud alates 04.04.2019 tsiviilhagi esitamisest kuni Harju Maakohtu 17.05.2021 määruse kriminaalasjas nr 1-21-1723 jõustumiseni 01.06.2021 (TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 4).
13.Kostjad I ja II vastutavad solidaarselt VÕS § 1054 lg 1 ja AudS § 7 lg 1 alusel. Kostja III
vastutab solidaarselt kostjaga II äriseadustiku (ÄS) § 477 lg 1 alusel.
14.Menetluskulud palus hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.
Kostjate vastuväited
15.Kostjad I, II ja III palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.
16.Kostjad I ja II esitasid maakohtus ühised vastuväited.
16.1.Hageja ei ole tõendanud kogukahju 6 746 135,09 euro kujunemist. Hageja tugineb vaid tema enda koostatud dokumentidele, kuid ei ole tõendanud laenude andmist, tagasimaksete suurust, tagatiste realiseerimisest tulenevaid laekumisi ega muud kahju suuruse kujunemise tõendamiseks eelduslikku.
16.2.Hageja ei ole sidunud hagis nõutavat 400 000 euro suurust summat iga AS-iga E-Profiil sõlmitud konkreetse laenulepinguga. Hageja oleks pidanud iga kostja I auditeeritud majandusaasta aruande puhul tõendama, milles seisneb kostjate rikkumine, milline kahju on hagejal tekkinud seonduvalt konkreetse laenulepinguga ning näitama ära põhjusliku seose rikkumise ja kahju vahel. Hageja ei ole seda teinud.
16.3.Hageja esitatud Rödl & Partnerid erikontrolli aruanne ei ole usaldusväärne ega asjakohane ning see ei tõenda kostjate I ja II tegevuse õigusvastasust. Muu hulgas ei hinnata selles kostjate tegevust audiitorina ega nende kohustuste rikkumist auditeerimisel. Samuti ei saa selles hinnatud 2016. ja 2017. a majandusaasta aruanded olla relevantsed, kuna kostjad neid ei auditeerinud. Rödl & Partnerid erikontrolli läbi viinud Q kasutas AS E-Profiil tegelike kulude leidmiseks muid algandmeid, kui olid kättesaadavaks tehtud kostjatele. Lisaks on kohtu määratud ekspert MK asunud seisukohale, et Rödl & Partnerid aruandes tehtud järeldused ei ole kontrollitavad. Ekspert tuvastas Rödl & Partnerid aruandes olulise vea bilansivälise konto andmete kajastamisel. Viga kinnitab ka Raamatupidamise Toimkonna
2-21-11318 vastus selgitustaotlusele. Valmidusastme meetodit on erikontrolli aruandes rakendatud samamoodi, kui seda tegi AS E-Profiil juhatus.
16.4.Kostjate I ja II hinnangul ei tõenda AJN otsus ega seonduvad halduskohtu otsused kostjate rikkumist ega vastutust väidetavalt ebaõige arvamuse eest. AJN otsusega ei ole tuvastatud väärkajastuste esinemist AS E-Profiil 2015. a majandusaasta aruandes. See-eest viis AJN kostjate I ja II juures 2015 – 2016. aastal läbi audiitortegevuse kvaliteedikontrolli, mille raames kontrolliti ka AS E-Profiil auditi teostamist. Leiti, et kõiki standardite nõudeid on järgitud ega tehtud mistahes märkusi. Kostjad ei korraldanud AS E-Profiil raamatupidamist, ei esitanud laenutaotlusi ega esitanud ega koostanud laenutaotluste menetlemisel hagejale esitatud andmeid, vaid teostasid üksnes neile esitatud valitud andmete põhjal kontrolli.
16.5.Kriminaalmenetlus toimus juhatuse liikmete suhtes (KarS § 3811 lg 2 – raamatupidamise kohustuse rikkumine, § 209 lg 2 p-d 1, 3 ja 4 – kelmus), mitte KarS § 379 (audiitor- ja erikontrolli tulemuste esitamata jätmine ja ebaõige esitamine) alusel. 17.05.2021 määrusega kriminaalasjas nr 1-21-1723 jäeti kostjad I ja II tsiviilkostjatena kaasamata, kuna kohtu hinnangul ei olnud võimalik ühestki seadusest tuletada, et mittesüüdistatavast vandeaudiitoril saaks tekkida varaline vastutus süüdistuse esemeks olevate tegudega põhjustatud kahju eest.
16.6.Põhjendamata ja tõendamata on põhjuslik seos väidetud rikkumise ja väidetava kahju vahel. Hageja ei ole tõendanud, et tema laenuotsuste aluseks olid kostja I auditeeritud aruanded. Muu hulgas ei kattu laenude andmise ajad auditeerimise aegadega. Hageja väljastas laene muudele andmetele tuginedes. 2015. a aruandele esitas kostja I ka märkuse.
16.7.Kahju on tekkinud hagejast endast tulenevatel asjaoludel, kuna hageja ei täitnud laenude andmisel hoolsuskohustust, samuti on hageja loobunud erinevatest laenutagatistest või ei ole neid kohaselt realiseerinud.
16.8.Kostjad I ja II olid seisukohal, et asjas kohaldub AudS § 62, millest tuleneb nii vastutuse piirmäär (lg 2) kui ka aegumise eritähtaeg (lg 4). Kuna AudS § 62 lg 4 kohaselt aegub nõue vandeaudiitori ja audiitorettevõtja vastu 5 aasta möödumisel vandeaudiitori aruande kuupäevast arvates ja käesolevas asjas esitati hagi kohtusse 19.07.2021, siis ei ole aegunud üksnes AS E-Profiil 2015. majandusaasta aruande auditeerimisest tulenev nõue, kuna 2015. a aruanne auditeeriti 02.12.2016. Aegunud on nõuded, mis seonduvad 2011. – 2014. a majandusaasta aruannete auditeerimisega. Kostjad vaidlesid vastu hageja väitele, et aegumine oli kriminaalmenetluse tõttu peatunud. Kuna esitatud tsiviilhagi ei olnud piisavalt seotud kriminaalmenetluse esemega, ei kohaldu TsÜS § 160. Igal juhul oleks kostjate vastutus piiratud kümnekordse kliendilepingu tasuga. AS E-Profiil 2015. a majandusaasta aruande auditeerimise tasu oli 4640 eurot (ilma käibemaksuta), seega kümnekordne summa oleks 46 400 eurot.
17.Kostja III leidis, et hageja nõue on tema suhtes TsÜS § 150 lg 1 alusel tervikuna
aegunud.
17.1.Hagi on esitatud kohtule 19.07.2021, kuid hageja pidi väidetavast rikkumisest teadlik olema alternatiivselt järgmistel kuupäevadel: (i) 08.08.2017, kui valmis Grant Thornton Baltic OÜ erikontrolli aruanne AS E-Profiil saneerimismenetluse läbiviimiseks. Selles leiti mh, et 2015. a majandusaasta aruandes ei olnud valmidusastme meetodi kajastamine õiglane; (ii) 06.10.2017, millal hageja ütles võlgnevuse tõttu üles kõik AS-iga E-Profiil sõlmitud laenulepingud ja nõuded muutusid sissenõutavaks; (iii) 27.10.2017, kui hageja jurist kinnistas,
2-21-11318 et Grant Thornton Baltic OÜ erikontrolli aruande kohaselt ei olnud majandusaasta aruannetes müügitulu kajastamisel lähtutud Eesti heast raamatupidamise tavast, vaid juhatuse teadlikest eksitavatest hinnangutest; (iv) või kõige hiljem 18.01.2018, kui kuulutati välja AS E-Profiil pankrot.
17.2.Kostja III hinnangul ei ole kostjate rikkumine tõendatud. 2011. – 2014. a majandusaasta aruannete puhul ei ole hageja üldse selgitanud, milles rikkumised seisnesid. Väidetavaid 2015. a majandusaasta aruande auditeerimisel tehtud vigu ei tõenda AJN otsus, halduskohtute otsused ega muud tõendid ega väited. Rödl & Partnerid erikontrolli aruanne ei tõenda kostjate rikkumisi, mis saanuks tekitada hagejale kahju.
17.3.Hageja ei ole tõendanud talle tekkinud kahju. Kahjuarvestus ei ole arusaadav.
17.4.Hageja on ise endale kahju tekitanud, kuna ei ole laenude andmisel täitnud hoolsuskohustust ning on loobunud laenulepingute tagatistest ja/või jätnud need realiseerimata. Hageja andis AS-ile E-Profiil laenu hoolimata sellest, et 2016. a krediidilepingute sõlmimise ajaks oli AS-l E-Profiil maksuvõlg; registrites esinesid maksehäired; hageja ise oli laenulepingute täitmiseks andnud juba korduvalt ettevõttele maksepuhkust; hageja oli kehtestanud AS-ile E-Profiil kohustuse esitada iga kuu 25. kuupäevaks kasumiaruanne, bilanss ning ülevaade laenusaaja tellimuste portfellist ja laenusaaja võlgnevustest tarnijate ees; hageja pidas vajalikuks, et AS E-Profiil saaks maksepuhkust ka kõigist teistest krediidiasutustest; kolmanda laenulepinguga (21.06.2016) andis hageja AS-ile E-Profiil laenu käibevahendite finantseerimiseks, järelikult pidi isikul neid nappima; arvelduslaenulepinguga (19.12.2016) refinantseeriti varasemaid kohustusi hageja ees, mida isik järelikult tähtaegselt täita ei suutnud.
17.5.Igal juhul puudub kahju ja kostjate tegevuse vahel põhjuslik seos. Hageja ei ole tõendanud, et laenuotsuste aluseks oleksid olnud (üksnes) auditeeritud majandusaasta aruanded. Lisaks ei klapi auditeerimise ajad laenude andmise aegadega, mistõttu on selge, et laenude andmisel on toetutud ka muudele andmetele.
17.6.Kostjal III puudub solidaarvastutus kostjaga I. Maakohtu otsus ja põhjendused
18.Harju Maakohtu 01.04.2024 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja
kanda.
19.Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle:
1) hageja sõlmis aastatel 2013 kuni 2016 AS-iga E-Profiil erinevaid laenulepinguid; 2) kostja I auditeeris AS E-Profiil majandusaasta aruandeid aastatel 2011 kuni 2015; 3) kostja I tegutses kostja II kaudu; 4) 18.01.2018 kuulutati tsiviilasjas nr 2-17-18068 välja AS E-Profiil pankrot; 5) AS E-Profiil ei täitnud hageja ees laenulepingutest tulenevaid kohustusi; 6) hageja nõuet tunnustati AS E-Profiil pankrotimenetluses 16 246 819,47 euro ulatuses; 7) 19.02.2018 toimus kostja II jagunemine, mille tulemusena andis kostja II osa oma varast üle kostjale III; 8) kostjate I ja II suhtes toimus audiitortegevuse järelevalve nõukogu distsiplinaarmenetlus.
2-21-11318
20.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjad peavad solidaarselt hüvitama hagejale 400 000
eurot ja viivise, sest kostja I rikkus oma kohustusi AS E-Profiil majandusaasta aruannete auditeerimisel. Hageja väitel tugines ta laenude andmisel auditeeritud majandusaasta aruannetele, kuid pankrotimenetluse raames koostatud erikontrolli aruandest selgus, et majandusaasta aruanded sisaldasid ebaõigeid andmeid. Kui hageja oleks teadnud tegelikke andmeid, ei oleks ta AS-iga E-Profiil laenulepinguid sõlminud. Hageja kahjuks on laenulepingute alusel tasumata jäänud summa, mis on oluliselt suurem kui hagiavalduses nõutu. Hageja nõude rahuldamise eeldusena tuli hagejal välja tuua ja tõendada, millist õigusnormi on kostjad rikkunud, ning põhjendada, kuidas vastav õigusnorm pidi kaitsma hagejat talle tekkinud kahju eest. Samuti tuli hagejal põhistada ja tõendada kahju ning põhjusliku seose olemasolu kahju ja kostjatele etteheidetava teo vahel. Hagejatel tuli põhistada kostjatel süü olemasolu ning kostjatel tuli omakorda tõendada süü puudumist. Eeltoodust lähtudes tuleb kohtul hinnata, kas hageja nõude rahuldamise eeldused on täidetud. Kuna kostjad väitsid, et hageja nõue on vähemalt osaliselt aegunud, nõue ületab seaduses sätestatud piirmäärasid ning kõik kolm kostjat ei vastuta hageja ees ühtviisi solidaarselt, siis hindab kohus esmalt nende väidete põhjendatust. Nõude aegumine, nõude piirmäär ja kostjate solidaarne vastutus
21.Maakohus nõustus, et nõuded on osaliselt aegunud.
21.1.Kostjad I ja II leidsid, et hageja nõue on AudS § 62 lg 4 alusel vähemalt osaliselt aegunud. Hageja esitas hagi 19.07.2021 ning - 2011. a aruanne auditeeriti 23.08.2012, seega nõue aegus 23.08.2017; - 2012. a aruanne auditeeriti 13.09.2013, seega nõue aegus 13.09.2018; - 2013. a aruanne auditeeriti 18.07.2014, seega nõue aegus 18.07.2019; - 2014. a aruanne auditeeriti 30.06.2015, seega nõue aegus 30.06.2020. - 2015. a aruanne auditeeriti 02.12.2016, seega see nõue oleks aegunud 02.12.2021. Kostjad leidsid, et kriminaalasjas esitatud hagi aegumist ei peatanud.
21.2.Kostja III väitis, et kuna tema vastu ei ole tsiviilhagi esitatud, siis tema vastu esitatud nõue on TsÜS § 150 lg 1 järgi tervikuna aegunud. Hageja pidi väidetavast kahjust teada saama kõige hiljem 18.01.2018, mil kohus kuulutas välja AS E-Profiil pankroti.
21.3.Hageja väitis, et ta sai kahju õigusvastasest tekitamisest teada 05.10.2018, mil valmis Rödl & Partnerid erikontrolli aruanne. Lisaks oli aegumine peatunud 04.04.2019 kriminaalmenetluses kostjate I ja II vastu tsiviilhagi esitamisest kuni 17.05.2021 Harju Maakohtu määruseni, millega jäeti kostjad kriminaalasjas nr 1-21-1723 tsiviilkostjatena kaasamata ja tsiviilhagi läbi vaatamata. Hageja ei nõustu, et AudS § 62 lg 4 oleks aegumise suhtes erinorm. Deliktilise nõude aegumisele kohaldub TsÜS § 150 lg 1.
21.4.Maakohus asus seisukohale, et hageja nõue on osaliselt aegunud. TsÜS § 150 lg 1 sätestab üldnormina, et kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. AudS § 62 lg 1 näeb ette, et audiitorettevõtja kannab varalist vastutust kliendile või kolmandale isikule audiitorteenuse osutamisega süüliselt tekitatud otsese varalise kahju eest. AudS § 62 lg 4 näeb ette, et kui audiitorettevõtja või vandeaudiitor ei rikkunud oma kohustusi tahtlikult, on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuete aegumistähtaeg viis aastat vandeaudiitori aruande kuupäevast arvates. Kohus leiab, et AudS § 62 lg 4 on aegumise osas erinorm võrreldes TsÜS § 150 lg-ga 1. AudS § 62 kohaldub audiitori vastutuse osas nii lepinguliste kui ka lepinguväliste nõuete puhul, sest audiitori kliendiks mitteolevale
2-21-11318 isikule saab audiitor kahju tekitada vaid lepinguvälisel ehk üldjuhul deliktilisel alusel. AudS § 62 lg 4 näeb erinevalt TsÜS § 150 lg-st 1 ette pikema aegumistähtaja, mis on sõltumata audiitori süüst viis aastat alates aruande kuupäevast alates, kuid seob aegumistähtaja alguse aruande kuupäevaga.
21.5.Seega lähtudes AudS § 62 lg-st 4, on kostjate suhtes igal juhul aegunud see osa hageja nõudest, mis on seotud 2011. a kuni 2014. a auditeeritud aruannetega. Üksnes see osa hageja nõudest, mis oli seotud 2015. aasta aruandega, ei ole enne hagi esitamist aegunud, sest hagi esitati kohtusse 19.07.2021.
22.Maakohus nõustus kostjatega, et tsiviilhagi esitamine kriminaalasjas ei peatanud hagi
aegumist.
22.1.Esiteks nõustus kohus kostja III väitega, et kuna tema suhtes ei ole hageja tsiviilhagi esitatud, ei saanud aegumine tema suhtes peatuda.
22.2.Mis puudutab kostjaid I ja II, siis esitas hageja 04.04.2019 kriminaalasjas tsiviilhagi, milles palus kahju muu hulgas välja mõista Xlt ja OÜ-lt KL Partners. 19.02.2021 esitas hageja tsiviilhagi täienduse, milles palus kostjatelt välja mõista solidaarselt koos ettevõtte juhatuse liikmetega 6 746 135,09 eurot. Kostjate vastu esitatud nõude osas ei heitnud hageja kostjatele ette ühegi kuriteo toimepanekut ning etteheited seoses aruannete kinnitamisega olid üldsõnalised. Harju Maakohus jättis 17.05.2021 kriminaalasjas nr 1-21-1723 tehtud määrusega rahuldamata hageja taotluse kaasata kostjad I ja II kriminaalasja menetlusse tsiviilkostjatena. Kohus leidis, et kostjaid ei ole võimalik kaasata, sest nõude aluseks olevad asjaolud ei lange olulises osas kokku süüdistuse asjaoludega. Kohtu hinnangul ei olnud võimalik ühestki seadusest tuletada, et mittesüüdistataval vandeaudiitoril saaks tekkida seaduse alusel varaline vastutus süüdistuse esemeks olevate tegudega põhjustatud kahju eest, sest kannatanule kelmusega tekitatud deliktilise kahju eest ei saa seadusest tuleneva lepingu alusel vastutada kolmas isik. Lisaks leidis kohus kriminaalasjas, et kostjate I ja II vastutuse aluseks ei saaks olla VÕS § 1045 lg 1 p 7 olukorras, kus Xle ei ole esitatud süüdistust KarS § 379 järgi. Seetõttu ei ole KarS § 379 kaitsenormi rikkumisena võimalik hiljem tuvastada. Kohus osundas ühtlasi, et vandeaudiitori auditeeritud majandusaasta aruanded olid ainult üheks panga kui kannatanu eksimust mõjutada võivatest asjaoludest.
22.3.Käesolevas tsiviilasjas viitas maakohus Riigikohtu praktikale, kus on leitud, et selleks, et tsiviilhagi esitamine kriminaalmenetluses peataks TsÜS § 160 lg 2 p 4 alusel nõude aegumise, on oluline, et hagiavaldus võimaldaks ühemõtteliselt kindlaks määrata tsiviilhagis esitatud nõude adressaadi (RKKKo kriminaalasjas nr 3-1-1-106-12, p-d 43-47, RK TKo 3-21-7-16, p 17). Seejuures on kriminaalmenetluses lubatav ja seega ka TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 4 kohaselt aegumist peatav vaid selline tsiviilhagi, milles esitataval kannatanu nõudel süüdistatava või tsiviilkostja vastu on piisav seos kriminaalmenetluse esemega. Kriminaalmenetluses on võimalik esitada üksnes selline tsiviilhagi, mille aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad olulises osas süüdistuse aluseks olevate faktiliste asjaoludega. Menetletava kuriteo koosseisulistele tunnustele vastavad faktilised asjaolud peavad moodustama tsiviilhagi aluse raskuspunkti. Kuna hageja tsiviilhagi kriminaalasjas ei olnud seotud kriminaalmenetluse esemega ning ühelegi kostjale kriminaalasjas süüdistust ei esitatud, ei peatanud hageja tsiviilhagi üheski osas nõude aegumist.
22.4.Kuna maakohus kohaldas aegumise suhtes erinormiks olevat AudS § 62 lg-t 4, ei hinnanud kohus kostja III esitatud väiteid ega tõendeid, mis olid seotud sellega, millal hageja
2-21-11318 sai või pidi teada saama kahjust ja selle õigusvastasest tekitamisest. Kohus märkis, et saab edasi sisuliselt hinnata vaid seda, kas või millised tagajärjed tulenesid hagejale AS E-Profiil 2015. aasta majandusaasta aruande auditeerimisest tulenevalt.
23.Edasi tõi maakohus välja, et AudS § 62 lg 2 sätestab, et AudS § 62 lg 1 alusel on isikute
vastutuse ülempiir kümnekordne kliendilepingu tasu, milles lepiti kokku kliendilepingus, millega seoses kahju tekitati. Raskest hooletusest tuleneva või tahtliku rikkumise korral ülempiiri ei kohaldata. Maakohtu hinnangul ei seo säte vastutuse piiri sellega, kas nõude esitab audiitori vastu lepingulisel alusel klient või kolmas isik. Ülempiir ei kehti vaid siis, kui mõni kostjatest on rikkumise toime pannud tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Seda, kas kostjad I või II on rikkumise toime pannud tahtlikult või raske hooletuse tõttu, hindab kohus täiendavalt, kuid igal juhul kohaldub vastuse ülempiir kostja III suhtes.
24.Kostjate solidaarse vastutuse kohta märkis maakohus, et kostjad I ja II vastustavad hageja
ees solidaarselt (AudS § 7 lg 1, VÕS § 1054 lg 1) ning kostjad II ja III vastutavad hageja ees solidaarselt (ÄS § 447 lg 1). Kostjate I ja III solidaarvastutuse kohaldamise aluseid ei ole hageja välja toonud ega tõendanud. Kostjatele ette heidetav rikkumine ja süü
25.Järgnevalt hindas maakohus, kas kostjad I ja II on oma kohustusi rikkunud ning kas nad
on rikkunud kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu.
25.1.Hageja väitis, et kostjate rikkumist tõendavad AS E-Profiil pankrotimenetluses valminud Rödl & Partnerid erikontrolli aruanne ja AJN 06.11.2018 otsus, milles tuvastati kostjate I ja II distsiplinaarsüütegu seoses AS E-Profiil 2015. a majandusaasta aruande auditeerimisega. Erikontroll tuvastas, et aruande koostamisel ei järgitud Raamatupidamise toimkonna juhendis RTJ 10 „Tulu kajastamine“ sätestatud valmidusastme meetodi nõudeid. Eeltoodud tõendid kogumis tõendavad, et kostja I auditeeris aruandeid süsteemselt valesti ja rikkus AJN otsuses märgitud standardeid. AJN tuvastas, et kostja I tegutses raskelt hooletult. Alternatiivselt on vastutab kostja I VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja KarS § 379 lg 1 alusel.
25.2.Kostjad viitasid, et AJN otsuse järgi sai distsiplinaarkorras noomituse vaid kostja II, kostja I suhtes otsustust ei tehtud. AJN otsuses tuvastatud rikkumised puudutasid audiitorettevõtja sisemist töökorraldust ehk dokumenteerimist ning otsuses ei tuvastatud väärkajastusi AS E-Profiil 2015. aasta aruandes. Erikontrolli aruandes ei tuvastatud puudusi audiitori töös. Erikontrolli aruandest ei saa järeldada, et kostja I auditeeris majandusaasta aruandeid süsteemselt valesti. Süüdistust KarS § 379 alusel ei ole kostjatele esitatud. Lisaks ei nõustunud kostjad sellega, millistele järeldustele jõudis erikontrolli aruande koostaja, kes arvestas ebaõigesti tegelike kulude hulka eelarvelisi kulusid.
26.Maakohus asus seisukohale, et hageja esile toodud asjaolud võimaldavad koostoimes VÕS
§ 1045 lg 1 p 7 ja § 1048 kohaldamist. Tegu ei ole alternatiivsete õiguslike alustega, vaid nende õigusnormidega, mida hageja viidatud faktiliste asjaolude esinemine kohaldada võimaldab. VÕS § 1045 lg 1 p 7 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. VÕS § 1045 lg 3 näeb seejuures ette, et seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine ei ole õigusevastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaldamise eeldusena tuli hagejal seega välja tuua, et tema viidanud õigusnormide järgimise korral oleks audiitori arvamus kaitsnud
2-21-11318 teda kahju tekkimise ehk sellise olukorra eest, kus laenusaaja laenulepingust tulenevaid kohustusi täita ei suuda (RKTKo 2-20-1836, p 14). VÕS § 1048 näeb ette, et teisele isikule varalises küsimuses ebaõiget teavet või ebaõige arvamuse andnud või teabe või arvamuse, vaatamata uutele teadmistele, parandamata jätnud asjatundja käitumine loetakse õigusvastaseks, kui kahju tekitajale kuulub tema kutsealase tegevuse tõttu eriline usaldusseisund ja teabe või arvamuse saaja võis sellele usaldusele tugineda (vt ka RKTKo 32-1-68-15, p 13). VÕS § 1050 lg 1 sätestab, et kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Seega tuli kostjatel juhul, kui nende rikkumine leiab tõendamist, vastutusest täielikuks vabanemiseks tõendada süü puudumist.
27.Hageja tugines KarS § 379 lg-le 1, kuid see säte ei kohaldu juhul, kui audiitor on ekslikult
auditeerimise käigus jätnud tähelepanuta asjaolud, mida ta oleks võinud tähele panna, või kui ta on jätnud järgimata kehtivatest standarditest tulenevad dokumenteerimise nõuded, mille järgimise korral oleks ta võinud tähele panna talle esitatud andmete ekslikkust. KarS § 379 lg 1 kohaldub juhul, kui audiitorile on kontrollimise raames olulised asjaolud teatavaks saanud, kuid audiitor jätab need tahtlikult aruandes esitamata või esitab asjaolusid tahtlikult ebaõigesti. Seda ei ole hageja käesolevas menetluses väitnud ega tõendanud. KarS § 379 lg-s 1 toodud teo toimepanekut ei tuvastatud ka kriminaalmenetluses. Seega on hageja viide KarS § 379 lg-le 1 asjakohatu.
28.Küll saab kohus hageja esile toodud asjaolude ning esitatud tõendite pinnalt hinnata, kas
kostjad I ja II rikkusid AS E-Profiil 2015. a aruande auditeerimisel seadusest tulenevaid või seaduse alusel kehtivaid nõudeid ning kas neid nõudeid rikuti süüliselt. Maakohus viitas AudS § 45 lg-le 1, § 46 lg-le 1, § 50 lg-tele 1, 2 ja 3, § 54 lg-le 1 ning r ahandusministri 03.03.2010 määrusega nr 12 kehtestatud auditeerimiseeskirja § 3 lg-le 2 ja § 5 lg-le 1.
29.Edasi tõi maakohus välja, kuidas ta hindab kohtule esitatud tõenditele tuginedes kostjate
väidetavaid rikkumisi ja nende põhjuslikku seost hagejale väidetavalt tekkinud kahjuga.
29.1.Maakohus märkis, et puudub vaidlus, et kostja I auditeeris AS E-Profiil 2015. a majandusaasta aruannet 02.12.2016. Asjaomane aruanne oli esitatud koos märkusega. Kostja märkuse kohaselt oli bilansis seisuga 31.12.2015 pikaajaliste kohustuste koosseisus kirjel „Laenukohustused“ kajastatud pikaajalised laenukohustused 6 016 000 eurot. Audiitor märkis, et tal puudub info, kas selline kajastamine on põhjendatud ning kas lepingutes sisalduvad tingimused, mis annavad laenuandjale õiguse laen erakorraliselt tagasi kutsuda. Samuti juhtis kostja I tähelepanu, et ettevõtte käibekapital oli seisuga 31.12.2015 negatiivne 3 204 000 euro suuruses summas. Seega oli kostja I teostanud talle esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks kontrollprotseduure ning tuvastanud asjaolud, mida ta pidas vajalikuks aruandes välja tuua.
29.2.06.11.2018 AJN otsusega lõpetati kostjate I ja II suhtes alustatud distsiplinaarmenetlus, kuid loeti tuvastatuks distsiplinaarsüütegu ning karistati kostjat II noomitusega. Kostjat II karistati seetõttu, et kostja I tegutses antud ettevõtte kaudu.
29.2.1.Otsuse kohaselt tuvastati distsiplinaarsüütegu AS E-Profiil 2015. aasta aruande auditeerimisel, mis seisnes kutsestandardite nõuete mittejärgimises. Otsuse järgi rikuti standardit ISA (EE)210-6, standardit ISA (EE)540-08, standardeid ISA(EE)450-5 ja ISA(EE)450-8 ja standardit ISA(EE)450-11. Eeltoodust tulenevalt tuvastas AJN kostja I süülise eksimuse, mis seisnes kulude hindamise ehk valmidusastme meetodi ebaõiges hindamises ja seeläbi oma tegevuse ebapiisavas dokumenteerimises ning ebapiisavas
2-21-11318 kontrollimises. Kuna audiitor selles osas eksis, rikkus ta ka teisi standardeid, kuna ta ei arutanud küsimust juhtkonnaga, ei hinnanud vea olulisust ega palunud viga parandada. Ekslik on hageja järeldus, et kuna AJN otsuses on viidatud mitmetele erinevatele standarditele, tuvastati seeläbi mitmeid erinevaid rikkumisi. Kõik otsuses viidatud standardid reguleerivad audiitorettevõtte tegevuse sisemist dokumenteerimist ja selliste kontrollprotseduuride läbiviimist, mille eesmärk on vähendada võimalikke riske.
29.2.2.Tallinna Halduskohtu 15.11.2019 otsusega haldusasjas nr 3-18-2300 jäeti rahuldamata kostjate I ja II kaebused AJN otsusele. Kohus märkis mh, et AJN-l ei olnud otsuse tegemisel kaalutluseks väärkajastamise suurus, vaid kohalduvate normide järgimata jätmine. AJN ei vii uuesti läbi kliendi juures auditit, vaid selgitab välja, kas vandeaudiitor on auditi läbi viinud nõuetele vastavalt. Tallinna Ringkonnakohus jättis samas asjas esitatud kostjate I ja II apellatsioonkaebuse rahuldamata.
29.2.3.Eelnevast tulenes maakohtu hinnangul, et AJN otsusega ei tuvastatud AS E-Profiil raamatupidamise andmetes väärkajastuste olemasolu ning halduskohtul puudusid tõendid, et jõuda rikkumise osas teistsugusele järeldusele.
29.3.Rödl & Partnerid vandeaudiitor Q koostas AS E-Profiil panktorihalduri tellimusel 05.10.2018 erikontrolli aruande. Aruandes leiti, et AS E-Profiil raamatupidamisaruannete koostamisel ei järgitud RTJ 10 „Tulu kajastamise“ juhendis sätestatud valmidusastme meetodi nõudeid tulu kajastamisel teenuste osutamisel. Selle tulemusena olid alates 2013. a-st tulud ja varad ülehinnatud ning kohustused alahinnatud. Seisuga 31.12.2016 olid lühiajalised kohustused alahinnatud ja pikaajalised kohustused ülehinnatud 10 508 797 euro võrra. Erikontrolli koostaja leidis, et ettevõte oli püsivalt maksejõuetu vähemalt alates 31.12.2015. Erikontrolli aruandes ei hinnatud audiitori tegevust, kuid leiti, et aruannetes kajastati ebaõigesti müügitulu ning viga oli põhjustatud juhtkonna hinnangu mittevastavusest tegelikule olukorrale. Samuti oleks tulnud hagejalt saadud laenu kajastada aruandes lühiajalise kohustusena. Erikontrolli aruandes leiti, et kolm hageja antud laenu anti pärast püsiva maksejõuetuse tekkimist. Valmidusastme meetodi osas leidis erikontrolli aruande koostaja, et arvesse tuli võtta kõik aruandeaastal projektidega seotud kulud.
29.4.Kriminaalasjas kohtueelses menetluses antud ütlustes kinnistas Q tunnistajana, et andmeid esitas talle pankrotihaldur või tema esindajad. Samuti toimusid mõned kohtumised, kus osalesid hageja esindajad. Selgitusi küsis Q ainult pankrotihaldurilt. Q ja kostja X vahelistest e-kirjadest nähtub, et kostja oli valmis kohtuma, kuid Q seda ei soovinud. Ka Harju Maakohtu istungil kriminaalasjas nr 1-21-1723 kinnitas Q tunnistajana, et erikontrolli tellis pankrotihaldur, kes kas ise või läbi tema määratud isikute esitasid elektroonilised materjalid. Juhatuse liikmetega Q ei suhelnud. Q avaldas, et sisuliselt tuvastati valmidusastme meetodi rakendamise viga, mis tähendab, et juhtkond oli hinnanud, et projektid on rohkem valmis, kui nad tegelikult igal bilansipäeval olid. Õige valmidusastme meetodi rakendamise korral oleks tulemus olnud Q arvates teistsugune.
29.5.Maakohtu menetluse käigus läbi viidud eksperthinnangust nähtub, et ekspert MK arvates on Rödl & Partnerid erikontrolli aruandes kasutatud projektide tegelike kulude hulgas bilansivälise konto 9199 „ressursi kulud (eelarve)“ andmeid. Nende kulude arvestamine projekti tegelike kulude hulka oleks eksperdi arvates olnud õige vaid siis, kui oleks järgitud RTJ 10 nõudeid. Ekspert leidis, et aruanne ei sisaldanud usaldusväärseid mõõtetulemusi, mida nõuab RTJ 10.
2-21-11318
29.6.Kostjad omakorda esitasid kohtule Raamatupidamise Toimkonna vastused, milles on selgitatud, et valmidusastme meetodi kasutamisel tuleb projekti tegelike kuludena arvestada vaid tegelikke kasumiaruandes kajastuvaid kulusid, mitte eelarvelisi kulusid. Valmidusaste määratakse projekti algusest peale tekkinud tegelike kulude pealt. Toimkonna hinnangul ei ole võimalik leida õiget valmidusastme määra, kui võetakse arvesse projekti tegelike kuludena eelarvelisi kulusid.
29.7.Kostjad esitasid kohtule enda koostatud töödokumendi, milles audiitor tuvastas, et AS-is E-Profiil rakendatud valmidusastme määramise meetod vastas RTJ 10 nõuetele. Kostja I tuvastas muid väärkajastusi, mille ta ka dokumenteeris. Kostjad esitasid kohtule tööpaberi projektiarvestuse valmimise testi kohta, kus audiitor kontrollis projekti kulude vastavust programmis NAV kajastuvate projekti kulude andmetega. Hageja esitas NAV programmi väljavõtte teistsugusel kujul 2018. aastast, kuna seadis kahtluse alla esitatud tõendi autentsuse.
29.8.Harju Maakohtu 09.06.2023 otsusega kriminaalasjas nr 1-21-1723 tunnistati AS EProfiil juhatuse liige Y süüdi ning rahuldati tema suhtes hageja kahjunõue 6 746 135,09 eurot. Maakohtu hinnangul oli AS E-Profiil raamatupidamine põhimõtteliselt valesti korraldatud ega kajastanud õigeid andmeid.
30.Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates ei nõustunud maakohus hageja väitega, et Rödl &
Partnerid läbi viidud erikontrolli aruandega on õigesti ja adekvaatselt tuvastatud, milles seisnes AS E-Profiil raamatupidamise aruandes kajastatud andmete ebaõigsus. Kohus ei nõustunud hageja väitega, et nimelt erikontrolli aruandes tuvastatud viga oleksid pidanud kostjad I ja II auditeerimisel tähele panema. Kohtumenetluse käigus teostatud eksperdiarvamus ja Raamatupidamise Toimkonna vastused kostjate küsimustele tõendavad, et erikontrolli läbiviija Q järeldused olid ekslikud ning tema arvutuste õigsuses ei ole võimalik veenduda. Erikontrolli aruande alusel ei saa lugeda tõendatuks, et tulud ja vara olid ülehinnatud aruandes märgitud ulatuses. Erikontrolli aruande alusel ei saa järeldada, et kostjad I ja II oleksid mitmete aastate jooksul auditeerinud AS E-Profiil majandusaasta aruandeid põhimõtteliselt ekslikult. Esitatud tõendite pinnalt on võimalik kogumis järeldada vaid seda, et AS E-Profiil juhatuse liikmed ei korraldanud ettevõtte raamatupidamist nõuetekohaselt, mis võis kaasa tuua maksevõime varjamise võlausaldajate ees. Milles täpselt raamatupidamise korraldamise nõudeid rikuti, asjas kogutud tõendite pinnalt üheselt järeldada ei ole võimalik.
31.Siiski märkis maakohus, et eeltoodu ei muuda alusetuks AJN otsuses toodut ehk seda, et
kostja I rikkus kostja II kaudu tegutsemisel auditeerimisel süüliselt ehk hooletult otsuses viidatud dokumenteerimise ja kontrollimise kohustusi. Dokumenteerimise ja kontrollprotseduuride läbiviimise kohustus on audiitoril sõltumata sellest, kas ta nende toimingute teostamise tulemusel tuvastab ettevõtte raamatupidamises olulisi eksimusi või mitte. Põhjuslik seos etteheidetava rikkumise ning kahju vahel
32.Järgnevalt hindas maakohus, kas esineb põhjuslik seos hageja väidetud kahju ja kostjate I
ning II rikkumise vahel. Kohus hindas ka seda, kas kostjate rikutud kohustus pidi kaitsma hagejat talle väidetavalt tekkinud kahju eest.
32.1.Hageja väitis, et kui kostjad ei oleks kohustusi rikkunud ja oleksid teinud muu hulgas 2015. a aruandes märkuse nõuete rikkumise kohta, ei oleks hageja AS-ile E-Profiil laenu- ja garantiivahendeid andnud ning oleks juba sõlmitud laenulepingud varem üles öelnud. Seega
2-21-11318 ei oleks hagejale tekkinud kahju, mis seisnes selles, et AS E-Profiil jättis laenulepingutest tulenevad kohustused täitmata.
32.2.Kostjad väitsid, et audiitor ei saa võlausaldaja jaoks olla majanduslikku riski ärahoidev garant. Hageja ei ole tõendanud põhjusliku seose olemasolu ega seda, et laenuotsuste aluseks olid auditeeritud aruanded. 15.06.2016 ja 21.06.2016 laenulepingutel puudub seos kostjate auditeeritud majandusaasta aruannetega, kuivõrd 2015. a majandusaasta aruanne oli siis veel auditeerimata. Viimases aruandes toodud audiitori märkuse jättis hageja ise tähelepanuta.
33.Maakohus märkis, et kui ta tuvastas, et kostjad I ja II rikkusid auditeerimise nõudeid AS
E-Profiil 2015. a majandusaasta aruande auditeerimisel, ei ole hageja isegi kaudselt suutnud põhistada ega tõendada, kuidas see rikkumine tõi talle kaasa hagiavalduses märgitud kahju. Hageja on kahju nõude esitanud üldiselt ning on tuginenud vaid sellele, millises ulatuses jättis AS E-Profiil täitmata tema ees oma lepingulised kohustused. Kohus leiab, et ettevõtte auditeerimine ei saa võlausaldajale tingimusteta tagada, et ettevõte täidab kõiki võetud lepingulisi kohustusi. Riski realiseerumisest tuleneva kahju eest audiitortegevuse seadusest tulenevate kohustuste täitmine laenuandjat VÕS § 1045 lg 3 mõistes ei kaitse.
34.Vaatamata korduvalt esitatud üldsõnalistele väidetele ei ole hageja tõendanud, et ta sõlmis
AS-iga E-Profiil ulatuslikke laenulepinguid üksnes seetõttu, et kostjad I ja II auditeerisid 2015. a majandusaasta aruande (VÕS § 127 lg 4). Vajadust tõendada põhjusliku seose olemasolu on kohus hagejale korduvalt selgitanud (02.02.2022 ja 31.03.2022 eelistungid).
35.Maakohus viitas edasi hageja ja AS E-Profiil vahel sõlmitud laenulepingutele, millest
nähtub AS-ile E-Profiil on korduvalt antud maksepuhkust ning laenudele on seatud erinevaid tagatisi. Samuti osundas maakohus, et laenulepingute kohaselt oli laenusaajal hageja ees ulatuslik regulaarsetele aruannete ja andmete esitamise kohustus. Seega ei saa objektiivselt tõele vastata hageja väide, et nimelt auditeeritud majandusaasta aruanne oli põhjuseks, miks laenulepingud sõlmiti.
36.Hageja esitas kohtule ka kohtutäituri 15.11.2022 akti, kus kohtutäitur on juriidilise fakti
tuvastamise asemel vastanud hageja küsimustele, hinnanud talle esitatud tõendeid ja teinud järeldusi. Kohus viitas, et selgitas hagejale 27.03.2023 istungil, et see tõend ei saa tõendada hageja väiteid, sest aktist ei ole võimalik mõista, millel põhinevad kohtutäituri järeldused, ning järelduste tegemiseks kohtutäituril pädevus puudus. Aktis loetletud dokumentidest nähtub, et hageja ei võtnud laenulepingute sõlmimisel sugugi aluseks ainult majandusaasta aruandeid, vaid aluseks oli krediidikomitee protokoll ja ettevõtte kohta koostatud memo. Milliste andmete alusel viimased dokumendid koostati, kohtule esitatud tõenditest ei nähtu. Kohtutäitur on leidnud, et memode koostamisel tugineti majandusaasta aruannetele vaid „muuhulgas“.
37.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et AS-il E-Profiil oli alates 10.08.2016 märkimisväärne
maksuvõlgnevus ning ettevõttel tekkisid maksehäired juba 11.06.2016. Vaatamata sellele jätkas hageja ettevõttega ulatuslike laenulepingute sõlmimist, suurendades laenuvõlgnevust, kuid jättes tagatised samas ulatuses suurendamata. Harju Maakohus kuulutas 18.01.2018 pankroti välja võlgniku enda avalduse alusel, milles märgitu järgi tekkisid makseraskused 2015. aastal.
38.Hageja esitas kohtule väljavõtted Krediidipank kodulehelt [07.05.2008], Tallinna
Äripanga kodulehelt [25.12.2012], AS SEB Panga kodulehelt [20.01.2013], Danske pank
2-21-11318 kodulehelt [24.04.2015], enda veebilehelt [16.10.2016] ja AS Swedbank veebilehelt [11.06.2017]. Neist nähtub, et muu hulgas tuleb laenutaotlejal esitada oma majandusaasta aruanded. Samas ei saa esitatud tõendite alusel lugeda tõendatuks hageja väidet, et nimelt auditeeritud majandusaasta aruanne on kõige olulisem dokument, mis on ettevõttele laenu väljastamisel määrav.
39.29.01.2024 istungil tunnistajana ütlusi andnud hageja töötaja S möönis, et laenulepingud
kujundati lähtuvalt krediidianalüüsist, milleks oli kogu kliendi ajalugu, taotluse info, ettepanek finantseerimiseks, tagastamisinfo, hinnastamise info jne. Iga uue lepingu puhul vaadati üle varasemad andmed ja värskemad aruanded äriregistris. Samuti pidi klient esitama finantsaruandeid. Tunnistaja sõnul selgusid alates 2017. aastast ettevõtte rahalised probleemid, mis ei olnud üllatuseks, sest pank teadis, et ettevõttel on likviidsusprobleem, mis ilmnes 2016. aasta lõpus. 2016. aasta detsembris sõlmiti veel üks laenuleping, sest omanike ringi tuli investor ja kaasfinantseeriti käibekapitali. Likviidsusprobleemid tulid välja tarnija võlgnevuste alt ja jooksvalt esitatud finantsaruannetest. Tunnistaja väitis, et auditeeritud majandusaasta aruanded olid olulised, sest see oli justkui kvaliteeditempel. Audiitori märkusega 2015. a aruandega tutvuti, aga kuna tegu oli hageja enda laenuga, ei peetud vajalikuks laenulepingut üles öelda. Kostja esindaja küsimustele vastas tunnistaja, et ühest majanduslikust näitajast ei saanud laenu andmisel lähtuda ning arvestada tuli olukorda tervikuna.
40.Maakohus asus eeltoodud tõendeid kogumis hinnates seisukohale, et hageja kahju nõue,
mis on seotud sellega, et laenud jäid tagastamata, ei kuulu tervikuna rahuldamisele põhjusliku seose puudumise tõttu. Nõue ei kuulu rahuldamisele ka põhjusel, et audiitori kohustused majandusaasta aruande auditeerimisel ei pea võlausaldajat kaitsma kahju eest, mis tuleneb laenulepingute täitmata jätmisest. Tegemist on äririskiga, mille hageja endale teadlikult võttis. Asjas esitatud tõenditest nähtub, et 2015. aasta aruanne ei olnud sisuliselt aluseks mitte ühegi laenulepingu sõlmimisele. Hageja ei saanud sellele aruandele tugineda nende laenulepingute puhul, mis olid sõlmitud enne audiitori arvamuse allkirjastamist. Audiitor hoiatas 2015. aasta aruandes selgelt selle eest, et ettevõtte käibekapital on negatiivne ning juhtis hageja tähelepanu võimalusele laenulepingud üles öelda, kuid hageja seda ei teinud ning jätkas uute lepingute sõlmimist. Hageja koostas laenulepingute erakorralise ülesütlemise teate alles 26.09.2017. Ka tunnistaja ütlustest nähtub, et audiitori järeldusi ignoreeriti, mis on selges vastuolus hagis toodud väitega, et kui kostjad oleksid oma kohustusi täitnud nõuetekohaselt, ei oleks hageja uusi laelepinguid sõlminud ja oleks varasemad laenulepingud üles öelnud. Kostja juhtis tähelepanu laenulepingute ülesütlemise võimalusele, kuid selle asemel sõlmis hageja uusi ulatuslikke laenulepinguid. Kuna AS-il E-Profiil oli hageja ees laenulepingute alusel märkimisväärne teavitamiskohustus, pidi hageja olema teadlik ettevõtte majanduslikust seisundist. Ka tunnistaja on kinnitanud, et 2016. aastal oldi sellest teadlikud. Seega oli tegemist hageja äririskiga, mille realiseerumisest tulenevat kahju ei saa ta nõuda kostjatelt põhjusliku seose puudumise tõttu. Eeltoodu tõttu tuleb jätta hageja nõue 400 000 euro väljamõistmiseks koos viivisenõudega rahuldamata.
41.Põhjusliku seose puudumise tõttu ei ole võimalik rahuldada ühtegi hageja kolmest
alternatiivsest nõudest. Hageja ei ole ka alternatiivsete nõuete puhul välja toonud põhjuslikku seost ning hagiavalduse esitamise ajaks oli hageja aegumise tõttu minetanud õiguse tugineda nendele majandusaasta aruannetele, mis olid auditeeritud aastatel 2011 kuni 2014. Kahju suurus
2-21-11318
42.Maakohus märkis, et hageja nõue tuleks jätta rahuldamata ka siis, kui hageja oleks
tõendanud põhjusliku seose olemasolu. Hageja ei ole tõendanud talle tekkinud kahju suurust. Hagi esitamisel tugines hageja üldsõnaliselt sellele, milline oli AS E-Profiil laenulepingutest tulenev võlgnevus hageja ees, millest hageja arvates tuli maha arvestada vaid pankrotimenetluses saadud 250 000 eurot. Nõude suuruse tõendamiseks esitas hageja vaid enda koostatud tabelid. Lisaks leidis hageja, et tagatisvara realiseerimine asjas tähtsust ei oma ning tema nõude puhul ei saa kohaldada VÕS § 139.
43.Kohus leidis, et hagejal oleks tulnud tõendada, millises ulatuses on ta AS E-Profiil ees ise
laenulepingulisi kohustusi täitnud ning millises ulatuses on talle tehtud tagasimakseid, samuti lepingust tulenevate tasude, sealhulgas intressitasude makseid. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et AS E-Profiil pankrotimenetluses tunnustati hageja nõuet 16 246 819,47 euro ulatuses, millest 3 285 429,76 eurot oli tingimuslik nõue. Hageja esitas ka pankrotimenetluses esitatud nõudeavalduse, mille järgi oli hageja põhinõudeks 12 926 871,89 eurot, millele lisandusid intressi- ja viivisenõuded ning tingimuslik nõue. Kuna kostjad, kes ei olnud pankrotimenetluses menetlusosaliseks, vaidlesid hageja nõudele vastu, ei saa üksnes eeltoodud tõendid tõendada hageja nõude suurust.
44.Hageja esitas kohtule enda koostatud tabeli nõudearvestuse kohta, mida kohus hindab
hageja seletusena. Ka pankrotimenetluses esitatud nõudeavaldusele ei lisanud hageja konto väljavõtteid, millest nähtuksid AS-ile E-Profiil üle kantud laenude summad ja tagasimaksed. Hageja ei esitanud andmeid ega tõendeid selle kohta, kui palju makseid tegi AS E-Profiil talle intressimaksetena ja teiste laenulepingu alusel tasumisele kuulunud summadena. Kohus selgitas hagejale menetluse kestel korduvalt, et kahju ei saa lugeda tõendatuks ainult hageja enda koostatud tabeli alusel.
45.Isegi kui hageja väited laenulepingust tuleneva kahju suuruse kohta oleksid tõendatud,
oleksid olnud põhjendatud kostjate viited selle kohta, et hageja on ise kahju suurendanud. Kuna osa tagatisi on realiseeritud tagatise enda suurusega võrreldes oluliselt väiksema summa eest, võib hageja olla tekitanud endale kahju sellega, et ta hindas laenulepingute sõlmimisel tagatise väärtust ebamõistlikult kõrgeks. Kohus ei nõustu hageja väitega, et tema nõutud kahju puhul VÕS § 139 ei kohaldu. Riigikohus on selgelt leidnud, et VÕS § 1048 alusel nõude esitamisele on VÕS § 139 kohalduv, kui laenuandja ei küsi laenusaajalt piisavalt tagatist (RKTKo 17.06.2015, 3-2-1-68-15, p 15). Arvestades kostjate vastuväiteid, oleks hagejal tulnud iga tagatise osas välja tuua, kas või millised objektiivsed põhjused esinesid selle realiseerimata jätmiseks või millistel põhjustel erines tagatise realiseerimisest pankrotimenetluses saadud tulu oluliselt sellest väärtusest, mis oli märgitud tagatise suuruseks hageja sõlmitud lepingutes. Kui hageja sõlmis laenulepingud ilma piisavate tagatisteta, ilma tagatiste tegelikku väärtust hindamata või jättis osad tagatised lihtsalt realiseerimata, on hageja end ise kahjustanud VÕS § 139 mõttes. Kuna aga hageja nõue ei kuulu põhjusliku seose puudumise ja kahju suuruse tõendamatuse tõttu rahuldamisele, ei pea kohus vajalikuks hinnata detailselt tõendeid, mille pooled on tagatistega seoses kohtule esitanud.
2-21-11318
46.Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustik, TsMS, §
162 lg 1). Kohus märkis, et rahaliselt hüvitatavad menetluskulud määratakse kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist. Hageja apellatsioonkaebus
47.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas
uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Hageja esitas apellatsioonkaebuses taotluse võtta vastu uued tõendid ning kuulata üle tunnistaja.
48.Maakohus on kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme, jätnud hindamata tõendid või
hinnanud neid valesti ning teinud valesid ja valikulisi järeldusi, mis on viinud ebaõige otsuseni.
49.Hageja nõue ei ole osaliselt aegunud, kuna AudS § 62 lg 4 ei kohaldu. Hageja nõude
aegumist reguleerib TsÜS § 150 lg 1. AudS § 62 lg 4 saaks kohalduda vaid sama sätte lõike 1 alusel, kuid kuna hageja ja kostjate vahel ei ole sõlmitud audiitorteenuse lepingut ja hageja ei ole selle sätte mõttes kolmas isik, siis vastutavad kostjad hageja ees VÕS § 1048 alusel. Kui üldse, siis saaks AudS § 62 lg 4 kohalduda vaid kostja II suhtes. Lisaks on kostjad I ja II rikkunud oma kohustusi tahtlikult, st 5-aastane aegumistähtaeg ei kohalduks. Igal juhul ei oleks ka AudS § 62 lg 4 kohaldamisel aegunud 2015. a aruande auditeerimisega seonduv nõue. Hageja leiab siiski, et kohaldamisele kuulub TsÜS § 150 lg 1 ning kuna ta sai rikkumisest teada Rödl & Partnerid 05.10.2018 erikontrolli aruandest, siis ei ole tema nõuded aegunud ühegi majandusaasta aruande osas. Lisaks peatas aegumise kriminaalmenetluses tsiviilhagi esitamine (TsÜS § 160 lg 1, lg 2 p 4). Aegumine oli peatunud 04.04.2019– 01.06.2021.
50.Kostjate vastutus ei ole summaliselt piiratud, kuna AudS § 62 lg 2 ei kuulu kohaldamisele.
Tegemist ei ole kliendilepinguga seoses tekkinud kahjuga, samuti on kostjad I ja II rikkunud oma kohustusi vähemalt raske hooletusega. Igal juhul oleks AudS § 62 lg 2 kohase piirmäära summa tõendamata, kuna kohtule ei ole esitatud kliendilepingut ega muid tasu suurust tõendavaid tõendeid. Vastutuse piirmäär oleks ka suurem kui maakohtu märgitud 46 400 eurot, sest arvesse tuleb võtta 2011. – 2015. a tasud kokku.
51.Kostjad on oma kohustusi rikkunud vähemalt raskelt hooletult (VÕS § 104 lg 2, § 1050 lg
1, § 1048), nagu on leidnud ka AJN.
52.Kostjad vastutavad solidaarselt VÕS § 1043, § 1048 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel. Maakohus
on viidanud õigetele õigusnormidele, kuid on kohaldanud neid vääralt, samuti leidnud vääralt, et nende sätete kohaldamise eeldused ei ole tõendatud. VÕS § 1048 on iseseisev nõude alus, mitte kaitsenorm VÕS § 1045 lg 1 p-le 7. VÕS § 1048 järgi pidi hageja tõendama: kostjate õigusvastase teo, kostjate süü, hagejale kahju tekitamise ja põhjusliku seose hagejale tekkinud kahju ja kostjate õigusvastase teo vahel. Hageja on seda teinud. VÕS § 1045 lg 1 p 7 oleks alternatiivne vastutuse alus, mis eeldab kaitsenormi tuvastamist, mis näeb ette kostjate kohustuse teatud viisil käituda. Selleks kaitsenormiks on KarS § 379 lg 1, aga ka AudS § 40 lg 1, § 62 lg 1 ning auditeerimiseeskirja § 28 ja § 5 lg 1. Lisaks vastutavad kostjad alternatiivselt VÕS § 1048 lg 1 p 8 alusel. Kostjad II ja III vastutavad alternatiivselt AudS § 62 lg 1 alusel.
53.Hinnata tuleb kõikide AS E-Profiil (2011. – 2015. a) majandusaasta aruannetega
seonduvat (kuna nõue ei ole tervikuna aegunud). Kõikide majandusaasta aruannete kohta
2-21-11318 tehtud audiitori järeldusotsused on valed. Kõikide aruannete puhul on kostjad I ja II kinnitanud, et aruanded ja neis sisalduvad andmed kajastavad õigesti ja õiglaselt AS-i EProfiiil finantstulemusi.
54.Maakohus on hinnanud tõendeid ebaõigesti. Maakohus tugines järgmistele tõenditele: AS
E-Profiil 2015. a majandusaasta aruanne ja lisatud audiitori järeldusotsus; AJN otsus, Tallinna Halduskohtu otsus asjas nr 3-18-2300; Rödl & Partnerid erikontrolli aruanne; Harju Maakohtu otsus kriminaalasjas nr 1-21-1723; Q ütlused kriminaalmenetluses; MK eksperdiarvamus; Raamatupidamise Toimkonna vastused. Nimetatud tõenditega on tõendatud, et AS E-Profiil raamatupidamine ei olnud korrektne, kuid maakohus rajas oma järeldused üksnes MK arvamusele ja Raamatupidamise Toimkonna vastustele.
55.Hageja selgitas, milles seisneb maakohtu poolt tõendite väär hindamine.
55.1.Audiitori poolt märkuse tegemine 2015. a aruandesse ei tähenda, et kostjad on täitnud oma kohustused. Märkuse lisamine ei tõenda seda, et aruanne oleks kajastanud õigesti AS EProfiil finantstulemusi. 2011. – 2014. a aruannetele märkusi lisatud ei olnud.
55.2.AJN otsusega on tuvastatud kostjate I ja II tegelikud rikkumised, mis tõid kaasa 2015. a majandusaasta aruande ebaõige auditeerimise ja valede järeldusotsuste tegemise. Tallinna Halduskohtu 15.11.2019 otsuses on kinnitatud, et AJN on tuvastanud, et menetlusalune isik on rikkunud mitmeid olulisi kutsetegevuse standardeid, mille tulemusel võib AS E-Profiil 2015. a aastaaruanne sisaldada olulist väärkajastamist ning vandeaudiitori aruanne ei ole seetõttu asjakohane ega usaldusväärne. Maakohus ei oleks saanud AJN otsusest ja halduskohtute otsustest muid järeldusi teha.
55.3.Rödl & Partnerid erikontrolli aruandega on tuvastatud vaidlusaluses raamatupidamise aruandes kajastatud andmete ebaõigsus. See tõendab, et tulud ja vara olid üle hinnatud. Sh oli rakendatud valesti valmidusastme meetodit, st müügitulu näidati kunstlikult suuremana. Q ütlused kriminaalasjas on kooskõlas Rödl & Partnerid erikontrolli järeldustega.
55.4.09.06.2023 otsusega kriminaalasjas nr 1-21-1723 tuvastati, et AS E-Profiil raamatupidamine oli valesti korraldatud ning et väärkajastused ulatusid miljonitesse eurodesse. Seetõttu on hagejal tekkinud kahju 6,7 miljonit eurot, mis mõisteti välja AS EProfiil juhatuse liikmelt Ylt.
55.5.Maakohus ei ole käsitlenud Grant Thornton Baltic OÜ arvamust, kus samuti tuvastati, et 2015. a majandusaasta aruanne ei kajasta õigesti AS E-Profiil finantsseisundit.
55.6.Kohtu määratud ekspert MK arvamus kinnitab Rödl & Partnerid erikontrolli järeldusi. Sellest ei saa teha selliseid järeldusi, nagu tegi maakohus.
55.7.Raamatupidamise Toimkonna vastus ei ole asjakohane tõend.
55.8.Kostja töödokumendid ei ole asjakohased tõendid.
55.9.Kui AS E-Profiil majandusaasta aruanded on valed, on valed ka audiitori järeldusotsused.
56.Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et kostjate rikkumised seisnevad järgnevas: valed
järeldusotsused, valmidusastme meetodi vale kasutamine, lühi- ja pikaajaliste kohustuste vale
57.Kahju on tõendatud. Hageja kahjuks on AS E-Profiil tagastamata laen. Auditeerimise
eesmärk on tagada võlausaldajale, et auditeeritav ettevõte täitab kõiki võetud lepingulisi kohustusi. AS E-Profiil majandusaasta aruandes näidati ettevõtte finantsolukorda tegelikust paremana ja audiitor kinnitas aruande õigsust. Selle põhjal andis hageja laenu. VÕS § 1048 kaitseeesmärk on hoida ära ebaõigele audiitori aruandele tuginemine ja selle alusel tehingute tegemine. Kahju arvestuse aluseks on kõik laenulepingud ja aruanded, kuna hageja tugines laenude andmise otsustamisel auditeeritud majandusaasta aruannetele, mida tõendab ka kohtutäituri faktituvastuse akt. Samuti on üldteada fakt, et pangad tuginevad auditeeritud majandusaasta aruannetele. AS E-Profiil puhul nähtus neist aruannetest, et tegemist on eduka äriühinguga. Hageja ei teadnud laenude andmise ajal, et majandusaasta aruanded ei vasta nõuetele ning et ettevõte on tegelikult maksejõuetu, mida kinnitab ka kriminaalasjas nr 1-211723 tehtud otsus. 2015. a aruandele lisatud märkus ei olnud selline, mis oleks andnud põhjust öelda sõlmitud laenulepingud üles.
58.Nõude summa on tõendatud – hageja enda koostatud võlgnevuse arvestus on sobiv tõend.
Panga koostatud arvestus põhinebki panga andmetel, st hageja pangaprogrammist pärinev tõend on alati hageja kui panga koostatud. Samuti on hageja nõue tunnustatud AS E-Profiil pankrotimenetluses ning sama summa on kriminaalmenetluses nr 1-21-1723 välja mõistetud ka AS E-Profiil juhatuse liikmelt Ylt.
59.Hageja kogukahju on 6 746 135,09 eurot, kuid hageja nõuab vaid 400 000 eurot. Hageja ei
pea välja tooma, millise ühe laenulepingu alusel ta nõude esitanud on. Kui kohus seda siiski eeldab, siis on hageja alternatiivsed nõuded järgmised: 1) esiteks, mõista välja 2016. a juuni lepingute alusel tekkinud kahju, mis tekkis 2012. – 2014. a majandusaasta aruannetele tuginemisest; 2) kui kohus leiab, et esimest nõuet ei saa rahuldada, siis mõista välja 2016. a detsembri lepingute alusel tekkinud kahju, mis tekkis 2012. – 2015. a aruannetele tuginemisest; 3) kolmanda alternatiivina mõista välja 2013. a lepingu alusel tekkinud kahju, mis tekkis 2011. a aruandele tuginemisest.
60.Iga nõude summa on igal juhul 400 000 eurot. Põhinõuete summad kolme lepingute grupi
lõikes on järgmised: 1) 2013. a leping – 1 155 872,06 eurot; 2) 2016. a juuni lepingud – 863 195,16 eurot; 3) 2016. a detsembri lepingud – 4 727 667,87 eurot. Hageja on tõendanud laenulepingute alusel tehtud tagasimaksed.
61.Hageja ei ole ise endale kahju tekitanud. Kõik tagatised on realiseeritud. VÕS § 139 lg 1
ei ole kohaldatav.
62.Lisaks rikkus maakohus menetlusõiguse norme: ei täitnud põhjendamiskohustust, ei
võtnud vastu tõendeid, jättis tunnistaja üle kuulamata.
63.Hageja taotles asja arutamist kohtuistungil, v.a juhul, kui ringkonnakohus otsustab mitte
rahuldada tunnistaja ülekuulamise taotlust. Viimasel juhul on hageja nõus kirjaliku menetlusega.
2-21-11318 Vastustajate seisukoht
64.Kostjad I, II ja III vaidlevad ühiselt esitatud vastuses hageja apellatsioonkaebusele vastu,
paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tõenditega seotud taotlustele vaidlevad kostjad vastu.
65.Maakohus ei rikkunud menetlusõiguse norme, ei hinnanud tõendeid valesti ega
kohaldanud valesti materiaalõigust. Maakohus on kohaldanud õigesti AudS § 62 lg 1, lg 2 ja 4, TsÜS § 150 lg 1, TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2, VÕS § 139, VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja VÕS § 1048.
66.Hageja tugineb peamiselt neljale tõendile: Rödl & Partnerid erikontrolli aruandele, Grant
Thornton Baltic OÜ erikontrolli aruandele, AJN otsusele ja 09.06.2023 kriminaalasjas nr 121-1723 tehtud otsusele. Need ei anna alust hagi rahuldamiseks.
66.1.Rödl & Partnerid erikontrolli aruanne ei sisalda usaldusväärseid andmeid ega mõõtetulemusi. Erikontrolli läbiviijale ei tehtud tellija poolt ülesandeks – ja seetõttu ka ei hinnatud aruandes – kostjate I ja II tegevust audiitorina ega nende kohustuste rikkumisi aruannete auditeerimisel. Erikontrolli tellis AS E-Profiil pankrotihaldur. Rödl & Partnerid erikontrolli läbiviija Q on ise kinnitanud, et ei ole üle auditeerinud AS E-Profiil majandusaasta aruandeid. Küll kasutas Q AS E-Profiil tegelike kulude leidmiseks bilansivälist kontot, kus olid eelarvestatud kulud. Selline tegevus ei vasta RTJ 10 nõuetele, mida tõendab kohtu määratud eksperdi 27.06.2023 MK vastus (teisele küsimusele) ning Rahandusministeeriumi Raamatupidamise toimkonna selgituses toodud vastus (väitele nr 1). Nii sisaldub erikontrolli aruandes ilmselge oluline viga, sest see kajastab perioodil 2013–2015 projektide tegelike kuludena 9 116 005,44 euro võrra suuremat summat kui oli AS-il E-Profiil kulusid üldse kokku. Q jõudis ebaõige järelduseni, et projektid olid kahjumlikud ja ettevõte pidi olema maksejõuetu juba 31.12.2015. Seega sisaldub Rödl & Partnerid erikontrolli läbiviija arvutustes ulatuslik ja oluline viga ning tehtud järeldused on ebaõiged.
66.2.Grant Thornton Baltic OÜ erikontrolli aruannet ei ole hageja varem tõendina kasutanud. Selle esitas kohtule kostja III, et tõendada, mis ajast oli hageja väidetavatest kostjate rikkumistest TsÜS § 150 lg 1 tähenduses teadlik. Hageja ei saa apellatsiooniastmes uuele tõendile ega uutele väidetele tugineda.
66.3.AJN otsus ei tõenda põhjuslikku seost kostjatele I ja II etteheidetava rikkumise (sh väärkajastamine) ning hageja väidetava kahju vahel. Seda ei kinnita ka halduskohtute otsused haldusasjas nr 3-18-2300. Mis iganes etteheiteid AJN oma otsuses tegi, ei ole need põhjuslikus seoses hagejal väidetavalt tekkinud kahjuga.
66.4.Kriminaalasjas nr 1-21-1723 tehtud otsus, millega AS E-Profiil juhatuse liige mõisteti süüdi raamatupidamise valeandmete esitamise eest, ei tõenda kostjate süüd ega põhjuslikku seost kostjate I ja II ning hageja väidetava kahju vahel. Kostjad I ja II ei korraldanud AS-i EProfiil raamatupidamist ega esitanud hagejale laenutaotlusi. Seda on kohus märkinud ka kriminaalasjas tehtud lahendites.
67.Hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist ega suurust, kuigi maakohus selgitas korduvalt
menetluse vältel tõendamise vajadust. Kostjad ei ole hagejaga lepingulises suhtes ega ole olnud laenulepingu pooled, seega ei ole neil võimalik mõista, kuidas hageja on jõudnud „tasumata põhinõuete summadeni“, samuti, kuidas on mõjutanud nõuete jääki laekumised, mis on seotud pankrotivara müügi ja tagatiste realiseerimisega. Hageja on jätnud välja toomata, et on sõlminud AS-iga E-Profiil rohkem krediidilepinguid, kui käesolevas asjas välja
2-21-11318 toodud laenu- ja krediidilepingud. Hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud kahju, rikkumist ja põhjuslikku seost konkreetselt – hageja oleks pidanud iga kostja I ja II poolt auditeeritud majandusaasta aruande puhul põhjendama ja tõendama, milles seisneb kostjate I ja II rikkumine ning milline kahju on hagejal tekkinud seonduvalt konkreetse laenulepinguga ning näitama ära põhjusliku seose rikkumise ja kahju vahel. Kuna hageja tugineb 2011. – 2015. a auditeeritud aruannetele, ei saanud nende auditeerimisest tekkinud kahju olla iga lepingu puhul samaväärne. Igal juhul kohalduks AudS § 62 lg-st 2 tulenev vastutuste ülempiir.
68.Hageja ei ole tõendanud, kuidas kostjate I ja II rikkumine tõi talle kaasa kahju. Ettevõtte
auditeerimine ei saa võlausaldajale tingimusteta tagada, et ettevõte suudab täita kõiki lepingulisi kohustusi. See, kas ja millises ulatuses õnnestub võlausaldajal kohustuste täitmata jätmisel realiseerida tagatisi, on laenuandja risk.
69.Hageja tekitas endale ise kahju sellega, et ei olnud laenude väljastamisel piisavalt
hoolikas; samuti sellega, et loobus tagatistest ja/või ei realiseerinud neid täies mahus.
70.Maakohus on õigesti leidnud, et nõue on osaliselt aegunud (AudS § 62 lg 4). Aegunud ei
ole üksnes 2015. a majandusaasta aruande auditeerimisest tulenev võimalik nõue. Kriminaalasjas tsiviilhagi esitamine nõude aegumist ei peatanud (vrd RKTKo 04.07.2016, 32-1-7-16, p 17).
71.23.07.2024 vastuses kinnitasid kostjad kohtule, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus
menetluses.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
72.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel
rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid maakohtu otsuse põhjendusi tuleb osaliselt muuta. Ringkonnakohus jagab ka apellatsiooniastme menetluskulud.
73.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ulatuses, milles
see on vaidlustatud (TsMS § 651 lg 1). Kuna hageja vaidlustas maakohtu otsuse tervikuna, siis kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust täies ulatuses.
1.Maakohus tuvastas järgmised asjaolud, milles apellatsiooniastmes vaidlust ei ole. - Hageja sõlmis aastatel 2013 kuni 2016 AS-iga E-Profiil erinevaid laenu- ja krediidilepinguid (I kd, tl 9–49): o 08.05.2013 laenuleping nr LL-20130508EP, laen 3 500 000 eurot; o 15.06.2016 laenuleping nr LL-20160615EP, laen 4 000 000 eurot; o 21.06.2016 laenuleping nr LL-20160621EP, laen 1 167 000 eurot; o 19.12.2016 arvelduslaenu leping nr AL-20161219EP, laen 4 750 000 eurot; o 22.12.2016 garantiilimiidi leping nr GLM-20161219EP, limiit 1 500 000 eurot. - Kostja I auditeeris AS E-Profiil 2011. – 2015. a majandusaasta aruandeid (I kd, tl 50– 126). - Kostja I tegutses kostja II kaudu (I kd, tl 209 ja pöördel). - 19.02.2018 toimus kostja II jagunemine, mille tulemusena andis kostja II osa oma varast üle kostjale III (I kd, tl 213 ja pöördel). - Kostjate I ja II suhtes toimus audiitortegevuse järelevalve nõukogu (AJN) distsiplinaarmenetlus, milles AJN tegi 06.11.2018 otsuse nr 471 (I kd, tl 174–179).
2-21-11318 -
18.01.2018 kuulutati tsiviilasjas nr 2-17-18068 välja AS E-Profiil pankrot (I kd, tl 127).
74.Hageja leidis, et kuna AS E-Profiil 2011. – 2015. aasta auditeeritud majandusaasta
aruanded, millele tuginedes hageja AS-ile E-Profiil laenu andis, ei kajastanud tõeseid andmeid ja AS E-Profiil ei ole laenu tagastanud, on tagastamata laen kahju, mida hageja võib nõuda kostjatelt solidaarselt. Maakohus asus seisukohale, et hageja nõue on osaliselt aegunud (AudS § 62 lg 4) ning hindamisele saab kuuluda vaid AS E-Profiil 2015. a majandusaasta aruande auditeerimisega väidetavalt tekitatud kahju. Maakohus leidis, et kuigi kostja I rikkus kostja II kaudu tegutsedes auditeerimisel AJN otsuses viidatud dokumenteerimise ja kontrollimise kohustust, ei ole tõendatud põhjuslik seos etteheidetava rikkumise ja kahju – AS E-Profiil hagejale tagastamata laen – vahel. Kuigi maakohus leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata põhjusliku seose puudumise tõttu, märkis maakohus siiski lisaks, et igal juhul ei ole hageja tõendanud talle tekkinud kahju suurust. Kui kahju suurus oleks tõendatud, oleksid põhjendatud kostjate viited sellele, et hageja ise on kahju suurendanud, jättes tagatised osaliselt realiseerimata, samuti oli hageja enda riisiko, kui tagatised ei olnud piisavad. Hageja on apellatsioonkaebuses vaidlustanud kõik eelnevalt välja toodud maakohtu järeldused. Hageja hinnangul on maakohus kohaldanud valesti seadust, hinnanud tõendeid vääralt või jätnud need hindamata ning on teinud asjaoludest valesid või valikulisi järeldusi. Samuti heidab hageja maakohtule ette menetlusnormide rikkumist.
75.Ringkonnakohus märgib esmalt, et ei nõustu, et maakohus oleks rikkunud menetlusõiguse
norme. Ringkonnakohus on juba 02.07.2024 määruses, millega kohus lahendas tõenditega seotud taotlused, jättes vastu võtmata tõendid, mida maakohus vastu ei võtnud, ja jättes rahuldamata tunnistaja ülekuulamise taotluse, mida maakohus ei rahuldanud, selgitanud, et maakohus ei rikkunud tõenditega seotud taotluste lahendamisel menetlusõiguse norme (VIII kd, tl 201–203). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus rikkunud menetlusõiguse norme ka kohtuotsuse põhjendamisel. Asjaolu, et hageja ei nõustu maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga, ei ole käsitatav menetlusõiguse rikkumisena.
76.Edasi hindab ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebuse väiteid, mis puudutavad
materiaalõiguse kohaldamist ning tõendite hindamist. Ringkonnakohus märgib etteulatuvalt, et kui leiab kinnitust, et maakohus on õigesti tuvastanud aegumise ning hindamisele kuuluvas osas põhjusliku seose puudumise rikkumise ja kahju vahel, ei ole vaja täiendavalt hinnata kahju suuruse kujunemist ega seda, kas kahjuhüvitist peaks VÕS § 139 lg 1 alusel vähendama.
77.Järgnevalt kvalifitseerib ringkonnakohus esmalt hageja nõuded ja hindab seejärel hageja
nõuete aegumist, et tuvastada, milliseid kohtu ette toodud asjaolusid ja tõendeid tuleb sisuliselt hinnata (I). Seejärel vastab kohus hageja apellatsioonkaebuse väidetele kostjate rikkumise, kahju ja põhjusliku seose kohta (II) ning viimasena käsitleb kohus menetluskulusid
(III).
I
Hageja nõuete kvalifitseerimine ja aegumise kohaldamine
*
Nõuete kvalifitseerimine
78.Maakohus on hageja väitel viidanud õigetele õigusnormidele (VÕS § 1043, § 1048 ja §
1045 lg 1 p 7), kuid on kohaldanud neid vääralt, samuti leidnud vääralt, et nende kohaldamise eeldused ei ole tõendatud. VÕS § 1048 on hageja väitel iseseisev nõude alus, mitte kaitsenorm VÕS § 1045 lg 1 p-le 7. Hageja tugineb õigusliku alusena eelkõige VÕS §-le 1043
2-21-11318 ja VÕS §-le 1048, mille järgi pidi hageja tõendama ja on tõendanud: kostjate õigusvastase teo, kostjate süü, hagejale kahju tekitamise ja põhjusliku seose hagejale tekkinud kahju ja kostjate õigusvastase teo vahel. VÕS § 1045 lg 1 p 7 oleks hageja väitel alternatiivne vastutuse alus, mis eeldab kaitsenormi tuvastamist, mis näeb ette kostjate kohustuse teatud viisil käituda. Nendeks kaitsenormideks on eelkõige KarS § 379 lg 1, aga ka AudS § 40 lg 1, § 62 lg 1 ning auditeerimiseeskirja § 28 ja § 5 lg 1. Lisaks vastutavad kostjad alternatiivselt VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel. Alternatiivselt vastutavad kostjad II ja III AudS § 62 lg 1 alusel.
79.Ringkonnakohus nõustub hagejaga selles, et VÕS § 1048 on iseseisev nõude alus ning
muudab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi. Õiguskirjanduses on selgitatud, et VÕS § 1045 lg-s 1 sisalduvas loetelus nimetamata õigusvastaseks teoks on § 1048 järgi asjatundja poolt ebaõige arvamuse andmine varalises küsimuses (VÕS IV komm, § 1045, p 3.1.1), st VÕS § 1048 täiendab § 1045 lg-s 1 nimetatud õigusvastaste tegude ehk deliktide loetelu (VÕS IV komm, § 1048, p 1), sätestades iseseisva õigusvastase teo koosseisu, millel ei ole seost VÕS § 1045 lg-ga 1 (VÕS IV komm, § 1043, p 3.1.2). Kuna käesolevas asjas on vaidluse all vandeaudiitori kui asjatundja arvamusega kahju tekitamine, kuulub ringkonnakohtu hinnangul hageja nõue lahendamisele VÕS § 1043 ja § 1048 alusel, nagu ka hageja ise on esimese alusena esile toonud. Ringkonnakohus nõustub aga maakohtuga selles, et AudS § 62 on VÕS § 1048 suhtes täpsustav erisäte.
80.Kolleegium selgitab järgnevalt täpsemalt VÕS § 1048 ja AudS § 62 kohaldamist.
80.1.VÕS § 1048 näeb ette, et teisele isikule varalises küsimuses ebaõiget teavet või ebaõige arvamuse andnud või teabe või arvamuse, vaatamata uutele teadmistele, parandamata jätnud asjatundja käitumine loetakse õigusvastaseks, kui kahju tekitajale kuulub tema kutsealase tegevuse tõttu eriline usaldusseisund ja teabe või arvamuse saaja võis sellele usaldusele tugineda. Ringkonnakohus leiab, et audiitor on VÕS § 1048 tähenduses isik, kellel on kutsealase tegevuse tõttu eriline usaldusseisund. Audiitortegevus on reguleeritud eriseadusega ning vandeaudiitorina võib tegutseda vaid isik, kes on sooritanud eksperdi kutseeksami raamatupidamise ja vandeaudiitori eriosa, kellele on antud vandeaudiitori kutse ning kes on andnud vande (AudS § 3). Vandeaudiitor peab järgima kutse-eetika nõudeid, olema hea mainega ja usaldusväärne (AudS § 39 lg 1, 2) ning täitma oma kohustusi nõutava hoolsusega, olema objektiivne ja järgima vandeaudiitori kutsetegevuse head tava (AudS § 40 lg 1). Ka õiguskirjanduses on audiitoreid nimetatud VÕS §-s 1048 mõeldud asjatundjana (nt VÕS IV komm, § 1048, p 3.2).
80.2.AudS § 62 lg 1 järgi kannab audiitorettevõtja varalist vastutust kliendile või kolmandale isikule audiitorteenuse osutamisega süüliselt tekitatud otsese varalise kahju eest. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb audiitori vastu esitatud nõude puhul arvesse võtta AudS § 62 ka siis, kui nõude esitab kolmas isik, keda kliendiga sõlmitud leping ei kaitse. Ka õiguskirjanduses on VÕS § 1048 seose kohta AudS §-ga 62 selgitatud, et kui lähtuda sellest, et kolmanda isikuna mõeldakse AudS § 62 lg-s 1 ka isikut, keda kliendiga sõlmitud leping ei kaitse, siis võib asuda seisukohale, et AudS § 62 on VÕS § 1048 kohaldamist täpsustavaks erinormiks, mis rõhutab, et audiitoril tekib AudS §-s 62 sätestatud juhtudel tema arvamusele tuginevate isikute suhtes alati eriline usaldusseisund, millele arvamuse saaja võib VÕS § 1048 tähenduses tugineda. Kommentaaris on toodud näiteks, et audiitor vastutab majandusaasta aruande järeldusotsuses sisalduvatele ebaõigetele andmetele tuginenud ning selle tulemusena ebaõigeid varalisi otsuseid teinud ja kahju saanud isiku ees. Sama kehtib nt mitterahalist sissemakset hinnanud isikute vastutuse suhtes, kui sissemakse on väärtusetu ning äriühing, kellele see tehti, on maksejõuetu (VÕS IV komm, § 1048, p 3.2). Ringkonnakohus märgib, et äriühingu majandusaasta aruande auditeerimine ei toimu reeglina kolmanda isiku kaitseks
2-21-11318 VÕS § 81 tähenduses, mistõttu ei peaks tõlgendama AudS § 62 lg-s 1 nimetatud kolmandat isikut liiga kitsalt – see muudaks sätte selles osas sisutühjaks. Seega on ringkonnakohtu hinnangul AudS § 62 lg 1 kohaldatav ka käesolevas asjas, kus kolmandaks isikuks olev pank (hageja) on väidetavalt tuginenud teise äriühingu majandusaasta aruande kohta tehtud järeldusotsusele. Kohus märgib, et ka hageja ise on oma hagiavalduses viidanud AudS §-le 62, kuigi vaidleb vastu sama sätte muude lõigete kohaldatavusele.
80.3.Seega kuuluvad asjas kohaldamisele VÕS § 1043 ja § 1048 koos AudS §-st 62 tulenevate täpsustustega, sh mis puudutab kostjate vastutuse piirmäära ja hageja nõuete aegumist.
80.4.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et AudS § 62 kohaldub kõigi kostjate suhtes. AudS § 62 kohta on seaduse eelnõu seletuskirjas selgitatud, et norm sätestab „tegevusloaga vandeaudiitori varalise vastutuse regulatsiooni. Tegevusloaga vandeaudiitor kannab varalist vastust kutsetegevusega kliendile või kolmandale isikule süüliselt tekitatud otsese varalise kahju eest. Regulatsioon laieneb ka audiitorühingule.“ Sätte eesmärk on seega reguleerida nii vandeaudiitori kui ka audiitorettevõtja vastutust.
81.Kuna ringkonnakohus leiab, et asjas kuulub kohaldamisele VÕS § 1043 ja § 1048 (ning
AudS § 62 viimast täpsustava sättena), siis ei pea kohus lahendama asja alternatiivselt VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3 ega § 1045 lg 1 p 8 alusel. Seetõttu ei käsitle ringkonnakohus muid aluseid pikemalt. Hageja nõuete alternatiivsetel alustel lahendamise võimalikkust tuleks hinnata siis, kui nõue ei kuuluks läbivaatamisele VÕS § 1048 (ja AudS § 62) alusel.
Nõuete aegumine
82.Kuna käesoleval juhul on kostjad esitanud aegumise vastuväite, maakohus on kostjatega
osaliselt nõustunud ja hageja on maakohtu otsuse ka selles osas vaidlustanud, tuleb ringkonnakohtul kontrollida, kas hageja nõuded on õigesti aegunuks loetud.
83.Hageja tugines sellele, et kostjad on kahju tekitanud AS E-Profiil 2011. – 2015. a
majandusaasta aruannete auditeerimisega. AudS § 62 lg 4 kohaselt, kui audiitorettevõtja või vandeaudiitor ei rikkunud oma kohustusi tahtlikult, on AudS § 62 lg-s 1 nimetatud nõuete (s.o vandeaudiitori ja audiitorettevõtja vastu esitatud nõuete) aegumistähtaeg viis aastat vandeaudiitori aruande kuupäevast arvates. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostjad oleksid rikkunud tahtlikult oma mis tahes kohustusi, millel oleks põhjuslik seos hagejal tekkinud kahjuga, seega kuulub kohaldamisele 5-aastane aegumistähtaeg, mida arvutatakse vandeaudiitori aruande kuupäevast arvates. Kohus märgib, et kuigi hageja väidab oma apellatsioonkaebuse p-s 10 b, et kostjad on oma kohustusi rikkunud tahtlikult (viitega 15.11.2022 menetlusdokumendile, kus hageja on märkinud üksnes seda, et kostjad ei ole tõendanud, et nad ei ole tahtlikult enda kohustusi rikkunud), siis apellatsioonkaebuse p-des 21–23 väidab hageja, et kostjad I ja II on oma kohustusi rikkunud raskelt hooletult, st ei ole tuginenud tahtlusele. Kuna kostjate tahtlust oleks pidanud tõendama hageja (VÕS § 1050 lg 1, RKTKo 12.06.2012, 3-2-1-71-12, p 12; RKTKo 05.06.2013, 3-2-1-62-13, p 12), kes seda teinud ei ole, siis ei ole võimalik tahtlust ka tuvastada (vt allpool ka p 90 jj kostjate rikkumise kohta).
84.Ringkonnakohus on juba asunud seisukohale, et asjas tuleb erisättena kohaldada AudS §
62, mistõttu nõustub kolleegium maakohtuga, et käesolevas asjas ei kuulu kohaldamisele
2-21-11318 TsÜS § 150 lg 1 üldine aegumistähtaeg 3 aastat rikkumisest teadasaamisest või teada saama pidamisest. Maakohus ei hinnanud ega pidanudki hindama AudS § 62 kohaldamise tõttu tõendeid, millele tugines kostja III, kes väitis, et hageja nõuded on aegunud TsÜS § 150 lg 1 alusel. Ringkonnakohus lisab siiski, et kui käesoleval juhul ei kuuluks aegumise osas kohaldamisele AudS § 62 lg 4 kui erisäte, oleksid hageja nõuded aegunud TsÜS § 150 lg 1 alusel tervikuna. Kostja III on maakohtus osundanud, et hageja pidi teadma väidetavast rikkumisest eelkõige juba 27.10.2017. Sel kuupäeval kinnitas hageja jurist AS E-Profiil saneerimismenetluses, viitega Grant Thornton Baltic OÜ erikontrolli aruandele, et on tuvastatud, et AS E-Profiil müügitulu kajastamisel ei olnud lähtutud Eesti heast raamatupidamistavast, vaid juhatuse teadlikest eksitavatest hinnangutest. Asjaomases kirjas on viidatud, et näiteks ei kajasta 2015. a aruanne õigesti nõudeid tellijatele ja kohustusi tellijate ees ning et müügitulu on aruandes kajastatud 14,9 miljoni võrra suuremas summas ning et tegemist on olulise veaga (V kd, tl 158–159). Arvestades, et asjaomane 2015. a aruanne oli selleks ajaks kostjate I ja II poolt auditeeritud, saab asuda seisukohale, et hiljemalt 27.10.2017 pidi hageja olema teadlik ka kostjate võimalikust rikkumisest seoses 2015. a aruandega. Hageja esitas hagi aga 19.07.2021, s.o hiljem kui 3 aastat väidetavast rikkumisest teadasaamisest.
85.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et käesoleval juhul ei peatunud aegumine
kostjate I ja II suhtes tsiviilhagi esitamise ajaks 04.04.2019–01.06.2021 (st ajani, mil jõustus 17.05.2021 määrus kriminaalasjas nr 1-21-1723). Kostja III suhtes tsiviilhagi kriminaalmenetluses ei esitatud, seega kostja III suhtes ei saanud aegumine sel põhjusel peatunud olla.
85.1.TsÜS § 160 lg 1 alusel peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 p 4 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine seaduses sätestatud kohtueelses menetluses, sõltumata sellest, kas menetluses tehakse täitedokumendiks olev otsus. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseis on selgitanud (RKTKo 04.07.2016, 3-2-1-7-16, p-d 16, 17), et kriminaalmenetlus võidakse lõpetada ka kohtueelse menetluse etapis enne, kui isik saab kahtlustatava, süüdistatava või tsiviilkostja staatuse, ent see ei muuda olematuks tsiviilhagi esitamist. Siiski on kriminaalmenetluses lubatav ja seega ka TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 4 kohaselt aegumist peatav vaid selline tsiviilhagi, milles esitataval kannatanu nõudel süüdistatava või tsiviilkostja vastu on piisav seos kriminaalmenetluse esemega, st tsiviilhagi aluseks olevate faktiliste asjaolude kogumi vahetu seos süüdistuses kirjeldatud teoga. Riigikohus rõhutas, et menetletava kuriteo koosseisulistele tunnustele vastavad faktilised asjaolud peavad moodustama tsiviilhagi aluse raskuspunkti.
85.2.Käesoleval juhul otsustas maakohus 17.05.2021 määrusega kriminaalasjas nr 1-21-1723 (resolutsiooni p-d 9, 10), et jätab rahuldamata AS LHV Pank taotluse X ja OÜ KL Partners kaasamiseks tsiviilkostjatena ning läbi vaatamata AS LHV Pank tsiviilhagi X ja OÜ KL Partners vastu (I kd, tl 204–208). Sama määrusega võttis kohus menetlusse AS LHV Pank tsiviilhagi AS E-Profiil juhatuse liikmete H ja Y vastu varalise kahju 6 746 135,09 eurot ja viivise nõudes. Maakohus selgitas, et formaalsed eeldused tsiviilkostja kaasamiseks oleksid täidetud – X ja KL Partners OÜ ei ole süüdistatavad ja kannatanu on esitanud nende vastu tsiviilhagi õigeaegselt läbi prokuratuuri (KrMS § 381 lg 3) –, kuid täidetud ei ole tsiviilkostjate vastu hagi esitamise ja menetlusse võtmise sisulised eeldused.
85.2.1.Maakohus viitas 17.05.2021 määruses, et KrMS § 39 mõttes saab tsiviilkostja varaline vastutus hõlmata üksnes süüdistatava tekitatud kahju hüvitamist. Kannatanu kahju peab olema tekkinud süüdistatava teost, millega põhjustatud kahju eest tsiviilõiguslikult vastutab
2-21-11318 süüdistatava kõrval või asemel (ka) mõni muu isik (KrMS komm, 2012, § 39, p 2.3). Kohtu hinnangul ei ole võimalik ühestki seadusest tuletada, et mittesüüdistatavast vandeaudiitoril saaks tekkida seaduse alusel varaline vastutus süüdistuse esemeks olevate tegudega põhjustatud kahju eest. Maakohus leidis, et X ja KL Partners OÜ vastutuse aluseks ei saaks olla VÕS § 1045 lg 1 p 7 olukorras, kus Xle ei ole esitatud süüdistust KarS § 379 (teadvalt vale audiitorarvamuse andmine) järgi. Seetõttu ei ole võimalik KarS § 379 kui kaitsenormi rikkumist kohtumenetluses hiljem tuvastada, sest kohus on seotud süüdistuse piiridega.
85.2.2.Maakohus leidis edasi, et kuigi VÕS § 1048 ja § 1054 lg 1 alusel on võimalik samade isikute vastu tsiviilhagi esitada, siis on kohtupraktikas korduvalt rõhutatud seaduses sisalduvat nõuet, et tsiviilhagis esitataval nõudel peab olema piisav seos kriminaalmenetluse esemega (RKKKo 27.03.2014, 3-1-1-13-14, p-d 20 ja 21). Käesoleval juhul on kriminaalmenetluse esemeks süüdistusakti kohaselt (seonduvalt AS LHV Pank episoodiga) AS E-Profiil juhatuse liikmete J. Jõgi ja M. Mehilase tegevused KarS § 209 lg 2 p 3 ja 4 järgi. Süüdistuse kohaselt esitasid nad aastatel 2013–2016 AS-ile LHV Pank AS E-Profiil juhatuse liikmetena erinevate laenude ja garantiide saamiseks teadvalt valesid äriühingu tegevust kajastavaid bilansi-, kasumi- ja rahavooaruandeid, auditeeritud majandusaasta aruandeid, müügiprognoose, äriplaane ja laenustrateegiaid ning panga eksimust süvendati täiendavalt süüdistatavate ja panga esindajate vahel toimunud kohtumistel ning jooksval suhtlemisel e-mailide teel. Nende toimingute tulemusel väljastas AS LHV Pank AS-ile E-Profiil vaidlusalusel perioodil kokku laene ja garantiisid u 14,7 miljoni euro ulatuses. Süüdistus on esitatud ainult AS E-Profiil raamatupidamise eest vastutavatele juhatuse liikmetele. On ilmne, et vandeaudiitori poolt auditeeritud majandusaasta aruanded olid ainult üheks panga eksimust mõjutada võivatest asjaoludest, kuna ainuüksi vandeaudiitori allkirja kandev arvamus ei saa panga silmis omada sellist kaalu, et selle pinnalt u 14,7 miljoni euro ulatuses varakäsutust teha.
85.2.3.Maakohus asus kriminaalasjas kokkuvõtvalt seisukohale, et käesolevas asjas alusfaktid väga olulises osas ei kattu. Kohtul tuleks X vastu esitatud tsiviilhagis esitatud väidete kontrollimiseks tuvastada jada faktilisi asjaolusid, mis ei seostu esitatud süüdistusega, vaid on ülimalt spetsiifilised just vandeaudiitori poolt teostatava auditi õiguslikes ja faktilistes küsimustes. X vastu esitatud tsiviilhagi lahendamiseks tuleks täiendavalt tuvastada tema poolt täiendavate hoolsuskohustuste ja kehtestatud standardite rikkumine auditi läbiviimisel. See võib olla süüküsimuse lahendamise kõrval liialt ajamahukaks ning nende alusfaktide kattuvus võrreldes süüdistuse alusfaktidega võib olulisel määral lahkneda. Kriminaalasja lahendamise kontekstis on eelkõige oluline süüküsimuse lahendamine.
86.Maakohus asus kriminaalasjas tehtud määruse ja Riigikohtu juhiste pinnalt seisukohale, et
kuna hageja esitatud tsiviilhagi ei olnud seotud kriminaalmenetluse esemega ning ühelegi kostjale kriminaalmenetluses süüdistust ei esitatud, ei peatanud tsiviilhagi esitamine üheski osas hageja nõude aegumist TsÜS § 160 lg 2 p 4 alusel. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga, et käesolevas asjas ei olnud Riigikohtu praktika kohaselt TsÜS § 160 lg 2 p 4 alusel aegumise peatumise eeldused täidetud, kuna puudus hageja kriminaalmenetluses esitatud tsiviilhagi aluseks olnud faktiliste asjaolude kogumi vahetu seos süüdistuses kirjeldatud teoga. Seega ei peatunud aegumine kostjate I ja II suhtes perioodil 04.04.2019– 01.06.2021.
87.Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et käesolevas menetluses tuli
sisuliselt hinnata vaid väidetavat 2015. a AS E-Profiil majandusaasta aruandega seotud rikkumist, kuna 2011. – 2014. a majandusaasta aruannetega seotud nõuded on aegunud.
2-21-11318
87.1.Nimelt, kuna hageja esitas hagiavalduse 19.07.2021, siis aegusid nõuded AudS § 62 lg 4 kohaselt nii nagu maakohus tuvastas: - 2011. a aruanne auditeeriti 23.08.2012, seega aegus sellega seonduv nõue 23.08.2017; - 2012. a aruanne auditeeriti 13.09.2013, seega aegus sellega seonduv nõue 13.09.2018; - 2013. a aruanne auditeeriti 18.07.2014, seega aegus sellega seonduv nõue 18.07.2019; - 2014. a aruanne auditeeriti 30.06.2015, seega aegus sellega seonduv nõue 30.06.2020.
87.2.2015. a aruanne auditeeriti 02.12.2016, st nõue oleks aegunud 02.12.2021. Kuna hagi esitati 19.07.2021, siis selle aruande auditeerimisega seotud nõue ei ole aegunud.
88.Mis puudutab kostjate solidaarvastutust, siis nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et
kostjad I ja II vastutaksid solidaarselt (VÕS § 1054 lg 1), samuti vastutaksid solidaarselt kostjad II ja III (ÄS § 447 lg 1). Ringkonnakohus ei korda maakohtu põhjendusi (TsMS § 654 lg 6). II
Kostjate rikkumine, hageja kahju ja põhjuslik seos
89.VÕS § 1048 alusel tuli hagejal tõendada kostjate rikkumine, enda kahju ja põhjuslik seos
rikkumise ja kahju vahel. Kui need eeldused oleksid täidetud, olnuks kostjatel kohustus tõendada süü puudumist (VÕS § 1050 lg 1) (RKTKo 17.06.2015, 3-2-1-68-15, p 13). Seejuures on oluline märkida, et kuigi kostjate süüd eeldatakse, ei tähenda süü presumptsioon tahtluse või raske hooletuse eeldamist, vaid seda peab tõendama rikkumise tahtlikkusele või raskele hooletusele tugineja. VÕS § 1050 lg 1 järgi eeldatakse üksnes kahju õigusvastase tekitaja hooletust, mitte tahtlust (RKTKo 12.06.2012, 3-2-1-71-12, p 12). Kui hageja tahab tugineda kostja tahtlikule õigusvastasele teole, peab ta tahtluse olemasolu eraldi tõendama (RKTKo 05.06.2013, 3-2-1-62-13, p 12).
90.Hageja väidab, et tema kahju on AS E-Profiil poolt tagastamata laen, mille ta andis
seetõttu, et tugines kostjate I ja II auditeeritud majandusaasta aruannetele, millest nähtuvalt oli tegemist eduka ettevõttega. Hageja väitel on tõendatud, et AS E-Profiil raamatupidamine ei olnud tegelikult korrektne, kuid maakohus rajas oma järeldused üksnes ekspert MK arvamusele ja Raamatupidamise Toimkonna vastustele. Maakohus on vääralt hinnanud järgmisi tõendeid: AS E-Profiil 2015. a majandusaasta aruanne ja lisatud audiitori järeldusotsus; AJN otsus, Tallinna Halduskohtu otsus asjas nr 3-18-2300; Rödl & Partnerid erikontrolli aruanne; Harju Maakohtu otsus kriminaalasjas nr 1-21-1723; Q ütlused kriminaalmenetluses; MK eksperdiarvamus; Raamatupidamise Toimkonna vastused. Hageja väitel seisnevad kostjate rikkumised eelnevatest tõenditest nähtuvalt järgnevas: valed järeldusotsused, valmidusastme meetodi vale kasutamine, lühi- ja pikaajaliste kohustuste vale kajastamine, kontrollprotseduuride rakendamata jätmine, dokumenteerimata jätmine ja väärkajastuste avastamata jätmine.
91.Ringkonnakohus märgib esmalt, et käesoleval juhul on maakohus jätnud hagi rahuldamata
eelkõige põhjusel, et hageja ei tõendanud põhjuslikku seost kostjate rikkumiste ja hageja kahju vahel. Maakohus ei eitanud, et AJN otsusega tuvastati, et kostja I rikkus kostja II kaudu tegutsedes auditeerimisel raskelt hooletult AJN otsuses viidatud dokumenteerimise ja kontrollimise kohustust (maakohtu otsuse p-d 324, 327). Küll asus maakohus seisukohale, et ei ole tõendatud, kuidas tõid need rikkumised kaasa hagiavalduses märgitud kahju. Seejuures selgitas maakohus hagejale korduvalt kohustust tõendada põhjuslikku seost (nt III kd, tl 87 –
2-21-11318 89 (02.02.2022 eelistungi protokoll); IV kd, tl 113 – 116 (31.08.2022 eelistungi protokoll). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga. Kuna hageja on oma apellatsioonkaebuses välja toonud, milliseid tõendeid on maakohus tema hinnangul vääralt hinnanud, vastab ringkonnakohus esmalt hageja asjaomastele apellatsioonkaebuse väidetele.
91.1.Hageja tugineb sellele, et AS E-Profiil 2011. – 2015. a majandusaasta aruanded – ja seega ka audiitori järeldusotsused nende kohta – olid valed. Ringkonnakohus on juba nõustunud maakohtuga selles, mis osas on hageja nõuded aegunud, ning käsitleb seetõttu vaid 2015. a auditeeritud aruandega seonduvat.
91.1.1.AS E-Profiil 2015. a majandusaasta aruandele lisatud vandeaudiitori aruande allkirjastas kostja I 02.12.2016 (I kd, tl 111). Kostja I tõi selles välja, et 31.12.2015 seisuga on pikaajaliste kohustuste real kajastatud laen 6 016 000 eurot, kuid audiitor ei tea, kas AS EProfiil on laenulepinguid rikkunud, kuna juhtkond ei esitanud audiitorile laenuandja kinnitust, mida ta nõudis. Seega ei saa audiitor kinnitada, et selle laenukohustuse pikaajalise kohustusena märkimine on põhjendatud. Audiitor küll märkis, et muus osas kajastab aruanne olulises osas õiglaselt AS E-Profiil finantsseisundit seisuga 31.12.2015, kuid juhtis tähelepanu ka sellele, et ettevõtte käibekapital 31.12.2015 seisuga oli negatiivne 3 204 000 euro ulatuses. Hageja hinnangul võisid need audiitori märkused olla korrektsed, ent kostjad olid jätnud kontrollprotseduurid järgimata ning tegelikud väärkajastused tuvastamata, mida tõendab hageja väitel AJN otsus, kriminaalasjas tehtud otsus ja Rödl & Partnerid erikontrolli aruanne.
91.1.2.Ringkonnakohus leiab, et arvestades, et kostja I on märkinud, et ta ei tea, kas üle 6 miljoni euro suurune laen on põhjendatult kajastatud pikaajalise laenuna, ei saa hageja kostjatele ette heita, et seda laenu ei ole kajastatud lühiajalisena. Asjaomane märkus sisaldus audiitori arvamuses. Kuna see oli hageja enda laen, siis pidi hageja ka ise olema teadlik sellest, et ettevõte on laenutingimusi rikkunud. Ka üle 3 miljoni euro suurune negatiivne käibekapital pidanuks hagejas 2016. a lõpus laenu andmisel küsimusi tekitama. Seega ei saa nõustuda hageja väitega, et 2015. a majandusaasta auditeeritud aruande märkused ei omanud mingit tähtsust ning need ei pidanud hagejas tekitama küsimusi AS E-Profiil finantsseisundi edukuse kohta.
91.2.Hageja heidab maakohtule ette, et maakohus on vääralt hinnanud 06.11.2018 AJN otsust ja seonduvas halduskohtumenetluses nr 3-18-2300 tehtud kohtuotsuseid.
91.2.1.Ringkonnakohus leiab esiteks, et maakohus on õigesti kajastanud, et AJN tuvastas seoses AS E-Profiil 2015. a majandusaasta aruande auditeerimisega kostjate I ja II tegevuses distsiplinaarsüüteo, mis seisnes kutsestandardite mittejärgmises (AudS § 46 nõuded) (I kd, tl 174–179). Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega ka selles osas, et AJN otsusega ega kohtulahenditega haldusasjas nr 3-18-2300 (I kd, tl 190–195, II kd, tl 150–155) ei ole samal ajal tuvastatud AS E-Profiil raamatupidamise andmete väärkajastusi.
91.2.2.Ringkonnakohus saab aru, et menetlusosalised on eri meelt, mida sai AJN menetluses ja AJN otsuse üle toimunud halduskohtumenetluses üldse hinnata ja mida seal hinnati. Kohus toob välja, et AJN otsuses on kajastatud, et audiitor (s.o kostja I) on (ise) tuvastanud, et valmidusastme meetodit rakendati valesti, kuid ei arutanud seda juhtkonnaga ega hinnanud, kas ebaõige rakendamine on toonud kaasa olulise väärkajastamise, vaid asus seisukohale, et meetodi ebaõige rakendamine ei too kaasa olulist väärkajastamist (otsuse p 2.4 alap-d). AJN pidas seda rikkumiseks, kuna audiitor oleks pidanud dokumenteerima sellesisulise kutsealase otsustuse (sh juhtkonnaga suhtlemine, parandamata väärkajastuste üksikult või kogumis olulisuse/ebaolulisuse kajastamine). AJN märkis otsuse p-s 2.5, et on seisukohal, et ei ole
2-21-11318 tõendatud, et olulist väärkajastamist ei esinenud. Seejärel on AJN selgitanud, et selle tuvastamine, kas väärkajastamine esines, ei ole AJN ülesanne. AJN on tuvastanud selle, et kuna menetlusalune isik (kostjad I ja II) on rikkunud mitmeid olulisi kutsetegevuse standardi nõudeid, siis „võib“ AS E-Profiil 2015. a majandusaasta aruanne sisaldada olulist väärkajastamist.
91.2.3.Käesoleva asja kostjad I ja II vaidlustasid AJN otsuse, kuid kohtud nende kaebusi haldusasjas nr 3-18-2300 ei rahuldanud. Tallinna Ringkonnakohus oma 11.12.2020 otsuses haldusasjas nr 3-18-2300 (II kd, tl 150–155) kinnitas muu hulgas, et AJN tuvastas, et puudub kindlus, et AS E-Profiil 2015. a aruanne ei sisalda väärkajastust, kuid et AJN ei pidanudki oma otsuses tuvastama, kas audiitori rikkumise tõttu esines nimetatud aruandes oluline väärkajastus. AJN kontrollib, kas konkreetse auditi läbiviimisel täideti kutsestandardite nõudeid, mitte ei vii läbi uut auditit.
91.2.4.Ringkonnakohus märgib, et eelnevast nähtuvalt on AJN distsiplinaarmenetluses ja halduskohtumenetluses nr 3-18-2300 seega tuvastatud küll see, et kostjad I ja II rikkusid AS E-Profiil 2015. a aruande auditeerimisel kutsestandardite nõudeid, mis võis tuua kaasa väärkajastuste olemasolu aruandes, kuid mitte see, kas (ja veel vähem millised) väärkajastused AS E-Profiil 2015. a majandusaasta aruandes sisalduvad. Kuigi on leitud, et kostjad I ja II ei ole väärkajastuse puudumist tõendanud, ei ole see võrdsustatav „väärkajastuse“ esinemise ja selle ulatuse tuvastamisega. Käesolevas asjas oli aga hageja kohustus tõendada, milles seisnes kostjate rikkumine, mis tõi kaasa hageja kahju. Kui rikkumine pidi seisnema selles, et audiitor ei avastanud/kajastanud AS E-Profiil majandusaasta aruande auditeerimisel väärkajastusi, siis pidi hageja tõendama, et aruandes olid väärkajastused, millised need olid ning et kostjad I ja II pidid auditeerimisel need avastama.
91.3.Hageja tugineb kostjate rikkumise tõendamiseks koos AJN otsusega 05.10.2018 Rödl & Partnerid erikontrolli aruandele (I kd, tl 128–168). Viidatud on ka erikontrolli aruande koostanud Q kriminaalasja eeluurimisel (IV kd, tl 139–140) ja hiljem kohtumenetluses nr 121-1723 (IV kd, tl 125–132) antud ütlustele. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et ka erikontrolli aruandega ei ole tõendatud sellised kostjate rikkumised, mis oleksid põhjuslikus seoses hagejal tekkinud kahjuga.
91.3.1.Peamine vaidlusküsimus AS E-Profiil 2015. a majandusaasta aruande puhul on selles, kas selles on tulu kajastamisel teenuste osutamisel rakendatud Raamatupidamise Toimkonna juhendis RTJ 10 „Tulu kajastamine“ sätestatud valmidusastme meetodit õigesti või on selle väär rakendamine andnud võimaluse ettevõtte tulemuste paremana näitamiseks ning kas audiitor oleks pidanud väärkajastused auditeerimisel tuvastama. AS E-Profiil pankrotihalduri taotlusel koostatud Rödl & Aruande koostanud vandeaudiitor Q asus seisukohale, et auditeeritud perioodil (2013–2016) olid lühiajalised kohustused alahinnatud ja pikaajalised ülehinnatud ning et ettevõte oli püsivalt maksejõuetu vähemalt alates 31.12.2015. Vandeaudiitor Q leidis kokkuvõtlikult, et aruanded ei kajasta õigesti ega õiglaselt ettevõtte majandustulemusi ega finantsseisu. Erikontrolli aruandes esitati ka tabel selle kohta, milline oleks finantsseis ja majandustulemus vigade korrigeerimise korral. Erikontrolli aruande p-s 3 on esile toodud, et võttes arvesse valmidusastme vea mõju, oleks AS-il LHV Pank olnud õigus pikaajaline laen ennetähtaegselt tagasi kutsuda ja laen tulnuks kajastada lühiajalisena. Erikontrolli kohaselt vastutab raamatupidamise nõuete täitmise ja juhtkonna hinnangute õigsuse eest juhtkond. Erikontrolli aruandes hinnati üksnes AS E-Profiil raamatupidamise eest vastutavate isikute tegevust, mitte audiitori tegevust.
2-21-11318
91.3.2.Erikontrolli teostanud vandeaudiitor Q kriminaalmenetluses antud ütlused ei saanud seega väljuda aruandes hinnatud asjaolude piiridest, st tema ütlusega ei saa tõendada kostjate rikkumist. Kriminaalasja eeluurimisel 28.10.2019 antud ütlustes kinnitas Q, et erikontrolli aruande tellis AS E-Profiil pankrotihaldur Sirje Tael ning et aruande koostamiseks kasutati dokumente, mis audiitorile esitati – ta pidas neid aruande koostamiseks piisavaks, kuid möönis, et osa dokumente oli puudu. AS E-Profiil juhtkonnalt ta selgitusi ei küsinud ega tea ka seda, mis andmeid kasutas X, kuid audiitor peab hankima kõik andmed, mis on vajalikud korrektse auditi läbiviimiseks (IV kd, tl 139–141). Kriminaalasjas nr 1-21-1723 23.02.2022 istungil antud ütlustes kordas Q samu vastuseid ning kinnitas, et erikontrolli peamine järeldus oli see, et ettevõtte tulud olid väärkajastatud, kuna juhtkond oli valmidusastme meetodit valesti rakendanud. Kui aruanded oleksid olnud koostatud korrektselt, oleks nähtunud, et ettevõte on juba pikka aega negatiivse netovaraga. Samuti oleks sel juhul olnud rikutud eritingimustega laenulepingu tingimusi, st need laenud oleksid pidanud olema kajastatud lühiajalisena, mitte pikaajalisena. Q leidis, et juhtkond oli iga projekti puhul hinnanud selle rohkem valmis olevaks, kui projekt bilansipäeval tegelikult raamatupidamisstandardi kohaselt oli (IV kd, tl 125–132).
91.3.3.Kuna kostjad ei pidanud Rödl & Partnerid erikontrolli aruannet usaldusväärseks ja palusid jätta see arvestamata, määras maakohus aruande hindamiseks eksperdi (VII kd, tl 51– 55). Ekspertiisimääruse kohaselt oli selle eesmärk teha kindlaks, kas AS E-Profiil pankrotimenetluse raames koostatud Rödl & Partnerid erikontrolli aruande alusandmed on olnud erinevad nendest, mis olid kättesaadavad kostjale I, ning kas erikontrolli aruandes on arvestatud bilansivälise konto andmeid ja kas seda oli õige teha. Selleks esitas kohus eksperdile kaks küsimust. Ekspert MK oma 27.06.2023 eksperdihinnangus (VII kd, tl 59– 61) hindas esiteks AS E-Profiil (pankrotis) käibeandmiku alusel ettevõtte kogu kulude ja erikontrolli aruandes arvestatud projektide tegelike kulude summasid aastatel 2013, 2014 ja 2015 ning tuvastas, et erinevus (erikontrolli aruandega) on 9 116 005,44 eurot. Vastuseks teisele küsimusele tuvastas ekspert, et Rödl & Partnerid erikontrolli aruandes on 2013, 2014 ja 2015. a osas projektide tegelike kulude hulgas kasutatud bilansivälise konto 9199 „ressursi kulud (eelarve)“ andmeid, mille arvestamine projekti tegelike kulude hulka on õige vaid eeldusel ja ulatuses, et järgitud on RTJ 10 toodud nõudeid. Edasi märkis ekspert, et Rödl & Partnerid erikontrolli aruanne ei sisalda usaldusväärseid mõõtetulemusi, mida nõuab RTJ 10, mistõttu ei saa ta anda vastust küsimusele, kas käesoleval juhul on eelarveliste projektide tulemusi kasutatud valmidusastme arvestuses õigesti või valesti. Ekspert tõi välja, et erikontrolli aruandes on erinevaid välistusi ning see on koostatud vaid tellija poolt esitatud andmete alusel. Eelneva tõttu seadis kohtu määratud sõltumatu ekspert kahtluse alla Rödl & Partnerid erikontrolli aruande õigsuse. Maakohtule ei saa seega ette heita, et ta lähtus Rödl & Partnerid aruandele hinnangut andes sõltumatu eksperdi märkustest ning asus seisukohale, et erikontrolli läbiviija Q arvutuste õiguses ei ole võimalik veenduda – st erikontrolli aruandele tuginedes ei saa lugeda tõendatuks, et tulud ja vara olid üle hinnatud aruandes märgitud ulatuses.
91.3.4.Ringkonnakohus leiab samuti, et Rödl & Partnerid erikontrolli aruande hindamisel tuleb käesolevas asjas võtta arvesse MK eksperdiarvamust, mis on seadnud hageja esitatud tõendi kahtluse alla. Kohus ei ole pädev ise hindama erikontrolli aruannet ega ole ekspert raamatupidamisküsimustes. MK seadis aga kahtluse alla selle, kas Rödl & Partnerid erikontrolli aruandes on kohaselt arvestatud projekti eelarvelised kulud projekti tegelike kulude hulka, sest projekti eelarveliste kulude arvestamine projekti tegelike kulude hulka on õige vaid eeldusel, et RTJ 10 nõudeid on järgitud. Eksperdi hinnangul ei ole sisaldanud aruanne kontrollimiseks piisavaid mõõtmistulemusi, mistõttu ei saanud ta anda tõsikindlat
2-21-11318 vastust küsimusele, kas konkreetsel juhul oli projektide eelarvestatud kulude arvestamine projekti tegelike kulude hulka valmidusastme määramisel õige. Seega võivad Rödl & Partnerid erikontrolli aruande hinnangud olla märkimisväärses ulatuses ebaõiged.
91.3.5.Ringkonnakohus leiab, et maakohus võis võtta Rödl & Partnerid erikontrolli aruannet hinnates arvesse ka raamatupidamise seaduse alusel Vabariigi Valitsuse moodustatud Raamatupidamise Toimkonna 06.07.2023 vastuseid (VII kd, tl 65–67). Vastustes on selgitatud, kuidas hinnata ja kohaldada RTJ 10 järgset valmidusastme meetodit. Kuigi vastused ei käi konkreetse Rödl & Partnerid erikontrolli aruande kohta, siis Rahandusministeeriumi alluvuses tegutsev Raamatupidamise Toimkond suunab vastavalt raamatupidamise seadusele finantsarvestuse ja -aruandluse alast tegevust Eestis ning kehtestab oma juhendite kaudu Eesti Finantsaruandluse Standardi. Raamatupidamise seaduse § 32 lg 1 p 3 järgi on toimkonna ülesandeks tutvustada toimkonna juhendeid ning anda nende kohta selgitusi ja tõlgendusi. Seega oli Raamatupidamise Toimkond pädev selgitama RTJ 10 „Tulu kajastamise“ juhendi rakendamist. Käesoleval juhul kinnitas toimkond mh seda, et RTJ 10 p 33 lg (a) järgi tuleb teenuse osutamisega seotud tegelike kulude suhte määramisel võrreldes eelarveliste kuludega arvestada tegelike kuludena vaid tegelikke kasumiaruandes kajastuvaid kulusid, mitte eelarvelisi sama perioodi kulusid – eeldusel, et kasumiaruanne on koostatud korrektselt (väide ja vastus 1). Raamatupidamise Toimkond täpsustas oma vastust, selgitades, et projekti tegelike kuludena tuleb arvestada valmidusastme arvutamise seisuga ettevõttele antud projektiga tekkinud tegelikud kulud alates projekti algusest, sh nii lepingu täitmisega otseselt seotud kulud kui lepingu täitmisega seotud üldkulud ning ka muud kulud, mille kompenseerimise kohustus on tellijal. Toimkond kinnitas, et valmidusastme määramisel ei saa tegelike kuludena kaasata eelarvelisi kulusid, kuid tegelikud kulud võivad samas sisaldada arvestuslikke kulusid (väide ja vastus 3) ning et kui valmidusastme leidmisel on rakendatud ebaõiget määra, siis esineb väärkajastatus finantsaruannetes (väide ja vastus 5). Käesoleval juhul väidab hageja Rödl & Partnerid aruandele tuginedes, et AS E-Profiil majandusaasta aruannete koostamisel oli rikutud RTJ 10 nõudeid, mille audiitor oleks pidanud avastama, ent kohtu määratud ekspert on seadnud kahtluse alla Rödl & Partnerid erikontrolli aruandes endas RTJ 10 nõuete täitmise.
91.3.6.Eeltoodust tulenevalt, võttes arvesse Rödl & Partnerid erikontrolli aruannet, sh Q ütlusi, kohtu määratud eksperdi MK eksperdiarvamust ja Raamatupidamise Toimkonna vastuseid RTJ 10 rakendamise kohta, saab nõustuda maakohtuga, et Rödl & Partnerid erikontrolli aruanne ei ole piisavalt usaldusväärne tõend tõendamaks, kas ja mis mahus võis AS E-Profiil juhtkond olla valesti rakendanud RTJ 10 järgset valmidusastme meetodit, st millised väärkajastused tegelikult kajastusid 2015. a majandusaasta aruandes, arvestades, et erikontrolli aruandes on võidud üle 9 miljoni euro suurust summat (bilansivälise konto andmed) arvestada vääralt. Seega ei tõenda Rödl & Partnerid erikontrolli aruanne üksinda ega koos AJN otsuse ja teiste tõenditega seda, kas ja millised väärkajastused oleks pidanud kostja I 2015. a AS E-Profiil majandusaasta aruande auditeerimisel tuvastama.
91.3.7.Mis puudutab hageja väidet, et kriminaalasjas nr 1-21-1723 tugineti samale Rödl & Partnerid erikontrolli aruandele ja AS E-Profiil juhatuse liige Y tunnistati 09.06.2023 Harju Maakohtu otsusega süüdi KarS § 209 lg 2 p 1 ja 3, § 201 lg 2 p 1 ja 2 ning § 3811 lg 2 järgi (VII kd, tl 71–103), siis märgib ringkonnakohus, et tõendile ühes menetluses antud hinnang ei ole kohtule siduv teises kohtumenetluses. Arvestades, et käesoleval juhul on Rödl & Partnerid erikontrolli aruanne esitatud tõendina vandeaudiitori ja audiitorettevõtja rikkumise tõendamiseks, ei saagi tsiviilasjas asjaomast nõuet lahendav kohus hinnata tõendit samamoodi, nagu tegi seda kohus kriminaalasjas AS E-Profiil juhatuse liikme
2-21-11318 raamatupidamisalase süüteo tuvastamisel. Lisaks hindas maakohus käesolevas asjas Rödl & Partnerid erikontrolli aruannet kogumis kohtu määratud eksperdi hinnangu ja muude tõenditega, mida kriminaalasja menetluses kohtu käsutuses ei olnud.
91.4.Ringkonnakohus ei nõustu hageja etteheitega, et maakohus oleks pidanud käsitlema ja võtma arvesse Grant Thornton Baltic OÜ 08.08.2017 arvamust (VI kd, tl 23–26). Kostjad on õigesti märkinud, et hageja ise ei ole sellele tõendile maakohtus tuginenud. Nimetatud tõendile tugines üksnes kostja III, kes väitis mh juba oma 14.10.2021 vastuses, et hageja pidi olema rikkumisest teadlik 08.08.2017 Grant Thornton Baltic OÜ arvamusest (II kd, tl 130 pöördel – 131). Hageja vaidles sellele vastu. Hageja 15.11.2022 maakohtus esitatud seisukohas märkis hageja, et asjaomane aruanne oli piiratud üksikute spetsiifiliste küsimuste analüüsimisega, mis püstitati AS E-Profiil juhtkonna poolt ning tegemist ei ole täiemahulise erikontrolliga. AS E-Profiil 2013–2015 raamatupidamise nõuetelevastavust ning rikkumiste mõju/tagajärgi ja 2013. – 2015. majandusaasta aruandeid hinnati esmakordselt Rödl & Partnerid 05.10.2018 erikontrolliga ja enne seda ei teadnud (ega saanudki) hageja teada kostjate rikkumisest ja kostjate poolt hagejale kahju tekitamisest (VI kd, tl 5 pöördel). 15.03.2023 hageja seisukoha p-s 11 kordas hageja sama väidet, lisades, et Grant Thornton Baltic OÜ jõudis oma aruandes järeldusele, et müügitulu on 2015. ja 2016. a aruannetes kajastatud valesti. Pelgalt müügitulu erinevusest ei saanud aga hageja teha veel järeldust, et kogu AS E-Profiil raamatupidamist on peetud süsteemselt valesti ning E-Profiil on tegelikult ka makseraskustes või maksejõuetu (VI kd, tl 171). Seega ei ole hageja tuginenud asjaomasele tõendile ega selles sisalduvatele asjaoludele maakohtus, vastupidi, hageja ei ole pidanud seda tõendit oluliseks. TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel ei arvesta ringkonnakohus hageja poolt esmakordselt apellatsioonkaebuses esitatud väiteid ega vasta neile.
91.5.Ringkonnakohus ei nõustu hageja etteheitega, et maakohus võttis arvesse kostjate töödokumente ja projektiarvestuse tööpaberit, millega kostjad soovisid tõendada, et AS EProfiil kasutatud valmidusastme meetod vastas nõuetele. Maakohus on kõnealustele tõenditele oma otsuse p-s 321 üksnes viidanud ning märkinud lisaks, et hageja seadis nende tõendite autentsuse kahtluse alla ja esitas omapoolse NAV programmi väljavõtte teistsugusel kujul. Maakohtu otsuse põhjendustest ei nähtu, et maakohus oleks kostjate töödokumentidele hageja kahjuks tuginenud. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud töödokumentidel ei ole otsustavat tähendust, kuna käesoleval juhul on juba kohtu määratud eksperdi ja Raamatupidamise Toimkonna vastustega seatud kahtluse alla Rödl & Partnerid erikontrolli aruande järeldused.
92.Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et kostja I rikkus küll vandeaudiitori kutsestandardeid
(AudS § 46) ning et AS E-Profiil 2015. a aruandes võisid seetõttu jääda väärkajastused avastamata, kuid ei ole piisavalt tõendatud, kas ja mis mahus need väärkajastused esinesid ega ka seda, kas ja täpselt mida audiitor oleks pidanud tuvastama. Nii ei ole hageja tõendanud ka kostjate tahtlust mingeid oma kohustusi rikkuda.
Põhjuslik seos
93.Ringkonnakohus märgib, et asja arutamise ulatuse määramiseks tuleb esiteks käsitleda
küsimust, milline hageja antud laen saaks vähemalt teoreetiliselt olla seotud 2015. a auditeeritud aruandega, kuna ainult selle majandusaasta aruandega seotud nõue ei ole AudS § 62 lg 4 alusel aegunud. Ringkonnakohus nõustub kostjatega, et kuna AS E-Profiil 2015. a aruanne on audiitori poolt allkirjastatud alles 02.12.2016 (I kd, tl 111), siis saaksid selleks olla vaid 19.12.2016 ja 22.12.2016 lepingud. Maakohus on õigesti välja toonud ning ringkonnakohus ei korda maakohtu põhjendusi (TsMS § 654 lg 6) selle kohta, et 08.05.2013,
2-21-11318 15.06.2016 ja 21.06.2016 laenulepingud ei saa olla põhjuslikus seoses AS E-Profiil 2015. a aruande audiitori 02.12.2016 järeldusotsusega, kuna nende lepingute sõlmimise ajal ei olnud 2015. a aruanne auditeeritud, seega ei olnud võimalik sellele laenude andmisel tugineda.
94.Ringkonnakohus märgib, et hageja esitas maakohtule alternatiivsed nõuded (29.11.2021
seisukoha p-d 11-13, III kd, tl 2 pöördel), mille kohaselt, kui kohus peaks leidma, et hageja peab mainima konkreetse laenulepingu, millest tekkinud kahju hüvitamist ta kostjatelt nõuab, siis järjestab ta oma nõuded järgmiselt: 1) esiteks mõista välja 2016. a juuni lepingute alusel tekkinud kahju, mis tekkis 2012. – 2014. a majandusaasta aruannetele tuginemisest (nõue 863 195,16 eurot); 2) teiseks mõista välja 2016. a detsembri lepingute alusel tekkinud kahju, mis tekkis 2012. – 2015. a majandusaasta aruannetele tuginemisest (nõue 4 727 667,87 eurot); 3) kolmandaks mõista välja 2013. a lepingu alusel tekkinud kahju, mis tekkis 2011. a majandusaasta aruandele tuginemisest (nõue 1 155 872,06 eurot).
94.1.Kuna kahju ei saa olla tekkinud seoses laenudega, mis on antud enne 02.12.2016, siis ei oleks hagi igal juhul võimalik rahuldada esimese (2016. a juuni lepingud) ega kolmanda (2013. a leping) alternatiivi alusel.
94.2.Hageja märgitud teise alternatiivi alusel (2016. a detsembri lepingud) saaks rikkumise, kahju ja põhjusliku seose tuvastamise järgselt väljamõistmisele kuuluda vaid kahju, mis on tekkinud 2015. a majandusaasta aruandele tuginemisest. Hageja on selle nõude puhul viidanud ühelt poolt väidetavale kahjule, mis tekkis 2012. – 2015. a majandusaasta aruannetele tuginemisest (4 727 667,87 eurot). Viitega enda koostatud tabelile on hageja märkinud, et 2016. a detsembrikuu lepingutest tulenev kahju võrdub nende lepingute tagastamata põhiosa võlgnevusega. Hageja koostatud tabeli kohaselt on 19.12.2016 lepinguga nr AL-20161219EP antud AS-ile E-Profiil arvelduslaenu 4 750 000 eurot ning sellest tagastamata on 4 254 342,53 eurot. 22.12.2016 garantiilimiidi leping nr GLM-20161219EP nägi ette garantiilimiidi 1 500 000 euro ulatuses ning selle lepingu alusel on põhiosa võlgnevus 473 325,34 eurot (vt hageja apellatsioonkaebuse p 74 viitega hageja 29.11.2021 seisukoha lisaks 4 olevale tabelile, VIII kd, tl 92 pöördel; III kd, tl 20). Enne kahju suuruse kujunemise käsitlemist tuleb siiski tuvastada rikkumine ja selle põhjuslik seos kahjuga ning kui need ei ole tõendatud, siis ei ole menetlusökonoomia seisukohalt põhjust kahju suuruse kujunemist ja tõendatust täpsemalt käsitleda.
95.Ringkonnakohus nõustub järgnevalt maakohtu lõppjäreldusega, et isegi kui kostjate
tegevus AS E-Profiil majandusaasta aruannete auditeerimisel sisaldas kutsealaseid rikkumisi, on igal juhul tõendamata põhjuslik seos kostjate väidetavate rikkumiste ja hageja väidetava kahju vahel. Põhjusliku seose tuvastamiseks peaks olema tõsikindlalt tõendatud see, et hageja andis AS-ile E-Profiil laenu just kostjate õigusvastase tegevuse tõttu. Seega, isegi kui AS EProfiil 2015. a majandusaasta aruanne, mille kohta valmis audiitori järeldusotsus 02.16.2016, ei kajastanud AS E-Profiil majanduslikku seisu õigesti ning tegelik seis oli aruandes kajastatust negatiivsem (eelkõige tulude ebaõige kajastamise tõttu, mis tulenes valmidusastme meetodi ebaõigest rakendamisest, mille audiitor oleks pidanud avastama), peaks olema tõendatud, et 2016. a detsembris laenu- ja garantiilepingu sõlmimisel oli just sellele aruandele tuginemine otsustava tähtsusega.
96.Maakohus on oma otsuse p-s 338 viidanud hageja esitatud erinevate pankade veebilehtede
väljavõtetele, millest nähtub, et kõik pangad nõuavad äriühingutest laenutaotlejatelt majandusaasta aruannete esitamist. Käesoleval juhul ei ole otsustava tähtsusega aga mitte see,
2-21-11318 et äriühingu auditeeritud majandusaasta aruanne on laenu andmisel üheks oluliseks dokumendiks, vaid küsimus, kas käesoleval juhul tehti 2016. a detsembris laenuotsused üksnes või eelkõige tuginedes AS E-Profiil 2015. a 02.12.2016 auditeeritud aruandele. Kuna see oli hageja väide, pidi hageja seda tõendama.
97.Ka ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud vajalikku põhjuslikku seost. See-
eest on kostjad piisavalt ära näidanud, et detsembris 2016 tehtud laenuotsused pidid tuginema erinevatele andmetele ning laenu andmise eeldusena ei piirdutud vaid ettevõtte aasta varasemale majandusseisule.
97.1.Kuigi sisuliselt on kõne all üksnes 2015. a majandusaasta aruande auditeerimine, st kahju seos selle aruandega, märgib kohus, et hageja ise on menetluses tõendanud, et ka 2013. a laenu taotlemisel esitas AS E-Profiil erinevaid tõendeid, s.o lisaks laenutaotlusele esitas ettevõte 2013. a I kvartali bilansi, kasumiaruanded, ettevõtte tutvustuse ning hiljem AS EProfiil nõukogu otsuse 2013. a I kvartali majandustulemuste ja investeeringute eelarve kinnitamise kohta (I kd, tl 197 pöördel). Kuigi ka 2016. a juunis antud laenude andmise aluseks ei saanud olla 2015. a majandusaasta auditeeritud aruanne, kuna see auditeeriti alles 02.12.2016, siis arvestades 2013. a laenu saamiseks esitatud dokumente, ei ole tõenäoline – ja on hageja poolt tõendamata –, et laenu oleks antud vaid auditeeritud (2013. ja 2014. a) majandusaasta aruannete alusel, arvestades, et majandusaasta aruanded on auditeeritud pika ajalise viitega võrreldes perioodiga, mille kohta need koostatud on. Vastupidi, laenulepingutest nähtub, et AS-il E-Profiil oli laenulepingute järgi ulatuslik regulaarsete aruannete ja andmete esitamise kohustus. Seda kinnitab 2013. a laenulepingu 26.02.2016 muudatuse p 3, mille kohaselt pidi laenusaaja seejärel esitama pangale iga kuu 25. kuupäevaks eelmise kuu kasumiaruande, bilansi ja ülevaate laenusaaja tellimuste portfellist ja laenusaaja võlgnevustest tarnijate ees (I kd, tl 16). Seega 2016. a detsembris arvelduslaenu lepingu ja garantiilimiidi lepingu sõlmimisel olid hageja käsutuses ka eelnevalt loetletud AS E-Profiil poolt talle igakuiselt esitatud andmed. Kostjad on viidanud ka kriminaalasjas tehtud otsuse p-le 33, kus on kajastatud, et „2016. aasta alguses tõsteti AS E-Profiil LHV riskiaktivate osakonda, kuna ettevõtte riskisus oli LHV hinnangul tõusnud. ... Põhimõtteliselt tähendas see seda, et AS E-Profiil finantsandmeid kontrolliti LHV poolt nüüd veelgi põhjalikumalt ja tihedamalt kvartaalsete tulemusete asemel igakuiselt.“ (VII kd, tl 173 pöördel, viitega VII kd, tl 77 ja pöördel).
97.2.Seda, et auditeeritud aruannetele tugineti vaid muu hulgas, tõendab ka kriminaalasjas tuvastatu. Kostjad on (nt 14.02.2024 menetlusdokumendis, VII kd, tl 172) viidanud Harju Maakohtu 09.06.2023 otsuse kriminaalasjas nr 1-21-1723 p-le 18 (VII kd, tl 74 ja pöördel), kus on tuvastatud hageja esindajate ja töötajate ütluste põhjal, kuidas pannakse kokku laenutaotleja memo, st mis andmete alusel laenu antakse. Maakohus tuvastas, et pärast 2013. a laenutaotluse esitamist hageja poolt määrati AS-ile E-Profiil kui suurele ärikliendile kliendihaldur ja analüütik, kelle ülesandeks oli vahendada panga ning AS E-Profiil vahelist suhtlust ja koostada panga laenuandmist otsustava krediidikomitee jaoks laenutaotleja memo. Memo aluseks oli nii avalikult kättesaadav informatsioon (näiteks juba auditeeritud majandusaasta aruanded), aga ka informatsioon, mida kliendihaldur ja finantsanalüütik täiendavalt laenutaotlejalt küsisid ja seejärel analüüsisid. Memo sisaldas nii laenusoovija finantsanalüüsi (bilanss, kasumiaruanne, rahavood, hinnang prognoosidele ja laenu teenindamisele), aga ka muud olulist ettevõttega seotud taustainfot (ajalugu, omanike taust, turusituatsioon jne).
2-21-11318
97.3.Hageja oleks saanud tõendada seda, millistele dokumentidele ja andmetele tuginedes konkreetsed 2016. a detsembri lepingud sõlmiti, oma laenukomitee otsustega, kuid hageja keeldus neid otsuseid esitamast ka pärast kohtupoolset selgitust (VI kd, tl 196 pöördel). Selle asemel jäi hageja selle juurde, et tema väiteid tõendab piisavalt kohtutäitur Elin Vilippuse 15.11.2022 akti (VI kd, tl 15–22), mis põhines „juriidilise fakti tuvastamise toimingul“ (kohtutäituri seadus, KTS, § 8 lg 1 p 4). KTS § 8 asjaomane punkt näeb ette, et kohtutäitur võib ametiteenusena osutada väljaspool kohtumenetlust juriidilise fakti tuvastamise teenust. Kohtutäitur tuvastas – käesoleval juhul kohtule esitamiseks –, millistele AS E-Profiil majandusaasta aruannete kirjetele on hageja krediidikomitee memode koostamisel tuginenud. Hageja soovis sellega tõendada, et krediidikomitee tugines auditeeritud majandusaasta aruannetele. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et antud dokument ei tõenda seda, millistele andmetelel tuginedes laenuotsused tehti. Kohus ei kahtlegi, et arvesse võetavate dokumentide hulgas olid auditeeritud majandusaasta aruanded, ent muud tõendid kogumis kinnitavad, et need ei olnud kaugeltki mitte ainsa või otsustava tähtsusega. Ka kohtutäituri aktis on kinnitatud vaid seda, et neile aruannetele tugineti memodes „mh“.
97.4.Viimast kinnitavad ka hageja töötaja käesolevas tsiviilasjas antud ütlused. Nimelt kinnitas hageja krediidianalüütik S 29.01.2024 istungil antud ütlustes, et 2016. a lõpus oli hagejal AS E-Profiil likviidsusprobleem teada ning klient suunati investorit otsima. Likviidsusprobleemid tulid välja tarnija võlgnevuste alt jooksvatest finantsaruannetest. Tunnistaja ütluste kohaselt sõlmiti 19.12.2016. a leping seetõttu, et omanikeringi tuli investor ning käibekapitali kaasfinantseeriti. Tunnistaja kinnitas, et 2016. a laenuleping oli „sõlmitud eeldusel, et investor tuleb, investor tuli“ (VII kd, tl 153 ja pöördel). Kuigi tunnistaja kinnitas, et auditeeritud majandusaasta aruanded omasid tähtsust, sest need annavad kvaliteeditempli, möönis ta, et 2016. aastal tuli siiski välja ka käibekapitali probleem, mida varem ei olnud (samas). 2015. a auditeeritud majandusaasta aruande kohta märkis tunnistaja S, et nad olid teadlikud aruandes olnud rikkumisest, st et pikaajaline laen ei olnud kajastatud lühiajalise laenuna, kuid kuna see oli nende enda laen, siis laenud ja laenude eritingimused said uue investorite tulekuga üle vaadatud (VII kd, tl 155 pöördel). Ringkonnakohtu hinnangul on hageja enda tunnistaja seega kinnitanud, et 2016. a detsembris anti laenu hoopis seetõttu, et ilmunud oli uus investor, ning et audiitori järeldusotsuse märkust ei peetud oluliseks, kuna hageja otsustas investori tõttu vanade laenude tingimused üle vaadata.
97.5.Eelnevast tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus ka hageja väitega, et 2015. a majandusaasta aruandele lisatud audiitori märkus ei olnud oluline ega pidanud tekitama hagejas mingit kahtlust AS E-Profiil edukuses. Nagu eespool p-s 92.1.1 märgitud, tõi vandeaudiitor 02.12.2016 märkusena välja, et laenukohustuste all on kajastatud pikaajaline laenukohustus 6 016 000 eurot, kuid kui laenusaaja on rikkunud laenulepingu tingimusi, tuleb selline laen kajastada lühiajalise kohustusena. Sse eelnevalt viidatud ütlustega on tõendatud, et hageja teadis, et aruandes oleks pikaajaline laen pidanud olema kajastatud lühiajalisena, kuid uue investori tulekuga vaadati lepingutingimused üle. Ringkonnakohus leiab, et oluline oli ka audiitori välja toodud asjaolu, et ettevõtte käibekapital oli 31.12.2015 seisuga negatiivne 3 204 000 euro ulatuses (I kd, tl 111, vt ka eespool p 92.1.2).
97.6.Lisaks on kostjad esile toonud, et 10.08.2016 seisuga oli AS-il E-Profiil juba maksuvõlg üle 2 miljoni euro (II kd, tl 140) ning ettevõtte kohta olid ka 2016. a lõpus maksehäireregistris kajastatud häired (II kd, tl 141–143). Kuigi probleemseks võlglaseks on AS E-Profiil maksehäireregistris märgitud maist 2017 (samas), andis hageja ise AS-ile E-Profiil korduvalt 2013. a laenulepingu ja 2016. a juuni laenulepingute sõlmimise järgselt maksepuhkust: 28.06.2013 – 28.05.2014 (08.05.2013 laenulepingu p 7.3, I kd, tl 9 pöördel), 28.02.2015 – 28.04.2015 (08.05.2013 lepingu muudatus, I kd, tl 14 pöördel), 28.02.2016 – 28.04.2016
2-21-11318 (08.05.2013 lepingu muudatus, I kd, tl 16), 04.05.2016 – 28.06.2016 (08.05.2013 lepingu muudatus, I kd, tl 16 pöördel), 15.06.2016 – 05.06.2017 (08.05.2013 lepingu muudatus, I kd, tl 17), 15.06.2016 – 05.06.2017 (15.06.2016 laenulepingu p 7.3), 19.12.2016 – 05.12.2017 (15.06.2016 laenulepingu muudatus, I kd, tl 25 pöördel); 05.07.2016 – 05.04.2018 (21.06.2016 laenulepingu p 7.3). Seega ei olnud AS E-Profiil suuteline regulaarselt jooksvalt laenu tagastama, kuid maksepuhkuste ajal anti 2016. aastal siiski uusi laene ja garantii. Seejuures andis hageja 21.06.2016 laenulepinguga ettevõttele laenu käibevahendite finantseerimiseks (I kd, tl 28) ning 19.12.2016 arvelduslaenulepinguga refinantseeriti varasemaid laene ja finantseeriti samuti ettevõtte käibevahendeid (I kd, tl 35). 22.12.2016 sõlmiti garantiilimiidileping (I kd, tl 40). Seega ei saanud hagejal olla AS-ist E-Profiil muljet kui edukast ja probleemitust ettevõtjast.
98.Ringkonnakohus leiab, et eelnevalt esile toodud asjaolud kogumis tõendavad, et hageja
andis laenu tuginedes erinevatele, sh jooksvalt kogutud andmetele, mitte üksnes auditeeritud majandusaasta aruannetele. Seejuures on hageja töötaja tunnistanud, et 2016. a detsembris laenude andmisel oldi teadlik käibekapitali probleemist (ütlustest ei ole aru saada, kas probleemist teati ka juba 2016. a juunis, kuid see on tõenäoline, kuna aruandekohustus muudeti igakuiseks juba veebruaris 2016) ning et laenu andmise eelduseks oli hoopis investori kaasamine. Seega võeti laenude refinantseerimisega teadlik risk, kuna hagejale oli teada, et ettevõte ei olnud 2016. a lõpus oma seniseid laenukohustusi korrektselt täitnud. Pelgalt asjaolu, et majandusaasta aruanded võisid sisaldada väärkajastusi – kusjuures ei ole tõendatud, kas ja millises ulatuses -, ei saa olla piisav põhjuslik seos hagejal väidetavalt tekkinud kahju ja kostjate rikkumiste vahel, mis seisnesid AJN otsusega tuvastatud osas vandeaudiitori kutsetegevuse standardite nõuete rikkumises (eelkõige mis puudutab dokumenteerimist).
99.Ringkonnakohus märgib, et kuigi maakohus tuvastas õigesti, et põhjuslik seos ei ole
tõendatud, hindas maakohus siiski lühidalt ka hagejal tekkinud kahju suurust. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus hagi ei ole võimalik põhjusliku seose puudumise tõttu rahuldada, ei ole täiendavate eelduste täidetuse hindamine menetlusökonoomia seisukohast vajalik. Seetõttu ei käsitle ringkonnakohus ka kostjate vastutuse piirmäära küsimust.
100.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud õigesti hagi rahuldamata. Hageja
apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kuid ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse põhjendusi käesolevas otsuses välja toodud ulatuses. III
Menetluskulude jaotus
101.Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Kuna ringkonnakohus
ei muuda maakohtu otsust hagi rahuldamata jätmise kohta, ei ole alust menetluskulude jaotuse muutmiseks.
102.Kuna hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad poolte ringkonnakohtus kantud
menetluskulud samuti hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.