Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

1-25-831 1) elama kohtu määratud alalises elukohas - xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine.

1-25-831 - karp 20 padruniga, mis asub 02.10.2024 relva- ja laskemoona üleandmisevastuvõtmise akti nr 105/24 alusel Ida prefektuuris ning karp 36 paukpadruniga ja relvapuhastushari, mis asuvad 30.07.2024 relva- ja laskemoona üleandmisevastuvõtmise akti nr 86/24 alusel Ida prefektuuris – hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale on õigus esitada kirjalikult apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest ja seda seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega. Süüdistataval ja tema kaitsjal on õigus vaidlustada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsust ringkonnakohtus ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

SÜÜDISTUS

Juri Zemski on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et tema, olles alkoholijoobes, suunas 07.07.2024 kell 18.30 xxxx asuva korteri köögis enda käes oleva pneumorevolvri Stalker R1 UK 2.5’’ kaliiber 9x6 P.A.K. nr xxxx oma xxxx M. Z. suunas, ähvardades samal ajal xxxx maha lasta. Seejärel sooritas Juri Zemski samast relvast ühe lasu köögi lae suunas, mille tagajärjel tundsid ohtu oma elule ja tervisele nii M. Z., kui ka köögis viibinud A. T. ja M. E., kellel oli alus karta ähvarduse täideviimist, kuna Juri Zemski oli alkoholijoobes ning ta hoidis ja kasutas relvataolist eset. Sellise tegevusega pani Juri Zemski toime tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on alust karta ähvarduse täideviimist, s.o KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juri Zemski on kohtu alla antud ja süüdistatakse ka selles, et tema, taotlemata relvaseaduses ettenähtud relvasoetamisluba ja omamata relvaluba, omandas ebaseaduslikult kohtueelsel menetlusel tuvastamata ajal ja kohas laskekõlbliku ja tulirelvade hulka kuuluva 8 mm PAK kaliibrilisest hoiatus- ja signaalpüstolist Ekol Tuna number xxxx ümber ehitatud püstoli, mida ta hoidis oma elukohas aadressil xxxx, kuni politsei tulirelva seoses häirekeskusele tehtud väljakutsega 07.07.2024 Juri Zemski elukohast leidis ja hoiule võttis. Eeltoodud tegevusega rikkus Juri Zemski relvaseaduse (edaspidi RelvS) § 19 lg 2 sätteid, mille kohaselt piiratud tsiviilkäibega relvi võib soetada RelvS §-s 32 sätestatud relvasoetamisloa (edaspidi soetamisluba) alusel koos järgneva registreerimisega relvaomaniku või -valdaja nimele; RelvS § 32 lg 1 sätteid, mille kohaselt piiratud tsiviilkäibega relva ja laskemoona soetamiseks on vajalik soetamisluba; RelvS § 32 lg 2 sätteid, mille kohaselt annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks; RelvS § 33 lg 1 sätteid, mille kohaselt relva soetanud isik on kohustatud seitsme tööpäeva jooksul, arvates relva soetamise päevast registreerima selle elu- või asukohajärgses prefektuuris; RelvS § 34 lg 2 sätteid, mille kohaselt füüsilise isiku relvaluba annab selle omajale õiguse relvaloale kantud relva käitlemiseks; RelvS § 45 lg 1 sätteid, mille kohaselt relva võib hoida isik, kellel on relvaluba; RelvS § 46 lg 1 sätteid, mille kohaselt füüsiline isik peab hoidma relva hoiukohas, mis asub isiku elukohas või tema määratud aadressil asuvas hoiukohas, mis on kooskõlastatud Politseija Piirivalveametiga.

1-25-831

Sellise tegevusega pani Juri Zemski toime tulirelva ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOKKULEPPE SISU

Juri Zemski, tema kaitsja vandeadvokaat Leelo Viili ja abiprokurör Iris Asuküla sõlmisid 12.02.2025 kokkuleppe, mille käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele abiprokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb abiprokurör kohtus Juri Zemskile karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb abiprokurör kohtus Juri Zemskile karistuseks 1 aasta 5 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning mõista liitkaristuseks vangistust 1 aasta 5 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 07.07.2024 – 08.07.2024, s.o 2 päeva ja ärakandmata karistus on 1 aasta 4 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui Juri Zemski ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja kohustub järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: elama alalises elukohas, aadressil xxxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu,töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada Juri Zemskit katseajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Juri Zemskit katseajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. Kooskõlas KrMS § 180 lg 1 kuuluvad süüdimõistva kohtuotsuse korral Juri Zemskilt riigituludesse väljamõistmisele järgmised menetluskulud: määratud kaitsja tasu 219,60 eurot, tulirelvaekspertiisi kulud 672 eurot ja sundraha 1329 eurot. KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel kohustub Juri Zemski hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude menetluskulude näol kogusummas 2220,60 eurot alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ositi 12 kuu jooksu maakohtu otsuses märgitud arvelduskontole. Sealjuures peab Juri Zemski tasuma igakuiselt 185,05 eurot. Tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Vastavalt kokkuleppele tuleb üks DVD+R plaat jätta KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kriminaalasjas materjalide juurde; 8 mm PAK kaliibrilisest hoiatus- ja signaalpüstolist Ekol Tuna nr xxxx ümber ehitatud püstol konfiskeerida KarS § 83 lg 2 ja § 421 alusel ning hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; karp 20 padruniga ning 36 paukpadrunit ja relvapuhastushari – hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; plastikkohver kirjega Stalker R1 UK 2.5’’ Cal 9x6 P.A.K., milles on stardipüstol revolver nr xxxx cal 9mm – konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ja hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist. 11.03.2025 kohtuistungil jäi abiprokurör sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotles kohtult kokkuleppe kinnitamist kohtuotsusega. Süüdistatav avaldas, et ta nõustus vabatahtlikult kokkuleppemenetluse kohaldamisega, ta saab sõlmitud kokkuleppest ja selle tagajärgedest aru, väljendas selle sõlmimisel oma tõelist tahet ja soovib selle kinnitamist kohtu poolt.

1-25-831

MAAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

Kohus, olles tutvunud kohtuasja nr 1-25-831 materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, jõudis järeldusele, et süüdistatav on nõustunud vabatahtlikult kokkuleppemenetlusega, on saanud aru kokkuleppe sisust ja on selle sõlmimisel väljendanud tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes selle kohtuotsusega kinnitamist. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid, järgitud on kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 120 lg 1 ja § 418 lg 1 järgi, mistõttu tuleb Juri Zemski nende sätete alusel ka süüdi tunnistada ja mõista talle kokkuleppes märgitud karistus. Kohtu hinnangul on taotletud karistus kooskõlas süüdistatava süü suuruse ja karistuse mõistmise eesmärkidega. KrMS § 245 lg 1 p 10 ja 12 kohaselt on konfiskeerimisele kuuluv vara ja hüvitamisele kuuluvad menetluskulud kokkuleppemenetluse esemeks. Kokkuleppest nähtuvalt on nende osas kokkulepe saavutatud. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Väling Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.