1-25-96
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
24. aprill 2025. a, Tallinnas
Kriminaalasja number
1-25-96 (kohtueelses menetluses 24231750758)
Kohtukoosseis
Kohtunik Martin Tuulik
Kohtuistungi sekretär
Diana Sooväli
Kriminaalasi
Marcel Vichmann süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Andrei Voronin
Süüdistatav
MARCEL VICHMANN, isikukood: 36501172715; EV kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: xxxharidus; töökoht: XXX; elukoht: xxx; kehtivaid kriminaalkaristusi 1 (KarS § 424 lg 2 järgi) tõkend: puudub
Kaitsja
Norman Aas (lepinguline kaitsja)
Juhindudes KrMS §-dest 45 lg 4 p 1, 173 lg 1 p 1, 175 lg 1 p 4, 9, 179 lg 1 p 2, 180 lg 1, 3, 248 lg 1 p 5, 249, 311 ning 313 kohus otsustas:
1-25-96
2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
ajavahemike
järel
3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
territooriumilt
sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 1329 eurot, joobeseisundi tuvastamise kulu summas 22 eurot, toksikoloogiaekspertiisi kulu summas 534 eurot,
s.o kokku 1885 eurot.
2/5
1-25-96
Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsusele võib kohtumenetluse pool KrMS § 318 lg 4 alusel esitada apellatsiooni kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsusele apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
Marcel Vichmanni süüdistatakse KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema olles varasemalt toime pannud KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo ja olles selle eest karistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 28.10.2022 otsusega, juhtis uuesti tahtlikult mootorsõidukit, olles joobeseisundis. Selliselt Marcel Vichmann, juhtis 08.03.2024 kella 00:10 paiku mootorsõidukit BMW 740D XDRIVE registreerimismärgiga XXXXXX liikudes sellega Tallinnas, Pärnu mnt 236 asuva Järve Circle K tankla juurest Vabaduse puiesteele, seejärel Pärnu maanteele, sealt Tallinn-Pärnu-Ikla maanteele ning edasi Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla teele. Kell 00:31 märkas Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee kuuendal-seitsmendal kilomeetril vingerdanud sõidukit politseipatrull koosseisus L.T, G.T ja M.T ning andis siniste ja punaste märgutuledega ja helisignaaliga autojuhile peatumismärguande. Sellele vaatamata kiirendas M. Vichmann sõiduki liikumiskiirust ega allunud politsei korraldusele sõidukit peatada, vaid liikus endiselt kolme rattaga mööda maanteed. Maantee kaheksandal kilomeetril kaldus sõiduk algul teepeenrale, kus sõitis maha kaks tee piirdeaia posti, seejärel sõitis põllule, kuhu seisma ei jäänud, vaid proovis liikumist jätkata. Kui sõiduk jäi põllul siiski lõplikult põhja peale kinni, suutis politsei sõidukijuhi kinni pidada. Juhiks osutus Marcel Vichmann. Kuna kiirabiautos kasutatud indikaatorvahend näitas tal alkoholi sisaldust väljahingavas õhus 0,99 mg/l ehk joovet, toimetas politseipatrull kinnipeetu Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse, kus ta andis vabatahtlikult vereproovi ja muud proovid. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt teostatud uuringu kohaselt, mille tulemus on toodud joobeseisundi tuvastamise saatekirjas, leiti Marcel Vichmanni verest etanooli 2,09 ± 0,006, k =2, s.o tuvastati etanoolisisaldus mitte vähem kui 2,084 milligrammi ühes grammis veres. Marcel Vichmann teadis enne sõidu alustamist, et ta tarbis alkoholi ning samuti seda, et teda on varem kohtu poolt mootorsõiduki korduva joobes juhtimise eest karistatud ent sellegipoolest alustas sõitu ning juhtis sõidukit kuni liiklusõnnetuse tekitamiseni. Marcel Vichmann teadis, et liigub sõidukiga, millel on tagumine parem ratas katki läinud, mistõttu liiklus on ohustatud, kuid soovis siiski sõitu jätkata. Marcel Vichmann teadis, et politsei andis temale vilkuritega ning helisignaaliga peatumismärguande, kuid soovis siiski sõitu jätkata. Seega tegutses ta otsese tahtlusega. Korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 sätestab, et joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 kohaselt on joobeseisundi üheks liigiks alkoholijoove. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.
3/5
1-25-96
Liiklusseaduse § 223 lg 1 § 223 lg 1 sätete kohaselt vastutab mootorsõidukijuht varalise kahju tekitamise eest. Liiklusseaduse § 234 lg 1 alusel vastutav sõidukijuht sõiduki kohustusliku peatamise märguande tahtliku eiramise eest. Ülalkirjeldatud tegevusega rikkus Marcel Vichmann tahtlikult liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2, mille kohaselt on juhil keelatud joobeseisundis juhtida sõidukit, ning § 69 lg 1, milline sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis. Seega pani Marcel Vichmann eelkirjeldatud tahtliku tegevusega toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki korduva juhtimise joobeseisundis. Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör Andrei Voronin, süüdistatav Marcel Vichmann ja tema kaitsja Norman Aas sõlmisid kokkuleppe järgnevas: KarS § 424 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Marcel Vichmannile karistuseks kaks aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka kinnipidamises viibitud üks päev ning lugeda kandmisele kuuluvaks üks aasta, üksteist kuud ja 29 päeva vangistust. KrMS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel tuleb nimetatud karistusest süüdistavaval koheselt ära kanda 29 (kakskümmend üheksa ) päeva vangistust. KrMS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta järelejäänud karistuse osa pikkusega 1 (üks) aasta ja 11 (üksteist ) kuud täitmisele pööramata kui süüdistatav ei pane katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks KrMS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Katseaeg on kaks aastat ja kolm kuud. Määrata, et katseajal on Marcel Vichmann kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõuded ja kohustused: - Elama kohtu määratud alalises elukohas; - Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. - Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohustada Marcel Vichmanni käitumiskontrolli ajal läbima alkoholi vastav ravikuur Confido Arstikeskus AS-s, milleks ta on nõusoleku andnud. KarS § 50 lg 1 p 1 ja § 424 lg 4 p 2 alusel kohaldada Marcel Vichmanni suhtes lisakaristust, võttes Marcel Vichmannilt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 7-ks (seitsmeks) kuuks. Kriminaalmenetluse kulud: joobeseisundi tuvastamise (08.03.2024) kulud summas 22 eurot / mõistetakse süüdistatavalt välja KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel. Toksikoloogiaekspertiisi kulud summas 534 eurot mõistetakse süüdistatavalt välja KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel. Sundraha, mis on II astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1329 eurot mõistetakse süüdistatavalt välja KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel. Väljamõistmisele kuuluv menetluskulud absoluutsummana on 1885 eurot.
4/5
1-25-96
Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Marcel Vichmann kuulub KarS § 424 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestatud alusel. Asitõendid: 1 CD-R-plaat ja 3 DVD+R-plaati, mis on lisatud kriminaalasja materjalide juurde -jätta kriminaalasja toimikumaterjalide juurde KrMS § 126 lg 3 p1 alusel.
(allkirjastatud digitaalselt)
5/5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.