Liiklussüüteod

1-25-1208

1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsusele võib kohtumenetluse pool KrMS § 318 lg 4 alusel esitada apellatsiooni kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsusele apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

KURITEO ASJAOLUD JA KOKKULEPPE SISU

2/4

1-25-1208

Vitalii Savko’t süüdistatakse selles, et tema, olles 14.11.2023 karistatud Harju Maakohtu poolt KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, juhtis uuesti, s.t tahtlikult ja korduvalt 02.11.2024 kl 17.30 paiku Harjumaal, Tallinnas Mustakivi tee ja Narva mnt ristmikul mootorsõidukit Opel Zafira (reg nr xxx), olles joobeseisundis (tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,91 mg/l alkoholi väljahingatavas õhus). Seeläbi rikkus süüdistatav LS § 69 lg-s 1 sätestatut ja pani toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. LS § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. KarS § 424 lg 2 näeb ette, et mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt, karistatakse kuni nelja-aastase vangistusega. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Hendrik Rätsep, süüdistatav Vitalii Savko ja tema kaitsja Dmitri Školjar sõlmisid kokkuleppe järgnevas: Tunnistada Vitalii Savko KarS § 424 lg 2 järgi süüdi ja karistada teda vangistusega 1 aasta ja 3 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 2 päeva (02.-03.11.2024) karistusaja hulka ning lugeda ära kantavaks karistuseks 1 aasta 2 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada antud karistust Harju Maakohtu 14.11.2023 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 3 kuu ja 8 päeva võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud ja 6 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada süüdistatavale mõistetud karistus, s.o 1 aasta 6 kuud ja 6 päeva vangistust 546 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta ja 7 kuud. KarS § 69 lg 4 alusel on süüdistatav kohustatud üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 1 alusel on süüdistatav käitumiskontrolli ajal kohustatud: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel on süüdistatav kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.  

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 4 kuuks. KrMS § 173 lg 1 p 1 alusel on kriminaalmenetluse kulud mh menetluskulud. KrMS § 175 lg 1 p 9 näeb ette, et menetluskulu on mh süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.t 1329 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud 1 aasta jooksul igakuiste osamaksetena alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3/4

1-25-1208

Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Vitalii Savko kuulub KarS § 424 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestatud alusel. (allkirjastatud digitaalselt)

4/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.