1-25-2146/5 - Isikuvastased süüteod - Tervisevastased süüteod - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

8.osaleb kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on uute samaliigiliste kuritegude, mida arvatakse kriminaalasjas süüdistatavale süüks, toimepanemise tõenäosuse maandamine. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 24.10.2023 kuni 25.10.2023, s.o 2 päeva. KarS § 74 lg 1 alusel määrata Eva Gantu katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid kohaldatakse alates kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõista Eva Gantult KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 1329 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p-de 3 ja 4 alusel ekspertiisikulud 657 eurot ning määratud kaitsjale makstud tasu 151,20 eurot riigituludesse. Kohustada Eva Gantut tasuma väljamõistetud sundraha, ekspertiisikulud ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 178,10 eurot. Menetluskulud summas 2137,20 eurot tasuda osamaksetena Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99925700012510. Selgitusse võib märkida: „Eva Gantu, kriminaalasi 1-252146, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid: - CD- ja DVD-plaadid (kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja materjalide juurde; - kööginuga (PPA asitõendite hoidlas) – konfiskeerida ja hävitada; - halli värvi dressipluus (PPA asitõendite hoidlas) – hävitada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud

Eva Gantut (Gantu) süüdistatakse selles, et tema 24.10.2023 ajavahemikul kell 18.00-19.15 aadressil xxx lõi kannatanut Alexander Gantu’t vähemalt ühel korral noaga ülakeha piirkonda. Oma sellise tegevusega põhjustas Eva Gantu kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse s.o torke-lõikehaava vasaku õlavarre ülemises kolmandikus eespinnal. Seega pani Eva Gantu oma tahtliku teoga toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Eva Gantu, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 16.04.2025 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Eva Gantu süüdi tunnistamist KarS § 121 lg 1 järgi ja tema karistamist vangistusega 10 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva, s.o 24.10.2023 kuni 25.10.2023. Seega lugeda kandmata karistuseks 9 kuud ja 28 päeva vangistust. Kohaldades KarS § 74 lg 1 ja 3 määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 18 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning järgib talle käitumiskontrolli ajaks pandud KarS §-s 75 lg 1 sätestatud järgmisi kontrollinõudeid ning kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- ja õppimiskoha vahetamiseks ning 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, peab prokurör põhjendatuks määrata Eva Gantule täiendavalt järgmised kohustused: KarS § 75 lg 2 p 2 alusel lisakohustusena määrata, et Eva Gantu ei tohi tarvitada alkoholi ning KarS § 75 lg 2 p 8 alusel lisakohustusena määrata, et Eva Gantu peab osalema Tallinna Vangla kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on uute samaliigiliste kuritegude, mida arvatakse kriminaalasjas süüdistatavale süüks, toimepanemise tõenäosuse maandamine. Asitõendid KarS § 83 lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes KarS § 83 lg-st 1 ning KrMS § 126 lg 3 p-dest 1 ja 4, otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõenditega järgmist: - CD- ja DVD-plaadid (kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja materjalide juurde; - kööginuga (PPA asitõendite hoidlas) – konfiskeerida ja hävitada; - halli värvi dressipluus (PPA asitõendite hoidlas) – hävitada. Menetluskulud

7.detsembri 2012. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Isiku kohtuarstliku ekspertiis teostamine oli vajalik, et selgitada välja kannatanul esinevad tervisekahjustused ning nende ulatus ja tekkemehhanism. Samuti oli ekspertiis vajalik toimepandud kuriteo kvalifitseerimisel. Ka jäljeekspertiisi tulemused, mis on kaasa aidanud kriminaalasja lahendamisele, kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele. Nimetatud ekspertiisid aitasid kaasa kriminaalasja lahendamisele, mistõttu tuleb need kulud süüdistatavalt välja mõista. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendi nr 3-1-1-7-16 p-s 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud