Keskkonnavastased süüteod

1-24-3896

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

U M kahtlustatakse KarS § 357 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kaitstava loodusobjekti kaitse nõuete tahtliku rikkumise toimepanemises, mis seisnes selles, et tema kahjustas xxx sihtkaitsevööndis poolloduslikku kooslust, s.o ladestas kaitstavale loodusobjektile paadikanali ehitustööde käigus tekkinud mineraalset pinnast, rikkudes sellega kaitstava loodusobjekti kaitse nõudeid ja tekitades sellega kaitstavale loodusobjektile olulise kahju. Nimelt lasi U M oma ettevõtte töötajatel xxx looduskaitseala xxx sihtkaitsevööndis ajavahemikul 28.12.2020 kuni 28.02.2021. a korduvalt ladestada paadikanali ehitustööde käigus tekkinud mineraalset pinnast paadikanali külgedel asuvale poollooduslikule kooslusele, teades, et laiendatav paadikanal, mis ühelt poolt jääb xx metskond 169 (katastritunnus xxx) ja teiselt poolt reformimata riigimaale, on suures osas xxx looduskaitseala xxx sihtkaitsevööndis. Kuna U M kaitseala valitseja, s.o Keskkonnaameti nõusolekuta, ladestas mineraalset pinnast xxx sihtkaitsevööndisse, siis on ta seal kasvanud poollooduslikku kooslust kahjustanud olulisel määral, sest looduslikule rannaniidule iseloomulike taimeliikide levikule ja kasvule vajalikud ökoloogilised tingimused on kadunud. Silma looduskaitsealal xxx sihtkaisevööndis ja xxx matkamaja maaüksusel (katastritunnusega xxx) asuva xxx paadikanali süvendamisel setendi eemaldamiseks on väljastatud keskkonnaluba nr KL-xx. Tööde tingimuseks on seatud, et paadikanalist välja süvendatud setend on lubatav paigutada tahenema paadikanaliga piirnevale põllualale (xxx matkamaja, xxx, katastritunnus xxx). Paadikanali ehitustööde käigus tekkinud mineraalne pinnas on osaliselt ladestatud paadikanali külgedele xxx sihtkaitsevööndi poollooduslikule kooslusele ja seetõttu on tegemist pinnase ebaseadusliku kahjustamisega, kuna mineraalse pinnase ladestamise tõttu on poollooduslik kooslus hävinenud ja koosluse kasvuks vajalik pinnas kahjustatud ning selliseks tegevuseks Keskkonnaamet luba pole andnud. Looduskaitseseaduse § 12 lg 1 kohaselt määratakse kaitseala, püsielupaiga ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsekord kaitse-eeskirjaga. Looduskaitseseaduse § 30 lg 1 kohaselt on sihtkaitsevöönd kaitseala maa- või veeala seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. Vabariigi Valitsuse 11.02.2016. a. määrusega nr 19 kinnitatud „xxx looduskaitseala kaitseeeskiri“ § 9 lg 2 kohaselt on xxx sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk vee-, ranna-, niidu-, soo- ja metsakoosluste säilitamine või taastamine, looduse mitmekesisuse ja maastikuilme

1-24-3896 säilitamine ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. „xxx looduskaitseala kaitse-eeskiri1“ § 11 lg 1 p 1 kohaselt on sihtkaitsevööndis keelatud majandustegevus. Samuti on ka Looduskaitseseaduse § 30 lg 2 p 1 kohaselt sihtkaitsevööndis keelatud majandustegevus. Looduskaitseseaduse § 77 lg 3 p 2 sätestab, et loodusobjektile tekitatakse kahju, kui kaitstava loodusobjekti piires kahjustatakse ebaseaduslikult pinnast. Looduskaitseseaduse § 77 lg 1 alusel 08.04.2005. a. vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruse nr 69 „Kaitstava loodusobjekti või kaitsmata loomaliigi isendi hävitamise või kahjustamisega ning võõrliigi isendi loodusesse laskmisega tekitatud keskkonnakahju hüvitamise kord ja hüvitise määrad“ § 23 lg 2 kohaselt arvestatakse kaitseala piires väljaspool õuemaad asuvates poollooduslikes ja sookooslustes pinnase ebaseaduslikul kahjustamisel on hüvitise määr sihtkaitsevööndis 2,30 eurot ruutmeetri kohta, mis tähendab, et 9 376,90 ruutmeetri kahjustamisega tekitas U M kaitstavale loodusobjektile kahju summas 9376,90 * 2,30 = 21 566,87 eurot (kakskümmend üks tuhat viissada kuuskümmend kuus eurot ja kaheksakümmend seitse senti). Seega pani U M toime KarS § 357 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kaitstava loodusobjekti kaitse nõuete rikkumise, kui sellega on tekitatud kaitstavale loodusobjektile oluline kahju kogusummas 21 566,87 eurot. U M on tunnistanud paadikanali süvendamist, kuid pole pidanud oma tegevust kuriteoks, samuti polnud tema eesmärgiks kaitstavat loodusobjekti kahjustada. Samuti kinnitavad põhjendatud kuriteokahtlust kriminaalasjas kogutud tõendid: 1) Sündmuskoha vaatlusprotokoll, millega on tõendatud, et paadikanali äärtesse looduskaitse alale on ladestatud mineraalset pinnast. 2) Keskkonnakahju akt, mille kohaselt on keskkonnale olulist kahju tekitatud. 3) Ekspertiisaktid, millest ühega on tuvastatud kui suurele alale on pinnast ladestatud ja teine, et sellel alal, kuhu on pinnast ladestatud, poollooduslik kooslus enam ei kasva ja sellega on tekitatud keskkonnale oluline kahju. 4) Leping, mille kohaselt K OÜ ja T OÜ, mida esindab U M on kokku leppinud selles, et teostatakse paadikanali süvendustöid ning konto väljavõtted, kust tuleneb, et K OÜ on U M’ga seotud ettevõtetele paadikanali süvendamistööde eest raha kandnud. 5) Tunnistaja A T ütlused selle kohta, et ta käis xx lähedal kanalit süvendamas ja töid juhendas U M ja ta töötas sellel ajal U M ettevõttes L OÜ. Samuti et ta tõstis kanalist materjali välja ja jättis selle kanali servadele ja hiljem veeti osa sellest materjalist ka ära. 6) Tunnistaja G B ütlused selle kohta, et U M rentis tema käest ekskavaatori koos juhiga ja U M oli vaja selle ekskavaatoriga xx lähedal kanalit süvendada. 7) Tunnistaja S M ütlused selle kohta, et U M rentis tema käest ekskavaatori koos juhiga, kuna tal oli vaja xx lähedal kanalit süvendada. 8) Tunnistaja O K ütlused selle kohta, et tema pidi xx lähedal ühte kanalit kaevama. Samuti ütleb ta, et U M oli seal peamine töödejuhataja, kes ütles kuidas ja kus kohas ta peab tööd tegema. Samuti annab ta ütlusi selle kohta, et välja kaevatud materjal ladestati kanali servadele.

1-24-3896 9) Tunnistaja P O ütlused selle kohta, et tema teadis S S, kellele see kinnistu kuulub, kus kanalit süvendati. Tema suhtles U M’ga ja kutsus viimase oma tehnikaga paadikanalit süvendama. Samuti ütleb ta, et osaliselt jäeti välja kaevatud materjal paadikanali servadele. 10) Tunnistaja R L ütlused selle kohta, et tema organiseeris vee erikasutusloa kanali süvendamiseks ja et töid teostas sellel kinnistul U M. Mingi osa kanalist välja tõstetud materjalist tõsteti kanali servadele tahenema ja pärast see jäigi sinna. 11) Tunnistaja R U ütlused selle kohta, et paadikanalist välja kaevatud materjal tuli ladustada põldudele ning et kanali äärde ei tohtinud seda ladustada, kuna seal oli kaitseala piiranguvöönd. Nimetatud tõenditest tuleneb KarS § 357 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivne koosseis ja subjektiivse koosseisu otsene tahtlus. U M süü ei ole suur ja avalik menetlushuvi puudub, kuna toime on pandud üks teise astme kuritegu. KarS § 357 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on keskmise raskusastmega teise astme kuritegu, mille eest on ette nähtud ka kõige kergemaliigiline karistusliik- rahaline karistus ning vangistus ühest kuust viie aastani. Kuriteo toimepanemisest on möödunud käesolevaks ajaks pikk aeg - üle kolme aasta. U M pole ei enne kuriteo toimepanemist ega pärast seda süütegusid toime pannud. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. U M on sõlminud 19.06.2024. a Keskkonnaametiga ka kompromisskokkuleppe, millega on võtnud endale kohustuse hüvitada kuriteoga tekitatud keskkonnakahju. Kompromissiga vähendati keskkonnale tekitatud kahju suurust üle poole võrra. Arvestades võlgniku poolt esitatud ekspertiise ning võlgniku ettepanekut, võetakse kompromissi kohaselt kahjunõude aluseks meresuudmest paremal pool kahjustatud kalda ala suurusega 2812,50 ruutmeetrit ning vasakul pool paiknev kahjustatud kalda ala suurusega 1875 ruutmeetrit. Kokku on pooled kokku leppinud kahjustatud alas suurusega 2812,50 m2 + 1875 m2 = 4687,50 m2. Kahju nõude suuruseks on arvestades ülal toodud ala suurust 4687,50 m2 (kahjustatud ala suurus) x 2,3 (kahju hüvitamise määr) = 10 781,25 (kümme tuhat seitsesada kaheksakümmend üks koma kakskümmend viis) eurot. Pooled on kokku leppinud, et ebaseadusliku pinnase kahjustamisega on tekitatud keskkonnakahju summas 10 781,25 (kümme tuhat seitsesada kaheksakümmend üks koma kakskümmend viis) eurot. Pooled leppisid kokku ka võlgnevuse ositi tasumises. Võlgnik tasub lepingu kohaselt võlgnevuse alates juunist 2024. a hiljemalt kalendrikuu viimaseks kuupäevaks tasutavate igakuiste osamaksetega, mis ei ole väiksemad kui 299,48 (kakssada üheksakümmend üheksa koma nelikümmend kaheksa) eurot kuni koguvõlgnevuse täieliku tasumiseni. Võlgnik kohustub esimese osamakse tegema enne käesoleva kompromissi kohtu poolt kinnitamist. Kannatanu Eesti Vabariik on Keskkonnaameti kaudu taotlenud poolte vahel 19.06.2024 sõlmitud kompromisskokkuleppe kinnitamist ja jäänud selle kokkuleppe juurde. Neil asjaoludel on alust eeldada õigusrahu saabumist ja avaliku menetlushuvi puudumist. Prokuröri hinnangul on käesoleval juhul oluline eelkõige tekitatud kahju hüvitamine, mitte isiku karistamine. Seega luuakse käesoleva kriminaalmenetluse lõpetamisega mõlemaid

1-24-3896 osapooli rahuldav tulemus, üheltpoolt ei järgne kriminaalõiguslikku vastutust karistuse näol ja teiselt poolt n-ö garanteeritakse kahju hüvitamine teatud tähtajaks. U M puhul on tegemist varem kuritegude eest karistamata isikuga, kelle suhtes ei ole varem ka kriminaalmenetlust lõpetatud KrMS § 202 alusel. Avaliku menetlushuvi hindamise võib siduda preventsiooniga, mistõttu tuleb muuhulgas arvesse võtta kuriteo toime pannud isikut ning tema varasemat käitumist. Kehtib põhimõte, et karistust kohaldatakse üksnes juhul, kui muudest vahenditest ei piisa isiku mõjutamiseks. Kahtlustatav on varasemalt kriminaalkorras karistamata, mistõttu on prokurör seisukohal, et tema puhul ei ole otstarbekas kohaldada kriminaalkaristust ka eripreventiivsest aspektist lähtudes. Prokurör usub, et tegemist oli episoodilist laadi süüteoga, mistõttu pole alust arvata, et kahtlustatav võiks jätkata tulevikus analoogsete tegude toimepanemist. Samuti vähendab avalikku menetlushuvi ka asjaolu, et kahtlustatava puhul pole kriminaalmenetlusi otstarbekuse kaalutlustel varasemalt lõpetatud. Prokuröri arvates ei esine ka ühtegi üldpreventiivset asjaolu, millele tuginedes oleks kriminaalmenetluse lõpetamine oportuniteediprintsiibi alusel välistatud. Lisaks pole tegemist sellise keskkonnaalase süüteoga, mille puhul oleks võimalik muudel kaalutlustel jaatada ülekaaluka avaliku huvi olemasolu. Seetõttu puudub vältimatu vajadus isiku karistamiseks, vaid teda on võimalik positiivselt mõjutada ka riigituludesse teatud rahasumma maksmise kohustuse panemisega. Kriminaalmenetluse kuludeks on E OÜ arve ekspertiisi eest 2352 eurot, lisaks ka tunnistajale R U seoses menetluses osalemisega hüvitatud kulud summas 43,38 eurot. U M’le on selgitatud, et kui ta ei täida temale pandud kohustusi, uuendab prokuröri taotlusel kohus käesoleva kriminaalasja menetluse ning seda jätkatakse üldises korras Pärnu Maakohtus. Arvestades seda, et kriminaalmenetluse esemeks olevas teise astme kuriteos süüdistatava süü ei ole suur, kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg 1,2,3, ringkonnaprokurör taotleb Pärnu Maakohtult:

1-24-3896

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning prokuröri taotlusega, on seisukohal, et prokuröri taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 202 kohaldamise esmaseks eelduseks on viie nimetatud normis kirjeldatud elemendi täitmine - tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Viimane on reeglina olemas, kui menetluse jätkamine on vajalik eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt. Kriminaalmenetluse eesmärgiks on tuvastada, kas isik on pannud toime kuriteo ning sellest lähtuvalt otsustada tema karistamine või mõjutamine kriminaalkaristust kohaldamata. Lõpetades menetluse KrMS § 202 alusel, asub riik seisukohale, et süüdistatava käitumises on olemas kõik kuriteotunnused ja tegu on väärt ühiskondlikku hukkamõistu, lihtsalt selle väljendamiseks ning kahtlustatava edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks ei ole kriminaalkaristuse rakendamine viimase abinõuna veel vajalik. U M’ile etteheidetav KarS § 357 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on teise astme kuritegu, mille eest seadus näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse, seega võimaldab etteheidetud kuriteokoosseis oportuniteedi kohaldamist. Kahtlustus on toimikumaterjali põhjal põhjendatud, tekitatud keskkonnakahju osas on Eesti Vabariik Keskkonnaameti kaudu ning U M sõlminud kompromisslepingu, mille kohus eraldi määrusega ka kinnitas. Seega on asunud ta ka kuriteoga tekitatud kahju heastama. Samuti võtab U M endale kohustuse tasuda riigituludesse 1000 eurot ning kriminaalmenetluse kulud kogusummas 2395,38 eurot. Eelnimetatud kaalutlustel saab konkreetses kriminaalasjas avaliku menetlushuvi puudumise ka tuvastada. Teost on möödas juba enam kui neli aastat ning ei enne seda ega ka pärast antud juhtumit ei ole kahtlustatav toime pannud uusi kuritegusid ning samuti ei ole kahtlustatava suhtes kriminaalmenetlusi oportuniteediga varem lõpetatud. Seetõttu saab järeldada, U M suudab õiguskuulekalt käituda ka ilma karistusõiguslike meetmete rakendamiseta, mistõttu tema kriminaalkorras karistamine ei teeniks eripreventiivset eesmärki ega oleks vajalik ka õiguskorra kaitsmise huvides. Eelneva tõttu on kohus seisukohal, et prokuröri taotlus tuleb rahuldada ning kriminaalasja menetlus tuleb oportuniteediga lõpetada. Seejuures tuleb U M’il kriminaalmenetluse lõpetamisest alates kuue kuu jooksul täita järgmised kohustused: 1) maksta riigituludesse 1000 eurot; 2) hüvitada menetluskulud kogusummas 2395,38 eurot.

KrMS § 206 lg 5 alusel tuleb käesoleva määruse avalikustamisel asendada kahtlustatava nimi ja isikuandmed tähemärgiga KrMS § 4081 korras. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.