Keskkonnavastased süüteod

 saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;

Luminor Bank EE701700017001577198 Kohtuotsus edastada prokurörile, süüdistatavale ja tema kaitsjale ning kannatanule Eesti Vabariigile Keskkonnaameti kaudu ([email protected]). Süüdistatava jaoks tõlkida kohtuotsus ja makseinfo vene keelde ja edastada talle nende tõlked. Kannatanul tekib kohtuotsuse jõustumisest alates õigus pöörduda Dmitri Anušovilt 9616 euro sissenõudmiseks kohtutäituri poole. Jõustunud ja jõustumise märkega kohtuotsust kohtutäituri poole pöördumiseks küsida Tartu kohtumajast Tartu Maakohtu kantseleist (Tartus, Kalevi tn 1) või elektroonselt kohtu menetlusposti aadressilt: [email protected] Jõustunud kohtuotsus edastada süüdimõistetu Dmitri Anušovi kriminaalhooldusosakonnale kriminaalhoolduse kohaldamiseks.

elukohajärgsele

Kohtuotsuse jõustumisel edastada süüdimõistetu kohta andmed karistusregistrile.

EDASIKAEBAMISE KORD

KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise korral KrMS § 339 lõike 1 tähenduses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses (KrMS § 189 lg 3). KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

PÕHIOSA

KOKKULEPPES KAJASTATUD SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU (KrMS § 249)

Dmitri Anušovi süüdistatakse selles, et tema püüdis kalapüügi nõudeid rikkudes 25.05.2025 hommikul Peipsi järvest Osaühingule Kallaste Kalur väljastatud kalapüügiloa PE250006 alusel 3 mõrraga 188 koha, millest 179 olid alamõõdulised, ning 9 latikat, mida on keelatud püüda 5. maist kuni 10. juunini. Täpsemalt seisnes Dmitri Anušovi tegevus selles, et 25.05.2025 kell 06.51 registreeris ta Kutselise kalapüügi registris PERK püügireisi 250525-69, kuhu märkis, et Kallaste sadamast väljub püügilubade PL250010 ja PE250006 alusel 25.05.2025 kell 06.50 piiriveekogule laev XXX. Samuti märkis Dmitri Anušov Kutselise kalapüügi registris PERK püügireisi 25052569 andmetes, et 25.05.2025 kell 09.57 on nõutud 3 mõrda ja 2 nõutud mõrdadest on koheselt uuesti püügile pandud ning märkis eeldatavaks Kallaste sadamasse saabumise ajaks 25.05.2025 kell 10:57. Püütud saagina märkis Dmitri Anušov eelpool nimetatud püügireisi andmetesse 430 kg ahvenat, 6 kg haugi ja 2 kg lutsu. Politsei- ja Piirivalveametile teatas Dmitri Anušov 25.05.2025 kell 10.52, et tema koos A. R. ja K. B. on transpordivahendil XXX saabunud Kallaste sadamasse. Saagi lossimisel Kallaste sadamas kontrollisid keskkonnakaitseinspektorid Dmitri Anušovile kuuluvat kalalaeva XXX ja avastasid, et lisaks deklareeritud saagile on kalalaeva vööriosas olevasse panipaika kottidesse peidetud 190 koha, millest 179 on alamõõdulised, ja 11 latikat. Dmitri Anušovile tagastati vastavalt lubatud kaaspüügiprotsendile 2 mõõdulist koha. Vastavalt kaaspüügiprotsendile oli lubatud latika kaaspüük 2 latikat. Samal päeval kell 11.08 vormistas Dmitri Anušov üleandmisdeklaratsiooni nr UA250525-7, kuhu märkis, et annab

Osaühingule Kallaste Kalur üle 418 kg ahvenat, 7 kg haugi ja 2 kg lutsu. Kell 15.24 müüs Dmitri Anušov Osaühingu Kallaste Kalur nimel OÜ-le Baltic Enterprises 418 kg ahvenat. Dmitri Anušov on kutseline kalur: talle on Eesti Kalurite Liidu poolt väljastatud Rannakalur II tase 4 kutsetunnistus nr 027763. Rannakalur II kutseoskuseks on mh püüda iseseisvalt kala siseveekogudel, järgides kalapüügieeskirju. Seega teadis Dmitri Anušov, et Peipsi järves on keelatud püüda latikat, välja arvatud püük lihtkäsiõnge ja käsiõngega – 5. maist 10. juunini ning koha – 5. maist 10. juunini. Samuti teadis Dmitri Anušov, et vastavalt KPS § 10 lg 1 on keelatud püüda kala, kelle pikkus on väiksem kalapüügieeskirjaga sätestatud alammõõdust. Oma käitumisega rikkus Dmitri Anušov kalapüügiseaduse (KPS) § 10 lg-te 1 ja 2, ning selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 16.06.2016 määruse nr 65 „Kalapüügieeskiri“ (KPE) § 33 lg 1 p-de 4 ja 6 nõudeid kalapüügi kohta. KPS § 3 lg 1 järgi on kalapüük tegevus, mille eesmärk on kala hõivamine nende kinnipüüdmise või surmamise teel. KPS § 10 lg 1 kohaselt on keelatud püüda kala, kelle pikkus on väiksem kalapüügieeskirjaga sätestatud alammõõdust, välja arvatud käesoleva seaduse alusel kehtestatud õigusaktiga või ELi määrusega sätestatud kaaspüügi tingimustel (edaspidi kaaspüügi tingimused). KPE lisa nr 3 „Kalade alammõõdud ja mõõtmise nõuded“ järgi on koha alammõõduks meres ja teistes siseveekogudes 46 cm. KPS § 10 lg 2 kohaselt on mh keelatud püüda kala käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis või ELi õigusaktis või rahvusvahelise lepingu alusel sätestatud keeluajal, -alal või püügivõimalust eirates, välja arvatud käesoleva seaduse § 19 lõike 4 alusel lubatud eriotstarbelisel kalapüügil (edaspidi eripüük) või kaaspüügi tingimustel. KPE § 33 lg 1 sätestab, et Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves on keelatud püüda latikat, välja arvatud püük lihtkäsiõnge ja käsiõngega – 5. maist 10. juunini (punkt 4) ning koha – 5. maist 10. juunini (punkt 6). KPS § 71 lg 1 p 1 järgi loetakse kutselisel kalapüügil, sõltumata sellest, kas kalalaeva kasutatakse, kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks mh nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 42 nimetatud rikkumisi. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 punkti 1a kohaselt on tõsiseks rikkumiseks tegevus, mida vastavalt artiklis 3 kehtestatud kriteeriumitele käsitatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügina. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikkel 3 järgi peetakse kalalaeva ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga tegelevaks, kui tõestust on leidnud, et laev on püügipiirkonnas kehtivaid kaitseja majandamismeetmeid eirates kalastanud keelatud perioodil (punkt 1c) ning võtnud pardale, ümberlaadinud või lossinud alamõõdulisi kalu vastuolus kehtivate õigusaktidega (punkt 1i). KPS § 73 lg 1 kohaselt loetakse kalavarule kahju tekitamiseks kaaspüügi tingimusi rikkudes sellise kala püüdmist, mille pikkus on väiksem käesoleva seaduse alusel sätestatud alammõõdust (KPS § 73 lg 1 p 2) ja sellise kalaliigi püüdmist, mille püük on käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusakti kohaselt keelatud (KPS § 73 lg 1 p 3). KPS § 73 lg 2 kohaselt tuleb kalavarule tekitatud kahju hüvitada. KPS § 73 lg 3 kohaselt kehtestab kalavarule tekitatud kahju hüvitamise määrad, samuti kalavarule tekitatud kahju arvutamise alused ja metoodika Vabariigi Valitsus määrusega. KPS § 73 lg 6 kohaselt on kalavaru kahjustamise korral KPS §-s 71 nimetatud rikkumise toimepanemisel kahjuhüvitis kalaliigi isendi kohta mh KPS § 73 lg 3 alusel määratud viiekordne määr. KPS § 73 lg 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 19.06.2015 määruse nr 67 „Kalavarudele ja veetaimedele tekitatud kahju hüvitamise määrad, arvutamise alused ja metoodika ning tekitatud kahju arvutamise akti vorm“ lisa 1 kohaselt on kahju hüvitamise määrad isendi kohta järgmised: koha 10 eurot ja latikas 4,8 eurot.

Kalapüüginõudeid rikkudes püüdis Dmitri Anušov 188 koha, millega tekitas keskkonnale kahju 9400 eurot, ning 9 latikat, millega tekitas keskkonnale kahju 216 eurot. Seega, püüdes kalapüüginõudeid rikkudes 188 koha ja 9 latikat, tekitas Dmitri Anušov keskkonnale kahju kokku 9616 eurot. Sel moel pani Dmitri Anušov toime kala püügi nõuete rikkumise, kui sellega on tekitatud oluline kahju keskkonnale, s.o KarS § 361 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 361 lg 1. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Dmitri Anušov tekitas kuriteoga keskkonnale kahju summas 9616 eurot. Eesti Vabariik Keskkonnaameti kaudu on esitanud 03.10.2025 Dmitri Anušovi vastu tsiviilhagi summale 9616 eurot. Karistuse liik ja määr: KarS § 361 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et 3 (kolm) kuu pikkust vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Dmitri Anušov ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-s 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi, nimelt Dmitri Anušov on kohustatud: 1) elama kohtu poolt määratud elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu,- töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) heastama kuriteoga tekitatud kahju 9616 eurot 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse alus ja ese: Eesti Vabariik Keskkonnaameti kaudu on esitanud Dmitri Anušovi vastu tsiviilhagi keskkonnale tekitatud kahju summas 9616 (üheksa tuhande kuuesaja kuueteistkümne) euro hüvitamise nõudes. Dmitri Anušov võtab tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1 kohaselt tema vastu esitatud hagi õigeks ja kohustub hüvitama Eesti Vabariigile 9616 eurot, mis tuleb kanda viitenumbri 2800081654 all Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE891010220034796011 või Swedbank EE932200221023778606 või LHV Pank EE777700771003813400 või Luminor Bank EE701700017001577198. Dmitri Anušovi poolt kuuluvad hüvitamisele kriminaalmenetluse kulud: - KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1419 eurot; - määratud kaitsja Kalju Kutsari tasu kohtueelses menetluses osutatud riigi õigusabi eest kokku summas 208,32 eurot (119,04 eurot + 44,64 eurot + 44,64 eurot). s.o kokku kriminaalmenetluse kulud summas 1627,32 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata Dmitri Anušovilt välja mõistetavate kriminaalmenetluse kulude tasumine 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kuna Dmitri Anušovi majanduslikust seisust tulenevalt ei ole tal võimalust väljamõistetavaid menetluskulusid kohe täies mahus tasuda ning ta peab ühe kuu jooksul hüvitama kuriteoga tekitatud kahju. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda kaitsja tasust ja kuludest 137,64 eurot (91,76+45,88), kuna Dmitri Anušovi majanduslikust seisust tulenevalt ei ole isik võimeline väljamõistetavaid summasid täies mahus tasuma, ühtaegu on see osa kaitsja tasust ja kuludest tingitud kaitsja sõidukulust ja sõidule kulutatud aja eest. Asitõendeid ja konfiskeerimisele kuuluvat vara ei ole. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega, esitatud tsiviilhagiga või avalikõigusliku nõudeavaldusega, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppe sõlmimisest võttis osa prokuratuuri koosseisuline tõlk Julia Zautina, keda on hoiatatud, et oma ülesannete täitmisest alusetu keeldumise ja teadvalt valesti tõlkimise eest vastutab ta KarS §-de 318 ja § 321 järgi. Koopia kokkuleppest anda süüdistatavale ja kaitsjale. Kokkuleppe lisad puuduvad. Süüdistatav kinnitab, et ei soovi kaitsja osavõttu kohtuistungist. Kriminaaltoimik saata Tartu Maakohtusse. Kohtunik Heli Sillaots

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.