Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus C. E. M. süüdistatakse selles, et tema omandas tuvastamata ajal, kohas ja tuvastamata isikult valkjat pulbrit massiga kokku 25,95 grammi, mis sisaldas 22% amfetamiini, pulbris sisaldus 5,71 grammi amfetamiini, millest osa (kahes minigrip kotis) hoidis enda valduses õlakotis kuni politsei need 31.08.2024.a kella 06.45 paiku Tartus XXX ära võttis ning ülejäänud osa (kaheksas minigrip kotis) hoidis enda valduses kuni need 31.08.2024.a kainenema toimetamisel turvakontrolli käigus Tartus Turu 56 leiti tema aluspükstest ja politsei poolt ära võeti. Samuti omandas tuvastamata ajal, kohas ja tuvastamata isikult kokku 1,18 grammi marihuaanat millest ühe tarvitamiskoguse (üks keskmine tarvitamiskogus 0,75 grammi) tarvitas ära enne kui politsei teda 31.08.2024.a indikaatorvahendiga kontrollis ning 0,43 grammi 14% tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldusega marihuaanat (kanepiõisik), hoidis enda valduses õlakotis kuni politsei selle 31.08.2024.a kella 06.45 paiku Tartus XXX ära võttis. Samuti omandas vähemalt ühe tarvitamiskoguse kokaiini, mille tarvitas ära enne kui politsei teda 31.08.2024.a indikaatorvahendiga kontrollis. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Amfetamiin ning kanep ja selle töötlemisproduktid (nt marihuaana) kuuluvad sotsiaalministri 18. mai 2005.a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine” lisa 1 (terviseministri 18.12.2024.a määruse nr 60 sõnastuses) narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja ning kokaiin II nimekirja. Vastavalt NPALS § 31 lg-le 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Amfetamiini puhul on selliseks koguseks 1,3 grammi, marihuaana puhul 7,5 grammi ning kokaiini puhul 0,65 grammi. Sellega pani C. E. M. toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise. Veel süüdistatakse C. E. M. selles, et tema 21.12.2024.a kella 01.16 paiku Tartu linnas Rüütli tn 13 asuva Kivi Baari välisukse ees grupis koos K. P. (P.) kasutas füüsilist vägivalda H. P. (P.) suhtes. Nimetatud vägivald seisnes selles, et K. P. haaras enda parema käega kinni kannatanu H. P. rinnust ning üritas vasaku käega lüüa kannatanule näopiirkonda, millise löögi kannatanu tõrjus. Seejärel haaras C. E. M. enda vasaku käega kinni kannatanu H. P. turjast ning lõi kannatanut ühel korral parema käe rusikaga näopiirkonda. Sellise tegevusega põhjustati kannatanule H. P. füüsilist valu ja pea täpsustamata osa pindmine vigastus. Sellega pani C. E. M. toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeriva kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise. Kokkuleppe sisu KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale C. E. M. karistuseks 1 aastat vangistust. KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale C. E. M. karistuseks 3 kuud

vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja mõista liitkaristuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui C. E. M. ei pane 1 aasta ja 4 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt KarS § 75 lg 1 on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel on C. E. M. kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Kriminaalmenetluse kuludeks on vandeadvokaat Kaire Hänilese poolt osutatud õigusabiteenus kohtueelses menetluses (109,80+82,96+203,74) 396,50 eurot, millele lisandub kaitsja osavõtt kohtuistungist, narkootilise aine ekspertiisi tasu on 268 eurot ja KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 2215 eurot. Kokkuleppe sõlmimise kuupäeva seisuga on menetluskulud kokku 2879,50 eurot, sellele lisandub kaitsja õigusabi osutamise tasu kohtuistungist. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskulud tervikuna riigi kanda (sh kaitsja õigusabi osutamise tasu kohtuistungist), kuna C. E. M. on alaealine, XXX, XXX. Tema seaduslik esindaja XXX A. M. avaldas, et XXX (XXX) ning tema sissetulekuks kuus on umbes XXX eurot. Igasuguste lisaväljaminekute tasumine käib üle pere majanduslike võimaluste. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav C. E. M. aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud tegude, nende kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Prokurör, kaitsja ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse C. E. M. süüdi tunnistada KarS § 184 lg 1 ja § 121 lg 1 järgi ning mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulu osas C. E. M. menetluskuludeks on KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu 268 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 396,50 eurot ning

kohtumenetluses 43,92 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 9 ja KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel on esimese astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 2215 eurot (alates 1. jaanuarist 2025. a on kuupalga alammäär 886 eurot). Seega on menetluskulud kokku 2923.42 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 alusel on võimalik osa menetluskuludest jätta riigi kanda, kui nende hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Samuti on võimalik sel alusel määrata menetluskulude hüvitamine ositi. Alaealise puhul võib menetluskulud KrMS § 180 lg 3 alusel jätta tervikuna riigi kanda. Kohus on seisukohal, et kuivõrd C. E. M. on alaealine, kes ei oma iseseisvat sissetulekut ja on pere ülalpidamisel, on põhjendatud KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskulud täies ulatuses, s.o summas 2923.42 eurot riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.