eesistuja Erkki Hirsnik, liikmed Tiit Lõhmus ja Ingeri Tamm
Kohtusekretär
Liina Tulit-Kuum
Kohtuasi ja menetlusliik
kriminaalasi üldmenetluses Igor Shabanovi ja Fred Selezovi süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 361 lg 1 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Viru Maakohtu 7. märtsi 2024 otsus
Apellandid
prokuratuur, esindaja Viru ringkonnaprokurör Kalmer Kask kannatanu Eesti Vabariik, vanemjurist Annika Koha
Teised apellatsioonimenetluse pooled
esindaja
Keskkonnaameti
süüdistatav Igor Shabanov. Isikukood 38201305240; Venemaa Föderatsiooni kodanik; elukoht XXX; keevitaja Metals OÜ-s; kriminaalkorras karistamata; tõkendit kohaldatud ei ole süüdistatav Fred Selezov. Isikukood 39203165216; elukoht XXX; tööline ARR-Grupp OÜ-s ja juhatuse liige RD-Katto OY-s; kriminaalkorras karistamata; tõkendit kohaldatud ei ole Igor Shabanovi valitud kaitsja vandeadvokaat Epp Landberg Fred Selezovile määratud kaitsja vandeadvokaadi abi Heiki Kuningas
Menetluse vorm
suuline, kohtuistung 15. mail 2024
RESOLUTSIOON
1.Tühistada maakohtu otsus osas, millega:
1.1.Igor Shabanov ja Fred Selezov mõisteti õigeks;
2.1.tunnistada Igor Shabanov KarS § 361 lg 1 järgi süüdi loodusliku loomastiku kahjustamises ja karistada teda 100 päevamäärase ehk 3240 eurose rahalise karistusega. Kohustada Igor Shabanovit tasuma see karistus kuu aja jooksul otsuse jõustumisest arvates kontole, mis on märgitud otsusele lisatud makseinfolehel. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui Igor Shabanov jätab karistuse tähtaegselt tasumata, hakkab seda välja 1(15)
nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. Ka on karistuse tasumata jätmisel võimalik kohaldada asendusvangistust;
2.2.mõista Igor Shabanovilt välja 1230 eurone sundraha;
2.3.tunnistada Fred Selezov KarS § 361 lg 1 järgi süüdi loodusliku loomastiku kahjustamises ja karistada teda 100 päevamäärase ehk 1000 eurose rahalise karistusega. Kohustada Fred Selezovit tasuma see karistus kuu aja jooksul otsuse jõustumisest arvates kontole, mis on märgitud otsusele lisatud makseinfolehel. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui Fred Selezov jätab karistuse tähtaegselt tasumata, hakkab seda välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. Ka on karistuse tasumata jätmisel võimalik kohaldada asendusvangistust;
2.4.mõista Fred Selezovilt välja 1230 eurone sundraha;
2.5.rahuldada Eesti Vabariigi tsiviilhagi ja mõista Igor Shabanovilt ning Fred Selezovilt Eesti Vabariigi kasuks solidaarselt välja 12 660 eurone kahjuhüvitis. See summa tuleb koheselt tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: - SEB Pank EE891010220034796011; - Swedbank EE932200221023778606; - LHV Pank EE777700771003813400; - Luminor Bank EE701700017001577198. Kasutada tuleb viitenumbrit „2800081654“ ja selgituseks peab märkima „Kahjuhüvitis asjas nr 1-22-7282“. Kui kahjuhüvitis jäetakse tasumata, hakkab seda välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses;
2.6.jätta maakohtu poolt menetluskulude hulka arvatud Igor Shabanovi 3956 eurone valitud kaitsja tasu Igor Shabanovi kanda;
2.7.mõista maakohtu poolt kriminaalmenetluse kulude hulka arvatud kulud Fred Selezovilt 4250,93 euro ulatuses ja Igor Shabanovilt 1767,20 euro ulatuses riigi kasuks välja.
3.Apellatsioonid rahuldada.
4.Arvata Fred Selezovile apellatsioonimenetluses määratud kaitsja vandeadvokaadi abi Heiki Kuninga poolt osutatud õigusabi tasu 527,04 eurot menetluskulude hulka. Jätta see kulu riigi kanda.
5.Arvata Igor Shabanovile apellatsioonimenetluses valitud kaitsja vandeadvokaat Epp Landbergi poolt osutatud õigusabi tasu 800 euro ulatuses menetluskulu hulka. Mõista see kulu riigilt Igor Shabanovi kasuks välja.
6.Tasaarvestada ühelt poolt käesoleva otsuse resolutsiooni p-s 2.7 nimetatud 1767,20 eurone riigi nõue Igor Shabanovi vastu ja teiselt poolt käesoleva otsuse resolutsiooni p-s 5 nimetatud 800 eurone Igor Shabanovi nõue riigi vastu, mis tähendab seda, et riik Igor Shabanovile 800 eurot tasuma ei pea ja Igor Shabanovil on vaja riigile maksta 967,20 eurot.
7.Kriminaalmenetluse kulud (mõlemal süüdistataval 1230 eurone sundraha ja Igor Shabanovil lisaks sellele 967,20 eurot ning Fred Selezovil 4250,93 eurot) tuleb süüdistatavatel tasuda 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Makse selgituses tuleb välja tuua kohtuasja number (1-22-7282). Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui kulud jäävad tähtajaks tasumata, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord
2(15)
Otsuse peale saab esitada 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule. Süüdistatavatel on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
PÕHIOSA
(I) Süüdistus ja tsiviilhagi
1.Igor Shabanov ja Fred Selezov püüdsid 24. oktoobril 2019 südaööst kuni kella 03.30-ni ühiselt ja kooskõlastatult Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Mustoja jõest ebaseaduslikult kala: - Esiteks tegid nad seda ilma kehtiva kalapüügiloa ja harrastuspüügiõiguseta (kalapüügiseaduse (KPS) § 5 lg 1 rikkumine). - Teiseks kasutasid nad keelatud püügivahendit: elektripüügikomplekti (elektripüügivahend), mis oli valmistatud kahvast, trafolaadsest elektriagregaadist, juhtmetest (anood ja katood) ning akust (18 Ah ja 12 V) (KPS § 10 lg 5 rikkumine). - Kolmandaks seisnes kalapüügi ebaseaduslikkus selles, et I. Shabanov ja F. Selezov püüdsid nimetatud jõest 10 lõhet ja 17 meriforelli, ehkki neid kalu ei tohtinud kalapüügieeskirjade kohaselt seal kohas ega sel ajal püüda (KPS § 10 lg 2 ja § 71 lg 2 p-de 1, 2 ja 6 rikkumine). - Neljandaks puudus meestel püügikeelde eirata lubav eriotstarbelise kalapüügi (eripüügi) luba ning püük ei vastanud erandit võimaldava kaaspüügi tingimustele (KPS § 71 lg 2 p 7 rikkumine). Püütud kala pakendasid I. Shabanov ja F. Selezov nende poolt kaasavõetud viide (suhkru)kotti.
2.Kirjeldatud moel toimides tekitasid I. Shabanov ja F. Selezov keskkonnale 13 440 eurose kahju: - 7680 eurot tulenevalt selliste lõhede püüdmise eest, kellel on näha elektri kasutamise tunnused (8 lõhet x 96 (kahjumäär ühe lõhe kohta) x 10 (KPS § 73 lg 6 kohane kahjumäär); - 4500 eurot tulenevalt selliste forellide püüdmise eest, kellel on näha elektri kasutamise tunnused (15 forelli x 30 (kahjumäär ühe forelli kohta) x 10 (KPS § 73 lg 6 kohane kahjumäär); - 960 eurot tulenevalt lõhede püüdmise eest keelatud ajal ja kohas (2 lõhet x 96 (kahjumäär ühe lõhe kohta) x 5 (KPS § 73 lg 6 kohane kahjumäär); - 960 eurot tulenevalt forellide püüdmise eest keelatud ajal ja kohas (2 forelli x 30 (kahjumäär ühe lõhe kohta) x 5 (KPS § 73 lg 6 kohane kahjumäär). Kohtuvaidlustes leidis prokuratuur, et kahju on siiski mõnevõrra väiksem: 12 660 eurot. Nimelt ei esinenud elektripüügi jälgi mitte 8 lõhel ja 15 forellil, vaid 7 lõhel ja 13 forellil. Niisiis tekitati 7 lõhe elektripüügiga 6720 eurone, 13 forelli elektripüügiga 3900 eurone, 3 lõhe keelatud ajal ja kohas püügiga 1440 eurone ning 4 forelli keelatud ajal ja kohas püügiga 600 eurone kahju.
3.I. Shabanov ja F. Selezov rikkusid kalapüüginõudeid kavatsetult ja tekitasid kahju vähemalt kaudse tahtlusega. Nad olid kaastäideviijad.
4.Kannatanu Eesti Vabariik esitas Keskkonnaameti kaudu tsiviilhagi, milles nõuti 13 440 euro hüvitamist. Kohtuvaidluste käigus korrigeeris kannatanu oma haginõuet, soovides süüdistatavatelt 12 660 eurose kahjuhüvitise väljamõistmist. (II) Maakohtu otsus
5.Viru Maakohtu 7. märtsi 2024 otsusega mõisteti süüdistatavad õigeks. Esimese astme kohtu peamised kaalutlused olid niisugused.
3(15)
6.I. Shabanovi ütlused olid kokkuvõtvalt sellised. Ta läks kodus oma elukaaslasega tülli ja otsustas siirduda Mustojale randa jalutama, et oma närve rahustada. Mustojale sõitis ta oma punase Volkswagen Golfiga ning sõit kestis alla tunni. Kohale jõudnuna jättis ta auto parklasse ja jalutas rannaäärt mööda Kunda suunas. Aeg-ajalt ta istus ja tegi suitsu. Kui ta tagasi tuli, kuulis ta parklale lähedes kisa. Ta arvas, et äkki on tegemist purjus inimestega ning seetõttu hakkas ta parkla poole liikuma metsa seest. Järsku nägi ta kahte politseinikku, kes andsid talle korralduse käed üles tõsta ja välja tulla. Ta läkski politseinike juurde, tal pandi käed raudu ja ta otsiti läbi. Siis viidi ta parklasse, kus oli mitmeid inimesi ja sõidukeid. M.T. it nägi ta seal esimest korda. Tema autost leitud suhkrukottidega oli ta käinud aeg-ajalt ühest Uljaste lähedasest liivakarjäärist lastele liivakasti jaoks liiva võtmas. Tema autos olnud kalastamispükstega oli ta käinud mõni päev enne kõnealust sündmust Uljaste järvel õngitsemas. F. Selezovit ta ei tunne.
7.F. Selezov kõneles lühidalt nii. Ta sõitis Ford Transitiga Mustoja jõele kopraid vaatlema. Kohale jõudnuna jättis ta sõiduki parklasse ja läks jõe äärde. Mõni aeg hiljem nägi ta eemal mingit valgusvihku, ent ei pööranud sellele tähelepanu. Tal olid jalas kahlamispüksid ja ta läks nendega läbi jõe. Metsas oli oksi palju ja ta kaotas oma mütsi ära. Oma sõiduki juurde tagasi jõudnuna ilmnes, et see ei läinud käima, sest sõiduk n-ö ei tundund võtit ära. Seetõttu kutsus ta endale ühes sõbra järgi – ta ei ütle, kelle. Ta vahetas riided ära – kahlamispüksid jäid Ford Transitisse. Sellele sõidukile tuli ta järgmisel päeval järgi – varuvõtmega. I. Shabanovit ta ei tunne. O.P. i nime on ta kusagil kuulnud, ent ta ei mäleta, millega seoses. Kui avaldati F. Selezovi kohtueelses menetluses antud ütlused selle kohta, et O.P. on tema Rakveres asuva autoremonditöökoja klient ja et ta suhtleb O.P. iga senimaani, selgitas F. Selezov, et ta võis säilinud suhtlusest rääkides eksida. Päeval, mil ta käis kopraid vaatlemas, ta M.T. it ei näinud.
8.M.T. rääkis kokkuvõtlikult nõnda. Ta on vabatahtlik kalakaitsja. Ööl vastu 24. oktoobrit 2019 läks ta koos I.P. iga Mustojale patrullima, et avastada röövpüüdjaid. Umbes kella poole kahe ajal kohale jõudnuna märkas ta koos I.P. iga ühes parklas kahte autot: kõrvuti pargitud Volkswagenit ja Ford Transitit. Nad hakkasid otsima autodega tulnud inimesi. Mõni aeg metsas taskulampidega ringi käinuna märkasid nad kedagi end puu taga varjamas. Ta lähenes sellele inimesele ja tõusis püsti. Tegemist oli lühemat kasvu mehega, kellel oli käes raskena tundunud kott. Ta nägi mehe nägu ja väljapoole ulatuvaid kõrvu ning teab nüüd, et tema nimi on I. Shabanov. I. Shabanov hakkas kotti käes hoides ära jooksma. Sellel kotil oli mingi spordifirma neoonkirjadega logo. Kui I. Shabanov jooksma hakkas, tõusis tema lähedalt püsti veel teinegi inimene. Sellel inimesel oli peas tume villane müts ja ta oli I. Shabanovist pikem ja suurem. Ta nägi seda inimese nägu, sh profiili hästi ja teab nüüd, et selle isiku nimi on F. Selezov – ta on selles 100% kindel. Ka F. Selezov hakkas ära jooksma, aga teises suunas kui I. Shabanov. Selles kohas, kus mehed end varjanud olid, oli maas kaks valget suhkrukotti ja kalapüügikahv kaabellülitiga. Kotid olid suletud. Ta helistas asjaomastele organitele. Ligi tund aega hiljem saabus Keskkonnaameti inspektor ja avas kotid. Seal olid lõhed. Saabus ka politsei, kes läks jälituskoera abil põgenenud mehi otsima. Ca pool tundi pärast jälitamise algust tulid politseinikud I. Shabanoviga metsast välja. F. Selezov pääses ilmselt üle jõe jooksmise tõttu põgenema.
9.I.P. rääkis kohtueelses menetluses lühidalt nii. Ta on vabatahtlik kalakaitsja. Ööl vastu 24. oktoobrit 2019 läks ta koos M.T. iga Mustojale patrullima. Nad nägid RMK parklas Toyotat, mille parempoolsel küljeuksel oli suur mõlk, katusel raadiojaama antenn ja milles olid üks noormees ja blond naine. Nad läksid selle auto juurest ära ja jõudsid mõni aeg hiljem tagasi – siis oli auto tühi. Ühes teises parklas, st Mere parklas oli pargitud kaks sõidukit: Volkswagen Golf ja Fordi kaubik. Nad hakkasid otsima inimesi. Peagi märkasid nad üht meest ja kohe seejärel teistki. Lühemal mehel oli seljas kott ja jalas pikad kalamehekummikud. Teine mees oli pikem ja tema kandis vist midagi helkivat. Mehed jooksid minema, kumbki eri suunas. M.T. leidis metsa alt kahva ja kaks 4(15)
valget suhkrukotti kaladega. Mõni aeg hiljem saabusid politsei ja keskkonnainspektorid. Natuke hiljem kuulis ta, et paarikümne minuti autosõidu kaugusel olevas Haljalas peeti kinni Citroen C3, mille katusel oli antenn. Ta sõitis sinna ja nägi, et Citroenis olid kaks talle tundmatut meest. Citroeni antenn oli samasugune, nagu oli olnud Toyotal, mida ta nägi RMK parklas. Ühel autos olnud mehel olid püksipõlved märjad. Ta läks tagasi Mustoja juurde ja nägi, et politseinikud oli ennist metsas olnud lühema mehe kinni pidanud. Nad läksid otsima mehel ennist seljas olnud kotti ja leidsidki selle läheduses üles. Seal kotis oli aku juhtmetega. Kunagi saabus sündmuskohale ka välijuht K.T. ja temaga koos leiti metsast veel kaks valget suhkrukotti kaladega.
10.K.T. i ütlused olid kokkuvõtvalt järgmised. Ta on vabatahtlik kalakaitsja. M.T. teavitas teda ööl vastu 24. oktoobrit 2019 telefoniga, et Mustojal on probleem. Ta sõitis koos K.T. iga Mustojale. Politsei oli juba seal. Mõni aeg hiljem tulid osad politseinikud koeraga metsast kinni võetud I. Shabanoviga nende juurde. Metsa all oli mitu kotti lõhede ja meriforellidega. Politsei leidis ka ühe seljakoti mingi elektrilise aparaadiga. Järgmisel päeval nägi ta, kuidas endiselt parklas olnud Ford Transiti juurde sõitis üks naisterahvas Mercedesega, Mercedesest väljus F. Selezov, pani Fordi käima ja sõitis minema. Peaaegu nädal hiljem leidis ta RMK parkla lähedasest võsast veel ühe suhkrukoti lõhede ja meriforellidega – need lehkasid tugevasti.
11.Politseinik M.K. rääkis lühidalt seda. Ta sai 24. oktoobril 2019 kell 1.50 patrullis olles väljakutse Mustoja jõe suudme idapoolsesse parklasse: vabatahtlikud kalakaitsjad olid avastanud röövpüüdjad. Parklas olid Volkswagen Golf ja Ford Transit. Pärast kalakaitsjatega rääkimist kutsusid nad kohale jäljekoera koos koerajuhiga. Mõni aeg hiljem saabusid keskkonnaametnikud ja seejärel kaks koerajuhti koertega. Ta läks koos koerajuhiga otsingutele. Peagi avastasid nad I. Shabanovi, kelle nad kinni võtsid. I. Shabanovi riided olid märjad. Nad andsid I. Shabanovi Keskkonnainspektsiooni ametnikele üle ja siirdusid ise metsa tagasi. Sealt leidsid nad Reeboki spordikoti, milles oli mingi aku. Mõni aeg hiljem leidis koer ühe musta mütsi. Jälg suundus edasi jõkke ja edasistest otsingutest loobuti.
12.I. Shabanovi elukaaslane R.S. kõneles kokkuvõtlikult nõnda. Ta läks I. Shabanoviga tülli ja viimane sõitis ära, et maha jahtuda. Nii on juhtunud ka varem. I. Shabanovi kasutatud Volkswagenis olnud õnged kuulusid nende perele – nad käivad sageli Uljaste järvel kalal. Autos olnud suhkrukotte kasutavad nad lastele liiva toomiseks.
13.Erinevad dokumentaalsed tõendid (vaatlusprotokollid, kalade pikkuse mõõtmise protokollid jms) kinnitavad muu hulgas seda, et metsast leiti kotid kaladega, kahv, Reeboki kott, must müts, et I. Shabanovi Volkswagen Golfist leiti erinevaid asju jne. Reeboki kotis olnud noalt leiti O.P. i DNA-d. O.P. i DNA-d paiknes ka kahval. Leitud mütsil oli F. Selezovi DNA. Kalandusalase ekspertiisi aktiga tuvastati, et kahv ja elektriagregaati (trafot) ning ühte akut sisaldanud seljakott moodustasid tervikliku elektripüügikomplekti (kahv ehk anood, katoodi juhe, trafo ja aku). See komplekt oli töökorras.
14.Kaitsja väitel saadeti ekspertiisi 24 kala. See ei ole õige: ekspertiis paluti teha 23 kala osas ja nii tõesti tehtigi.
15.Jääb arusaamatuks, miks lisati ekspertiisiakti foto ühest isasest lõhest.
16.Süüdistustes oleks pidanud konkretiseerima seda, et keelatud elektripüügivahendit kasutades olid püütud 7 lõhet 10-st ja 13 meriforelli 17-st (KPS § 71 lg 2 p 3 rikkumine). Ka tsiviilhagis eristatakse kahjunõude arvestuses kalu, mis on selgete elektripüügi tunnustega ja kalu, mille osas elektripüügi tunnused puudusid. 5(15)
17.M.T. i ja I.P. i ütlused on osaliselt vastuolulised. M.T. i väitel nägi ta ühte lühemat kasvu meest, kes tõusis puu tagant püsti ja tal oli käes kott, mis tundus olevat raske; tundus, et tegu oli tugeva spordikoti või seljakotilaadse kotiga, mida mees süles hoidis; mehel olid seljas tumedad riided ja peas tal midagi ei olnud. I.P. i väitel aga oli lühemal mehel seljakott seljas ja talle tundus, et kalamehekummikud (pikad, koos pükstega) jalas – muidu olid tal tumedad riided. Kui politseinikud I. Shabanovi tabasid, polnud tal kaasas kotti ja olid jalas dressid ning botased. K.T. , M.K. ja I. Shabanov ise kinnitasid, et I. Shabanovil oli pealamp. M.K. vormikaamera salvestuse kohaselt otsiti vana meest – samas oli J. Shabanov 37-aastane. Vormikaamera salvestus võimaldab öelda ka seda, et seljakotist saadi teadlikuks alles siis, kui see seljakott metsast leiti.
18.M.T. i väitel tundis ta esimesena nähtud lühema mehe ära näo ja väljapoole ulatuvate kõrvade järgi. Samas oli M.T. i ja metsas nähtud inimese vahe 25–30 meetrit. On kaheldav, kas sellise vahemaa pealt on võimalik tuvastada väljapoole ulatuvad kõrvad.
19.Puutuvalt teise, pikemasse mehesse, ütles M.T. kohtuistungil, et nägi seda inimest nii profiilis kui otsevaates. Samas väitis ta kohtueelses menetluses, et nägi selle isiku nägu profiilis. Aja jooksul aga inimese mälupilt pigem tuhmub kui paraneb. Ka viitas M.T. sellele, et kõnealusel inimesel oli peas tumedat värvi justkui villane müts. Kuidas on võimalik sellise vahemaa pealt tuvastada, et tegemist oli villase mütsiga?
20.I. Shabanovil seljas olnud riietus ei viidanud sellele, et ta oleks eelnevalt kala püüdnud.
21.Süüdistatavad enda sõnul teineteist ei tundnud. Ka ükski (muu) tõend ei kinnita nende omavahelist seotust.
22.M.K. sõnul leiti selle jälje pealt, mis lõppes jõe ääres, seljakott ja F. Selezovi müts. Samas aga olevat kott olnud mitte F. Selezovil, vaid I. Shabanovil. Seetõttu on arusaamatu, miks ei leitud seda kotti I. Shabanovini viinud jälje pealt.
23.Kohtul ei ole midagi peale hakata väitega, et üldreeglina ei lähe isik oktoobrikuus ilma mütsi maast üles võtmata edasi.
24.Ehkki neljast erinevast kohast leitud viis suhkrukotti olid ühtmoodi ja sarnaselt suletud, ei saa kindel olla selles, et neis kottides olnud kokku 27 lõhelist olid püütud ühel ja samal ajal. Esimese kolme 24. oktoobril 2019 leitud koti puhul on sündmuskoha vaatlusprotokollide kohaselt märgitud sündmuskohaks Lääne-Virumaa, Haljala vald, Mustoja küla, RMK Lääne-Virumaa metskond, kvartal VU009, eraldis 2. 25. oktoobril 2019 leitud koti puhul on sündmuskohaks märgitud aga Lääne-Virumaa, Haljala vald, Mustoja küla, RMK Lääne-Virumaa metskond, kvartal VU009, eraldis 12. 30. oktoobril 2019 leitud koti leidmise kohaks on märgitud üldiselt Lääne-Virumaa, Haljala vald, Mustoja küla, RMK Lääne-Virumaa metskond – kvartalit ja eraldist märkimata. Ka Keskkonnaameti keskkonnakaitse juhtivinspektori T.T. i sõnul ei saa 100% kindlusega väita, et kottides olnud kalad olid püütud ühel ajal. Lisaks tuleb võtta arvesse, et viimane kott leiti sellest kohast, mille lähedal parkis I.P. i ütluste kohaselt 24. oktoobril 2019 Toyota, milles olid mees ja naine.
25.On tõsi, et I. Shabanovi ja F. Selezovi autodest leiti selliseid kotte, milles olid metsa alt avastatud kalad. Samas ei olnud kummaski autos kahevärvilist (must ja oranž/pruunikas) plastikust ja traadiga varustatud karjusenööri, millega olid leitud kalakotid suletud.
6(15)
26.Ka ei piisa süüdimõistva otsuse tegemiseks sellest, et nii I. Shabanovi kui ka F. Selezovi autost leiti kalapüügivarustust ja märgi riideid.
27.I.P. i sõnul leidis ta Mere parklast sõidutee pealt kaks tühja valget suhkrukotti. Seega ei saa üheselt väita, et suhkrukotid, millesse olid pakendatud kalad, pärinesid süüdistatavatelt.
28.I. Shabanovi ega F. Selezovi juurest ei leitud mingeid elektripüügivahendi kasutamisele viitavaid asju. Elektripüügivahendilt ja sellega seotud esemetelt leiti O.P. i DNA-d – aga mitte I. Shabanovi ega F. Selezovi oma.
29.KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendatakse kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tema kasuks. Praegu kogutud tõendid ei kinnita, et süüdistatavad panid toime neile süüksarvatava kuriteo. Pelgalt oletustele kohus oma otsust rajada ei saa. Seetõttu tuleb süüdistatavad KarS § 361 lg 1 järgi õigeks mõista.
30.Õigeksmõistva otsuse tõttu tuleb Keskkonnaameti kaudu esitatud Eesti Vabariigi tsiviilhagi 12 660 euro süüdistatavatelt välja mõistmiseks jätta läbi vaatamata.
31.Maakohus pani paika ka menetluskulud ning jättis need riigi kanda. (III) Apellatsioonid ja kaitsja seisukoht
32.Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid prokuratuur ja Eesti Vabariik (Keskkonnaameti kaudu). a) Prokuratuuri apellatsioon
33.Maakohtu otsus on tarvis tühistada ja I. Shabanov ning F. Selezov tuleb KarS § 361 lg 1 järgi süüdi tunnistada ja neid on tarvis karistada. Prokuratuuri peamised seisukohad on sellised.
34.Maakohus on paljud tõendid kontekstist välja rebinud ja vääralt ebausaldusväärseks tunnistanud.
35.Kalakaitsjad M.T. ja I.P. läksid öisele kontrollreidile. Nad märkasid kahte meest (üks pikem, teine lühem). M.T. nägi taskulampide valgusvihus umbes 30 meetri kauguselt selgelt mõlema nägu/profiili. I.P. nägi meest siluette. Mehe põgenesid metsa. Kalakaitsjate kinnitusel oli lühemal põgenejal käes/kaasas spordi- või seljakott, mis tundus raske ja mille mees endaga metsa kaasa viis. Pikemal mehel oli M.T. i kinnitusel peas tume/must müts. Kohe meeste põgenemise järel avastasid M.T. ja I.P. varrega kahva (elektripüügivahendi osa) ja kaks kalu sisaldavat plastikkotti. Kui politsei I. Shabanovi metsast välja tõi, tundis M.T. temas kohe ära metsa põgenenud lühema mehe. Ka I.P. ütles, et tegemist on metsa jooksnud lühema mehega. M.T. tundis kohtuistungil F. Selezovis ära selle pikema mehe, kes metsa põgenes. Sealjuures viitas M.T. sellele, milliste tunnuste alusel ta põgenejad ära tundis.
36.I. Shabanovi ja F. Selezovi sõidukitest leiti märgi kalapüügiks kohaseid riideid ning tühje plastikkotte. Metsa alt leiti esmalt nähtud kottidega analoogseid kalu sisaldavaid plastkotte.
37.Maakohus kahtles selles, et M.T. oli suuteline 25–30 meetri kauguselt metsas nähtud mehi ära tundma. Ka oli kohtu meelest kummaline, et M.T. rääkis 37-aastase I. Shabanoviga seoses vanast mehest. Niisamuti tõi kohus välja vastuolud seoses metsa viidud seljakoti täpse asukohaga – kas 7(15)
see oli seda kandnud mehe seljas, käes või süles. Kokkuvõtlikult pidas kohus võimalikuks, et kalakaitsjate eest ei põgenenud mitte I. Shabanov ja F. Selezov, vaid mingid muud inimesed. Maakohtu seesugune käsitlus on väär. Tunnistajaid hoiatatakse kriminaalvastutuse eest. Ei M.T. il ega ka I.P. i pole motiivi valetada. Aastaid hiljem ei pruugi kõik detailid tõesti meeles olla. Samas tundis M.T. I. Shabanovi tema eest põgenenud lühema mehena ära juba samal ööl – kui politsei I. Shabanovi metsast välja tõi. M.T. ja I.P. on järjekindlalt selgitanud, miks on nad veendunud selles, et nad nägid metsas just I. Shabanovit ja F. Selezovit. b) Keskkonnaameti apellatsioon
38.Maakohus hindas tõendeid ühekülgselt ja jõudis valedele järeldustele. M.T. ja I.P. tundsid nende eest põgenenud meestena ära I. Shabanovi ja F. Selezovi. Eriti oluline on tõik, et M.T. tundis I. Shabanovi ära juba samal ööl. Et üks põgenejatest oli F. Selezov, kinnitab ka see, et metsast leiti koeraga jälgi ajades tema müts. I. Shabanovi ja F. Selezovi sõidukites olid märjad kalapüügiks sobivad riided. Seega püüdsid süüdistatavad ebaseaduslikult kala ja tekitasid sellega keskkonnale 12 660 eurose kahju. c) F. Selezovi kaitsja vandeadvokaadi abi Heiki Kuninga seisukoht
39.Kaitsja meelest on apellatsioonid põhjendamatud. Kokkuvõtvalt tood advokaat välja järgmist. Kalakaitsjad süüdistatavaid ei näinud. Nad ei näinud isegi seda, et metsas märgatud mehed olid kalakottide ja kahva juures. Ühel metsas nähtud meestest olevat M.T. i sõnade kohaselt olnud süles kott – samas aga väitis I.P. , et kott oli mehel seljas. Et metsas olnud mehed varjasid end erinevte puude taga ja jooksid ära erinevates suundades, on ütlematagi selge, et nad ei olnud koos. Kottidelt ega kahvalt ei leitud süüdistatavate DNA-d. I. Shabanovi tabamise ajal ei kandnud ta kalapüügiriietust. Kala võisid püüda need inimesed, kes olid RMK parklas Toyotas. M.T. ütles kohtueelselt, et ta tundis F. Selezovi ära profiili järgi, kohtus aga väitis, et otsevaate järgi. Süüdistuse kohaselt leiti F. Selezovi Fordist kalapüügitarvikuid – aga ei selgitata, millised need kalapüügitarvikud olid ja kuidas on nad seotud kõnealuse sündmusega. (IV) Ringkonnakohtu istung
40.Apellandid jäid oma seisukohtade juurde.
41.Prokuratuuri taotlusel kuulati üle M.T. .
42.Süüdistatavate kaitsjad palusid jätta maakohtu otsuse muutmata.
43.F. Selezovi kaitsja vandeadvokaadi abi H. Kuningas jäi oma kirjalikult esitatud seisukoha juurde ja lisas kokkuvõtlikult järgmist. M.T. oli varem väitnud, et ta nägi kahte meest metsas 30 meetri kauguselt, ent ringkonnakohtus väitis ta, et see vahemaa oli vaid 15 meetrit. Maakohus ütles M.T. , et mehed olid kahe männi taga, ent apellatsioonikohtu istungil öeldu kohaselt olid nad hoopis kaevikus.
44.I. Shabanovi kaitsja vandeadvokaat Epp Landberg märkis lühidalt järgmist. Ka M.T. i uus küsitlemine vastuolusid ei kõrvaldanud. I. Shabanov oli küll Mustojal, ent ei püüdnud seal kala. M.T. rääkis sellest, et üks põgenejatest kandis kotti süles, ent I.P. viitas koti seljas hoidmisele. Ringkonnakohutus läks M.T. isegi nii kaugele, et viitas lühema mehe kortsulisele näonahale – millegi sellise nägemine pimedas pole usutav. M.T. rääkis vanast mehest – aga I. Shabanov oli M.T. ist noorem. Elektripüügivahenditel polnud süüdistatavate DNA-d – ehkki nad olevat püüdnud palju kala. Ka pole tõendeid I. Shabanovi ja F. Selezovi kooskõlastatud tegevuse kohta. 8(15)
(V) Ringkonnakohtu seisukoht
45.Ringkonnakohus soostub prokuratuuriga: I. Shabanovi ja F. Selezovi tegu on tõendatud ja vastupidisele seisukohale asudes maakohus eksis. Seetõttu tuleb esimese astme kohtu otsus süüküsimuse lahendamise osas KrMS § 338 p 3 ja § 339 lg 2 alusel kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu tühistada. Ringkonnakohus teeb ise uue otsuse.
46.Sellele, et jõe äärest leitud kalad püüdsid just I. Shabanov ja F. Selezov, viitavad juba n-ö objektiivsed tõendid.
47.Esiteks on väheusutav see, et I. Shabanov läks oma elukaaslasega tülli ja sõitis ligi tund aega selleks, et ta satuks niisugusesse kohta, kus ta võiks n-ö maha rahuneda. Mõne rahuliku koha oleks I. Shabanov leidnud ilma probleemideta ka Rakverele lähemalt. Ka ei ole kuigivõrd usutav F. Selezovi väide, et ta käis oktoobriööl kopraid vaatlemas – oli liiga pime, et midagi niisama näha ja mõni valgusti oleks peletanud koprad eemale.
48.Et I. Shabanov ja F. Selezov olid koos, kinnitab kaude juba see, et nende autod olid muidu tühjas parklas kõrvuti.
49.Ka on oluline tõsiasi, et mõlemas autos olid märjad kalastuseks sobilikud riided. See võimaldab öelda, et õige on prokuratuuri versioon: mehed olid vees kahlamist eeldanud kalapüügi lõpetanud ja märjad riided kuivade vastu vahetanud, et minna kalakotte kokku korjama – kui kalakaitsjad neid üllatasid.
50.Oluline on ka see, et I. Shabanovi ja F. Selezovi sõidukites olid samasugused plastikust kotid, millesse olid pandud jõe äärest leitud kalad. Väited selle kohta, et neid kotte kasutati karjäärist liiva toomiseks, on tõendamata. Ringkonnakohus ei jaga maakohtu neid kahtlusi, mis puudutavad seda, et kotid kaladega leiti eri kohtadest ja (osaliselt) erinevatel aegadel. Ehkki kotid polnud kõrvuti, olid nad ikkagi üksteisele lähedal – Mustoja jõe juures. Loogiline on seegi, et kõiki metsa vahel olnud kotte ei leitud kohe üles – üks avastati alles mitu päeva hiljem. Ka ei tingi õigeksmõistva otsuse tegemist asjaolu, et ei I. Shabanovi ega F. Selezovi autost ei leitud sellist nööri, millega olid kalakotid kinni seotud. Kui seda nööri leitud oleks, oleks see olnud I. Shabanovit ja F. Selezovit süüstav tõend – nagu seda on autodes olnud kotid. Nööri leidmata jäämist ei saa aga pidada süüdistatavaid õigustavaks tõendiks. On mitmeid selgitusi, miks seda nööri autodes ei olnud: nt võidi kogu nöör kottide sulgemise peale ära kulutada, järgi jäänud nöör võidi ära visata või võis see ära kaduda (nt jõkke kukkuda).
51.F. Selezovi süüle viitab seegi, et tema müts vedeles metsas. On vähetõenäoline, et keegi kaotab rahulikult metsas olles (kopraid vaadeldes) mütsi peast. Märksa tõenäolisem on aga see, et müts kaob ära siis, kui isik põgeneb teda jälitavate inimeste ja koerte eest. Liiatigi ei leitud mütsi suvalisest kohast, vaid selleni viis jäljekoer, kes hakkas jälge ajama sellest paigast, kust kaks kalakaitsjate poolt märgatud meest ära jooksma hakkasid. Maakohus viitas mütsiga seoses sellele, et ei ole midagi peale hakata väitega, et üldjuhul võtab inimene oktoobrikuus maha kukkunud mütsi üles. Tõepoolest ei saaks F. Selezovi mõista süüdi ainuüksi läbi väite, et ta jättis mütsi maha. Nii aga ei olegi: on veel terve rida muid tõendeid. Mütsi ära kaotamine on aga üks tõend mitmete muude seas – mitte küll kuigivõrd kaalukas, ent siiski tähelepanu vääriv ja F. Selezovi versiooni vastu rääkiv.
9(15)
52.F. Selezovi kahjuks kõneleb seegi, et ühelt poolt väidab ta, et kutsus tema sõidukil tekkinud probleemide tõttu ühe oma sõbra endale Mustoja juurde järele – aga ta ei ütle, kes see sõber oli. Niisuguse asjaolu varjamine viitab sellele, et tegelikult mingit sõbra järgi kutsumist ei toimunud: F. Selezov üritas end valetades vastutusest päästa.
53.Usutavaks ei saa pidada ka I. Shabanovi väiteid selle kohta, et ta olevat läinud metsa sisse seetõttu, et kuulis parklast mingeid hääli ja arvas, et tegu võib olla purjus inimestega – ning siis leidis jäljekoer ta üles. Politseinik M.K. sõnul leiti I. Shabanov parklast mitmesaja meetri kaugusel – kui koer oli mitu minutit jälge mööda edasi liikunud. Seda silmas pidades pole loogiline versioon, mida soovis ringkonnakohtu meelest esitada I. Shabanov: ta soovis põõsas luurates teha selgeks, kas parklas on purjus inimesed või mitte.
54.Õigeks mõistmist ei saa rajada ka sellele, et kalapüügivahenditelt ei leitud I. Shabanovi ega F. Selezovi DNA-d. Esiteks on võimalik, et I. Shabanov ja/või F. Selezov kasutasid kalastamisel kindaid. Teiseks pole õige arusaam, et mingi asja puudutamisel – isegi kui seda ei tehta vaid korraks – jääb sellele asjale paratamatult puudutaja DNA. I. Shabanov ja/või F. Selezov kasutasid püügivahendit sügises metsas, st niiskes või isegi märjas kohas. Sellest lähtuvalt on võimalik, et püügivahendile ei jäänudki I. Shabanovi ega F. Selezovi DNA-d. Kolmandaks tuleb kõne alla ka see, et nende meeste DNA-d seal küll oli, ent (tingituna niiskusest) võrdlemisi vähe ja seda seepärast ekspertiisi käigus ei leitud. DNA-ga seoses ei väära I. Shabanovi ja F. Selezovi süüd seegi, et avastati O.P. i DNA-d: see, et kahva oli kunagi puudutanud O.P. , ei tähenda, et seda ei kasutanud 24. oktoobril 2019 I. Shabanov või F. Selezov.
55.Nõustuda ei saa F. Selezovi kaitsja väitega, et metsas olnud meeste põgenemine eri suundades viitab sellele, et nad polnud koos – ja seda suisa ütlematagi selgel moel. On kõigiti võimalik, et koos midagi ebaseaduslikku teinud inimesed jooksevad nende avastamise korral ära mitte ühes ja samas suunas, vaid lahknevad.
56.Väga tugevateks I. Shabanovit ja F. Selezovit süüstavateks tõenditeks on vabatahtlike kalakaitsjate M.T. i ja I.P. i ütlused. Ringkonnakohtu meelest on need ütlused loogilised ja neis on vähe vastuolusid. Tõsi, mõned ebakõlad kõnealustes ütlustes on. Näib, et eelkõige kaitsjad, aga mõningal määral ka maakohus on küllaltki suuresti lähtunud arusaamast, et inimese mälu on justkui fotokaamera: see jäädvustab pealt nähtud sündmuse täielikult kõigis tema detailides ja see jäädvustus säilib n-ö ajast aega. Tegelikult nii ei ole. Kristjan Kase raamatus „Kui seinad räägiksid. Küsitlemise kunst.“ (Argo, 2019) on märgitud järgmist. Aju ehituse tõttu on mäluvead inimesele omased (lk 38). Tähelepanu on valiv – inimene keskendub nt ebatavalistele ja (tema jaoks) olulistele asjaoludele (lk-d 21, 24 ja 30). Inimene võib midagi väita oma kogemuse pinnalt, ehkki ta väidetut (vahetult) ei tajunud (nt ei näinud pealt) – ehk hakkab oma teoreetilistest teadmistest lähtuvalt midagi (valesti) ette kujutama (oletama) (lk 18). Ajapikku hakkab mälus salvestunud info hulk ja täpsus langema (lk 19). Selle selgitamine, miks keegi kellegi näo ära tunneb, on keeruline muu hulgas seetõttu, et nägu kirjeldavaid sõnu on sõnavaras vähe (lk 23). Eelöeldut silmas pidades saab ringkonnakohtu meelest jõuda järeldusele, et ütlustes esinevad vastuolud ja vead mingi sündmuse ebaolulistes detailides ei anna vähemalt automaatselt alust ütlusi mitte uskuda.
57.Nii a) M.T. i maakohtus antud ütlused, b) M.T. i ringkonnakohtus öeldu kui ka c) I.P. i ütlused kohtueelses menetluses on peaaegu kogu ulatuses kattuvad: mehed läksid kontrollima, ega keegi ei püüa Mustoja jões kala; nad nägid jõe lähedases parklas kaht sõidukit kõrvuti seismas; nad läksid seejärel metsa ning märkasid peagi kahte meest, kes läheduses olevate puude tagant eri suundades jooksma hakkasid; üks meestest oli lühem, teine pikem; lühem mees kandis kotti; selle
10(15)
koha lähedalt, kus mehed olnud olid, leidsid kalakaitsjad kaks plastkotti kaladega ja kahva; politsei poolt kinni püütud I. Shabanovis tundsid mõlemad ära peidus olnud lühema mehe.
58.Maakohtu ja kaitsjate poolt esile toodud (väidetavad) vastuolud puudutavad vaid ebaolulisi üksikasju.
59.Ei ole teada, kas I. Shabanov kandis kotti seljas või süles. Eeldatavasti tegi üks kalakaitsjatest koti kandmise viisi kohta ütlusi andes mäluvea. Võib-olla oli õigus M.T. il, et I. Shabanovil oli kott süles; I.P. aga eeldas, et suur kott oli seljakott ja seljakotte kantakse seljas – järelikult kandis ka I. Shabanov kotti seljas. Õigus võis olla aga ka I.P. il: kott oli I. Shabanovi süles; M.T. aga lähtus oma varasema kogemuse ja/või sündmuse järgselt saadud teadmiste põhjal sellest, et kuivõrd kotis oli kalapüügivahend ja I. Shabanov seda vahendit kõnealusel ööl kasutas, oli kott järelikult I. Shabanovil käes.
60.Samasugusteks väheolulisteks detailideks saab pidada riideid. On igati arusaadav, et kellegi riietus ei jää tunnistajale (õigesti) meelde – eriti kui riietus on võrdlemisi harilik (silmatorkamatu) või ajale ja kohale vastav. Eriti levinud on ringkonnakohtu kogemuse põhjal eksimused riietuse toonis (värvis): on raske ette kujutada midagi ebaolulisemat kui see, millist värvi riietust keegi kannab.
61.Ka ei saa süüdistatavate õigeks mõistmist tingida vaidlused I. Shabanovi vanuse üle. Maakohus ja kaitsjad on viidanud sellele, et I. Shabanov oli 2019. aasta oktoobris 37-aastane, ja teinud sellest järelduse, et kalakaitsjad ei saanud näha I. Shabanovit, sest nende väitel oli lühem mees „vana“. Esiteks on „vana“ suhteline mõiste: mingites olukordades (nt tippspordis) saab vanaks pidada ka 37-aastast inimest ja ilmselt usub enamik koolilapsi, et 37-aastane inimene on „vana“. Teiseks aga ei viidanud ei I.P. ega M.T. ringkonnakohtu meelest sellele, et metsas nähtud lühem mees oli n-ö absoluutmõistes „vana“. Pigem pidasid nad silmas seda, et lühem mees oli vanem kui pikem mees. Seda selgitas M.T. ringkonnakohtu istungil ka otsesõnu.
62.Kriminaalkolleegiumi hinnangul oli M.T. apellatsioonikohtu istungil väga veenev: tema jutt oli kõigiti loogiline ja kaitsjate poolt esile toodud kahtlused sellist seisukohta ei väära. Ebaolulises detailis n-ö urgitsemiseks tuleb pidada väiteid selle kohta, et M.T. on menetluse kestel viidanud nii sellele, et ta talle jäi meelde röövpüüdjate profiil, kui ka sellele, et ta mäletab neid mehi otsevaate järgi. Veenev pole ka seisukoht, et M.T. ei saanud metsas kohatud meeste nägusid (kuigivõrd selgelt) näha, sest oli pime ja ta oli metsas olnutest (võrdlemisi) kaugel. M.T. selgitas tema kaugust metsas olnutest puudutavat ringkonnakohtu istungil arusaadavalt: maakohtus oli ta küll öelnud, et see vahemaa võis olla 30 meetri ringis, ent pärast seda läks ta sündmuskohale ja mõõtis distantsi ära – saades selleks ca 10–15 meetrit. Arvestades seda, et M.T. ja I.P. kasutasid võimsaid pealampe, oli metsas viibinud meeste nägude selge nägemine kõigiti võimalik. Muu hulgas on võimalik see, et M.T. märkas tõsiasja, et I. Shabanovi näonahk polnud kaugeltki mitte sile. Niisamuti selgitas M.T. , et viidatud mõõtmise käigus mõistis ta ka seda, et mehed olid end peitnud kohas, mis oli Nõukogude perioodil olnud kaevik, ent mis oli hiljem kokku vajunud. Ka nähtub M.T. i ringkonnakohtu istungil antud ütlustest, miks ta väitis end olevat näinud just villast mütsi: ta eeldas, et nähtud kujuga müts on tehtud villast – tal endal on seesugune villast müts. Kokkuvõtvalt ei ole ringkonnakohtu meelest mingi alust kahelda ka M.T. väites, et ta nägi metsas just I. Shabanovit ja F. Selezovit.
63.Pole võimalik selgitada välja, mida täpselt tegi enne kalakaitsjate saabumist I. Shabanov ja mida F. Selezov. Küll aga saab tuvastada, et kumbki neist andis kalade püüdmisse oma olulise panuse. Nimelt pole mingit alust leida, et üks meestest oleks olnud teise juures vaid niisama, 11(15)
vaadates ilma (suurt) midagi tegemata teise tegevust pealt. See aga võimaldab pidada neid kalapüüdmise kaastäideviijateks, kellele kummalegi saab KarS § 21 lg 2 alusel omistada tema kaaslase teopanuse.
64.Ringkonnakohus soostub prokuratuuriga, et 10 lõhet ja 17 meriforelli kinni püüdes rikkusid I. Shabanov ja F. Selezov kalapüügiseaduse mitmeid sätteid: § 5 lg 1, § 10 lg-d 2 ja 5 ning § 71 lg 2 p-d 1, 2, 6 ja 7. Õige on ka väide, et I. Shabanov ja F. Selezov tekitasid tulenevalt KPS § 73 lg-st 6 keskkonnale 12 660 eurose kahju (6720+3900+1440+600; vt täpsemalt käesoleva otsuse p 2). Et kahju oli oluline, tuleb kalapüüki pidada KarS § 121 p 1 kohaselt KarS § 361 lg 1 objektiivse koosseisu päraseks teoks. I. Shabanov ja F. Selezov tegutsesid tahtlikult. Pole oluline, kas nad olid teadlikud konkreetse kalaliigi osas sätestatud kahjumääradest: nad olid kursis sellega, et püüdsid lõhet ja meriforelli ning seega oli neil teadlikkus niisugustest faktilistest asjaoludest, millele rajatakse juriidiline olulise kahju mõiste. Tegu oli õigusvastane ja süüline. Sellest lähtuvalt tunnistab ringkonnakohus I. Shabanovi ja F. Selezovi KarS § 361 lg 1 järgi loodusliku loomastiku kahjustamises süüdi.
65.KarS § 361 lg 1 näeb ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Prevaleeriv on rahaline karistus: KarS § 56 lg 2 ls 1 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Prokuratuur märkis maakohtus, et iseenesest võiks olla põhjendatud rahaline karistus, aga see karistus tuleks I. Shabanovi ja F. Selezovi puhul kohalduvat miinimumpäevamäära arvesse võttes liiga madal – nad tekitasid ikkagi ligi 13 000 eurose keskkonnakahju. Esiteks ei ole viide miinimumpäevamäärale I. Shabanovi puhul õige – tema päevamäär on 32,40 eurot (kd 3, tl 172). Teiseks aga pole seesugused kaalutlused ringkonnakohtu meelest ka sisuliselt korrektsed. Rahalise karistuse süsteem on üles ehitatud diferentseerivalt: muidu samasugustes (sarnastes) olukordades peavad väiksema sissetulekuga inimesed maksma karistuseks väiksema summa kui seda peavad tegema suurema sissetulekuga inimesed – ja hoolimata summade erinevusest mõjutab karistus neid inimesi ühtmoodi (sarnaselt). Seda silmas pidades ei ole õige jätta rahalist karistust mõistmata seetõttu, et päevamäär on liiga väike. Päevamäära ei tohiks karistuse mõistmisel üldse arvesse võtta: see on n-ö tehniline asjaolu (isegi kui süüdistatav peab seda kõike muud kui tehniliseks, vaid vägagi sisuliseks), mis tuleb paika panna alles siis, kui karistus on mõistetud. Ka õiguskirjanduses leitakse, et kõigepealt tuleb konkreetset kuritegu arvestades ja karistuse mõistmise üldalustest lähtudes määrata kindlaks päevamäärade arv – ja alles seejärel paika panna konkreetne summa eurodes (Pikamäe – KarS. Kommentaar. 5. trükk, § 44, komm 4.1). Liiati peavad I. Shabanov ja F. Selezov nende tekitatud keskkonnakahju niikuinii hüvitama (vt käesoleva otsuse p 67).
66.Mõlema süüdistatava süü on väike: nad püüdsid kokku alla 30 kala ja tegid seda ühes kohas ühe öö jooksul. Neil kummalgi pole kehtivaid kriminaalkaristusi. Kuriteost on möödunud üle nelja ja poole aasta. Needsamad asjaolud viitavad mitte üksnes vajadusele mõista rahaline karistus (30– 500 päevamäära – nagu KarS § 44 lg 1 sätestab), vaid ka sellele, et karistus peab jääma alammäära lähedale. Minimaalset karistust ringkonnakohtu hinnangul siiski mõista ei saa, sest süüdistatavad tegutsesid grupis ja tekitasid võrdlemisi suuresummalise keskkonnakahju. Seda silmas pidades karistab kriminaalkolleegium mõlemat süüdistatavat 100 päevamäärase rahalise karistusega. Nagu öeldud, on I. Shabanovi päevamäär 32,40 eurot ehk tema peab tasuma 3240 eurose rahalise karistuse (32,40x100). F. Selezovi puhul aga jääb tema päevasissetulek alla 10 euro (kd 3, tl 174), mistõttu tuleb KarS § 44 lg 2 ls 4 kohaselt lugeda tema päevamääraks 10 eurot. Niisiis peab F. Selezov tasuma rahalise karistusena 1000 eurot (10x100). KrMS § 417 lg 2 kohaselt tuleb need karistused maksta ära kuu aja jooksul otsuse jõustumisest alates. Kui rahalised karistused jäävad tähtaegselt tasumata, peavad süüdistatavad arvestama sellega, et nad saadetakse KarS § 70 alusel vanglasse. 12(15)
67.Kannatanu tsiviilhagi kuulub rahuldamisele, st KrMS § 338 p 3 ja § 339 lg 2 alusel tühistatakse menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu ka maakohtu riigi tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise otsustus. Eelnevast nähtub, et I. Shabanov ja F. Selezov püüdsid kala ebaseaduslikult ja tekitasid nõnda 12 660 eurose kahju. KPS § 73 lg 2 kohaselt tuleb kalavarule tekitatud kahju hüvitada. Kuivõrd I. Shabanov ja F. Selezov kalastasid koos, on nad riigi ees solidaarvõlgnikud võlaõigusseaduse § 65 lg 1 tähenduses. Niisiis mõistab ringkonnakohus süüdistatavatelt riigi kasuks välja 12 660 eurose kahjuhüvitise.
68.(Eeskätt) tulenevalt maakohtu otsuse muutmisest on tarvis korrigeerida esimese astme kohtu otsust ka kriminaalmenetluse kulude osas.
69.Maakohus arvas menetluskulude hulka 3956 eurose I. Shabanovi valitud kaitsja tasu ja 2728,53 eurose F. Selezovi määratud kaitsja tasu. Need otsustused jätab ringkonnakohus muutmata. Küll aga pole enam õige maakohtu otsustus jätta need kulud riigi kanda. Maakohus lähtus KrMS § 181 lg-st 1, mille kohaselt jäävad õigeksmõistva otsuse tegemise korral menetluskulud riigi kanda. Esimese astme kohus aga oleks pidanud tegema süüdimõistva otsuse ja jätma kaitsjatasud sellest lähtuvalt süüdistatavate kanda – nagu sätestab KrMS § 180 lg 1. Seega tühistab apellatsioonikohus esimese astme kohtu otsuse KrMS § 338 p 3 alusel ka selles osas, sest siingi on maakohus rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes. Ringkonnakohus kõrvaldab selle vea ja jätab I. Shabanovi valitud kaitsja tasu I. Shabanovi kanda ning mõistab F. Selezovi määratud kaitsja tasu F. Selezovilt riigi kasuks välja.
70.Ka jättis maakohus KrMS § 181 lg 1 alusel riigi kanda need kulud, mis olid arvatud kriminaalmenetluse kulude hulka juba enne kohtuotsuse tegemist: M.T. i sõidukulud – 16,77 eurot, DNA-ekspertiisi nr 21E-GE0144 kulu – 1881 eurot, DNA-ekspertiisi nr 22E-GE0535 kulu – 57 eurot, kalandusalase ekspertiisi kulu – 500 eurot, I. Shabanovi määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses – 308,40 eurot, I. Shabanovi määratud kaitsja tasu kohtumenetluses – 225,60 eurot, F. Selezovi määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses – 248,40 eurot, kalade hävitamiskulu – 11,63 eurot ning F. Selezovi sundtoomise kulu – 40,80 eurot. Nende kulude riigi kanda jätmine kujutab endast KrMS § 339 lg 2 järgset menetlusõiguse olulist rikkumist, mis tingib maakohtu otsuse KrMS § 338 p 3 alusel tühistamise ka selles osas. Kuivõrd süüdistatavad tunnistatakse süüdi, peavad nad tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 tasuma riigile M.T. i sõidukulud – 16,77 eurot, DNA-ekspertiisi nr 21E-GE0144 kulu – 1881 eurot, DNA-ekspertiisi nr 22E-GE0535 kulu – 57 eurot, kalandusalase ekspertiisi kulu – 500 eurot ja kalade hävitamiskulu – 11,63 eurot. Ringkonnakohtu meelest peavad mõlemad süüdistatavad kandma äsja nimetatud kulud võrdes määras: nii I. Shabanov kui ka F. Selezov peavad maksma 8,39 eurot (M.T. i sõidukulud; 16,77:2), 940,50 eurot (DNA-ekspertiisi nr 21E-GE0144 kulu; 1881:2), 28,50 eurot (DNA-ekspertiisi nr 22E-GE0535 kulu; 57:2), 250 eurot (kalandusalase ekspertiisi kulu; 500:2) ja 5,81 eurot (kalade hävitamiskulu; 11,63:2). Ka peavad süüdistatavad maksma riigile KrMS § 180 lg 1 alusel kinni oma täiendavad kaitsjatasud: I. Shabanovil on vaja maksta ära määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses – 308,40 eurot ja määratud kaitsja tasu kohtumenetluses – 225,60 eurot; F. Selezov aga peab maksma määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses – 248,40 eurot. Seoses sellega, et ta jättis riigi kanda ka F. Selezovi sundtoomise kulu (40,80) eurot, talitas maakohus valesti sõltumata süüküsimuse lahendamise osas tehtud otsustusest. Sundtoomise kulu pole mitte menetluskulu (KrMS § 175), vaid erikulu (KrMS § 176 lg 1 p 2). Erikulu kandmise adressaat ei sõltu sellest, kas kohus teeb õigeks- või süüdimõistva otsuse. KrMS § 173 lg 3 ls 1 kohaselt hüvitab erikulud see isik, kelle süül need on tekkinud. F. Selezov oli tarvis tuua 19. detsembri 2023 kohtuistungile seetõttu, et ta jättis hoolimata oma teadlikkusest istungi toimumise kohta 13. novembri 2023 istungile ilmumata – ja seda ilma mõjuva põhjuseta (kd 1, tl 148–153 ja 191). 13(15)
Niisiis oleks maakohus pidanud jätma F. Selezovi sundtoomise kulu F. Selezovi kanda ka tema õigeks mõistmise korral. Ringkonnakohus selle vea kõrvaldab ja paneb F. Selezovile KrMS § 173 lg 3 alusel kohustuse tasuda riigile ka 40,80 eurot.
71.Seega peab F. Selezov hüvitama riigile apellatsioonimenetluse eelsed kulud 4250,93 euro ulatuses (2728,53+8,39+940,50+28,50+250+5,81+248,40+40,80) ja I. Shabanovil on seda vaja teha 1767,20 euro ulatuses (8,39+940,50+28,50+250+5,81+308,40+225,60).
72.Kuivõrd apellatsioonikohus mõistab süüdistatavad süüdi, peavad nad KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt maksma ka sundraha. Sundraha suurus sõltub KrMS § 179 kohaselt kuriteo raskusastmest. I. Shabanov ja F. Selezov sooritasid teise astme kuriteo – vt KarS § 361 lg 1 sanktsiooni ja KarS § 4 lg 3. Niisiis on KrMS § 179 lg 1 p 2 ja Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 2023 määruse nr 113 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt sundraha suuruseks 1230 eurot (820x1,5).
73.Eelnevast tulenevalt tühistab ringkonnakohus KrMS § 337 lg 1 p 4 alusel maakohtu otsuse osaliselt: puutuvalt süüdistatavate õigeks mõistmisse, tsiviilhagi läbi vaatamata jätmisse ja kriminaalmenetluse kulude riigi kanda jätmisse. I. Shabanov ja F. Selezov tunnistatakse süüdi, riigi hagi rahuldatakse ja kriminaalmenetluse kulud jäetakse süüdistatavate kanda. Apellatsioonid tuleb rahuldada.
74.Lõpuks võtab ringkonnakohus seisukoha ka mõlema kaitsja esitatud tasutaotluste osas.
75.F. Selezovile määratud kaitsja vandeadvokaadi abi H. Kuningas palub arvata menetluskulude hulka 527,04 eurot (sh 95,04 eurone käibemaks). Niisugust tasu soovib kaitsja selle eest, et ta tutvus apellatsiooniga ja analüüsis maakohtu otsust (150 minutit), koostas apellatsioonile vastuse (60 minutit), valmistus kohtuistungiks (60 minutit) ja osales sellel istungil (90 minutit). Ringkonnakohtu meelest on viidatud tegevused KrMS § 175 lg 1 p 4 tähenduses põhjendatud. Riigikohtu hinnangul tuleb KrMS § 185 (menetluskulude hüvitamine apellatsioonimenetluses) rakendamisel arvesse võtta seda, kui suures ulatuses apellatsioon rahuldatakse ja milline on apellatsiooni põhjendatud argumentide osakaal ning maht (vt nt kriminaalkolleegiumi lahend nr 1-18-5815/389, p 60). Ringkonnakohtu meelest on loogiline lähtuda seesugustest kaalutlustest ka puutuvalt apellatsioonivastustesse. Et maakohtu õigeks mõistev otsus tühistatakse, ei saada kaitsja argumente edu. Sellest hoolimata arvab ringkonnakohus menetluskulude hulka kõik 527,04 eurot, sest see summa pole kuigivõrd suur ja kaitsja ei esitanud (ilmselgelt) sobimatuid või õiguslikult (täiesti) kohatuid seisukohti.
76.I. Shabanovi valitud kaitsja vandeadvokaat E. Landberg taotleb seda, et ringkonnakohus loeks menetluskulude hulka 1207,80 eurot (sh 217,80 eurone käibemaks). Kaitsja tahab seesugust tasu 5,5 tunni töö eest: ta esitas vastuväited, valmistus kohtuistungiks ja võttis sellest istungist osa. Kaitsja tunnitasu – 180 eurot netotasuna, st 219,60 eurone brutotasu (180x1,22) – peab kriminaalkolleegium liiga kõrgeks – mh arvestades seda, et kaitsja esitatud argumente ei saatnud edu. Seda silmas pidades arvab ringkonnakohus menetluskulude hulka 800 eurot, sh 144,25 eurone käibemaks (800:122=6,557; 6,557x22=144,25).
77.Viidatud summad – 527,04 eurot ja 800 eurot – jätab prokuratuuri apellatsiooni alusel KrMS § 337 lg 1 järgse otsuse teinud ringkonnakohus KrMS § 185 lg 2 ls 2 alusel riigi kanda. See tähendab seda, et 527,04 eurose määratud kaitsja tasu osas ei tule midagi teha ja menetluskuluks loetud 800 eurone valitud kaitsja tasu tuleks riigil iseenesest maksta I. Shabanovile. Samas tekkis I. Shabanovil kohustus tasuda riigile 1767,20 euro eest varasemaid menetluskulusid (vt käesoleva 14(15)
otsuse p 71). Seetõttu teeb ringkonnakohus tasaarvestuse: riik ei pea viidatud 800 eurot I. Shabanovile maksma ja I. Shabanovil ei ole vaja riigile maksta mitte 1767,20 eurot, vaid üksnes 967,20 eurot (1767,20–800). (allkirjastatud digitaalselt)
15(15)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.