V.I Isikukood või sünniaeg: XXX Elu- või asukoht ja aadress: XXX, telefon XXX, e-post: XXX Karistatus: karistamata
Kaitsja Kannatanu
RESOLUTSIOON
Vandeadvokaat Janek Valdma Eesti Vabariik Keskkonnaameti kaudu, esindaja J.J Juhindudes KrMS § 309 lg 2, § 310 lg 2, § 311 – 312, § 314, § 181 lg 1 kohus otsustas:
1.Õigeks mõista V.I süüdistuses KarS § 357 lg 1 järgi.
2.KrMS § 310 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata kannatanu Eesti Vabariigi (Keskkonnaameti kaudu) tsiviilhagi V.I vastu keskkonnale tekitatud kahju hüvitamise nõudes summas 16 056,60 eurot.
KrMS § 181 lg 1 alusel jätta riigi kanda riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 1182,18 eurot.
4.Kohtuotsus edastada kohtumenetluse pooltele. Edasikaebamise kord
Kohtumenetluse poolel on õigus otsusega mittenõustumisel esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.
SÜÜDISTUS
V.I-d süüdistatakse selles, et tema, olles sõlminud suulise kokkuleppe XXX looduskaitseala XXX piiranguvööndis asuva XXX kinnistu (katastritunnus XXX) omanike I.U ja P.M esindaja G.M-iga kinnistul kasva metsa raietööde teostamiseks, pani ajavahemikul 23.08.2021. a kuni 08.10.2021. a, kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata ajal, toime puude ebaseadusliku raie. V.I oli ebaseadusliku raie keskseks figuuriks, kes määras ära, kust ja kuidas raiet teostada, juhtis raiet ja hoidis raie kulgemist ning raiutud metsamaterjali väljavedu ja müüki oma kontrolli all, andes korraldusi nii metsa ülestöötajatele kui väljavedajatele. Raieõiguse tõendamiseks edastas G.M V.I-le kinnistu omanikult saadud metsateatised nr XXX ja XXX koos Keskkonnaameti poolt seatud tingimuste ja soovitustega raie teostamiseks. Ebaseadusliku raietegevusega XXX kinnistul, XXX linnas tekitas V.I keskkonnakahju kokku 16056.60 eurot. V.I tegevus seisnes selles, et 2021. a augusti lõpus, kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata ajal, sõlmis ta JS E OÜ juhatuse liikme S.R’iga kokkuleppe raieteenuse osutamiseks XXX kinnistul XXX. Raieõiguse tõendamiseks esitas V.I metsateatised nr XXX ja XXX koos Keskkonnaameti poolt seatud tingimuste ja soovitustega raie teostamiseks. Kuigi metsateatise järgi oli eraldistel 2 ja 3 lubatud teha aegjärkne raie väitis V.I S.R’ile, et tegelikult tuleb teha lageraie, sest sellel kinnistul kehtivad teised reeglid - metsamaal freesitakse kännud ära ja maa sihtotstarve muudetakse. Samuti sõlmis V.I 2021.a sügisel, kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata ajal, A G OÜ juhatuse liikme E.W-ga kokkuleppe võsalõikuseks ja alusmetsa raieks XXX kinnistul XXX. Lepingu kohaselt pidid A G OÜ töötajad kinnistult nii alusmetsa materjali kui raiejäägid vedama vahelao platsile eraldi hunnikutesse. Samuti sõlmis V.I suulise lepingu L OÜga (esindaja V.Q) XXX kinnistul oleva raiutud võsa ja metsamaterjali hakke- ning transporditeenuse osutamiseks. L OÜ teostas kinnistul oleva raiutud võsa ja metsamaterjali hakkimise ning veo XXX ning XXX katlamajja. XXX kinnistult ümarpuidu veoks ja realiseerimiseks sõlmis V.I lepingu M OÜ juhatuse liikme K.S’iga. Lepingu kohaselt vedas M OÜ metsaveoauto XXX kinnistult ümarpuitu kahel erakinnistule ja XXX ning XXX saeveskisse. Ümarpuidu veol sõitis V.I metsaveoautoga kaasa ja näitas ette kohad, kuhu materjal maha laadida. Looduskaitseseaduse (LKS) § 77 lg 3 p 1 kohaselt tekitatakse loodusobjektile kahju kui kaitstava loodusobjekti piires raiutakse või raadatakse puittaimestikku keelatud ajal või tehakse seda kohas, kus kasutatav raieliik või raadamine on keelatud, või rikkudes kehtestatud raietingimusi. Sama seaduse § 77 lg 1 alusel 08.04.2005 kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse nr 69, Kaitstava loodusobjekti või kaitsmata loomaliigi isendi hävitamise või kahjustamisega ning võõrliigi isendi loodusesse laskmisega tekitatud keskkonnakahju hüvitamise kord ja hüvitise määrad § 3 p 2 sätestab, et kaitseala või hoiuala kahjustamine on raietööde tegemisel raietingimuste rikkumine ning § 23 lg 1 kohaselt arvestatakse kaitseala piires puittaimestiku raie või raadamise käigus keskkonnale tekitatud kahju Metsaseaduse (edaspidi MS) § 67 alusel. XXX kinnistu eraldised nr 2 ja 3 asuvad XXX looduskaitsealal XXX piiranguvööndis. Eraldisel nr 2 väljastati Keskkonnaameti 23.02.2021 lubava märkega metsateatis nr XXX aegjärkseks raieks (turberaie alaliik). Eraldisel nr 3 väljastati Keskkonnaameti 23.02.2021 lubava märkega metsateatis nr XXX aegjärkseks raieks. Metsateatisega juhib Keskkonnaamet tähelepanu, et aegjärkse raie järgselt ei tohi XXX kinnistu er 2 ja 3 puistu täius langeda alla 50%.
Vastavalt LKS § 31 lg 2 p 5 on piiranguvööndis uuendusraie keelatud, kui kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti. XXX rahvuspargi kaitse-eeskiri (RT I 2005, 71, 556-jõust. 01.01.2006) § 59 p 3 sätestab, et piiranguvööndis on keelatud uuendusraie, välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat, kusjuures kaitseala valitsejal on koosluse liigilise ja vanuselise mitmekesisuse säilitamiseks õigus esitada nõudeid turberaie liigi, raie tehnoloogia, raieaja, puidu kokku- ja väljaveo, raielangi puhastamise viiside ning puistu koosseisu ja täiuse osas. XXX rahvuspargi kaitse-eeskirja § 59-1 kohaselt on piiranguvööndi metsa kaitse eesmärk bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine. LKS § 14 lg 6 kohaselt tuleb kaitstaval loodusobjektil valik- ja turberaie tegemisel arvestada sama seaduse lisas sätestatud tingimustega, kui kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti. Selles osas XXX rahvuspargi kaitse-eeskiri ei esita erinõudeid. LKS lisa p 2 kohaselt tehakse aegjärkset raiet korduvate raiejärkudena ja kui puistu täius enne raiet on 65% ja suurem, siis raiejärkude arv on 3 ning 1. raiejärguga ei tohi viia puistu esimese rinde täiust madalamale kui 50%. Metsaregistrisse 25.02.2019 kantud XXX kinnistu takseerandmete järgi oli puistu 1. rinde täius eraldisel 2 enne raiet 78%, enamuspuuliigiks on sanglepp jooksva vanusega 82 a. Eraldisel nr 3 oli
1.rinde täius enne raiet 95%, puuliigiks on sanglepp jooksva vanusega 72 a. Raielangil eraldisel nr 2 on kasvama jäetud peale raiet 0,42 hektaril 20 esimese rinde puud, mis mõõdetud puude mahtu arvestades annab täiuseks 16%. Raielangil eraldisel nr 3 on kasvama jäetud peale raiet 0,91 hektaril 58 esimese rinde puud, mis mõõdetud puude mahtu arvestades annab täiuseks 15%. Eraldise nr 2 ja 3 raiutud osal on teostatud aegjärkse raie viimane järk. Eraldise nr 2 ja 3 raiutud osal on rikutud aegjärkse raie tegemiseks seatud tingimust, kuna puistu I rinde täius on väiksem 50%-st. MS § 67 1g 2 p 1 kohaselt tekitatakse keskkonnale kahju kui metsaraiel ei peeta kinni puistu rinnaspindala või täiuse lubatud määrast. Sama seaduse § 67 lg 3 sätestab: § 67 lg 2 p 1 nimetatud juhtudel arvestatakse kahju vastavalt metsaseaduse lisades 2 ja 3 sätestatud määradele. MS§ 67 1g 11 kohaselt korrutatakse metsa kahjustamisel kaitstava loodusobjekti piiranguvööndis keskkonnale tekitatud kahju arvutamisel kahju arvestamise määr koefitsiendiga 3,0. Ebaseadusliku raietegevusega XXX kinnistul, XXX linnas tekitas V.I keskkonnakahju kokku 16056.60 eurot V.I-l puudus raie tegemise ajal kirjalik raieõiguse võõrandamise leping, kuid talle olid edastatud metsateatised nr XXX ja XXX koos Keskkonnaameti poolt seatud tingimuste ja soovitustega raie teostamiseks. Seega pidi V.I teadma, et raietingimuste rikkudes põhjustab ta keskkonnakahju ja pani eelpool kirjeldatud ebaseadusliku metsaraie toime kavatsetult. Sellise tegevusega pani V.I toime kaitstava loodusobjekti kaitse nõuete rikkumise, millega tekitas kaitstavale objektile olulise kahju, s.o KarS § 357 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
KOHTU SEISUKOHT
1.KarS § 357 objektiivne koosseis seisneb kaitstava loodusobjekti kasutamise või kaitse nõuete rikkumises, kui selle tagajärjel tekkis kaitstavale loodusobjektile oluline kahju. Kohus uurib, kas XXX kinnistul eraldistel 2 ja 3 toimus ebaseaduslik raie, kas selle pani toime V.I ja kas V.I tegevus põhjustas olulise kahju keskkonnale.
2.Tunnistajad I.U ja P.M rääkisid (tlk 193-194 I kd), et nendele kuulub XXX kinnistu XXX külas, omandasid selle G.M’lt, oli vist XXX (kinnistu kuulumist neile ja ostmist XXX’lt kinnitab ka kinnistusraamatu väljavõte tlk 132-133 I kd). Selgitasid, et juba kinnistu omandamisel oli kokkulepe, et annavad raieõiguse G.M’le, koostasid raieõiguse müügi paberi, müüsid raieõiguse talle. Tlk 79 I kd on I.U poolt antud volitus XXX-le esindama
ennast kasvava metsa raieõiguse võõrandamisel ning vajalike lepete ja kooskõlastuste sõlmimisel XXX kinnistul katastriüksuse numbriga XXX, volitus on kehtiv kuni 28.2.2022, millal volitus oli antud, ei ole märgitud. Samas tlk 125-126 I kd on I.U ja XXX vahel 23.8.2021 sõlmitud Kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping XXX külas XXX kinnistul, millega kasvava metsa raieõigus on müüdud XXX-le. 23.8.2021 on ka kuupäev, mis on süüdistuses loetud puude ebaseadusliku raie alguseks. I.U kinnitas, et on XXX kinnistuga seoses esitanud kahel korral metsateatisi, 2019 ei läinud tööd käima ja siis 2021. aasta alguses.
3.Metsateatise nr XXX, katastritunnus XXX, eraldis nr 2 (tlk 75 I kd) ning metsateatise nr XXX, katastritunnus XXX, eraldis nr 3 (tlk 75 I kd) kohaselt asuvad eraldised XXX rahvuspargi XXX piiranguvööndis, mis on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 5. mai 1997. a määrusega nr 94 “XXX rahvuspargi kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine”. Raie tegemise ajal kehtis XXX rahvuspargi kaitse-eeskiri (RT I 2005, 71, 556jõust. 01.01.2006, redaktsioon kehtis kuni 31.3.2023).
4.Looduskaitseseadus reguleerib toiminguid kaitse alla võetud alade kasutamise piiramisega (LKS § 2 lg 1). LKS § 31 lg 1 sätestab, et piiranguvöönd on kaitseala maa- või veeala, kus majandustegevus on lubatud, arvestades käesoleva seadusega sätestatud kitsendusi. Vastavalt LKS § 31 lg 2 p 5 on piiranguvööndis uuendusraie keelatud, kui kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti. MS § 28 lg 4 p 1 kohaselt uuendusraie hulka kuuluvad lage- ja turberaie. MS § 30 lg 1 kohaselt turberaie jaguneb mh aegjärkseks raieks. XXX rahvuspargi kaitse-eeskiri § 59 p 3 sätestab, et piiranguvööndis on keelatud uuendusraie, välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat, kusjuures kaitseala valitsejal on koosluse liigilise ja vanuselise mitmekesisuse säilitamiseks õigus esitada nõudeid turberaie liigi, raie tehnoloogia, raieaja, puidu kokku- ja väljaveo, raielangi puhastamise viiside ning puistu koosseisu ja täiuse osas. XXX rahvuspargi kaitse-eeskirja § 59-1 kohaselt on piiranguvööndi metsa kaitse eesmärk bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine. LKS § 14 lg 6 kohaselt tuleb kaitstaval loodusobjektil valik- ja turberaie tegemisel arvestada sama seaduse lisas sätestatud tingimustega, kui kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti. Selles osas XXX rahvuspargi kaitse-eeskiri ei esita erinõudeid.
5.2021.a metsateatised näitavad, et XXX kinnistul oli eraldistel 2 ja 3 lubatud teha aegjärkne raie (tlk 75 I kd). Keskkonnaamet on andnud metsateatistega nõusoleku aegjärkseks raieks tingimusel, et pinnase kahjustamise vältimiseks teostada rasketehnikaga raiet (sh metsamaterjali kokkuvedu) külmunud pinnasega või kuival ajal. Keskkonnaamet juhtis tähelepanu, et aegjärkse raie järgselt ei tohi puistu täius langeda alla 50%. Eraldiste 2 ja 3 olukorda enne raie tegemist näitavad 9.2.2019 T OÜ poolt inventeerimise läbi viimisel 25.2.2019 Metsaregistrisse kantud andmed: Metsaregistrisse kantud (tlk 76 pöördel I kd) takseerandmete järgi oli XXX kinnistu eraldisel 2 (pindala 0,65 ha) puistu 1. rinde täius enne raiet 78%, enamuspuuliigiks on sanglepp jooksva vanusega 82 aastat; eraldisel nr 3 (pindala 1,19 ha) (tlk 78 I kd) oli 1. rinde täius enne raiet 95%, puuliigiks on sanglepp jooksva vanusega 72 aastat. LKS lisa p 2 kohaselt tehakse aegjärkset raiet korduvate raiejärkudena ja kui puistu täius enne raiet on 65% ja suurem, siis raiejärkude arv on 3 ning 1. raiejärguga ei tohi viia puistu esimese rinde täiust madalamale kui 50%. Täiuse mõistet selgitab MS § 29 lg 5-1, millise kohaselt rinnaspindala on puutüve mõttelise läbilõikekoha pindala 1,3 meetri kõrgusel juurekaelast. Puistu rinnaspindala on kõikide selles puistus kasvavate puude rinnaspindalade summa, mida väljendatakse ruutmeetrites ühe hektari kohta. Puistu täius on puistu rinnaspindala suhe samasuguse normaalpuistu rinnaspindalasse. Puistu rinnaspindala ja täius määratakse rinnete viisi.
6.Seda, milline olukord oli pärast raiet 8.10.2021 eraldistel 2 ja 3 tõendab objekti kontrollimise protokoll lisadega (tlk 51-81 I kd). 8.10.2021 kontrollil tuvastati, et XXX kinnistu eraldistel 4 ja 5 on raie teostamata, eraldistel 1, 2, 3 on raie teostatud. Tehtud raied asuvad vastavate eraldiste piires. Eraldise 2 läänepoolne serv ja eraldise 3 kraavist idapoolne osa on raiumata. Raie on teostatud masinraiena harvesteri ning giljotiiniga, millele viitavad kändude ja langetatud tüveste iseloomulikud lõikepinnad. Mõlemad masinad seisavad hetkel kinnistul (foto 3 ja 4). Raie on tehtud hiljuti (kuival perioodil), puulehed raidmetel on täiesti toored. Langetatud tüvede ning järgatud nottide ja kändude lõikepinnad on värskele sanglepa lõikusele iseloomulikult punast värvi. Saepuru kändude ümber on heledat värvi ja värske. Raiest saadud metsamaterjal on lankidel veoteede ääres, laoplatsi koondamata. Raidmed ja langetatud võsa on lankidel virnakestes üldpinnaliselt. Roopaid veoteedel ei tuvastata (metsa majandamise eeskiri § 19 tähenduses). Aegjärgse raie kontrollimisel eraldisel 2 ja 3 tuvastati, et eraldisel 2 ja 3 on teostatud AR viimane järk, peale raiet on lankidel 2 ja 3 kasvama jäetud üksikud esimese rinde puud, mis ei anna täiuseks nõutavat 50 %. Käesoleva kontrolli raames raielankidel teostatud kontrollmõõtmiste tulemused vormistati MR hinnangulehe mõõtmiste moodulis välitööna (VT). Välitööde hindamise akti (tlk 70 I kd) kohaselt kinnistul nr XXX (katastriüksus |XXX) eraldisel 2 teostati 15.10.2021 välitöö, loendati nurklugejaga ning leiti, et raie ei vasta nõuetele – mõõtetulemuse täius on 30 %. Välitööde hindamise akti nr XXX (tlk 71 pöördel-72 I kd) kohaselt 15.10.2021 teostati välitöö kinnistul nr XXX (katastriüksus |XXX) eraldisel 3, loendati nurklugejaga ning saadi rinde täius 18%. Langetatud puud nähtuvad ka fotodelt lankidest (vt Fotod 5 – 13 tlk 54-58, 63-66 I kd).
7.Sündmuskohta XXX külas XXX kinnistul on vaadeldud (tlk 22-46 I kd) 12-13. oktoobril 2021. Vaatlusega on kindlaks tehtud, et nii eraldisel 2 kui eraldisel 3 on kasvama jäetud üksikud esimese rinde puud. Raiet ei ole tehtud kogu eraldistel, raiutud ala piiritleti ja tähistati. Üksikute puude loendamisel mõõdeti puude rinnasdiameetrid, märgistati puud ja mõõtmisandmed protokolliti kasvavate puude lugemise lehel.
ERALDIS 2
8.Tuvastati, et eraldisel 2 metsaregistri eraldiste kaardi järgi ei ole raiet tehtud kogu eraldisel. Raiutud ala piiritleti ja tähistati (vt Lisa 1 — Fototabel foto 1, tlk 25 I kd). Eraldise 2 vaatlust alustati eraldise ja XXX kinnistu piiril piirimärgilt nr 21 koordinaatidel XY: 6516109.50, 469880.48. Er 2 läänepoolses servas, mis piirneb katastriüksustega nr 67405:001:0004 ja 67405:001:0039 (Ranna) on osa eraldisest raiumata. Raiutud ala piiritleti ja tähistati kasvavate puude ja kändude piirilt (P11 ja Pl vahel). Tuvastati, et eraldise 2 kagupiiril (P1P5) on raiutud kuni puistu piirini, kirdepiiril (P3-P6) kuni kraavi kaldani, loodepiiril (P6-11) kuni puistu ning er 1 piirini. Piiritletud raiutud alal mõõdeti, tähistatud punktide vahelised asimuudid ja pikkused. Eraldise 2 raiutud alal tuvastati raiest saadud metsamaterjal langil veoteede ääres hunnikutes maas ning laoplatsile koondamata. Raidmed ja langetatud võsa on langil väikestes kuhjades. Tuvastati, et raie on teostatud masinraiena harvesteri ja giljotiiniga, millele viitavad kändude ja langetatud tüvede iseloomulikud lõikepinnad. Peenikesed kännud on rebitud sakilise pinnaga (giljotiin), jämedamad kännud on sileda lõikepinnaga (harvester). Raie on tehtud hiljuti, sest puulehed on raidmetel rohekad ja kuivamata. Sanglepa puhul on langetatud tüvede ja järgatud nottide ja kändude lõikepinnad värskele sanglepa lõikusele iseloomulikult punast värvi. Saepuru kändude ümber on heledat värvi ja värske. Eraldise 2 piiritlemise tähistus on säilinud ja olukord alal ei ole muutunud. Eraldisel 2 raiutud alal kasvab üksikuid esimese rinde puid. Üksikute puude loendamisel mõõdetakse puude rinnasdiameetrid, märgistatakse puud (vt Lisa 1 — Fototabel foto 3, tlk 27 I kd) ja mõõtmisandmed protokollitakse kasvavate puude lugemise lehel (er 2, vt Lisa 4, tlk 35-36).
9.Pindala mõõtmise protokolli (tlk 33 I kd) kohaselt XXX kinnistu eraldisel nr 2 sidumispunkti koordinaadinaatidel XXX mõõdeti järgmised punktid: punkt S, nr 1, asimuut 101,5, külje pikkus 17,42 m; punkt P, nr 1, asimuut 32,5, külje pikkus 33,42m; punkt P, nr 2, asimuut 354, külje pikkus 14,55m; punkt P, nr 3, asimuut 63,5, külje pikkus 9,1m, punkt P 4, asimuut 20, külje pikkus 22,67m; punkt P, nr 5, asimuut 330,5, külje pikkus 68,95m; punkt P, nr 6, asimuut 223, külje pikkus 39,16m; punkt P, nr 7, asimuut 160, külje pikkus 45,99m; punkt P, nr 8, asimuut 151, külje pikkus 20,48m; punkt P, nr 9, asimuut 196, külje pikkus 14,73m; punkt P, nr 10, asimuut 295, külje pikkus 47,74; punkt P, nr 11, asimuut 130, külje pikkus 66,25m. Tlk 34 pindala arvutamise protokollist nähtuvalt saadi eelnimetatud punktide pikkuste liitmisel tulemus 400,46m (ümbermõõt). Pindalaks saadi 0,42 ha. Pindala määramise viga arvutati keskkonnaministri 9.6.2010 käskkirjaga nr 821 kinnitatud "Metsa hindamise metoodiline juhend" punkti 3.2.5 alusel järgmiselt: pindala määramise viga (m2)= E x U, kus E on piiri määramise viga (m), mis metoodika kohaselt on 2,5 m ja U on mõõdetud ala ümbermõõt. Eraldis 2 aegjärkse raie langi piiri määramise viga rakendatakse punktides P7 - P11, kuna antud punktid piirnevad eraldise 1 harvendusraie langiga. Pindala määramise viga on seega 2,5 x 128,94 = ± 0,03 ha. Pindala määramise viga protsentides 0,48 %.
11.Kluppimisandmete (tlk 37 I kd) kohaselt kännudiameetrite ümberarvestus rinnasdiameetriks on tehtud keskkonnaministri 9.6.2010 käskkirja nr. 829 alusel kinnitatud "Metsa hindamise metoodiline juhend" punktis 5.2.2 toodud valemitega. Saadud tulemused eraldisel 2 puuliikide kaupa olid järgmised: kask keskmine rinnasdiameeter 15,0cm ja 44,0cm; sanglepp keskmine rinnasdiameeter 26,0cm; 28,0cm; 29,0cm; 30,0cm; 32,0cm; 33,0cm; 37,0cm; 39,0cm; 42,0cm; 46,0cm; 47,0cm; 52,0cm; 53,0cm; saar keskmine rinnasdiameeter; 45,0cm ja 68,0cm. Kokku rindel 20 puud.
12.Takseerkirjelduse (tlk 38 I kd) kohaselt puu liigiti on andmed järgmised: 72% sangleppa, kändude rinnasdiameeter 386mm, kõrgus 258dm, rinnaspindala 4,4 m2/ha, tagavara 54,8 tm/ ha, täius 12 %, puid 38 tk/ha, keskmine tüvemaht 1,438 tm; 22 % saart, kändude rinnasdiameeter 577mm, kõrgus 286dm, rinnaspindala 1,2 m2/ha, tagavara 16,4 tm/ha, täius 3%, puid 5 tk7ha, keskmine tüvemaht 3,440 tm; 6 % kaske, kändude rinnasdiameeter 329mm, kõrgus 247dm, rinnaspindala 0,4 m2/ha, tagavara 4,6 tm/ha, täius 1%, puid 5 tk/ha, keskmine tüvemaht 0,973 tm. Kokku rinnaspindala 6,0 m2/ha; tagavara 75,8 tm/ha, täius 16% ja puid 48 tk/ha.
ERALDIS 3
13.Vaatlusega tuvastati, et eraldisel 3 on tehtud raiet, millest on kasvama jäänud üksikud puud. Tuvastati, et metsaregistri eraldiste kaardi järgi ei ole raiet tehtud kogu eraldisel. Raiutud ala piiritleti ja tähistati. Eraldis 3 vaatlust alustati eraldise ja XXX kinnistu piiril piirimärgilt nr 10 koordinaatidelt XXX. Eraldise 3 idapoolses servas, mis piirneb katastriüksusega nr XXX (XXX) on osa eraldisest raiumata. Eraldise 3 raiutud ala piiritlemisel jäeti 2 meetrit piirisihi laiust XXX (XXX) ja XXX (XXX) kinnistute vahele. Raiutud ala piiritleti ja tähistati kasvavate puude ja kändude piirilt (P1 ja P2 vahel). Eraldise 3 on põhjapiiril (P2-P5). Eraldis 3 läänepiiril (P5-P10) on puistu raiutud pinnaseteeni, lõunapiiril (P10-P12) on raiutud kuni
rohumaani, idapiiril (P12-P14), mis piirneb XXX kinnistuga (XXX) on raiutud kuni kinnistu piirini ja kuni väikse puudeta alani (P14-P1). Piiritletud raiutud alal mõõdeti, tähistatud punktide vahelised asimuudid ja pikkused. Tuvastati, et eraldise 3 raiutud alal on raiest saadud metsamaterjal langil veoteede ääres hunnikutes maas ning laoplatsile koondamata. Raidmed ja langetatud võsa on langil virnades ülepinnaliselt. Raie on teostatud masinraiena harvesteriga, millele viitavad kändude siledad lõikepinnad. Raie on tehtud hiljuti, sest puulehed on raidmetel rohekad ja kuivamata. Saepuru kändude ümber on heledat värvi ja värske. Värske sanglepa lõikused on iseloomulikult punast värvi. Eraldisel 3 raiutud alal kasvab üksikuid esimese rinde puid. Üksikute puude loendamisel mõõdeti puude rinnasdiameetrid, märgistati puud ja mõõtmisandmed protokolliti kasvavate puude lugemise lehel (er 3, vt Lisa 7, tlk 41 I kd).
14.Pindala mõõtmise protokolli (tlk 39 I kd) XXX kinnistu eraldisel kolm sidumispunkti koordinaadid XXX mõõdeti järgmised punktid: punkt S (sidumispunkt), nr 1, asimuut 302, külje pikkus 2m; punkt S, nr 2, asimuut 304, külje pikkus 18,28m; punkt P (nurgapunkt), nr 1, asimuut 25, külje pikkus 12,85m; punkt P, nr 2, asimuut 300, külje pikkus 31,10m; punkt P, nr 3, asimuut 297, külje pikkus 59,35m, punkt P, nr 4, asimuut 318,5, külje pikkus 19,37m; punkt P, nr 5, asimuut 217, külje pikkus 22,85m; punkt P, nr 6, asimuut 196,5, külje pikkus 29,15m; punkt P, nr 7, asimuut 161, külje pikkus 14,80m; punkt P, nr 8, asimuut 202, külje pikkus 10,58m; punkt P, nr 9, asimuut 183,5, külje pikkus 18,95m; punkt P, nr 10, asimuut 129,5, külje pikkus 22,30m; punkt P, nr 11, asimuut 117,5, külje pikkus 58,74m; punkt P, nr 12, asimuut 39, külje pikkus 42,30m; punkt P, nr 13, asimuut 38,5, külje pikkus 23,10m; punkt P, nr 14, asimuut 321, külje pikkus 11,03m; punkt P, nr 15, asimuut 9,5, külje pikkus 6,20m. Piirisihi laius 2 m. Pindala 0,91 ha. Sidumisviga 1,72%.
15.Tlk 40 I kd pindala arvutamise protokollist nähtuvalt saadi eelnimetatud punktide pikkuste liitmisel tulemus 402,95 (ümbermõõt). Pindala määramise viga arvutati keskkonnaministri 09.06.2010 käskkirjaga nr 821 kinnitatud "Metsa hindamise metoodiline juhend" punkti 3.2.5 alusel järgmiselt: pindala määramise viga (m2)= E x U, kus E on piiri määramise viga (m), mis metoodika kohaselt on 2,5 m ja U on mõõdetud ala ümbermõõt. Eraldis 3 aegjärgse raie langil rakendatakse pindala määramise viga piiril, mis külgneb eraldise raiumata jäänud puistuosaga (P1-P4). Pindala määramise veaks saadi 2,5 x 122,67 = ± 0,03 ha. Pindalaks saadi 0,91 ha, viga 1,72%.
17.Kluppimisandmete (tlk 43-44 I kd) kohaselt kännudiameetrite ümberarvestus rinnasdiameetriks on tehtud keskkonnaministri 9.6.2010 käskkirja nr. 829 alusel kinnitatud "Metsa hindamise metoodiline juhend" punktis 5.2.2 toodud valemitega. Saadud tulemused puuliikide kaupa olid järgmised: sanglepp: kännu läbimõõt 14,1-15,0cm, 1 terve, keskmine rinnasdiameeter 15,0 cm; kännu läbimõõt 16,1-17,0cm, 1 terve, keskmine rinnasdiameeter 17,0cm; kännu läbimõõt 17,1-18,0, 1 terve, keskmine rinnasdiameeter 18,0cm; kännu läbimõõt 21,1-22,0 cm, 1 terve, keskmine rinnasdiameeter 23cm; kännu läbimõõt 22,123,0cm, 2 tervet, keskmine rinnasdiameeter 23cm; kännu läbimõõt 23,1-24,0cm, 2 tk, keskmine rinnasdiameeter 24,0cm; kännu läbimõõt 24,1-25,0 cm, 5 tk, keskmine
rinnasdiameeter 25,0cm; kännu läbimõõt 25,1-26,0cm, 5 tk, keskmine rinnasdiameeter 26,0cm; kännu läbimõõt 26,1-27,0cm, 2 tk, keskmine rinnasdiameeter 27,0cm, kännu läbimõõt 27,1-28,0cm, 7 tk, keskmine rinnasdiameeter 28,0cm; kännu läbimõõt 28,1-29,0cm, 4 tk, keskmine rinnasdiameeter 29,0cm; kännu läbimõõt 29,1-30,0cm, 3 tk, keskmine rinnasdiameeter 30,0cm; 30,1-31,0cm, 2 tk, keskmine rinnasdiameeter 31,0cm; kännu läbimõõt 31,1-32,0cm, 2 tk, keskmine rinnasdiameeter 32,0cm; kännu läbimõõt 32,1-33,0cm, 2 tk, keskmine rinnasdiameeter 33cm; kännu läbimõõt 35,1-36,0cm, 3 tervet; keskmine rinnasdiameeter 36,0cm; kännu läbimõõt 36,1-37,0cm, 3 tervet, keskmine rinnasidameeter 37,0cm; kännu läbimõõt 37,1-38,0cm, 1 terve, keskmine rinnasdiameeter 38,0cm; 38,139,cm, 1 terve, keskmine rinnasdiameeter 39,0cm; kännu läbimõõt 43,1-44,0cm, 2 tervet, keskmine rinnasdiameeter 44,0cm; kännu läbimõõt 46,1-47,0cm, 2 tervet; keskmine rinnasdiameeter 47,0cm; kännu läbimõõt 66,1-67,0cm, 2 tervet, keskmine rinnasdiameeter 67,0cm. Pihlakas – kännu läbimõõt 30,1-31,0cm, 1 terve, keskmine rinnasdiameeter 31,0cm. Saar - kännu läbimõõt 21,1-22,0cm, 1 terve, keskmine rinnasdiameeter 22,0cm; kännu läbimõõt 25,1-26,0cm, 1 terve, keskmine rinnasdiameeter 26,0cm; 28,1-29,0cm, 1 terve, keskmine rinnasdiameeter 29,0cm; 34,1-35,0cm, 1 terve, keskmine rinnasdiameeter 35,0cm; kännu läbimõõt 37,1-38,0cm, 1 terve, keskmine rinnasdiameeter 38,0cm; kännu läbimõõt 74,1-75,0cm, 1 terve, keskmine rinnasdiameeter 75,0cm.
18.Takseerkirjelduse (tlk 45 I kd) kohaselt puu liigiti on andmed järgmised: 82% sangleppa, kvaliteet terve, kändude rinnasdiameeter 314mm, kõrgus 263dm; 4,3 m2/ha, tagavara 55,1 tm/ha, täius 12%, N 56 tk/ha, keskmine V 0,984 tm; 17 %, saart, kvaliteet terve, kändude rinnasdiameeter 414mm, kõrgus 262dm, G 0,9 m2/ha, tagavara 11,2 tm/ha, täius 3 %, N 7 tk/ ha, keskmine 1,696 tm; 17% pihlakat, kvaliteediga terve, kändude rinnasdiameeter 310mm, kõrgus 236dm, G 0,1dm, tagavara 0,9 tm/ha, N 1 tk/ha, keskmine 0,782 tm. Kokku rinne: G: 5,3m2/ha, tagavara 67,2 tm/ha, täius 15%, N 64 tk/ha.
19.Asjatundja K.K (tlk 190-192pöördel I kd)) selgitas, et KKA lähtub järelevalves Keskkonnaministri metsa hindamise metoodilisest juhendist. Asjatundja selgitas, mis on lank - lank saab olla raiuda kavandatav puistu, siis teine võimalus, et raiutav ala ehk puistu ja kolmas võimalus on, et vahetult enne raiutud puistu ehk ala. Kõigepealt omanik kavatseb raiuda mingisugustes piirides ala, siis see on omaniku jaoks raielank. Omanik ei pea raiet tegema vaid tal on õigus raiet teha. Ja ta ei pea kindlasti piirist piirini raiuma, ta võib ka osa raiuda. Peale raiet on raiutud osa, lank, mis ta tegelikult raius. Peale raiet inspektorid mõõdavad ära kõigepealt hinnangu andmiseks kasvava ala puistu rinnaspindala ehk teisi sõnu kui palju puid kasvab eraldisel. Normid üldreeglina, raiejärgsed on kõik üles ehitatud sellele, mis peale raiet kasvama jääb. Mitte kui palju ära raiutakse vaid kui palju jääb puid kasvama. Objekti kontrollimisel esmalt antakse hinnang, kas neid puid kasvab piisavalt või mitte. Seal tehakse tugimõõtmine lihtrelaskoobiga ja saadakse puistu, siis nendel puudel, mis kasvab, rinnaspindala. Ja kui see rinnaspindala on lubatust väiksem, saab öelda, et tegemist on metsaõigusnormide rikkumisega. See on hinnang. Kui tegemist on rikkumisega, võetakse asi ette tõsisemalt vastavalt metoodikale, piiritletakse ala täpselt ära. Kasvavate puude ja kändude keskmisest vahest ja selle piiritletud ala sees juba mõõdetakse täpsemalt ära kõik kasvavad puud antud juhul, kuna norm on kasvavate puude järgi. Ja nüüd, kuidas piiritlemine käib, ongi keskkonnaministri kehtestatud metoodilises juhendis ehk raiutud ala, mitte see ala, kus raiet ei toimunud, kuna Metsaseadus (kohus täpsustab, MS § 28 lg 1) ütleb, mis on raie. Raie on puude langetamine, langetatud puude laasimine ja tüvede järkamine ning saadud metsamaterjali metsast välja viimine. Raie mõistest tulenevalt ekspert selgitas, kuidas kujunes mõõdetav ala - mõlemal eraldisel üks osa oli raiumata ehk seal ei olnud puid langetatud, siis need jäeti ala piiritlemisel välja. Piir pandi paika kasvavate puude ja kändude vahelt. Mõõtmisel lähtutakse metsa hindamise metoodilisest juhendist,
https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2022-05/ metsa_hindamise_met_juhend.pdf. Asjatundja selgitas ka mõisteid: klupp on kahe haaraga joonlaud, puu jääb täpselt nende kahe haara vahele ja joonlaua pealt on näha, mis on selle puu läbimõõt. Ühesõnaga mõõdulatt, millel on kaks paralleelset haara küljes ja puu jääb sinna kahe vahele ja mõõdulati peal on mõõteskaala. Rinnasdiameetrid kõik mõõdetakse ära, metoodika kohaselt kasutatakse mõõtemääramatust subjektile kasulikus suunas ehk igale mõõte tulemusele liideti 5 mm ja pandi kirja lugemislehe peale. Lugemislehe pealt arvutatakse edasi. Pindala, arvutatud pindala kohta kasvavate puude rinnaspindalade summa. Ja sellest edasi arvutatakse täius. Täius ise on puude tagavara suhe pindalasse. Ja täiuse norm pidi olema 50 protsenti.
20.Kohus leiab, et asjatundja on mõõtemetoodikat arusaadavalt selgitanud, seostanud mõõtmisel ja arvutamisel kasutatavaid õigusnorme, metoodikaid, sh asjaolu miks mõõtmisel ei arvestata kogu eraldise pindala vaid raiutud ala. MS § 30 lg 2 kohaselt aegjärkse raie korral raiutakse uuendamisele kuuluvas metsas puid hajali üle raielangi kahe või enama raiejärguna. Kohus märgib, et ka mõõtemetoodikas on räägitud raieala pindalast (vt nt lk 5, metsamajandustegevused ja hinnatavad tunnused – raieala laius; raieala pindala). Kohus leiab, et asjatundja selgitusega, pindala mõõtmise ja arvutamise protokollidega, rinnasdiameetri mõõtmise protokollidega, kluppimisandmetega ja takseerkirjeldustega on tõendatud, et raielangil eraldisel nr 3 on kasvama jäetud peale raiet 0,91 hektaril 58 esimese rinde puud, mis mõõdetud puude mahtu arvestades annab täiuseks 15%. Raielangil eraldisel nr 2 on kasvama jäetud peale raiet 0,42 hektaril 20 esimese rinde puud, mis mõõdetud puude mahtu arvestades annab täiuseks 16%. Seega on eraldistel nr 2 ja 3 raiutud osal rikutud aegjärgse raie tegemiseks seatud tingimust, kuna puistu I rinde täius oli peale raiet väiksem 50 %-st.
TEO TOIMEPANIJA
21.Süüdistatav V.I (ütlused tlk 7-10 II kd) end talle süüks arvatava kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud, avaldades, et tema ei ole andnud S.R’ile korraldust eraldistel nr 2 ja 3 lageraiet teha.
22.Tunnistaja G.M rääkis (tlk 194-195pöördel I kd), et tema ettevõttele XXX kuulus XXX külas XXX kinnistu, mille müüs P.M ja I.U-le. Kohe alguses oli kokku lepitud, et metsa raiumise õigus jääb XXX’le. Müüsid raieõiguse edasi V.I-le või temaga seotud ettevõttele. Oli suuline kokkulepe, et teostab kasvava metsa ja võsa lõikamise, realiseerib selle, võtab maha oma kulud ja siis lepivad kokku tulude jaotuse. Hiljem vormistati V.I-ga ka kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping, eelnevalt on olnud suusõnalised kokkulepped, aga nüüd vormistasid tagantjärgi kirjaliku lepingu. Metsateatised olid olemas, need edastas ka V.I-le enne raietööde teostamist (seda näitab tlk 93 I kd olev kirjavahetus).
23.V.I kinnitas, et tema oli XXX looduskaitsealal XXX piiranguvööndis asuval XXX kinnistul metsa raietööde tegemisel metsatööde korraldaja ehk metsameister. Oli kogemusi XXX looduspargis looduskaitsealustel objektidel metsatöid teinud, mingeid probleeme polnud. Tema leidis harvesteri, väljavedajad, giljotiinid, see on metsameistri osa. Tema leidis ka kohad, kuhu metsamaterjal, hakkepuit viia. G.M-iga oli suuline leping, oli kokkulepe, et saab tehtud töö eest tasu, et võtavad kulud maha ja pärast saab töötasu. Aga töötasu ei saanud. Ei tea, et L. L oleks olnud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping, väidetavalt oli G.M maaomanik. Metsateatised sai G.M-ilt ja võttis ka ise Metsaregistrist välja. Teab, et aegjärkse raie puhul ei tohi metsatäius minna all 50 %.
24.Tlk 93-95 I kd on G.M saatnud V.I-le 11.10.2021 kirja, et vormistas raieõiguse võõrandamislepingu, leping lisatud. Tl 91-92 I kd on sama leping (kannab kuupäeva 23.8.2021) G.M-i ja V.I poolt allkirjastatuna.
25.Kohus leiab, et V.I ja tunnistaja G.M-i ütlused kinnitavad, et V.I korraldas XXX kinnistul metsatöid, meeste vahel olid enne raietööde algust suulised kokkulepped. Mõlemad räägivad tehtud tööde eest tasumisest kokkulangevalt, enne tehakse töö, mets realiseeritakse, V.I võtab kulud maha ja siis lepivad kokku tulude jaotuse. Kohus leiab, et V.I väide, et arvas, et G.M on maa omanik, on usutav, sest G.M on ka e-kirjale, milles raietöödest kirjutas, alla kirjutanud „G.M“, seal ei ole ka juttu raieõiguse võõrandamise lepingust. Selle lepingu projekti (kus raieõiguse müüjaks on XXX) on G.M e-kirjaga V.I-le saatnud 11. oktoobril 2021, s.o peale seda kui XXX kinnistul oli ebaseaduslik raie tuvastatud.
26.Süüdistuses on leitud, et V.I oli ebaseadusliku raie keskseks figuuriks, kes määras ära, kust ja kuidas raiet teostada, juhtis raiet ja hoidis raie kulgemist ning raiutud metsamaterjali väljavedu ja müüki oma kontrolli all, andes korraldusi nii metsa ülestöötajatele kui väljavedajatele. Järgnevalt uurib kohus, kas V.I raie korraldamisel pani toime süüdistuses kirjeldatud tegevused.
ALUSMETSA RAIE
27.V.I selgitas, et alusmetsa raiet tehti kogu metsaeraldise ulatuses, eraldis nr 2, B.M käis kindlasti alusmetsa sealt kõik üle. Looduskaitsealustel objektidel tuleb ka giljotiini juhtidele anda täpsed korraldused, mida teha.
28.Tunnistaja E.W (tlk 4 II kd) rääkis, et on XXX juhatuse liige, firma tegi 2021. aasta sügisel XXX külas XXX kinnistul töid, kohapeal oli tööde teostaja esindaja V.I, kes näitas objekti, kinnistu piire, juhendas, mis mahus. Suusõnaline leping oli. Nende ülesandeks oli peenikese võsa lõikus, kuni 8 cm, seda tegi B.M giljotiiniga ja A.D oli veduki peal. Metsateatist kontrollis, see oli olemas, kuigi valgustusraie jaoks ei ole metsateatist vaja.
29.Tunnistaja B.M (tlk 2-3 II kd) rääkis, et tema tegi 2021. aastal XXXs XXX kinnistul alusmetsa raiet ekskavaatoriga, töötas firmas XXX, töökäsu sai oma tööandjalt E.W-lt. Kinnistul nägi ka V.I-d , kes näitas piirid kätte ja ütles, et tuleb teha alusmetsa raie. Alusmetsa raie – lõikas võsa, maksimum puude läbimõõt 10 cm, suured puud jäid kasvama. V.I käis kohapeal vaatamas, kohapeal juhiseid ei andnud. Ei mäleta, millistel eraldistel töid teostas.
30.Tunnistaja A.D (tlk 3-4 II kd) rääkis, et tema 2021. aasta sügisel XXX külas XXX kinnistul koondas võsa (alusvõsa, mis harvesteri eelselt võetakse, et metsaaluse saab puhtaks), vedas juba lõigatud materjali välja. Töötas XXX, tööd tegu vedukiga, tööülesanded andis V.I , kes kord nädalas käis ikka vaatamas. Vedas seal kinnistul ka ümarpuitu välja nädal aega teise firma vedukiga.
31.E.W on selgitanud, et esitasid arve P OÜ-le, maksmisega venitati, aga maksti ära. Tlk 119120 I kd on XXX arved P OÜ-le: 13.12.2021 arve – kompleksteenus (võsa lõikus+kokkuvedu) XXX 8194,50 eurot; 26.4.2022 arvel ka kompleksteenus (võsa lõikus+kokkuvedu) XXX, summa 405 eurot.
32.V.I ja ka tunnistajad kinnitavad kokkulangevalt, et alusmetsa raietöid XXX kinnistul korraldas V.I ja tellis need tööd XXX’ilt, giljotiiniga lõikas võsa B.M, lõigatud võsa koondas A.D.
ÜMARMATERJALI VEDU
33.Tunnistaja K.S (tlk 5 II kd) rääkis, et töötas 2021. aastal M OÜ-s ja V.I tahtis XXX kinnistult ümarmaterjali vedada, tellis ümarmaterjali transpordi. Kohtusid V.I-ga selle kinnistu laoplatsil, kuhu puit pidi veetama, V.I ütles, et tal on leping olemas, mille alusel seal töid tehakse. Hiljem suhtlesid telefoni teel, töid teostas E.K. Kinnistul olid metsateatised olemas. M OÜ arvet ei esitanud, tegid tasaarveldust.
34.Tunnistaja E.K (tlk 5 pöördel-6 II kd) rääkis, et 2021 sai ülemuselt K.S’ilt tööülesande teha XXXs XXX kinnistult ümarmaterjali vedu. V.I kohapeal näitas, kuhu materjal vedada. Vedas maja omaniku kinnistule kaks koormat ja XXX ja XXX, siis V.I sõitis ees oma autoga ja näitas, kuhu viia koormad. Oli olemas veoseleht, see jäi V.I kätte.
35.V.I ja tunnistajad kinnitavad kokkulangevalt, et ümarpuidu vedu XXX kinnistult tellis ja organiseeris V.I.
VÕSA HAKKIMINE JA TRANSPORT
36.Tunnistaja I.O (tlk 6-6 pöördel II kd) rääkis, et L OÜ osutas 2021. aasta lõpus XXX külas XXX kinnistul virnastatud võsa hakkimise ja hakke transpordi teenust OÜ-le P, esindaja oli V.I, kellega suhtles tema tööline V.Q. Hake viidi XXX ja XXX elektrijaamadesse, XXX katlamajja ka. L ei tee objektipõhiseid arveid, töötasid ka mujal P’iga, oli mitu objekti ja siis mingi aja tagant tehti arve. Esitas arved ka uurijale. P läks pankrotti ja mingid arved jäid tasumata, aga ei tea, kas see oli selle objektiga seotud. Tlk 121 I kd on L OÜ arve P OÜ-le ja tlk 122 I kd on 28.2.2022 L OÜ arve P OÜ-le, seal on ka näha veod algusega XXXst.
37.Tunnistaja V.Q (tlk 6 pöördel-7 II kd) selgitas, et 2021. aasta lõpus L OÜ töölisena osutas XXX kinnistul XXX külas hakke ja transpordi teenust, tööd leppis kokku V.I-ga. Hakke vedas XXX elektrijaama, XXX ja paar koormat ostsid ise. Kui see aplaava seal lahti läks, siis üks omaniku moodi härra, G.M küsis, et palju seal materjali üldse tuli, seal oli kogustega mingi segadus.
38.V.I ja tunnistajad kinnitavad kokkulangevalt, et võsa hakkimise ja hakkepuidu äraveo korraldas ja tellis XXX kinnistult V.I. Eelloetletud tööde – alusmetsa raie, võsa hakkimine ja transport, ümarpuidu vedu - tellimise ja organiseerimisega ei ole süüdistuse kohaselt V.I ebaseaduslikku raiet XXX kinnistul põhjustanud. RAIE ERALDISTEL 2 ja 3
39.Vastavalt süüdistustele seisnes ebaseaduslik raie selles, et XXX kinnistul eraldistel 2 ja 3 oli lubatud aegjärkne raie, mille puhul ei tohtinud raie järgselt puistu täius langeda alla 50%. Kohus eespool tuvastas (kokkuvõte vt p 19), et eraldistel nr 2 ja nr 3 oli rikutud aegjärkse raie tingimust, sest puistu I rinde täius oli väiksem 50%-st. Süüdistuse kohaselt andis S.R’ile, kes nendel eraldistel raiet teostas, käsu teha lageraie V.I.
40.Vaidlust ei ole selle üle, et raietöid XXX kinnistul, ka eraldistel 2 ja 3 teostas S.R. S.R on edastanud arve (tlk 82-86 I kd), mille J OÜ on esitanud 23.12.2021 OÜ-le K seoses metsa ülestöötamis kompleksteenuse osutamisega XXX kinnistul, summa 9394,32 eurot, arve tasutud. Sama arve esitas uurijale ka V.I (tlk 115 I kd), maksekorraldus tlk 116 I kd näitab, et arve tasutud 18.1.2022.
41.S.R’i sõnade (tlk 195pöördel-197 I kd) kohaselt oli tööde tellija V.I, kellega oli suusõnaline kokkulepe ja kellega koos käisid enne tööde algust asju üle vaatamas. Ka tööde tegemise ajal käis V.I seal vaatamas, oli tehtud töödega rahul. See niinimetatud omanik käis ka mitu korda seal tööde ajal, kõik tundus okei olevat. S.R selgitas, et metsateatisi sai ise vaadata metsarakendusest, nägi, mis raied seal on ette nähtud. S.R selgitas, et segadus tuli sellega, et see nii öelda omanik ütles, et tuleb mingi maa sihtotstarve muudatus, et mingi keskkonna
inimesega on räägitud, ütles isegi mingi nime, mida ei mäleta, et selle luba on nagu antud, et võib teha, ja aegjärkse raie asemel tuleb lageraie teha, et nii või teisiti need puud võetakse maha, sinna ehitatakse midagi. S.R on vastanud prokuröri küsimusele, et kas V.I ütles, et seal ütleb teha lageraie - V.I oli omanikuga rääkinud, et seal tuleb teha lageraie, nii ta ütles. Seejärel prokurör küsis, et teadsite, et seal tuleb teha aegjärkne raie, aga miks te seal lageraie moodi raie tegite – sest see nii öelda metsaomanik ütles, et tal on kellegi, mingi keskkonna inimesega räägitud, ta ütles isegi mingi nime, ma ei mäleta, et selle luba on nagu antud, et võib teha. Usaldas V.I-d ja omanikku. Kaitsja küsimustele vastates selgitab, et arvab, et tõenäoliselt olid kolmekesi: tema, V.I ja väidetav omanik, kui oli jutt, et tuleb lageraie teha. Algul selgitab, et NAD selgitasid, et tuleb lageraie teha. Hiljem selgitab, et tema arust seda juttu rääkis nii-öelda maaomanik, et vaja selline raie teha. Ja selgitab, et tavaliselt seda nagu niimoodi ei tehta, kui sellel nagu mingit loogilist põhjendust ei ole. Kuna ta väitis, et tal tuleb sinna niikuinii mingi sihtotstarbeline muudatus, et need tuleb sellepärast maha võtta. Ütleski, et üldjuhul ei tehta nihukesi asju. Et see oli seal, kuna see omanik ise ju nõudis ja tahtis seda, et ei saanud talle ju ka ei öelda, kõik tundus täiesti korrektne ja korras.
42.Kohus leiab, et kohtule esitatud tõenditega ei ole tõendamist leidnud, et V.I oli isikuks, kelle juhiste alusel S.R XXX kinnistul eraldistel 2 ja 3 tegi raie, millega rikkus lubatud aegjärkse raie tingimust puistu raiejärgse lubatud täiuse osas.
43.V.I selgitas, et harvesteri juhil olid raieload ja ta ise kontrollis üle nagu ta ka kinnitas. Käisid loomulikult J. S’iga, kes on hästi pädev inimene, enne töid läbi, aga seal on ka looduslikud piirid, seal ei ole võimalik eksida, et lõikad kusagile teise katastrisse. Võis olla kolmepoolne kohtumine – S.R, G.M ja tema, aga sellist juttu (lageraie) ei ole seal olnud. Kui keskkonnaametnikega seal kinnistul käis, oli eraldisel 3 aegjärkne raie tehtud, järgmine moment oli kõne, et on lageraie. Tema sai kõne S.R-ilt, et keskkonnaamet on kohapeal, et on üle raiutud. Küsis J. S’ilt, et miks nii, S.R selgitas, et õhtul oli G.M läbi käinud, andnud korralduse, et kasvama jäänud aegjärkse raie puud maha võtta, et need võetakse maha varem või hiljem. S.R ütles telefonis, et G.M-il on kokkulepe N.S-iga , et muudab selle ümber lageraieks, maa sihtotstarbe muutmine. G.M ei ole talle eelnevalt öelnud, et tal on N.S-iga kokkulepe, et võib lageraiet teha. Helistas peale S.R-i kõnet G.M-ile, kes talle ütles, et ta teab. Küsis, miks sellise käskluse andis, siis G.M selgitas, et on rääkinud KKA ametniku N.S-iga ja saavutanud kokkuleppe, et need eraldised võib lagedaks raiuda ja annab nende eraldiste kohta raadamise teatised. Sel ajal kui lageraie tehti, tema objektile ei sattunud. Sõitis kohapeale, kus olid keskkonnaametnikud, kellega oli vestlus. Andis neile harvesteri juhi telefoninumbri, ametnikud ütlesid, et panevad tööd seisma, selle kohta mingit teadet ei tulnud. Pani ise eraldistel 2 ja 3 tööd seisma.
44.G.M selgitas, et käis seal korra ise kohapeal kui raietööd käisid, käis ka siis kui keskkonnaametist tuli info, et seal on mingi jama, said V.I-ga kokku seal. G.M J. Silgist – on vist korra seal koha peal temaga kokku saanud, tema oli harvesteri peal. Hiljem uuris temalt, palju V.I sealt seda ümarpuitu lõikas, sest V.I-lt neid andmeid ei saanud. Ei ole talle mingeid korraldusi andnud, kuidas peab seal tööd tegema. G.M tunnistab, et keskkonnaametis võis olla jutt raie tegemisest, väga täpselt ei mäleta. Võis keskkonnaametnikult N.S-ilt uurida, mida lageraie täpselt tähendab, maa sihtotstarbe muutmisest juttu ei olnud.
45.Tunnistaja N.S (tlk 199 I kd) rääkis, et on kokku puutunud XXX külas XXX kinnistul metsateatiste esitamisega, suhtles maaomaniku I.U ja tema volitatud isiku G.M-iga. 2021 seoses metsateatistega suhtles G.M, teatised olid allkirjastatud maaomaniku poolt. Ei meenu, et G.M-iga oleks olnud juttu maa sihtotstarbe muutmisest. Ei ole G.M-iga rääkinud raadamisest või lageraiest. Naaber teatas, et seal ei ole aegjärgset raiet tehtud.
46.G.M ütluste kohaselt V.I-ga oli hiljem juttu sellest, et seal ei tehtud aegjärgset raiet vaid lageraiet, V.I lohutas, et see ei ole väga suur probleem, sest sinna jäi kasvama piisavalt kuskil mingis mahus.
47.Kuigi prokurör on kohtukõnes leidnud, et S.R’i ütlustest tuleneb, et korralduse lageraieks andis talle V.I, ei ole kohtus sellised ütlused kõlanud. Prokurör on moonutanud J. S’i ütlusi. S.R algul rääkis, et ka V.I ütles (kolmepoolsel vestlusel), et tuleb teha lageraie, viidates, et maaomanik oli nii rääkinud. Kui S.R hakkas täpsemalt kirjeldama, miks tegi lageraie, siis nii prokuröri kui kaitsja täpsematele küsimustele vastes avaldas, et käsud ja põhjendused, millised prokurör omistas V.I-le, andis J. S’i sõnade kohaselt talle maaomanik, kes oli vestluses aktiivsem pool. S.R on öelnud – „noh kuna see omanik nagu ise ju nõudis ja tahtis seda, et noh, ma ei saanud talle ka nagu „ei“ öelda, et ma ei tee seda, et ma lähen minema. Kõik tundus täiesti korrektne ja korras“.
48.Prokurör väitis, et kuna G.M oli maa I.U-le müünud ja raietööde teostamise edasi müünud, ei pidanud tema raietöid teostavate isikutega tegelema ega kellelegi mingeid korraldusi andma. Kohus märgib, et see, et G.M eelkirjeldatut ei pidanud tegema, ei tõenda, et ta korraldusi siiski ei andnud. Kohus leiab, et S.R Silgi ütlused kinnitavad üheselt, et lageraie korralduse andis omanik. S.R’i ütlustest tuleneb selgelt, et enne töid käisid tööpaika üle vaatamas V.Iga, vaatas ka ise metsateatisi ja teadis, et eraldistele 2 ja 3 tuleb teha aegjärkne raie. S.R on selgelt eristanud V.I-d ja tema sõnade kohaselt nii öelda omanikku. S.R on ka avaldanud, miks ta omaniku suusõnalise korralduse peale eraldistel lageraie tegi – omanik nagu ise nõudis ja tahtis seda ja selgitas, et keskkonnainimesega on räägitud ja luba antud, tuleb sihtotstarbe muudatus.
49.Kuigi S.R on öelnud, et jutuajamise juures olid kolmekesi – tema, omanik ja V.I, on S.R järjekindlalt avaldanud, et lageraiet nõudis maaomanik. Seega prokuröri väide, et S.R on öelnud, et ka V.I andis korralduse ebaseaduslikuks raieks, ei vasta kohtus S.R-i poolt räägitule, S.R on selgelt väljendanud, et lageraie tegi omaniku nõudmisel.
50.Kui prokurör on viidanud, et V.I ütlused ei ole järjepidevad ja usaldusväärsed, siis kohus leiab, et ka L. L ütlustes leidub vastuolusid. Mõlema isiku ütlustes on vastuolud ka J. S poolt antud ütlustega. Kuigi S.R on avaldanud, et lageraie jutuajamise juures olid kolmekesi, rääkisid nii V.I kui G.M, et said lageraiest teada telefoni teel, mõlemad on avaldanud, et see oli neile üllatus.
51.G.M ütles, et ei mäleta, kas andis V.I-le või seal töid teostanud isikutele korraldusi lageraie teostada. G.M ütles, et vaevalt, et ise töölistele mingeid korraldusi andis, need ei olnud tema töölised. S.R on korduvalt ja järjepidevalt väljendanud, et korralduse lageraieks andis nii öelda omanik, kes korduvalt ka tööde ajal XXX kinnistul käis. Prokurör leidis, et V.I ei ole kinnitanud, et G.M oleks nende kolmepoolsel kohtumisel andnud korraldusi lageraieks. Kohus märgib, et V.I ei tunnista, et tema oleks sellise kolmepoolse jutuajamise juures, kus anti käsk lageraieks, viibinud.
52.G.M on tunnistanud, et on keskkonnaametnik N.S-iga rääkinud raietöödest XXX kinnistul, võis jutt olla lageraiest ja raadmaisest, mis need tähendavad, sihtotstarbe muutmisest ei rääkinud. N.S väidab, et ei ole G.M-iga seoses XXX kinnistuga rääkinud ei sihtotstarbe muutmisest ega lageraiest. Nendes ütlustes on vastuolu, millest räägiti. Samas loeb kohus oluliseks, et G.M tunnistas, et on raietöödest keskkonnaametnikuga rääkinud ja tunnistaja S.R avaldas, et G.M viitas raie muutmise lubatavuse põhjusena, et asjad on keskkonnaametis räägitud.
53.Prokurör leidis, et asjaolu, et G.M andis V.I-le e-kirjas (tlk 93 I kd) teada, et keskkonnaamet tuleb kindlasti kontrollima, sest kui esimese metsteatise aeg sai läbi, käidi kontrollimas, näitab tema soovi mitte teostada ebaseaduslikku raiet. Kohus leiab, et eelnimetatud kiri ei kinnita ega lükka ümber L poolt ebaseaduslikku raie teostamiseks käsu andmist.
54.Kohus leiab, et ka see, kes kelle käest ebaseaduslikkust raiest teada sai, ei kinnita süüdistuse versiooni, et käsu lageraieks andis V.I. Tunnistajad K. ja P.M selgitasid, et G.M ütles neile, et metsatöid teostas seal V.I. 2021. aasta suve lõpus, sügisel helistati Kekskonnainspektsioonist ja anti teada, et XXX kinnistul on midagi valesti raiutud. P.M kinnitas, et helistas kohe G.M-ile, et miks selline kõne tuli, et on valesti raiutud. G.M-ile tuli see üllatusena ja lubas koheselt V.I-ga suhelda. V.I selgitas, et tema sai kõne J. S’ilt, et Keskkonnaamet on kohapeal, et on üle raiutud. Küsis J. S’ilt, et miks nii, S.R selgitas, et õhtul oli G.M läbi käinud, andnud korralduse, et kasvama jäänud aegjärkse raie puud maha võtta, et need võetakse maha varem või hiljem. S.R ütles telefonis, et G.M-il on kokkulepe N.S-iga , et muudab selle ümber lageraieks, maa sihtotstarbe muutmine. G.M ei ole talle eelnevalt öelnud, et tal on N.S-iga kokkulepe, et võib lageraiet teha. Helistas peale S.R-i kõnet G.M-ile , kes talle ütles, et ta teab. Küsis, miks sellise käskluse andis, siis G.M selgitas, et on rääkinud KKA ametniku N.S-iga ja saavutanud kokkuleppe, et need eraldised võib lagedaks raiuda ja annab nende eraldiste kohta raadamise teatised. Kohus märgib, et V.I poolt avaldatu, mida S.R talle rääkis kui teatas, et raie on ebaseaduslik, kattub sellega, mida S.R kohtus rääkis.
55.Prokurör on leidnud, et G.M-i eesmärgiks oli saada heinamaa tükid võsast puhtaks, et saaks seal loomadele heina teha. G.M on ise kirjeldanud, et raie eesmärk oli, et saaks need heinamaa tükid puhtaks võsast, et saaks heina teha; puud olid suured, päike peale ei paistnud, hein ära ei kuivanud, oli ainult purustamise võimalus. Kohus leiab, et kuigi G.M mainis algul, et saaks maa võsast puhtaks, lisas ta siis, et puud olid suured, hein ei kuivanud ära. Seega ei saa väita, et G.M-il oli soov maa võsast puhastada, see ei oleks oluliselt parandanud heina tegemise võimalusi, sest suured puud, mis päikest varjasid, oleks ainult võsa raiumisel maatükile alles jäänud.
56.Prokurör on välja toonud ebakõlad V.I ütlustes. Kohus tõi eespool välja V.I ütlused, mis pole kooskõlas teiste uuritud tõenditega, lisaks ka asjaolu, et V.I väitis vastupidiselt tunnistaja ütlustele, et ta ei sõitnud puukoormaga kaasa, mis aga ebaseadusliku raie kontekstis tegelikult tähtsust ei oma. Kohus eespool tuvastas, et G.M-i ja V.I ütlused pole mõne asjaolu kohta riimuvad, just ebaseadusliku raie osas mäetavad V.I ja G.M toimunut erinevalt. Kohus märgib, et keegi kohtumenetluse pooltest ei ole kahtluse alla seadnud tunnistaja S.R ütlusi. Kohus märgib, et süüdistuse sisust tuleneb, et ebaseadusliku raie süüdistuse osas on võtmetähtsusega S.R ütlused.
57.Seega, kuigi on tõendamist leidnud, et V.I juhtis ja korraldas XXX kinnistul raietöid, ei ole kohtule esitatud ühtki otsest tõendit ja ka kaudsetest tõenditest ei ole kujunenud sellist tõendikogumit, mis kinnitaks süüdistusversiooni, et V.I väitis S.R’ile, et tegelikult tuleb eraldistel 2 ja 3 teha lageraie, sest sellel kinnistul kehtivad teised reeglid – metsamaal freesitakse kännud ja ma sihtotsarve muudetakse. S.R ütluste kohaselt sellise käsu süüdistuses kirjeldatud põhjendusega andis talle maa omanik. Kohus leiab, et J. S ütlused on järjepidavad ja usaldusväärsed.
58.Kohtus uuritud tõendid kogumis ei kinnita süüdistuse versiooni, et V.I andis J. S’ile juhise teha eraldistel 2 ja 3 lageraie, millega rikuti Keskkonnaameti poolt antud raietingimusi. ARVETE esitamine
59.G.M ütluste kohaselt (V.I-ga seotud) ettevõte, kes eelnevalt oli hakkepuitu ostnud, maksis arve ära, aga kaks arvet jäid tasumata. V.I kinnitas, et tema ei ole G.M-ile võlgu midagi, arved on tasutud ja need on toimikus olemas.
60.Tlk 106-109 I kd on XXX arved 28.detsembrist 2021. Tlk 107 I kd on arve eraisikule (arve nr XXX), XXX raieõiguse võõrandamine, summas koos käibemaksuga 2130 eurot. Tasumise info puudub selle arve kohta, kuid arvest ei nähtu, et see oleks esitatud V.I-le . Samas arvel on katastriüksuse nr XXX ning tlk 91 on raieõiguse leping sama katastriüksuse kohta, ostjaks V.I. Kohtule ei ole esitatud V.I tasumiskohustust kinnitavat arvet. Tlk 108 I kd arve P OÜle, hakke materjal 2160 m3, summa 9076,20 eurot, arve tasutud. Tlk 109 I kd arve P OÜ-le hakke materjal 540 m3, 2268 eurot, arve tasutud.
61.Tlk 106 I kd on arve (nr XXX) OÜ-le K (V.I firma), traktori rent, summas 11 346 eurot, tasutud 11346 eurot, jäänud tasuda 0,00. Tlk 110 I kd krediitarve (krediteeritav arve XXX) OÜ K’le (arve nr XXX), traktori rent - 11 346, jäänud tasuda 0,00. Tlk 89-90 on G.M-i kiri Keskkonnaametile, mille lõpus on lõik arvete tasumisest. Selgitab, et OÜ K poolt tasumata arve osas tegi XXX 30.6.2022 kreeditarve (Lisa 7), kuivõrd OÜ K ei olnud hoolimata V.I lubadusest arvet tasunud. Kuna tasumiskohustuse võttis raieõiguse võõrandamise lepinguga endale V.I, siis on XXX seisukohal, et V.I-l on kogu võlgnetava 11 230 euro (lisandub käibemaks) tasumiskohustus. Kohus märgib, et üldkättesaadava info kohaselt on kreeditarve miinusarve, mis vähendab tasumisele kuuluvat kogusummat. Seda võib nimetada ka negatiivseks arveks. Kreeditarve annab ostjale teada, et ta ei pea enam tasuma kogu võlgnetavat summat. Olukorras, kus arve kogusumma on sama suur kui kreeditarvete summa, tühistab see kogu arve (https://www.inv24.com/ee/arve/kreeditarve/). Kuigi G.M-i sõnul on K OÜ-l arve (summas 11346 eurot) tasumata, siis arvest 5705 nähtuvalt on see tasutud. Lisaks on tehtud kreeditarve, mis on sisuliselt tühistanud tasumiskohustuse K OÜ-l.
62.G.M on kohtus öelnud, et V.I andis suuniseid, kellele arveid esitada, mis teenust arvele kirjutada, kuid G.M ei ole öelnud, et V.I oleks käskinud tal arvetele märkida, et need on tasutud, kui need tegelikult ei olnud tasutud. Lisaks jääb kohtule arusaamatuks, miks tehti kreeditarve, kui arve kohaselt oli see arve tasutud. Kuigi arvete esitamine ja tasumine ei lükka ümber eelpool kohtu poolt tehtud järeldust, et V.I ei andnud käsku ebaseaduslikuks raieks, näitavad L. L poolt esitatud arved ja tema ütlused, et ka arvete tasumise osas on segadus.
KESKKONNAKAHJU
63.Süüdistuses leitakse, et V.I tekitas ebaseadusliku raietegevusega XXX kinnistul, XXX linnas keskkonnakahju kokku 16 056,60 eurot. Kuna kohus ei tuvastanud, et V.I pani toime talle süüdistuses ette heidetud ebaseadusliku raietegevuse, ei ole võimalik ebaseadusliku raie tagajärjel tekkinud keskkonnakahju põhjuslikus seoses V.I tegevusega ja seetõttu kohus ei kontrolli selles kriminaalasjas võimalikku keskkonnakahju tekkimist ja kahju suurust.
KOKKUVÕTE
64.Kohtule esitatud ja kohtus uuritud tõenditega ei ole tõendamist leidnud, et V.I oleks toime pannud süüdistuses kirjeldatud KarS 357 objektiivse koosseisu täitmiseks nõutava teo. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus V.I süüdistuses KarS § 357 lg 1 järgi õigeks.
65.TÕKENDIT V.I
suhtes kohaldatud ei ole.
TSIVIILHAGI
66.Eesti Vabariik Keskkonnaameti kaudu on esitanud V.I vastu tsiviilhagi keskkonnale tekitatud kahju summas 16 056,60 euro hüvitamise nõudes (tlk 6-8 I kd). Kohus mõistab V.I talle esitatud süüdistuses KarS 357 lg 1 järgi õigeks. KrMS § 310 lg 2 kohaselt kui kohus
teeb õigeksmõistva kohtuotsuse, jäetakse tsiviilhagi läbi vaatamata. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus läbi vaatamata kannatanu Eesti Vabariigi (Keskkonnaameti kaudu) tsiviilhagi V.I vastu keskkonnale tekitatud kahju summas 16 056,60 euro hüvitamise nõudes.
67.ASITÕENDID puuduvad.
MENETLUSKULUD
68.KrMS § 181 lg 1 kohaselt õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 on menetluskuluks käesolevas kriminaalasjas määratud kaitsjale advokaadile Janek Valdma V.I kaitsmise eest makstud põhjendatud tasu 1182,18 eurot (tlk 14-16 II kd). KrMS § 181 lg 1 alusel jätab kohus V.I määratud kaitsja tasu riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.