Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

ASITÕENDID

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde toimikusse üks Häirekeskusesse tehtud kõnesalvestis (I, 46) ja kaks vormikaamera videosalvestist (I, 76).

KOHTUOTSUSE EDASTAMINE JA TEAVITUSED

Kohtuotsus edastada prokurörile, süüdistatava kaitsjale ja kannatanule T. A. Süüdistatavale edastada kohtuotsus koos makseinfoga. Jõustunud kohtuotsus edastada pädevale riigiasutusele menetluskulu käsitlevas osas. Kohtuistungil 28.01.2025 kinnitas kannatanu T. A., et ei soovi saada KrMS § 38 lg 5 p 1,2 täheldatud teavitusi (I, 94).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal KrMS § 318 lg 1 alusel õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS

PÕHIOSA

L.V süüdistatakse selles, et tema 09.04.2022 kella 20.30 paiku Tartumaal Võnnu vallas (end Kastre vald) XXX, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos kohtueelses menetluses tuvastamata jäänud kolme meesterahvaga, tekitas vägivalda kasutades T. A. tervisekahjustusi ning põhjustas füüsilist valu . Eesmärgiga kasutada T. A. suhtes vägivalda, kutsus L.V 09.04.2022 kolm talle tuttavat meesterahvast endaga kaasa Võnnu alevikus XXX asuva T. A. elukoha juurde. Üks kohtueelses menetluses tuvastamata jäänud meestest lõi koheselt pärast kannatanu poolt korteriukse avamist T. A. rusikaga näkku, mille tagajärjel T. A. kukkus põrandale pikali. Kolm tuvastamata meesterahvast ning L.V sisenesid kannatanu korterisse. Korterisse sisenenud kolm meesterahvast peksid L.V juuresolekul T. A. jalgadega ülakehasse ja pähe . Peale seda lõi üks korterisse sisenenud meestest voodile istuda jõudnud T. A. rusikaga näkku. Seejärel lõi L.V T. A. tahtlikult klaasist karahviniga vastu pead . Löögi tagajärjel purunes karahvin ja T. A. hakkas peast verd jooksma. Sellise tegevusega põhjustas L.V koos kolme kohtueelses menetluses tuvastamata jäänud meesterahvaga tahtlikult T. A. rindkerekontusiooni, rindkerele ja ülaseljale erinevas suuruses hematoome, pealaele ja näole kriimustused ning füüsilist valu. Sellega pani L.V grupis toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ehk teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise. Kohtumenetluses pärast prokuröri avakõnet avaldas süüdistatav L.V Kütt (end L.V ), et süüdistusaktis kajastatud süüdistus on arusaadav ja selle süüdistuse järgi ta ennast süüdi ei tunnista (lk 83). Samale seisukohale jäi süüdistatav ka viimases sõnas (lk 121). Kohus, olles hinnanud tõendeid kogumis, on seisukohal, et kuigi süüdistatav pole ennast süüdi tunnistanud, on kohtu hinnangul asjas veenvad tõendid, mis kinnitavad, et L.V Kütt on süüdistuses kirjeldatud kannatanu kehalise väärkohtlemise koos kahe senini tundmatuks jäänud meesisikuga kannatanu T. A. suhtes toime pannud. Puuduvad L.V Küti käitumise

õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Kohus teeb L.V Küti suhtes süüdimõistva kohtuotsuse. Kriminaalasjas pole senini olnud vaidlust selles, et kannatanule T. A. põhjustati 09.04.2022. a õhtul toore füüsilise vägivallaga tervisekahjustused ja füüsilist valu. Selles osas on tõenditest nähtuvad asjaolud kooskõlas ja vastuolud puuduvad. 08.03.2023. a asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldakse kannatanu T. A. 09.04.2022 kell 20:49:28 tehtud telefonikõnet Häirekeskusesse numbrile 112 (lk 44-46). 08.03.2023. a asitõendi vaatlusprotokolliga (lk 44-46) on tõendatud, et kannatanu T. A. tegi 09.04.2022 kell 20:49:28 telefonikõne Häirekeskusesse numbrile 112, kõne pikkus 3 minutit 50 sekundit. 08.03.2023. a asitõendi vaatlusprotokolliga (lk 44-46) on tõendatud, et kannatanu T. A. teatas Häirekeskusele, et talle tungiti kallale, nüüd on kallaletungijad lahkunud. Tegi korteriukse lahti ja seejärel tungiti korterisse sisse. Tunneb ühte sissetungijat L.V-d , L.V-d, kellega olid kaasas meesterahvad. Teataja ütleb, et tal on pea lõhki, sai pudeliga pähe, pea on valus. Helistaja avaldab aadressiks Võnnu alevik, XXX. Häirekeskuse töötaja teatab, et kutse on edastatud, kiirabi tuleb kohale. 08.03.2023. a asitõendi vaatlusprotokolliga (lk 44-46) on kooskõlas politseis juhtumi registreerimislehe väljatrükilt (lk 41) ja politseipatrulli teenistuslehe väljatrükilt (lk 42-43) nähtuv. Politsei menetlussüsteemi juhtumi registreerimislehe väljatrükiga (lk 41) ja politseipatrulli teenistuslehe väljatrükiga (lk 42) ja selle juurde kuuluva kaardiandmete väljatrükiga (lk 43) on tõendatud, et 09.04.2022. a õhtul 20:30 paiku toimus Tartu maakonnas Kastre vallas Võnnu alevikus XXX kehalise väärkohtlemise juhtum, mis registreeriti 09.04.2022 kell 20:53. Politseipatrullile tuli väljasõidu korraldus 09.04.2022 kell 20:54, kohal 09.04.2022 kell 21:19, patrull lahkus 09.04.2022 kell 21:45. Teataja avaldatu kohaselt sai ta peksa ja pudeliga vastu pead, pea marraskil, peksjad lahkusid. Teataja ukse taha tulid L.V Lodeski ja 2 tundmatut meest, kes tungisid teatajale kallale. Teatajal haav peas, otsa ees marrastused. Teavitatud valvemenetlejat, olemas videosalvestus. T. pidi minema homme EMO-sse vigastusi fikseerima. Seotud isikud L.V ja teataja T. A.. (lk 41) 08.03.2023. a asitõendi vaatlusprotokolliga (lk 44-46), politseis juhtumi registreerimislehe väljatrükiga (lk 41) ja politseipatrulli teenistuslehe väljatrükiga (lk 42-43) on kooskõlas SA Tartu Kiirabi 09.04.2022. a kiirabikaardilt patsient T. A. kohta (lk 55-56) ja SA Tartu Ülikooli Kliinikumi 25.04.2022. a ja 03.03.2023. a vastuskirjadest (lk 47-54) nähtuv. SA Tartu Kiirabi 09.04.2022. a kiirabikaardilt patsient T. A. kohta (lk 55-56) nähtub alljärgnev:  teatatud kell 20:53, korraldus 20:58, väljasõit 20:59, kohal 21:18, vaba 21:27  sündmuskoht Tartu maakonnas Kastre vallas Võnnu alevikus XXX  teataja sai peksa ja pudeliga vastu pead, pea marraskil, peksjad lahkusid; teataja ukse taha tuli L.V Lodeski + 2 tundmatut meest, kes tungisid teatajale kallale; teatajal haav peas, hetkel verejooksu pole  diagnoos: pindmine peavigastus, pealaenaha pindmine vigastus; alkoholi tarvitamine SA Tartu Kiirabi 09.04.2022. a kiirabikaardiga patsient T. A. kohta (lk 55-56) on tõendatud, et kiirabi saabudes ootas patsient kiirabi õues, kõndis probleemideta kiirabiautosse.

Patsiendi avaldatu kohaselt tulid tema juurde võõrad ja lõid pudeliga vastu pead. Teadvust ei kaotanud, juhtunut mäletab. Hetkel tervisega seonduvad kaebused puuduvad, pigem soovib politseiga suhelda. Otsmiku piirkonnas hüübinud verd, puhastatud. Pindmine marrastus, mis plaasterdatud. Paremal labakäe seljal pindmine marrastus. Patsienti nõustatud ja antud üle politseile. SA Tartu Ülikooli Kliinikumi 25.04.2022. a ja 03.03.2023. a vastuskirjadega (lk 47-54) väljastati patsient T. A. kohta haigusjuhu nr 20220411-157446 päeviku väljavõte koos fotodega T. A. vigastuste kohta. Patsient T. A. kohta haigusjuhu nr 20220411-157446 päeviku väljavõttest nähtub, et 09.04.2022 orienteeruvalt kella 20:10 paiku Võnnus XXX korteris tuldi T. A. kolmekesi kallale, jalgadega löödi vastu selga, kõhtu, näkku , sai karahviniga pähe. Rindkerekontusioon (rindkerepõrutus). Pekstud käte ja jalgadega rindkerre, selga, pähe. Valus igal pool, suurim valupunkt vasaku abaluu tipu piirkonnas. Objektiivselt rindkerel ja erinevas suuruses hematoome, palpatoorne valulikkus üle kogu rinnakorvi, valu punctum maximum vasaku abaluu tipu piirkonnas. Pealael ja näol mõned väiksemad kriimustused. Teostatud teetanuse profülaktika. Vigastused pildistatud, lisatud dokumendiarhiivi. Röntgenis fraktuure esile ei tule. Rahulik režiim nädal aega, vältida liigset koormust vigastatud piirkonnale. Külmkompressid turse ja valu alandamiseks, 15-20 minutit korraga, iga 2-3 tunni järel, kahe päeva jooksul või kuni turse alaneb. Külmakotti mitte asetada otse nahale. Valu vastu vajadusel Paratsetamool 1000mg ja/või Ibuprofen 400mg kuni kolm korda päevas, iga 8 tunni järel. Hoida rindkere soojas. Jälgimine ja töövõimetusleht perearsti juures. Palaviku, hingamisraskuste korral pöörduda EMO-sse. (lk 47-54) Kinnistusraamatust registriosa nr XXX kohta registriandmete väljatrükiga (lk 57-60) Tartu maakonnas Võnnu vallas XXX asuva kinnistu kohta on tõendatud, et selle korteri üldpind on XXX ja selle omanikuks on olnud L.V ja omanikuks viimastel andmetel on

C.-A. A.:

 L.V (isikukood XXX) kanti 10.10.2017 kinnistamisavalduse alusel omanikuna sisse 16.10.2017  C.-A. A. (isikukood XXX) kanti 07.07.2020 kinnistamisavalduse alusel omanikuna sisse 08.07.2020 Kinnistusraamatust registriosa nr XXX kohta registriandmete väljatrükiga (lk 57-60) on tõendatud, et 09.04.2022. a oli Tartu maakonnas Võnnu vallas XXX kinnistu omanikuks C.A. A. (isikukood XXX). Kohtuasjas nr 1-24-4410 Kohtute Infosüsteemist menetlusega seotud isikute alt L.V ja L.V Küti (Kütt) ning T. A. kohta rahvastikuregistrist tehtud andmete väljatrükkidega (lk 68-70) on tõendatud alljärgnev:      

alates 30.12.2024 on süüdistatav nimega L.V Kütt varasemalt olnud perekonnanimed: L., L., L.V L.V Kütil on XXX, nende hulgas XXX C.-A. A. XXX T. K., enne XXX T. A. T. A. lahutatud XXX T. A. on XXX, nende hulgas XXX C.-A. A.

Kinnistusregistri ja rahvastikuregistri andmetest nähtub, et 09.04.2022. a Tartu maakonnas Võnnu vallas XXX kinnistu omanikuks olnud C.-A. A. (isikukood XXX) XXX on süüdistatav L.V Kütt ja tunnistaja T. A. Eelkajastatust nähtuvaga selle kohta, et 09.04.2022. a tarvitati T. A. suhtes füüsilist vägivalda ning talle põhjustati tervisekahjustused ja füüsilist valu, mistõttu ta helistas pärast vigastuste saamist Häirekeskusesse, on kooskõlas kannatanu T. A. ütlused (lk 71, 94-104) Kannatanu T. A. andis ütlused kohtuistungil 28.01.2025. a (lk 71, 94-104). Kannatanu T. A. avaldatu kohaselt on ta XXX, XXX, T. A. on XXX ja süüdistatav on XXX, st T. A. XXX. XXX on head suhted. Süüdistatavaga suhteid pole. (lk 94) Kannatanu T. A. ütlustega (lk 71, 94-104) on tõendatud, et üüris 2022. a Võnnus korterit, oli kodus, korteri uks oli lukus, tegi koputamise peale korteri ukse lahti ja kohe hakati peksma. Korteri ukse tegi lahti, sest tahtis vaadata, kes on ukse taga. Arvas, et XXX on ukse taga. Ukse taga oli 3 inimest. Kannatanu T. A. ütlustega (lk 71, 94-104) on tõendatud, et teda hakati peksma igale poole, esimene löök oli näkku. Enne seda lööki ühtegi tüli polnud, nad tulid kohe sisse. Näkku saadud esimesest löögist lendas põrandale pikali ja siis hakati jalgadega trampima. Meesterahvad lõid jalgadega vastu keha, jalgade pihta ja igale poole. Meesterahvaid ei tundnud, neil maske polnud, enam neid ära ei tunneks. Need mehed ei nõudnud midagi. Nende meestega oli kaasas XXX L.V , kelle tundis ukse juures ära. L.V tuli ka tuppa sisse, aga meestest hiljem, minut aega hiljem vist, siis juba peksti. Kui L.V tuli ka tuppa sisse, siis mehed lõpetasid peksmise ära. Kannatanu T. A. ütluste (lk 71, 94-104) kohaselt istus ta siis voodi peale, aga siis sai ühe mehe käest, kes enne jalaga peksis, uuesti rusikaga vastu lõugu ja siis sai L.V käest karahviniga pähe, misjärel nad läksid minema. Kannatanu T. A. ütlustega (lk 71, 94-104) on tõendatud, et L.V nägi seda rusikaga löömist. Klaasist karahvini võttis L.V toas asuvast kapist ja lõi talle sellega pähe otsa ette, arm on ka sellest. Karahvin läks pähe löömisest puru ja peast hakkas verd jooksma ning siis nad läksid kõik koos minema. Kannatanu T. A. ütlustega (lk 71, 94104) on tõendatud, et siis ta ootas, et nad läheksid ka trepikojast minema ja kutsus endale kiirabi. Nii nagu nad trepikojast ära läksid, läks XXX juurde ja kutsus kiirabi, ootas õues nuka peal kiirabi, kiirabi tuli. Kannatanu T. A. ütlustega on (lk 71, 94-104) tõendatud, et L.V ja ka meestest keegi ei öelnud, mille pärast see peksmine on. Seda täpselt ei mäleta, kas mehi oli 2 või 3. Pärast seda sündmust ei ole L.V-ga rääkinud ja temaga kohtunud. Sinna korterisse läks tagasi järgmisel päeval pärast sündmust, korter oli klaasikilde täis, koristas need ära. Kannatanu T. A. ütlustest (lk 71, 94-104) nähtub, et ta on klaasist eset, millega L.V teda pähe otsa ette lõi, nimetanud nii pudeliks kui ka karahviniks, öeldes, et vahet ei ole – pudel on pudel ning on seda eset samas nimetanud ka karahviniks. Kannatanu T. A. ütlustega (lk 71, 94-104) on tõendatud, et L.V lõi teda ainult karahviniga, muul viisil, s.h käte ja jalgadega, ei löönud. Mehed olid eestlased, rääkisid eesti keeles. Kannatanu T. A. ütlustega (lk 71, 94-104) on tõendatud, et pärast peksa saamist oli tal valus igal pool, selg, kõhu pealt, näos, lõualuu oli valus, aga see ei läinud katki. Vastu lõualuud löödi käega ja rusikaga, löökide arvu enam ei mäleta. Kui karahviniga pähe löödi, siis

istus voodi peal. Enne peksti ära ja siis löödi karahviniga pähe. Karahviniga löömine oli kõige lõpus. Kannatanu T. A. ütlustega (lk 71, 94-104) on tõendatud, et pärast peksa saamist kohtus XXX XXX pool. Järgmisel päeval koristas korterist killud ära ja lahkus sealt korterist elamast. Läks igaks juhuks teise kohta elama, et äkki tulevad veel, lõhuvad ukse maha, kui sisse ei lase. Kannatanu T. A. ütlustega (lk 71, 94-104) on tõendatud, et korteris, kus ta peksasaamise ajal elas, on 1 tuba ja köök, sündmused toimusid toas. Vigastustest paranemiseks kulus nädal aega. Otsa ette kulmu peale jäi pudeliga löömisest arm alles. Pudeli all peab silmas pudelisarnast karahvini. Pärast peksasaamist on elanud Valgas. Arvab, et tema suhtes toimepandu eest tuleb vastutada ja kanda ka karistust. Karistuse osas ei soovi täpsemalt midagi avaldada. Eeltoodud tõenditega, sealhulgas kannatanu T. A. ütlustega (lk 71, 94-104), on suures osas kooskõlas kahest 13.03.2023. a asitõendi vaatlusprotokollist (lk 72-75, 106-109, 76) nähtuv. 13.03.2023. a asitõendi vaatlusprotokollides (lk 72-75, 106-109, 76) vaadeldakse kahte 09.04.2022. a õhtul Tartu maakonnas Kastre vallas Võnnus kohal käinud patrullpolitseiniku vormikaamera videosalvestist. Ühes 13.03.2023. a asitõendi vaatlusprotokollis (lk 72-75, 76) vaadeldud videosalvestisel algusega 09.04.2022 kell 21:20:41 on näha kannatanut T. A. kiirabiauto juures. Kiirabiauto lahtisest uksest seespool istub sinises dressipluusis kannatanu T. A., kellele kiirabitöötaja ostab esmaabi. Kannatanu näol ja pea piirkonnas on näha marrastused ja haavad, mis veritsevad. Kannatanu selgitab, et talle tuldi kallale, tungiti korterisse sisse. Peale ukse lahti tegemist tungiti kohe kallale. Kolme mehega koos oli XXX L.V, kes kunagi elas samas korteris. Peksmine toimus umbes tund aega tagasi. Kannatanu selgitab, et tal lõualuud valutavad. Kallale tungisid kõik kolm isikut ja kaitsta ta ennast ei jõudnud. Mehed olid kannatanule tundmatud, ainuke tuttav oli L.V . Kui politseiametnik küsib kannatanult, mitu meest talle kallale tulid, siis kannatanu vastab, et kõik kolm isikut tulid talle kallale. Kannatanu selgitab, et ta ei saanud vastu lüüa. Kannatanu poolt politseile avaldatu kohaselt on korter, kus peksmine toimus, XXX oma ja tema on seal üürnik. Kannatanu paljaks võetud seljal paremal küljel on nähtav punetus. Videosalvestiselt nähtub, et naisisikuks, kes koos meestega sisenes kannatanu elukohta, tuvastati L.V. Teises 13.03.2023. a asitõendi vaatlusprotokollis (lk 106-109, 76) vaadeldud videosalvestisel algusega 09.04.2022 kell 21:31:22 on näha ja kuulda, et patrullpolitseinik vestleb telefoni teel L.V-ga telefoninumbril XXX. Kahtlustatavana ülekuulamisel 05.10.2022. a avaldas L.V-ga enda telefoninumbriks sama numbri - XXX (lk 114). Telefonikõne alguses kinnitab L.V, et on L.V. Patrullpolitseinik esitas küsimuse, et mis teil seal Võnnus juhtus. L.V vastas, et käis vaatamas oma korterit, millest on tehtud uberik ja soovis, et joomine ja suitsetamine seal lõpetataks. Korteris käis kohal koos paari tuttavaga ja teab ainult nende hüüdnimesid, tegemist on lühiajaliste tuttavatega hüüdnimedega M. ja T. L.V selgitas, et need isikud olid tal kaasas turvamiseks, et XXX T. A. seal ei oleks. Korteris oli T. XXX T. L.V avaldatu kohaselt vestlesid nad korteris T. omavahel ja siis keeras T. lihtsalt ära. L.V selgitas, et ta lükkas T. diivanile pikali ja ütles, et rahune maha, T. oli alkoholijoobes, rääkis T. korteris suitsetamisest ja alkoholi tarvitamisest, korteris oli laga. Politseiametnik avaldas, et nägid

T., kellel oli päris palju vigastusi ja T. sõnul naisterahva tuttavad lõid teda. L.V selgitas seepeale, et tema lahkus korterist ja tuttavad jäid veel sinna ning ta ei tea seda, mis korteris edasi juhtus. Eelkajastatud tõenditega, sealhulgas kannatanu T. A. ütlustega (lk 71, 94-104) ja 13.03.2023. a asitõendi vaatlusprotokollidest (lk 72-75, 106-109, 76) nähtuvaga, on üldjoontes kooskõlas ka tunnistaja T. A. ütlused (lk 67, 85-92). Tunnistaja T. A. andis ütlused kohtuistungil 28.01.2025. a (lk 67, 85-92). Tunnistaja T. A. avaldatu kohaselt oli süüdistatav L.V talle XXX, XXX, XXX süüdistatavaga on XXX C.-A., XXX elab tema juures, XXX on L.V-lt XXX välja mõistetud igakuuliselt 100€. (lk 85) Kohus selgitas tunnistajale T. A., et tal on süüdistatava XXX KrMS § 71 lg 1 p 5 alusel õigus keelduda ütluste andmisest. Tunnistajale T. A. oli see arusaadav (lk 85). Tunnistaja T. A. otsustas ütlused anda. Tunnistaja T. A. avaldatu kohaselt on kannatanu T. A. talle XXX, XXX on suhted normaalsed. XXX ei suhtle (lk 85). Tunnistaja T. A. ütlustega (lk 67, 85-92) on tõendatud, et nägi XXX elukohas Võnnus XXX XXX T. A. pärast seda, kui XXX oli XXX kallale läinud, see sündmus oli 3 aastat tagasi õhtupoole. XXX T. tuli XXX elukohta pärast peksasaamist, tal olid sinikad, peahaav, nägu oli verine. Sinikad olid XXX kaela ümbruses, selja peal, rindkerel. XXX näitas neid vigastusi, võttis särgi seljast ära. XXX rääkis rünnaku kohta, et koputati uksele, läks ust lahti tegema, tungiti sisse ja kohe kallale, ukse peal enne kallale tungimist tüli ega sõnavahetust polnud, sissetungijateks olid 2 meesterahvast ja XXX, mehed olid teda peksnud käte ja jalgadega ning L.V oli löönud talle karahviniga vastu pead. XXX jäi tema peksmise põhjus arusaamatuks. KrMS § 66 lg 21 p 2 alusel on need tunnistaja T. A. ütlused XXX vahetult pärast peksasaamist kuuldu osas lubatavad tõendid. KrMS § 66 lg 21 punktis 2 on sätestatud, et tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, ei ole tõend, välja arvatud kui tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta juhul, kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde. Tunnistaja T. A. ütlustega (lk 67, 85-92) on tõendatud, et korter, kus tema XXX kolm aastat tagasi peksasaamise ajal elas, kuulus XXX C.-A., lubas XXX minna sellesse korterisse elama, sest korter seisis tühjana, XXX maksis selle korteri kommunaalteenuste eest. Enne XXX korteri omanikuks saamist kuulus see L.V-le . Mingi aeg, kui korter kuulus juba XXX, elas selles korteris L.V , kes kommunaale ei maksnud ja kuna korter oli XXX nimel, siis nõuti kommunaalide raha XXX ja temalt (T. A.). Tunnistaja T. A. ütlustega (lk 67, 85-92) on tõendatud, et tema seda korterit ei kasutanud ja kommunaale pidanuks siis maksma L.V. Tunnistaja T. A. ütlustega (lk 67, 85-92) on tõendatud, et enne peksasaamist jõudis XXX selles korteris elada 4 kuud. L.V lahkus sealt korterist elamast, kuna leidis uue kaaslase. Siis jäi korter tühjaks. Kui korter jäi tühjaks, siis hakkas ise korteri eest

kommunaale maksma. Selleks, et korter tühjaks ei jääks, võttis sinna XXX elama. L.V oli selle vastu, et XXX sinna korterisse elama läks. Tunnistaja T. A. ütlustega (lk 67, 85-92) on tõendatud, et pärast peksasaamist, kui XXX tuli XXX juurde, oli XXX alkoholi tarbinud, aga oli adekvaatne, XXX tegi ise Häirekeskusesse kõne. Tunnistaja T. A. ütlustega (lk 67, 85-92) on tõendatud, et korteris, kus XXX peksasaamise ajal elas, oli suures toas riiuli peal klaasist karahvin . Tunnistaja T. A. ütlustega (lk 67, 85-92) on tõendatud, et samal päeval, kui XXX peksa anti, käisid L.V ja kaks meest ka tema korteri ukse taga, aga teda ei olnud siis kodus, oli XXX juures. Kuulis ukse taga käimisest naabrite käest, kes seda nägid. XXX juurest koju minnes selgus, et ukse link oli kõveraks murtud ja ukse taga olnud riidenagi oli ka kõver. Tunnistaja T. A. ütluste (lk 67, 85-92) kohaselt peab L.V tema vastu vimma, kuna XXX hooldusõigus jäi talle (T. A.). Tunnistaja T. A. ütlustega (lk 67, 85-92) on tõendatud, et korteris, kus XXX peksa sai, võis olla mitu karahvini. Ühte karahvini nägi pärast XXX peksmist aknalaual. Seda, kas tegemist oli sama karahviniga, millega XXX löödi, ei tea öelda. Eeltoodud tõenditega on osaliselt kooskõlas L.V Küti (end L.V) kahtlustatavana 05.10.2022 antud ütlused (lk 114-115). Kohtumenetluses keeldus süüdistatav L.V Kütt ütluste andmisest ja prokuröri taotlusel KrMS § 294 p 1 alusel võeti süüdistatava kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused kriminaalasja juurde vastu (lk 118p). Süüdistatav ja tema kaitsja sellele vastuväiteid ei esitanud. L.V (praegu Kütt) avaldas 05.10.2022. a kahtlustatavana ülekuulamisel (lk 114-115), et elab Tartus XXX, on XXX ja XXX, kahtlustus KarS § 121 lg 1 järgi on arusaadav ja pole kahtlustuses kajastatud kuritegu toime pannud. Kahtlustatava L.V (praegu Kütt) ütluste (lk 114-115) kohaselt kuulub Tartumaal Võnnu alevikus XXX asuv korter talle, seal korteris elab T. A.. 2022. aasta kevadel läks T. juurde sellele aadressile koju. Tahtis T. öelda, et ta sellest korterist välja koliks. T. juurde läks koos kahe meeterahvaga , kellega oli eelmisel õhtul Tartus juhuslikult kohtunud. Nende meeste nimesid enam ei mäleta ja nende muid kontaktandmeid tal pole. Üks nendest meestest rääkis vene aktsendiga eesti keelt ja teine rääkis puhtalt eesti keelt. Läks sinna nende meestega, kuna kartis, et XXX T. A. võib seal olla. (lk 115) Kahtlustatava L.V (praegu Kütt) ütluste (lk 114-115) kohaselt on T. A. tema suhtes olnud korduvalt vägivaldne. Need kaks meest sisenesid korterisse esimesena. Korteris oli T. üksinda. Kahtlustatava L.V (praegu Kütt) ütluste kohaselt ei löönud need mehed tema nähes T.. Umbes 5 minuti pärast sisenes ka ise korterisse. T. oli siis voodis pikali ja suitsetas. T. oli palja ülakehaga. Nägi T. ülakehal ja näol peksmise jälgi või sinikaid. Kahtlustatava L.V (praegu Kütt) ütluste (lk 114-115) kohaselt ütles ta T. A., et ta lahkuks sellest korterist . T. A. keeldus lahkumast ja solvas roppude sõnadega. Kahtlustatava L.V (praegu Kütt) ütluste (lk 114-115) kohaselt tõusis T. järsu liigutusega püsti ja liikus tema suunas, samal ajal edasi ropendades. L.V (praegu Kütt) ütluste (lk 114-115) kohaselt haaras ta riiulilt

klaasist karahvini ja viskas selle vastu seina puruks. T. ta selle karahviniga ei löönud. Praeguseks hetkeks on T. ära leppinud ja neil teineteise suhtes mingeid pretensioone pole. 01.04.2025. a viimases sõnas L.V Kütt enda kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlusi muutis, avaldades, et karahvin oli kristallist ja kui ta oleks sellega T. A. näkku löönud, siis ei oleks T. A. praegu enam elavate hulgas. Viimases sõnas jäi L.V Kütt seisukohale, et ta pole T. A. karahviniga näkku löönud. Viimases sõnas ei avaldanud L.V Kütt põhjust, miks ta enda kahtlustatavana antud ütlusi karahvini materjali osas muutis ja ütles lahti varasematest ütlustest ning asus väitma, et karahvin oli kristallist. Võrreldes L.V Küti 05.10.2022 antud ütlusi (lk 114-115) tema poolt politseile telefoni teel 09.04.2022. a avaldatuga, ilmneb, et ka selles osas on vastuolud. 13.03.2023. a asitõendi vaatlusprotokollist (lk 106-109, 76) nähtuvalt vestlesid nad korteris T. omavahel ja siis keeras T. lihtsalt ära, mispeale lükkas T. diivanile pikali ja ütles, et rahune maha, T. oli alkoholijoobes, rääkis T. korteris suitsetamisest ja alkoholi tarvitamisest, misjärel lahkus korterist ja tuttavad jäid veel sinna ning ta ei tea seda, mis korteris edasi juhtus. 09.04.2022. a politseile L.V (praegu Kütt) poolt telefoni teel politseile avaldatust ei nähtu kuskilt, et ta ise või temaga kaasas olnud kaks meesterahvast oleksid T. A. suhtes füüsilist vägivalda tarvitanud. 05.10.2022. a L.V (praegu Kütt) kahtlustatavana antud ütlustest (lk 114115) aga taolist sündmuste käiku ei nähtu. Kahtlustatava L.V (praegu Kütt) ütluste (lk 114-115) kohaselt tõusis T. järsu liigutusega püsti ja liikus tema suunas, samal ajal edasi ropendades. L.V (praegu Kütt) ütluste (lk 114-115) kohaselt haaras ta siis riiulilt klaasist karahvini ja viskas selle vastu seina puruks . T. ta selle karahviniga ei löönud. L.V Küti 09.04.2022. a õhtul telefoni teel ja 05.10.2022. a kahtlustatavana ülekuulamisel politseile avaldatu on teravas vastuolus. Kui 09.04.2022.a avaldatu kohaselt lükkas L.V Kütt kannatanu T. A. diivanile pikali ja ütles talle, et rahune maha, siis 05.10.2022. a kahtlustatavana ütlusi andes kinnitas L.V Kütt hoopiski seda, et kannatanu T. A. tõusis järsu liigutusega püsti ja liikus tema suunas, mispeale haaras riiulilt klaasist karahvini ja viskas selle vastu seina puruks, T. A. ta selle karahviniga ei löönud. Eeltoodust nähtub, et kriminaalmenetluse kestel on L.V Küti (end L.V ) avaldatu olnud muutlik ja seda kriminaalasja lahendamise seisukohalt oluliste asjaolude suhtes. Millisel põhjusel on L.V Kütt kriminaalmenetluse kestel avaldanud toimunu kohta erinevaid versioone, seda ei ole L.V Kütt kuskil selgitanud ega põhjendanud. Ka kriminaalasja toimikus asuvatest teistest tõenditest selle kohta midagi täpsemalt ei nähtu. Kohus, olles hinnanud asjas olevaid tõendeid nende kogumis, on seisukohal, et ainukesena lahknevad ülejäänud tõendite kogumist L.V Küti kahtlustatavana antud ütlused ja tema viimases sõnas 01.04.2025 avaldatu ning 09.04.2022. a õhtul telefoni teel politseile avaldatu, mistõttu osas, millises L.V Küti ütlused ja avaldatu lahknevad ülejäänud tõenditest, jätab kohus L.V Küti ütlused ja avaldatu kui ebausaldusväärsed kõrvale ning L.V Küti ütlustele ja tema avaldatule otsust ei raja. Kohtul ei ole põhjendatud alust kannatanu T. A. ütluste (lk 71, 94-104) usaldusväärsuses kahtlemiseks. Kui jätta L.V Küti ütlused ja tema avaldatu tähelepanuta, siis ülejäänud tõendid on kannatanu ütlustega kooskõlas ja vastuolusid nende vahel pole. Seetõttu rajab

kohus kohtuotsuse kannatanu ütlustele ja nendega kooskõlas olevale tõendite kogumile. L.V Küti kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlustest (lk 114-115) hindab kohus usaldusväärseks osa, mille kohaselt oli karahvin klaasist. Selles osas on kannatanu T. A. ja kahtlustatava L.V Küti ütlused kooskõlas, et kannatanu elukohas Võnnus XXX toimetas klaasist karahviniga ainult L.V Kütt ning keegi teine selles korteris viibinutest ühegi karahviniga midagi ette ei võtnud. 13.03.2023. a asitõendi vaatlusprotokollist (lk 72-75, 76) ja selle juurde kuuluvalt patrullpolitseiniku vormikaamera videosalvestiselt nähtub, et kannatanul on värsked vigastused, otsaesine on täkkeid täis, neist jookseb verd ja kiirabi pühib sealt verd ära ja plaasterdab kannatanu otsaesise. Taolised omapärased vigastused on kooskõlas kannatanu T. A. ütlustega (lk 71, 94-104) selle kohta, et L.V lõi talle klaasist karahviniga pähe otsa ette ja sellest jäi ka arm, karahvin läks pähe löömisest puru ja peast hakkas verd jooksma. Kohtule on usutavad kannatanu ütlused selle kohta, et klaasist karahviniga pähe otsa ette löömisest karahvin purunes ja purunemisega kaasnenud klaasikillud jätsid kannatanule otsa ette täkked, millistest hakkas verd jooksma. Kuna kannatanu ütlused on kooskõlas talle näkku otsa ette põhjustatud vigastustega, siis pole kohtul alust kahelda kannatanu ütluste ja 13.03.2023. a asitõendi vaatlusprotokollist (lk 72-75, 76) nähtuva usaldusväärsuses. Karahvini purunemisest on klaasikildude täkked kannatanu näos otsmikul näha. Taolisi vigastusi ei saanud tekitada kannatanu peksmine rusikatega ja jalgadega. Kannatanul otsa ees olevad vigastused viitavad selgelt sellele, et L.V Kütt lõi kannatanule klaasist karahviniga näkku otsa ette. Kuna klaasist karahvin kannatanu otsaesisega kokku puutudes purunes, siis pole kahtlust selles, et selline löök kannatanule otsa ette oli tugev ja põhjustas kannatanule ka füüsilist valu. Eelkajastatud asjaoludel pole kohtule veenvad ja usutavad L.V Küti kahtlustatavana ülekuulamisel ja viimases sõnas avaldatu selle kohta, et ta karahviniga kannatanut ei löönud, üksnes viskas karahvini vastu seina puruks. L.V Kütt ei ole senini välja andnud temaga kannatanu elukohas kaasas käinud kahte meest, kes tarvitasid kannatanu suhtes füüsilist vägivalda, lõid kannatanule kahel korral rusikaga pähe ja peksid esimesest rusikalöögist maha kukkunud kannatanut jalgadega ülakehasse ja pähe. Kuna ainukesena motiiv kannatanu elukohta tungimiseks oli L.V Kütil, kellele ei meeldinud, et kannatanu seal korteris üürnikuna elas, ning asjas olemasolevatest tõenditest nähtuvalt polnud kahel L.V Kütiga kaasas olnud mehel iseseisvat motiivi kannatanu suhtes füüsilise vägivalla kasutamiseks ning L.V Kütt on õigeks võtnud, et kaks meest tulid kannatanu elukohta kaasa tema julgestamiseks, siis vastutab L.V Kütt ka tema poolt kannatanu elukohta kaasa võetud kahe mehe käitumise eest, s.o selle eest, et need kaks meest põhjustasid kannatanule kahe rusikalöögiga ja jalgadega ülakehasse ja näkku peksmisega rindkerekontusiooni (põrutuse), rindkerele ja ülaseljale erinevas suuruses hematoome, pealaele ja näole veritsevad haavad-kriimustused ning füüsilist valu. Kannatanu ütlustest nähtub, et L.V Kütt pidi nägema vähemalt mõlemat rusikalööki näkku, s.o ühte siis, kui kannatanu avas koputamise peale ukse ja talle koheselt näkku löödi ja ta sellest põrandale maha kukkus, ning teist rusikalööki siis, kui ta pärast maas jalgadega peksa saamist istus juba voodi peal. Taolistel asjaoludel pole veenev L.V Küti väidetu selle kohta, et tema ei näinud tal kaasas olnud kahe mehe poolt füüsilise vägivalla tarvitamist kannatanu suhtes. L.V Küti faktilisest käitumisest nähtub, et ta kiitis kaasa võetud meeste poolt füüsilise vägivalla kasutamise kannatanu suhtes igakülgselt heaks, sest ta ei takistanud neid mehi kordagi ja liitus kannatanule terviskahjustuste ja valu

põhjustamisega sellega, et lõi klaasist karahviniga kannatanule otsa ette, millest karahvin purunes ja põhjustas verised täkked kannatanule otsmiku piirkonda. Kannatanu ütlustest nähtub, et pärast seda L.V Kütt ja kaks meest lahkusid ja tegid seda koos. L.V Küti ja temaga kaasas olnud kahe mehe käitumisest nähtub, et faktiliselt nad käitusid kooskõlastatult ja tegemist oli kaastäideviimisega – tulid kannatanu elukohta kolmekesi koos, kasutasid kannatanu suhtes jõhkrat füüsilist vägivalda ja pärast seda lahkusid ka kannatanu poolt koos. 13.03.2023. a asitõendi vaatlusprotokollist (lk 72-75, 76) ja selle juurde kuuluvalt patrullpolitseiniku vormikaamera videosalvestiselt ning SA Tartu Kiirabi 09.04.2022. a kiirabikaardilt patsient T. A. kohta (lk 55-56) ja SA Tartu Ülikooli Kliinikumi 25.04.2022. a ja 03.03.2023. a vastuskirjadest (lk 47-54) nähtub, et kannatanul T. A. oli hulgaliselt ka teisi vigastusi, millised ei saanud olla tekkinud talle klaasist karahviniga otsa ette löömisest. L.V Küti kaasa võetud kaks meest põhjustasid kannatanule T. A. kahe rusikalöögiga näkku ja jalgadega ülakehasse ja näkku peksmisega rindkerekontusiooni (põrutuse), rindkerele ja ülaseljale erinevas suuruses hematoome, pealaele ja näo paremale poolele haavad-kriimustused ning füüsilist valu. L.V Kütt tegutses sihikindlalt ja eesmärgipäraselt, s.o KarS § 16 lg 2 mõttes kavatsetult, kui võttis kannatanu elukohta julgestuseks kaasa kaks meesterahvast ning lasi neil kahel meesterahval kasutada kannatanu suhtes jõhkrat füüsilist vägivalda kannatanut kahel korral rusikaga näkku lüües ning maas lamavat kannatanut jalgadega ülakehasse ja pähe lüües ning ise lõi L.V Kütt kannatanut klaasist karahviniga ühel korral otsa ette. KarS § 16 lõikes 2 sätestatu kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. L.V Küti käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. L.V Küti käitumise õigusvastasust ei välista asjaolu, et kannatanu T. A. oli 09.04.2022. a alkoholi tarbinud. Vaatamata alkoholi tarbimisele oli kannatanu T. A. käitumine adekvaatne, ta helistas pärast peksa saamist hädaabi numbrile 112 ja väljendas selles kõnes selgelt ja arusaadavalt, mis oli juhtunud ning talle lubati saata kiirabi. See, et kannatanu T. A. oli pärast peksasaamist aruselge ja oli võimeline tajuma toimunud sündmusi õigesti ja neid adekvaatselt edastama, nähtub ka kannatanu faktilisest käitumisest selle kohta, et ta lahkus vaidlusalusest korterist ja läks ööseks enda XXX juurde, kus kohtus XXX ja rääkis juhtunust ka XXX. XXX T. A. avaldas kannatanu T. A. sama info, mille avaldas ka kohtus ütlusi andes. L.V Küti käitumine on kvalifitseeritav KarS § 121 lg 1 järgi kehalise väärkohtlemisena, s.o nii teise inimese tervise kahjustamisena kui ka valu tekitava kehalise väärkohtlemisena.

Karistus KarS § 121 lõikes 1 sätestatu kohaselt karistatakse kehalise väärkohtlemise eest kas rahalise karistusega või kuni üheaastase vangistusega.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui karistusseadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. L.V Küti süü kannatanu kehalisel väärkohtlemisel on suur. L.V Kütt pani kannatanu kehalise väärkohtlemise toime kavatsetult, s.o kavandas selle ette selliselt, et võttis kannatanu suhtes jõhkrat füüsilist vägivalda tarvitama kaasa kaks meesterahvast, füüsiline vägivald kannatanu suhtes oli intensiivne. Nii nagu kannatanu koputamise peale ukse avas, löödi talle ühe meesterahva poolt rusikaga näkku ja kui kannatanu sellest maha kukkus, siis jätkasid mõlemad meesterahvad maas lamava kannatanu jalgadega kehasse ja näkku peksmist ning kui kannatanul õnnestus lõpuks voodi peale istuma saada, siis lõi üks mees uuesti kannatanut rusikaga näkku lõua piirkonda ning süüdistatav lõi kannatanule klaasist karahviniga pähe vastu otsmikku, millisest löögist karahvin purunes ja jättis sellega kannatanule otsa ette täkked, mis hakkasid verd jooksma. Kannatanule põhjustati sellise käitumisega füüsilist valu ja hulgaliselt vigastusi – rindkerekontusioon (rindkerepõrutus), rindkerele ja ülaseljale erinevas suuruses hematoomid, pealaele, näo paremale poolele ning otsa ette veritsevad haavad, millistest tervisekahjustustest paranemine võttis aega vähemalt nädal aega. Jõudude vahekord oli kolm ühe vastu, mis tähendas seda, et alkoholi tarbinud kannatanu jäi ilmselgelt teda rünnanud kahele mehele ja ühele naisele alla. L.V Küti keskmisest suurem süü välistab tema suhtes kergema karistusliigi, s.o rahalise karistuse kohaldamise. L.V Küti karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Kuigi kahtlustatavana ülekuulamisel L.V Küti antud ütluste (lk 114-115) kohaselt on nad kannatanuga ära leppinud, siis kannatanu kohtus antud ütlustest seda kuskilt ei nähtu. Seetõttu puudub L.V Küti käitumises KarS § 57 lg 1 p 9 täheldatud karistust kergendav asjaolu – leppimine kannatanuga. Karistust raskendavaks KarS § 58 p 10 mõttes on kannatanu suhtes kehalise väärkohtlemise toimepanemine isikute grupis. L.V Kütt on varasemalt kriminaalkorras karistamata. Kannatanu T. A. on vaidlusalusest korterist Võnnus XXX elamast lahkunud. Taolistel asjaoludel pole veenev, et L.V Kütt sama kannatanu suhtes uut rünnakut ette võtaks. Eelkajastatud asjaoludel peab kohus põhjendatuks karistada L.V Kütti vangistusega sanktsiooni keskmisest suuremas määaras, kuid seda KarS § 73 lõigetes 1 ja 3 sätestatu alusel tungimisi 2-aastase katseajaga. Kui L.V Kütt 2-aastase katseaja kestel uut tahtlikku kuritegu toime ei pane, siis 9 kuud vangistust tema suhtes täitmisele ei pöörata. KarS § 78 p 1 alusel hakkab 2-aastane katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest – 01.04.2025.a.

Kohtunik Heli Sillaots

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.