Liiklussüüteod

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistuse sisu

Ivo Kurmi süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mille eest karistati teda Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 29.03.2021 kohtuotsusega nr 1-21-2264 ja Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 13.07.2021 kohtuotsusega nr 1-21-4830 ja millised karistused on kehtivad, juhtis 09.11.2024 kella 19.12 paiku tahtlikult xxx maakonnas xxx vallas xxx linnas xxx ristmikult xxx juurde, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis, kuna alkoholisisaldus tema veres oli vähemalt 1,74 mg/g kohta. Eeltooduga rikkus Ivo Kurm kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukijuht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Lisaks rikkus Ivo Kurm liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellega pani Ivo Kurm toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Helen Puks, süüdistatav Ivo Kurm ja tema kaitsja vandeadvokaat Rainer Objartel sõlmisid kokkuleppe järgnevas. I. Kurm tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ja karistuseks mõista 2 aastat vangistust. KarS § 69 alusel asendada I. Kurmile mõistetud 2 aasta pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 720 tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 2 aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 lg 1 sätestatule. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada I. Kurmi käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 4 alusel kohustada I. Kurmi jätkama käitumiskontrolli ajal alkoholitarvitamise häire ennetus ja nõustamise teenusel osalemist (AJK Kliinik), kuni teenust osutava spetsialisti hinnangul vajaduse äralangemiseni. KarS § 75 lg 4 alusel võtab süüdistatav endale vabatahtliku kohustuse käitumiskontrolli ajal, kriminaalhooldaja poolt määratud ajal, pöörduda vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholi tarvitamise häire ravi teenuse raames (varasemalt „Kainem ja tervem Eesti“) ja läbida alkoholi tarvitamise häire ravi teenuse raames esmane vastuvõtt. Tõendi esmase vastuvõtu läbimise kohta esitab I. Kurm kriminaalhooldajale. Menetluskuludeks on kohtueelses menetluses tekkinud kaitsjatasu kokku 300,12 eurot; joobetuvastamisega tekkinud kulu kokku 22 eurot ja teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1329 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundrahast 600 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista I. Kurmilt menetluskuluna välja sundraha summas 729 eurot, kaitsjatasu 300,12 eurot ja joobetuvastamisega tekkinud kulu 22 eurot, s.o kokku 1051,12 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude 1051,12 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kriminaaltoimikuga ning veendus kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatav väljendas kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, ning kohtumenetluse pooled jäid istungil kokkuleppe juurde. Kohtu hinnangul pole kokkuleppemenetluses rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ja kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

I. Kurm tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ja teda tuleb karistada sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ja karistuse eesmärkidele. Kriminaalasjas on menetluskuludeks joobe tuvastamisega seotud kulu 22 eurot, määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 300,12 eurot ja sundraha 1329 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel tuleb jätta riigi kanda sundraha 600 euro ulatuses, sest I. Kurmi sissetulek tuleb xxx ja see kulub elamiskulude tasumiseks. Lisaks on tal suures summas võlgnevusi ja säästud puuduvad. I. Kurmilt tuleb välja mõista määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 300,12 eurot, joobe tuvastamisega seotud kulu 22 eurot ja sundraha 729 euro ulatuses, s.o menetluskulud summas 1051,12 eurot. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljandast lausest võimaldab kohus I. Kurmil tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.