1-25-835
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. veebruar 2025, Tallinn
Kriminaalasja number
1-25-835
Kohtunik
Aulike Salo
Kohtuistungi sekretär
Hanne-Liia Toomeoja
Kriminaalasi
Risto Saks-Järvlepa (Saks-Järvlepp) süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 ja § 424 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Joonatan Hallik
Süüdistatav
Risto Saks-Järvlepp – isikukood: 38812080232; xxxx kodanik; elukoht: xxxx; xxxx; emakeel: xxxx; töökoht: xxxx; 3 kehtivat kriminaalkaristust.
1-25-835
Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
Risto Saks-Järvleppa süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 18.07.2023 otsusega nr 1-23-4007 süüdi mõistetud KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises (tegu 24.06.2022), taas käitles ebaseaduslikult narkootilisi aineid suures koguses. Nimelt tema omandas ebaseaduslikult kohtueelses menetluses tuvastamata ajal, tuvastamata kohas ja isikult suures koguses (s.o vähemalt 10 inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses) narkootilisi aineid gammabutürolaktooni (GBL), amfetamiini ja alfa-pürrolidinovalerofenooni (alfa-PVP).
1-25-835 Ebaseaduslikult omandatud narkootilisi aineid hoidis tema enda juures kuni 31.05.2023 kellani 22.28, mi tema läbivaatuse käigus leiti ja võeti tema dressipükste taskust ära plastpudel, milles oli vedelik massiga 27,83 grammi, mis sisaldab 99% ehk 27,6 grammi puhast gammabutürolaktooni (GBL-i) ning soonkinnisega kilekott, milles pulbriline aine massiga 0,044 grammi, mis sisaldab amfetamiini ja soonkinnisega kilekott, milles pulbriline aine massiga 0,31 grammi, mis sisaldab pürrolidinovalerofenooni (alfa-PVP-d). Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Amfetamiin ja pürrolidinovalerofenooni (alfa-PVP) kuuluvad NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel sotsiaalministri 18. mai 2005 määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine“ lisaga 1 kehtestatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade I nimekirja ja gammabutürolaktoon (GBL) kuulub V nimekirja. Vastavalt NPALS § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks amfetamiini puhul 1,3 grammist narkootilisest ainest, GBL-i puhul 8 grammist, erandkorras 16 grammist ja alfa-PVP puhul 0,13 grammist, erandkonnas 0,4 grammist ehk kokkuvõtlikult 0,28 grammist. Seega käitles Risto Saks-Järvlepp narkootilisi aineid koguses, mis tekitab joobe vähemalt 17 kuni 34 inimesele. Seega pani Risto Saks-Järvlepp eelkirjeldatud tahtliku tegevusega toime KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise isiku poolt, kes on varem toime pannud KarS 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo.
Süüdistatava Risto Saks-Järvlepa, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on Risto Saks-Järvlepale mõistetavaks karistuseks KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistus 3 aastat ja 3 kuud ning KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistus 6 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja lõplikuks karistuseks mõista vangistus 3 aastat ja 3 kuud. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 18.07.2023 otsusega nr 1-23-4007 mõistetud karistusega 4 aastat ja 10 päeva vangistust, suurendades üksikkaristustest raskeimat, ning mõista liitkaristuseks vangistus 5 aastat ja 4 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja alguseks 04.01.2024.
1-25-835 KarS § 424 lg 4 p 2 ja KarS § 50 alusel Risto Saks-Järvlepa suhtes juhtimisõiguse äravõtmist ei kohaldata, kuivõrd süüdistataval ei ole juhtimisõigust. Menetluskuludeks on KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p-de 3 ja 4 alusel narkootilise aine ekspertiisi kulu 252 eurot, joobe tuvastamise kulu 171 eurot, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 278,39 eurot, s.o kokku 701,39 eurot. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 4. lause alusel tuleb Risto Saks-Järvlepal tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. Riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu summas 43,92 eurot jääb KrMS § 180 lg 11 alusel riigi kanda. Sundraha I astme kuriteo eest mõisteti Risto Saks-Järvlepalt välja Harju Maakohtu 18.07.2023.a otsusega asjas nr 1-23-4007.
Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb Risto Saks-Järvlepp KarS § 184 lg 2 p 2 ja § 424 lg 2 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Ka muud kokkuleppe tingimused, s.o menetluskulud vastavad seaduse nõuetele. Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja § 249 ning §-dest 306, 311 ja 313.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.