Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

1-25-1702 tööga. Määrata üldkasuliku töö tegemiseks 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.

ajavahemike

järel

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

1-25-1702 esindajale E.E.-le e-posti aadressil xxx.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus Sander Paju süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on Tartu Maakohtu 18. juuni 2024. a otsusega nr 1-24-3061 karistatud vägivallakuriteo toimepanemise eest, milline karistus on kehtiv, kasutas korduvalt füüsilist vägivalda alaealise E.E. (sündinud xxx) suhtes järgmiselt: - ajavahemikul 2024 septembrist kuni 2024 oktoobrini kohtueelse menetluse käigus täpselt kindlakstegemata kuupäeval ja kellaajal xxx lõi E.E.-d vähemalt ühel korral rihmaga vastu reie tagakülge, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja punetuse reie tagaküljele; -

Seega pani S. Paju toime KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt. Kokkuleppe sisu Süüdistatava S. Paju, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on S. Pajule mõistetav karistus järgmine. KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 18. juuni 2024. a otsusega kriminaalasjas nr 1-24-3061 S. Pajule mõistetud 1 aasta pikkuse vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KarS § 69 alusel asendada S. Pajule mõistetud vangistus 720 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha 2 aasta jooksul. Kohustada S. Paju järgima üldkasuliku töö tegemise perioodil KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ning täitma KarS § 75 lg 2 p-des 21 ja 5 sätestatud kohustusi mitte omada ja tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid ning registreerida end alates kohtuotsuse jõustumisest hiljemalt 2 nädala jooksul psühhiaatri vastuvõtule ja ravivajaduse esinemisel alluda ettenähtud ravile. Kokkuleppes on kindlaks määratud ka süüdistatava poolt tasumisele kuuluvad menetluskulud, milleks on sundraha 1329 eurot ja kaitsja tasu 131,76 eurot kohtueelses menetluses osutatud

1-25-1702 õigusabi eest. Võimaldada menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu seisukoht Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse S. Paju süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning mõista talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Menetluskuludeks on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o 1329 eurot, ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsja tasu 131,76 eurot kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, s.o kokku 1460,76 eurot. KrMS § 180 lg-st 1 tulenevalt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud tuleb tasuda igakuiste osamaksetena 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Elektroonsed andmekandjad on osaks kohtutoimikust ja jäävad toimikusse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.