Liiklussüüteod

Kuriteo asjaolud Rainer Hohenseed (Hohensee) süüdistatakse selles, et tema, olles Harju Maakohtu 23.04.2024 otsusega asjas nr 1-24-2441 karistatud KarS § 424 lg 1 järgi, juhtis uuesti tahtlikult 10.01.2025 kl 13.16 ajal xxx juures mootorsõidukit xxx (reg nr xxx, VIN kood xxx), olles joobeseisundis (tõendusliku alkomeetri lõplik tulemus 1,02mg/l alkoholi). Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Rainer Hohensee, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 10.04.2025 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Rainer Hohensee süüdi tunnistamist KarS § 424 lg 2 järgi ja tema karistamist vangistusega 1 aasta 2 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 2 päeva (10.-11.01.2025) karistusaja hulka ning lugeda ära kantavaks karistuseks 1 aasta 1 kuu ja 28 päeva. KarS § 73 lg 4 - § 65 lg 2 järgi suurendada Rainer Hohenseele mõistetavat karistust Harju Maakohtu 23.04.2024 otsusega asjas nr 1-24-2411 määratud karistuse võrra, s.o 3 kuu ja 27 päeva võrra, mõistes karistuseks 1 aasta 5 kuud ja 25 päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendada Rainer Hohenseele mõistetud vangistus 535 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 kohaselt määrata üldkasuliku töö tegemise ajaks 1 aasta ja 8 kuud. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdistatav järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- ja õppimiskoha vahetamiseks ning 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata süüdistatavale lisakohustus mitte tarvitada alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata süüdistatavale lisakohustus osaleda kriminaalhooldaja määratavas sotsiaalprogrammis. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada Rainer Hohensee suhtes lisakaristust, võttes Rainer Hohenseelt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 6 kuuks. Rainer Hohensee nõusolekul ning juhindudes KarS § 83 lg-st 1 konfiskeerida Rainer Hohenseele kuuluv mootorsõiduk xxx (reg.nr xxx, VIN kood xxx), mis on arestitud Harju Maakohtu 24.01.2025 määrusega ja mis asub Tallinnas, Rahumäe 6/1. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 1329 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 435.54 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendi nr 3-1-1-7-16 p-s 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör,

süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-110-13 p-st 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.