Kriminaalasi Aivar Nõgegi süüdistuses KarS § 120 lg 1, KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 ning § 266 lg 2 p 1 järgi lühimenetluses
Apelleeritud kohtuotsus
Tartu Maakohtu 17. juuli 2024. a otsus
Apellatsiooni esitaja
Süüdistatava Aivar Nõgeli kaitsja vandeadvokaat Kaire Hänilene, apellatsioon
Teised apellatsioonimenetluse Süüdistatav Aivar Nõgel, isikukood 37509155712, elukoht XXX, töökoht Stack Maja Invest OÜ, üks kehtiv pooled kriminaalkaristus: Tartu Maakohtu 19. detsembri 2018. a otsus nr 1-18-10256 KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi mõistetud 3 aastat vangistust, millest kandmata 2 aastat ja 8 kuud vangitust Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkannaprokuratuuri ringkonnaprokurör Evelin Merilaine Kannatanud H.L. ja L.P. Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 17. juuli 2024 otsus muutmata ja kaitsja apellatsioon rahuldamata.
2.Tagastada tööleping ning Maksu- ja Tolliameti teatis töötamise registris registreerimise kohta Aivar Nõgelile.
3.Määrata
Advokaadibüroole Tarmo Pilv ja Partnerid Aivar Nõgelile vandeadvokaat Kaire Hänilese poolt apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 253,76 eurot (sh käibemaks 45,76 eurot).
4.Mõista menetluskulu 253,76 eurot välja Aivar Nõgelilt Eesti Vabariigi kasuks. See summa tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole.
Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus jääb tähtajaks täitmata, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebekord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
I.
SÜÜDISTUS
5.Aivar Nõgelit süüdistatakse KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi lähisuhtes ja korduvalt toimepandud kehalises väärkohtlemises. Tema teod seisnevad järgnevas.
5.1.6. augusti 2021 hommikul lõi A. Nõgel oma elukohas XXX teise korruse magamistoas oma elukaaslasele H.L. le korduvalt rusikaga näkku, pigistas kannatanut suupiirkonnast ja tiris teda juustest. Sellega põhjustas A. Nõgel H.L. le valu, turse ja hematoomi paremal pool kulmupiirkonnas.
5.2.2022. a jaanuarikuus täpselt tuvastamata kuupäeval õhtusel ajal viibides oma elukohas XXX teise korruse magamistoas lõi A. Nõgel H.L. rusikaga vastu rindkeret ja seejärel jalaga vastu puusa, põhjustas sellega H.L. le valu ja hematoomi vasakul roiete piirkonnas.
5.3.20. veebruaril 2023 kella 13.30 paiku Valga linnas Jaama pst 2b asuvas Maxima XX parklas üritas A. Nõgel jõuga tõmmata H.L. le kuuluvast sõiduautost Chrysler Grand Voyager registreerimismärgiga XXX välja H.L. ema L.P. i ning selle ebaõnnestumisel lõi L.P. i kahel korral lahtise käega vastu vasakut põske. A. Nõgel põhjustas sellega L.P. ile valu ja pea muude osade pindmise vigastuse (marrastuse põse vasakul alaosas, punetuse põsel ja verejooksu huulest).
6.KarS § 120 lg 1 järgi süüdistatakse A. Nõgelit oma endise elukaaslase H.L. tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamises. Täpsemalt on tema teod järgnevad.
6.1.25. aprillil 2023 kella 15.47 ajal ähvardas A. Nõgel telefoni teel XXX viibinud endist elukaaslast H.L. tervisekahjustuse tekitamisega, lubades tal kaela ära murda. H.L. tunnetas A. Nõgeli tegevuse tõttu ohtu oma elule ja tervisele ning tal oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna A. Nõgel oli ärritunud, ta on ettearvamatu käitumisega ja on varasemalt korduvalt vägivaldselt käitunud. A. Nõgel põhjustas oma tegevusega H.L. le hirmutunnet ja kahjustas tema vaimset heaolu.
7.5. mail 2023 kella 11.45 paiku, olles eelnevalt tarvitanud narkootilist ainet amfetamiin ja sisenenud labidaga ilma nõusolekuta endise elukaaslase H.L. elukohta XXX , ähvardas ta H.L. tapmisega ja viibutas selle käigus metallist otsaga labidat H.L. suunas. H.L. tunnetas ohtu oma elule ja tervisele ning tal oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna A. Nõgel oli ärritunud, ettearvamatu käitumisega ja hoidis käes löögivalmis metallist otsaga labidat. Lisaks oli ta ka varasemalt H.L. ähvardanud ja korduvalt vägivaldselt käitunud. A. Nõgel põhjustas oma tegevusega H.L. le hirmutunnet ja kahjustas tema vaimset heaolu. Süüdistatav lõpetas ähvardamise, kui sekkus nende 8-aastane tütar X.X ja palus tal lõpetada.
8.KarS § 266 lg 2 p 1 järgi süüdistatakse A. Nõgelit selles, et 5. mail 2023 kella 11.45 paiku tungis ta terrassi juures oleva välisukse avamise teel H.L. tahte vastaselt ebaseaduslikult H.L. elukohta aadressil XXX. II.
MAAKOHTU OTSUS
9.Tartu Maakohus tunnistas 17. juuli 2024. a otsusega A. Nõgeli süüdi ja karistas teda KarS § 120 lg 1 järgi 9 kuu pikkuse vangistusega, KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega ning KarS § 266 lg 2 p 1 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel suurendas maakohus üksikkaristustest raskeimat ja mõistis liitkaristuseks 2 aastat vangistust. Seoses kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel karistust 1/3 võrra, saades nii kandmisele jäävaks karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva a karistusaja hulka, mistõttu jääb karistusest veel kanda 1 aasta 3 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 19. detsembri 2018. a otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa, 2 aasta ja 8 kuu võrra, saades lõplikuks liitkaristuseks 3 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks on A. Nõgeli vanglasse karistuse kandmisele saabumise aeg. Maakohus mõistis menetluskuluna A. Nõgelilt välja 2538,84 eurot, mis tuleb tal tasuda ositi 12 kuu jooksul.
10.Sissejuhatavalt märkis maakohus, et kui koduvägivalla juhtumitel on sageli tegemist sõnasõna-vastu olukorraga, siis käesolevas asjas on lisaks kannatanute ütlustele teisigi tõendeid, mistõttu neid kogumis hinnates pole alust kahelda kannatanute ütluste tõele vastavuses. Seetõttu osas, millises A. Nõgeli kahtlustatavana antud ütlused on vastuolus kannatanute ütluste ja teiste tõenditega, jäävad need kui ebausaldusväärsed kõrvale. Kokkuvõtvalt leidis maakohus järgmist. Süüdistus KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi a) H.L. kehaline väärkohtlemine 6. augustil 2021
11.H.L. 21. veebruaril 2023 tunnistajana antud ütlused ning lähisuhtevägivalla infolehed tõendavad, et A. Nõgel on varasemalt H.L. suhtes vägivaldne olnud. Lisaks kinnitas A. Nõgeli kerget ärritumist ja agressiivset meelestatust pere suhtes ka tunnistaja M.K. . Ta oli ka ühe korra pealt näinud, kuidas A. Nõgel pigistas H.L. näost nii, et viimasel tuli lääts silmast välja ning muu hulgas näitas H.L. talle 2021. aastal fotot, kus tal oli sinikas parema põsesarna juures.
12.H.L. 5. ja 10. mail 2023 antud ütlustega ning 5. mai ülekuulamisprotokollile lisatud fotodega on tõendatud, et A. Nõgel tuli 6. augusti 2021 hommikul vihaselt nende XXX asuva elumaja magamistuppa ja lõi H.L. le mitu korda rusikaga näkku, pigistas teda käega suupiirkonnast ja tiris juustest. Juustest tirimist nägid pealt ka nende alaealised lapsed X.X ja Z.Z. . Samuti on H.L. ütluste ja tema tehtud fotodega tõendatud, et ta tundis löökidest ja pigistamisest valu, peas tekkis turse tunne ning kulmu kõrvale tekkis sinikas ja paistetus. Juuste tirimisest tundis H.L. pealaes valu. Fotodel on H.L. näos selgelt näha vigastused – turse ja suur hematoom paremal pool kulmu piirkonnas. Fotode tegemise ja saatmise aeg tõendab, et sündmus toimus 6. augustil 2021.
13.A. Nõgel end selles teos süüdi ei tunnistanud, talle selline juhtum ei meenunud. Kohus jättis süüdistatava ütlused ebausaldusväärsetena kõrvale, sest 23. mai 2023 ülekuulamisel väitis ta, et H.L. oli 6. augustil 2021 rase, kuid nende ühiste laste sünniaegadest nähtub, et ühtegi last H.L. sel ajal kanda ei saanud.
14.A. Nõgel pani H.L. kehalise väärkohtlemise toime otsese tahtlusega. Üldteada olevalt põhjustab tahtlik teisele inimesele näkku löömine, käega suupiirkonnast pigistamine ja juustest tirimine kannatanule valu ja tervisekahjustused. Seda teadis oma elukogemuse pinnalt ka A. Nõgel.
15.A. Nõgeli käitumine on kvalifitseeritav teise inimese kehalise väärkohtlemisena KarS § 121 lg 2 p 2 järgi, mis on toime pandud lähisuhtes (elukaaslase suhtes). b) H.L. kehaline väärkohtlemine jaanuaris 2022
16.2022. aasta jaanuarikuus toimunu on samuti tõendatud kannatanu H.L. ütlustega. Nimelt hakkas A. Nõgel nende magamistoas solvama H.L. sugulasi, mistõttu tekkis konflikt. Tüli käigus lõi A. Nõgel talle ühel korral rusikaga vasakule roiete piirkonda ning jalaga parema puusa pihta. Selle tulemusel tundis ta valu ning vasakule roiete piirkonda tekkis hiljem sinikas. A. Nõgel eitab toimunut, ta ei mäleta sellist juhtumit. Kuna tegu on sõna-sõna-vastu olukorraga, siis hindas maakohus tõendite kooskõla teiste tõenditega ja luges kannatanu ütlused usaldusväärseks. A. Nõgeli kalduvus vägivallatsemisele nähtub lähisuhtevägivalla infolehtedelt ja tunnistaja M.K. ütlustest, samuti teistest temale ette heidetud kuritegudest – L.P. i suhtes toime pandud vägivallakuriteost ning H.L. ähvardamisest tervisekahjustuse tekitamisega ja tapmisega, samuti eluruumi omavolilisest sissetungimisest. A. Nõgeli ütlused jättis kohus ebausaldusväärsetena kõrvale.
17.A. Nõgeli käitumine, valu ja tervisekahjustamise põhjustamine, on kvalifitseeritav teise inimese kehalise väärkohtlemisena KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi, mis on toime pandud lähisuhtes (elukaaslase suhtes) ja korduvalt (esimene tegu oli 6. augustil 2021).
c) L.P. i kehaline väärkohtlemine 20. veebruaril 2023
18.L.P. i ja H.L. ütlustega luges maakohus tõendtuks, et A. Nõgel üritas Valgas Jaama pst 2b asuva Maxima XX parklas L.P. it jõuga autost välja tõmmata ning selle ebaõnnestumisel lõi talle kahel korral lahtise käega vastu vasakut põske. H.L. istus toimunu ajal autoroolis ja palus A. Nõgelil selline tegevus lõpetada. Toimunut nägi pealt ka H.L. ja A. Nõgeli 8-aastane tütar X.X. . H.L. ütluste kohaselt nägi parklas juhtunut pealt meesterahvas, kes lubas politsei kutsuda, mille peale A. Nõgel rahunes. A. Nõgel käskis X.X. il autosse istuda ja püüdis ka ise seejärel autosse istuda, kuid H.L. jõudis enne autouksed lukustada. L.P. i ja H.L. ütlustega on kooskõlas Valga Haiglast väljastatud informatsioon L.P. i vigastuste kohta. Tal tuvastati pea muude osade pindmised vigastused, mis on näha ka epikriisi juures olevatel fotodel (huultel vasakul pool verine määrdumine, vasakul põsel vähene punetus ja marrastus).
19.Lisaks tõendab parklas toimunut vaatlusprotokoll koos videosalvestisega. Sellelt nähtub, et auto kõrval ja autole järgi jooksnud isiku ning autos olnud isikute vahel oli niivõrd suur lahkarvamus ja suhted niivõrd halvad, et autos olnud isikud polnud enam autole järele ja auto kõrval jooksjaga nõus suhtlema ja teda ka autosse laskma. Koos L.P. i, H.L. ja A. Nõgeli ütlustega on tõendatud, et autoroolis istus H.L. , tagaistmel L.P. , kõrvalistuja kohal X.X. ning auto kõrval seisis ja jooksis hiljem sellele järel A. Nõgel.
20.L.P. i ja H.L. ütluste järgi tekkis konflikt seetõttu, et H.L. plaanis koos tütrega minna oma ema L.P. i juurde, kuid A. Nõgelile see ei meeldinud ja ta läks vaatamata kokkuleppele ise X.X.
ile kooli järele. L.P. ja H.L. sõitsid kooli juurde ning kui X.X. tahtis ema autosse istuda, siis A. Nõgel ei lubanud. Ta hoidis tütre käest kramplikult kinni ja läks koos temaga Maxima kaupluse suunas.
21.A. Nõgeli ütlused on kooskõlas L.P. i ja H.L. antud ütlustega kuni Maxima poe juures toimuvani. Videokaamera salvestiselt ei nähtu aga A. Nõgeli poolt väidetut, et L.P. hakkas X.X. it autosse tirima ja seetõttu lõi ta labakäega vastu L.P. i kätt. Laps asus autost kaugemal ja keegi teda autosse ei tirinud. Salvestiselt on aga näha kontakti autos istuva ja auto kõrval oleva täiskasvanud isiku vahel. Samuti viitab L.P. i vigastuse asukoht vasaku põse piirkonnas, et A. Nõgeli ütluste tõele vastavuses on alust kahelda. Seetõttu rajas maakohus otsuse kannatanu L.P. i ja tunnistaja H.L. ütlustele, vaatlusprotokollist ja selle juurde kuuluvalt videosalvestiselt nähtuvale ning Valga Haiglast väljastatud L.P. i terviseandmetele tal huulel ja vasakul põsel vigastuste esinemise kohta. A. Nõgeli ütlustele tugines kohus üksnes osas, mis on kooskõlas teiste tõenditega.
22.L.P. i kehalise väärkohtlemise pani A. Nõgel toime otsese tahtlusega. Teisele inimesele näkku löömine on tahtlik tegevus, tegemist ei olnud kogemata juhtunud löökidega. A. Nõgelile oli elukogemise pinnalt teda, et sellised löögid lahtise käega näkku põhjustavad valu ja tervisekahjustuse.
23.Tema teod on kvalifitseeritavad KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi, sest ta pani 6. augustil 2021, 2022. a jaanuaris ja 20. veebruaril 2023 kokku kolm kehalist väärkohtlemist ning esimesed kaks tegu pani ta toime oma elukaaslase H.L. suhtes. Seega pani ta kehalise väärkohtlemise toime lähisuhtes ja korduvalt. Tema teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole. H.L. tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamine 25. aprillil 2023
24.Kannatanu H.L. andis 5. mail 2023 ütlusi selle kohta, et 25. aprillil 2023 ähvardas A. Nõgel telefonikõnes tal kaela ära murda. H.L. s tekitas see hirmu ja ta kartis, et A. Nõgel võib talle kallale tulla, sest tal on võimalik majja sisse pääseda ning ta on varemgi H.L. le vigastusi tekitanud. A. Nõgel oli ägestunud seetõttu, et H.L. tegi Sotsiaalkindlustusametile perelepituse avalduse. Kõne oli väga pikk, kuid kui A. Nõgel väga ägestus, siis otsustas H.L. kõne filmida ning selle salvestise edastas ta ülekuulamisel uurijale. Videosalvestiselt on kuulda, kuidas A. Nõgel on ärritunud ning kõne jooksul muu hulgas lausub: „mina sinu raisa kaela ära tõmban“, „kohe ma näitan sulle“ ja „tulen kasvõi öösel, aga ma ei jäta rahule“. A. Nõgel küll tunnistab telefonikõne ja seda, et viskas ähvardused õhku, kuid ütleb, et ei mõelnud neid tõsiselt.
25.A. Nõgeli hääl oli telefonikõnes agressiivne. Enne ähvarduse tegemist pani A. Nõgel toime H.L. suhtes kaks ja tema ema L.P. i suhtes ühe kehalise väärkohtlemise, mida H.L. nägi pealt. Taolistel asjaoludel pole kahtlust selles, et kannatanul oli igati alust pidada A. Nõgeli ähvardusi, sealhulgas kaela ära murdmist, tõsimeeli tehtuks; tal tekkis hirm ja ta kartis, et A. Nõgel võib talle kuskil kallale tulla, sealhulgas majja sisse saades. A. Nõgeli käitumine kõne ajal on vastuolus tema väitega, et ta ei mõelnud enda tehtud ähvardusi tõsiselt, mistõttu tema ütlused on ebausaldusväärsed.
26.H.L. tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise pani A. Nõgel toime otsese tahtlusega. Telefonikõnest nähtub, et A. Nõgeli sooviks oli ennast endise elukaaslase H.L. suhtes kehtestada selliselt, et H.L. teda kardaks ja tunneks hirmu tervisekahjustuse tekitamise pärast. A. Nõgel oli varem kasutanud vägivalda H.L. ja tema ema suhtes, mistõttu oli talle arusaadav, et tema ähvardused mõjuvad reaalsetena. A. Nõgeli käitumine on kvalifitseeritav tervisekahjustuse
tekitamisega ähvardamisena KarS § 120 lg 1 järgi, kuna kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolusid ei ole. Omavoliline sissetungimine ja H.L. tapmisega ähvardamine 5. mail 2023
27.5. mail 2023 avaldas A. Nõgel soovi lapsi näha ja H.L. oli sellega nõus, kuid polnud nõus teda majja laskma ning keeldus talle ust avamast. Seejärel hakkas A. Nõgel vastu aknaid ja ust kolkima. H.L. helistas A. Nõgelile, et ta lõpetaks ning lubas politsei kutsuda. A. Nõgel kolkis vastu aknaid edasi ning läks maja taha, kus murdis lahti terrassi juures oleva vana ukse. Ta läks labidaga köögi kaudu elutuppa, kuhu oli läinud H.L. koos oma väikese beebiga. A. Nõgel viibutas labidaga tema suunas ja ütles talle selliseid väljendeid nagu: „ma löön su maha“, „ma annan sulle“, „ma löön sind“, „ma panen sulle praegu“. H.L. kartis, et A. Nõgel lööb talle labidaga vastu pead ning ta sureb sellest. Samal ajal läks A. Nõgeli juurde vanem tütar X.X. , keda A. Nõgel alguses ignoreeris, kuid kui tütar palus emmet mitte lüüa, pani A. Nõgel labida maha ja hakkas tütrega rääkima. Politseid oodates H.L. värises ja kartis, et A. Nõgel võib uuesti ägestuda. H.L. ütlustega on kooskõlas patrullpolitseinike vormikaamerate salvestised, sh nii H.L. kui X.X. i räägitu patrullpolitseinikele, ning foto labidast. Indikaatorvahendiga tuvastati A. Nõgelil amfetamiini tarbimisest tingitud joove.
28.A. Nõgel kirjeldas 7. mail 2023 ülekuulamisel sündmust nii, et ta palus H.L. l end majja sisse lasta, kuid H.L. ei lasknud, mille peale ta koputas ka tagauksele. Seejärel võttis labida ja keeras tagumise ukse lahti ning läks labidas käes tuppa küsima, miks H.L. teda sisse ei lasknud. Sel ajal oli hoidis ta küll labidat üleval õhus, kuid mitte löömiseks. Vanema tütre palvele, et isa midagi ei teeks, lubas ta, et ei tee midagi ja sealt edasi ta enam häält ei tõstnud. Ta tunnistas, et tarvitas 1. mail 2023 amfetamiini, mille mõju 5. maini veel kestis. Sama ülekuulamise lõpuosas räägib A. Nõgel seoses elukoha probleemiga kannatanul pea maha raiumisest: „Kas ma pean siis kirve võtma ja pea maha raiuma, et ta aru saaks?“ 23. mail 2023 ülekuulamisel muutis A. Nõgel varasemalt öeldut ning väitis, et sisenes terrassi kaudu võtmega. Lisaks avaldas, et tal oli hetkeline viha, kuid labidaga viibutamist ei olnud. Videosalvestiselt nähtub, et A. Nõgel võttis patrullpolitseinikega suheldes õigeks ainult selle, et H.L. keeldus teda majja sisse laskmast, mispeale tegi maja ukse labidaga lahti. Maakohtu hinnangul on A. Nõgeli ütlused ebausaldusväärsed, sest lahknevad ülejäänud tõendite kogumist ning on vastuolus ka omavahel.
29.Maakohus luges tõendatuks, et A. Nõgel, olles eelnevalt tarvitanud amfetamiini, tungis labidat käes hoides terrassi juures oleva välisukse avamise teel H.L. tahte vastaselt H.L. elukohta XXX . Ta viibutades seal metallist otsaga labidat H.L. suunas ning ähvardas teda tapmisega.
30.Omavolilise sissetungi pani A. Nõgel toime kavatsetult. H.L. oli korduvalt keeldunud lahus elavat endist elukaaslast A. Nõgelit enda elukohta lubamast ja talle ust avamast. Ta kordas maja uste taga liikuvale A. Nõgelile, et talle ust ei avata. Eesmärgiga majja tungida võttis A. Nõgel labida, mille abil sisenes majja ja edasi elutuppa. Kuna A. Nõgelil puudus kannatanu elukohta sisenemiseks kannatanu sellekohane luba, siis oli tema käitumine ebaseaduslik. Tema tegu on kvalifitseeritav KarS § 266 lg 2 p 1 järgi. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud tema teos puuduvad.
31.H.L. tapmisega ähvardamise pani A. Nõgel toime otsese tahtlusega. Tema sooviks oli ennast endise elukaaslase H.L. suhtes kehtestada selliselt, et H.L. teda kardaks ja tunneks suurt hirmu oma elu pärast. Lisaks suusõnalisele ähvardusele viibutas ta kannatanu suunas labidat. Ta oli varem kasutanud H.L. ja L.P. i suhtes vägivalda, mistõttu oli A. Nõgelile arusaadav, et taolistel asjaoludel mõjub tema ähvardus H.L. le reaalsena. Videosalvestiselt nähtub, et A. Nõgel oli
agressiivselt meelestatud, osutas politseinikele vastupanu. Pole kahtlust selles, et kannatanul oli põhjendatult alust karta, et suusõnaliselt ja labidaga viibutades teda ähvardanud A. Nõgel võib oma tapmisähvarduse tema suhtes täide viia. A. Nõgeli tegu on kvalifitseeritav KarS § 120 lg 1 järgi tapmisega ähvardamisena, kuna kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist. A. Nõgeli teos puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Karistus
32.A. Nõgeli viimase aja elukäigust on näha, et ta kaldub enda lähedaste suhtes vägivaldsusele. Kehalisi väärkohtlemisi pani A. Nõgel toime kokku kolm, neist kahes on kannatanuks tema tollane elukaaslane H.L. ja ühes viimase ema L.P. . Veel pani ta toime omavolilise sissetungimise endise elukaaslase elukohta ja H.L. tapmisega ähvardamise. Nendest kuritegudest üks, 6. augustil 2021 toime pandud H.L. kehaline väärkohtlemine jääb Tartu Maakohtu 19. detsembri 2018 kohtuotsusega kohaldatud 3-aastase katseaja sisse.
33.Välistatud on A. Nõgelile rahalise karistuse mõistmine. Seejuures võttis maakohus arvesse A. Nõgeli kuritegeliku käitumise aktiivsust ja kuritegude laadi, mis on peamiselt vägivallakuriteod. Tal puudub viimase aasta jooksul sissetulek, tööl ta ei käi. Selle asemel, et ülal pidada 4 last, tarbib ta amfetamiini. L.P. i suhtes toimepandud kuriteos oli A. Nõgelil võimalus pääseda karistuseta, kui Lõuna Ringkonnaprokuratuur tema suhtes menetluse lõpetas. Menetlus uuendati määratud rahalise kohustuse täitmata jätmise tõttu. Rahalise karistuse tasumine A. Nõgeli poolt ei oleks reaalne.
34.Karistuse mõistmisel tuleb arvestada, et kannatanuteks olid kõigi kuritegude puhul A. Nõgeli lähedased. Samuti, et omavolilise sissetungi pani ta toime kavatsetult ja ülejäänud 5 kuritegu otsese tahtlusega. Lisaks on oluline, et kehalise väärkohtlemise tegudes põhjustas A. Nõgel küll nii valu kui tervisekahjustusi, kuid need polnud ulatuslikud ega rasked.
35.Tervisekahjustuse tekitamise ja tapmisega ähvardamise puhul on oluline süü suuruse seisukohalt täheldada, et kannatanul puudus äkilise käitumisega A. Nõgeli puhul temaga suheldes kindlustunne. Tervisekahjustuse tekitamisega ähvardas A. Nõgel kannatanut sõnaliselt kaela murdmise näol ühel korral ning tapmisega ähvardamisel võttis ta lisaks kätte ka metallist teravaotsalise labida, mida viibutas kannatanu suunas. Amfetamiini tarbinud A. Nõgel taltus alles siis, kui vahele astus 8-aastane tütar, kes aitas sellel korral kõige halvema ära hoida.
36.Karistust kergendavad asjaolud puuduvad ning raskendava asjaoluna arvestas maakohus KarS § 58 p 13 järgi, et 6. augustil 2021 pani A. Nõgel kehalise väärkohtlemise toime kolme alaealise juuresolekul ja L.P. i kehalise väärkohtlemise ja 5. mail 2023 H.L. tapmisega ähvardamise pani A. Nõgel toime 8-aastase X.X. i juuresolekul. 25. aprillil 2023 H.L. tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamisel maakohus raskendavat asjaolu ei arvesta, kuna A. Nõgel ei pruukinud teada, et telefoni teel H.L. ähvardamise ajal viibisid alaealised lapsed seal juures ja et telefon oli pandud valjuhääldi peale. III.
APELLATSIOON
37.A. Nõgeli kaitsja palub Tartu Maakohtu 17. juuli 2024 otsuse tühistada ning A. Nõgeli temale esitatud süüdistustes õigeks mõista. Juhul, kui ringkonnakohus peaks maakohtu otsuse osaliselt või täielikult muutmata jätta, palub apellant kergendada A. Nõgelile mõistetud karistust ning kohaldada tema suhtes katseaja raamesse jääva, s.o 6. augusti 2021 episoodi osas rahalist karistust ja ülejäänud episoodide osas KarS § 74 sätteid. Alternatiivselt kohaldada KarS § 74 lg 5
alusel liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades A. Nõgeli elektroonilisele valvele.
38.Kaitsja leiab, et maakohus on tõendite hindamisel kaldunud kõrvale tõendamise üldtunnustatud põhimõtetest, on tuginenud lubamatutele tõenditele ega ole olnud tõendite usaldusväärsuse hindamisel erapooletu ja järjepidev, mis on kokkuvõttes viinud alusetult süüdimõistva kohtulahendi tegemiseni. Kohus on võtnud enne tõendite sisulist analüüsi eelhoiaku koduvägivalla juhtumite osas ja A. Nõgeli ütluste osas – teda usutakse vaid siis kui tema ütlused langevad kokku teda süüstavate isikute ütlustega. Maakohus on kõikide süüdistuse episoodide puhul nimetanud süüdistust kinnitavateks tõenditeks lähisuhtevägivalla infolehed, millelt nähtub, et A. Nõgel ärritub kergesti ning on siis agressiivselt meelestatud. Infolehtedel kajastatud sündmuste osas ei ole kriminaalmenetlust läbi viidud ning H.L. jaoks pole kunagi olnud probleemi politsei poole pöörduda, kui A. Nõgeli käitumine on teda häirinud. Maakohus on asjakohatult arvesse võtnud tunnistaja M.K. ütlusi, sest tema kirjeldatud teo osas pole kriminaalmenetlust alustatud ning lisaks on maakohus rikkunud kuuldusele tuginemise keeldu. Eeltoodust tulenevalt ei esine asjas tegelikult tõendikogumit, millele kohus väidab tuginevat, vaid tegemist on sõna-sõna-vastu olukorraga, milles osapoolte ütlusi tuleb kõrvutada eelarvamusvabalt võrdsetel alustel.
39.6. augusti 2021 H.L. kehalises väärkohtlemises on maakohus tuginenud H.L. 21. veebruaril 2023 tunnistajana antud ütlustele, mida pidas lähisuhtevägivalla infolehtedega kooskõlas olevaks, kuid mille tegelik tõendiväärtus on vastupidine. Samuti leiab kaitsja, et H.L. ülekuulamisel edastatud fotod tema näos olnud vigastustest tuleb tõendite hulgast kõrvale jätta, sest fotodel puuduvad metaandmed, mis tõendaks nende tegemise aega. Maakohus on otsuses püüdnud nimetatud minetust n-ö siluda selgitusega, et fotodelt on võimalik faili nimest välja lugeda nende tegemise aeg, so vastavalt 06.08.2021 kell 21:08:04 ja kell 21:45:39. Kohtu selgitus piltide jpg-vormingusse tegemise kohta ei tugine ühelgi uuritud tõendil ega saa olla tehnilise iseloomu tõttu käsitletav ka üldteada asjaoluna. H.L. ise on selgitanud, et teab sündmuse toimumise aega seetõttu, et ta saatis need pildid endale meilile samal päeval. E-mail saadeti 06.08.2021 kell 21:10. Eelnevast nähtub, nagu oleks e-mail fotodega saadetud enne seda, kui üks kahest fotost tehtud on. Lisaks on faili nime võimalik muuta, mistõttu omaksidki tõendi usaldusväärsuse hindamisel määravat tähendust metaandmed. Pildifailide nimedest ja saatmise ajast tuleneva vastuolu näol on tegemist kõrvaldamata kahtlusega, mis tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. H.L. ei ole oma kehavigastuste fikseerimiseks kuhugi pöördunud ega sündmusest kedagi teavitanud.
40.2022. aasta jaanuarikuu teos on kohus rajanud otsuse H.L. ütlustele. Sündmusest ei ole fotosid ning H.L. ei ole sellest kellelegi rääkinud ja keegi pole seda pealt näinud. Seejuures on kohus tõdenud, et tegemist on sõna-sõna-vastu olukorraga ja sisuliselt leidnud, et kuigi H.L. ütlusi ei kinnita mitte miski ja nende põhjal ei ole võimalik tõsikindlalt määratleda isegi väidetava sündmuse aega, kui üht tõendamiseseme asjaolu, millele süüdistataval peaks olema õigus vastuväiteid (nt alibit) esitada, saab A. Nõgeli siiski süüdi tunnistada, sest lähisuhtevägivalla infolehtedelt ja M.K. ütlustest nähtub tema kalduvus vägivaldsusele. Kohus rajas seega alusetult otsuse H.L. ütlustele ja jättis A. Nõgeli ütlused täiesti alusetult ebausaldusväärseks sildistatuna kõrvale. Kuna H.L. ei teavitanud sündmusest kohe politseid, siis võttis ta võimaluse oma väiteid kontrollida ja neile faktipõhiseid vastuväiteid esitada. Seetõttu ei ole alust H.L. ütluseid sedavõrd usaldusväärseteks lugeda, et neile, kui ainsale tõendile, saaks süüdimõistvat kohtuotsust rajada.
41.L.P. i kehalise väärkohtlemise osas selgitas A. Nõgel, et talle näis, et L.P. püüab last vastu tahtmist auto peale võtta ja selle vältimiseks sekkus ta füüsiliselt. Kõigi asjaosaliste selgitustest
nähtub, et õhustik oli pingeline ja sündmus ise kaootiline. Löömise hetke kohta on kirjeldused vastuolulised, abi ei saa ka videosalvestiselt, sest liikumine on jäänud kaadrisse kaugelt ja ebamääraselt. Kohus on rõhutanud asjaolu, et A. Nõgeli ütlused ei ole usaldusväärsed, sest tema väidab, et püüdis tõkestada lapse auto peale tõmbamist, aga laps oli eemal. Eluliselt ei pruugi see vastuolu sugugi nii ilmne olla. Objektiivselt ei ole vahet, kas laps oli läheduses, kui A. Nõgel oma seisukoha kaitseks endast välja läks ja L.P. ile vastu kätt lõi. Üks on selge – A. Nõgeli eesmärk ei olnud tekitada L.P. ile kehavigastusi ega füüsilist valu, sest kõik osapooled kinnitavad, et need paar lööki olid lahtise käega. Arvestades kogu sündmuse olustikku – pingeline ja lärmakas õhustik, kannatanu paiknemine auto salongis ja süüdistatava asetsemine autost väljas, on eluliselt usutav, et A. Nõgel ei pruukinud arugi saada, kuhu ta L.P. ile pihta sai või kui tugevad tema lahtise käega antud laksud olid. Pigem lootis ta liiga kergemeelselt, et tema tegevus mõjub pigem hoiatavalt, aga sellel ei ole mingeid füüsilisi tagajärgi. Tegemist on ettevaatamatuse, mitte tahtliku käitumisega ega ole seetõttu kriminaalkorras karistatav.
42.25. aprilli 2023 tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise osas on samuti peamiseks kaalukeeleks tahtluse küsimus. Pole kahtlust, et A. Nõgeli selline kõnemaneer oli H.L. le ebameeldiv. Mitte igasugune ähvardav repliik ei täida kuriteokoosseisu, vaid ainult selline ähvardus, mille täideviimist on kannatanul reaalselt alust karta. Ning mitte ainult – tahtluse jaatamiseks on vaja, et ka ähvardaja ise soovib või arvestab, et adressaat tema ähvardust tõsiselt võtab. A. Nõgel on öelnud, et tema ei mõelnud neid vihahoos öeldud ähvardusi tõsiselt, sest ta hoiab väga oma lapsi ja ta ei kujutaks isegi ette, et võiks oma laste emale midagi sellist teha, mis kokkuvõttes jätaks lapsed ilma emata ja isata. Samuti pole eluliselt usutav, et H.L. l oli alust ähvardust tõsiselt võtta. Võttes arvesse A. Nõgeli ja H.L. pikka kooselu ja ühiselt saadud laste kasvatamist ning lahkuminekuga kaasnevaid valusaid tundeid, pole kahtlust, et H.L. oli kuulnud A. Nõgelit ärritumas, aga ka rahunemas. Ähvardamise koosseisu jaatamiseks vajalikku alust uskumaks, et mees võib ähvarduse täide viia, sellest ajaloost ei nähtu. Lisaks, kui H.L. oleks tõesti reaalajas tundnud oma elu ohustatuna, oleks ta pöördunud abi saamiseks politsei poole. Sellisel juhul eksisteeriks iseseisva tõendina hädaabikõne salvestus, kust nähtuksid helistaja vahetud emotsioonid, kuid selle puudumise tõttu ei ole võimalik kontrollida H.L. tegelikku reaktsiooni ex ante hindamiskriteeriumi kohaselt. Seetõttu tuleb A. Nõgel ähvardamises õigeks mõista.
43.5. mai 2023 omavolilise sissetungi ja tapmisega ähvardamise episoodi osas esinevad tõsised minetused tõendite lubatavuse tasandil. Kohus on muuhulgas süüdimõistva kohtuotsuse rajanud politseinike vormikaamerate salvestiste vaatlusele. Kohtuotsuses on kajastatud A. Nõgeli ja H.L. vanema tütre selgitusi, kuigi last ei ole hiljem isikulise tõendiallikana üle kuulatud. Kuigi kaitsja vaidlustas vaatluse kui lubamatu tõendi, kirjutas maakohus, et KrMS § 63 lg 1 kohaselt on videosalvestis kriminaalmenetluses lubatav tõend. Miks kohus sellisele seisukohale jõudis, kohtuotsusest ei selgu. Kuna järgitud ei ole isikulise tõendi kogumise korda, palub kaitsja ringkonnakohtul tõend X.X. i ütluste osas kõrvale jätta. Tapmisega ähvardamise osas ei saa A. Nõgeli tegevuses näha tahtlust panna lähedasi oma elu pärast hirmu tundma, vaid ühe perest lahutatud isa valust tingitud meeletust. Selles osas, kas H.L. võis ähvarduse täideviimist reaalseks pidada on olukord sama, kui eelmises ähvardamisena kvalifitseeritud episoodis. Ka sissetungimise osas tõusetub küsimus tahtluses. A. Nõgel on kirjeldanud, et talle jäi arusaamatuks, miks H.L. teda vahepeal lubas majja siseneda ja vahepeal mitte. Ei ole elulist põhjust teda mitte uskuda, et 5. mail puudus tal tahtlus ebaseaduslikult siseneda, vaid ta tahtis tegeleda lastega ning täita vanemlikke kohustusi ega saanud aru, miks see takistatud on. Objektiivselt käitus A. Nõgel valesti, isegi väga ebameeldivalt, aga ta ei pannud toime tahtlikku kuritegu.
44.Juhul, kui ringkonnakohus ei tühista maakohtu otsust A. Nõgeli süüditunnistamises, tuleb see tühistada talle mõistetud karistuse osas. Maakohus tunnistas A. Nõgeli süüdi mitme kuriteo toimepanemises, millest ainult üks on toime pandud varasema kohtuotsusega määratud katseajal. Kaitsja ei nõustu kohtuga selles, et KarS § 121 lg 2 eest ei ole võimalik A. Nõgeli suhtes rahalist karistust kohaldada, kuna A. Nõgelil puudub juba enam kui aasta sissetulek ning esimene kuritegu jäi eelmise kohtuotsusega kohaldatud katseaja sisse. A. Nõgel on avaldanud, et ta tegeleb töö otsimisega ning töökoha leidmise korral on tal võimalik rahaline karistus tasuda. Seetõttu palub kaitsja kohaldada A. Nõgelile 6. augustil 2021 toimunud teo osas rahalist karistust ning ülejäänud tegude osas vangistust koos KarS § 74 sätete kohaldamisega.
45.Kohtuotsuse kohaselt välistab A. Nõgeli suhtes elektroonilise valve kohaldamise asjaolu, et senini pole keegi andnud A. Nõgelile nõusolekut tema enda elukohta elama asumiseks ja seal A. Nõgeli suhtes elektroonilise valve kohaldamiseks. Kohtuotsuse kuulutamisel selgitas kohus, et oleks elektroonilise valvega tõenäoliselt nõustunud. See oleks kindlamini välistanud kannatanute tahte vastaselt nende elukohtades käimise. 28. augustil 2024 saatis H.L. A. Nõgeli kaitsjale kirja, et ta on nõus enda elukohta elektroonilise seadme paigaldamisega ning ei soovi reaalset vangistust. Seega on ära langenud takistus, mis ei võimaldanud kohtul elektroonilise valve kohaldamist. Kaitsja palub karistuse mõistmisel arvestada kannatanu seisukohta, et ta ei soovi A. Nõgeli karistamist reaalse vangistusega, A. Nõgeli laste poolt kirjutatut, et nad väga igatsevad ja armastavad isa ning kohaldada KarS § 74 lg 5 alusel liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades A. Nõgeli kaheks kuuks elektroonilisele valvele.
IV. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS
46.Tartu Ringkonnakohus võttis 5. novembril 2024 apellatsiooni menetlusse ning andis menetlusosalistele seisukohtade esitamiseks aega 25. novembrini 2024. Kaitsja esitas 25. novembril 2024 taotluse teha A. Nõgeli elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale ülesandeks esitada arvamus elektroonilise valve kohaldamise võimalikkuse kohta H.L. elukohas. Ühtlasi teatas kaitsja, et alates 1. oktoobrist 2024 asus A. Nõgel tööle Stack Maja Invest OÜ-sse.
47.2. detsembril 2024 kohustas Tartu Ringkonnakohus Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonda kontrollima A. Nõgelile elektroonilise valve kohaldamise võimalikkust H.L. le kuuluvas elukohas aadressil XXX. 9. detsembril 2024 esitas kriminaalhooldusametnik vastuse, mille järgi on elektroonilise valve kohaldamine H.L. elukohas võimalik.
V. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
48.Ringkonnakohus vastab esmalt apellatsioonis esitatud etteheidetele tõendite käsitlemisel (I). Seejärel käsitleb kaitsja vastuväiteid A. Nõgeli süüditunnistamisele KarS § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi (II) ning KarS § 120 lg 1 ja § 266 lg 2 p 1 järgi (III). Järgmisena annab kohus hinnangu mõistetud karistusele (IV) ning viimaks võtab kokku apellatsioonimenetluse tulemuse ja otsustab apellatsioonimenetluse kulud (V). (I)
49.Kaitsja on vaidlustanud maakohtu otsuses tõendina lähisuhtevägivalla infolehtedele tuginemise, leides et nendes kajastatud sündmuste osas ei ole kriminaalmenetlust läbi viidud. Viimane väide on õige, kuid maakohus ei olegi süüks arvatud tegude tõendamisel otseselt sellele tõendile tuginenud, vaid on hinnanud infolehtede alusel A. Nõgeli käitumist suhetes H.L. ga, samuti kannatanu ja tunnistaja ütluste usaldusväärsust. Seejuures on maakohus õigesti märkinud,
et lähisuhtevägivalla infoleht on lubatav tõend (vt nt RKKKo 21. juuni 2022, nr 1-20-2143/118, p 31). Maakohus on lähisuhtevägivalla infolehtede alusel teinud kaks järeldust: esmalt leidnud, et see kattub H.L. ütlustega A. Nõgeli vägivaldsuse kohta ja seepärast on korduvalt kohale kutsutud politsei. See, et politseinikud on korduvalt väljakutsel käinud, on faktiline asjaolu, mida ei sea kahtluse alla ka kaitsja, öeldes, et H.L. l ei ole kunagi olnud probleemi politseisse pöördumisega, kui miski teda häirib. Teiseks on maakohus järeldanud, et A. Nõgel ärritub kergesti ning on pere suhtes agressiivselt meelestatud, mis omakorda kattub tunnistaja M.K. ütlustega. See informatsioon, et A. Nõgel ärritub kergesti, on 16. augusti 2021 infolehes (II kd, tl 25-26) kajastatud H.L. sõnade järgi. Selles osas ei ole infoleht iseseisvaks tõendiks, kuna kajastab isikulisest tõendiallikast pärinevat vahendatud infot – H.L. poolt politseinikele öeldut.
50.Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga selles, et 5. mail 2023 omavolilise sissetungi ja tapmisega ähvardamise süüdistuses ei ole tõendiks X.X. i ütlused. 25. mai 2023 vaatlusprotokollis on vaadeldud politsei rinnakaamera salvestisi. Protokolli lisaks on DVD-R plaat salvestistega (II kd, tl 20a). Maakohus on tõendina videosalvestise alusel käsitlenud sellelt kuuldud alaealise X.X. i selgitusi politseinikele, samuti A. Nõgeli poolt öeldut (vt maakohtu otsuse lk 27). Selles osas ei ole kummagi isiku selgitused tõendina kasutatavad. Isikuline tõend tekib vaid siis, kui see on nõuetekohaselt, kriminaalmenetluse seadustiku 3. peatüki 2. jaos sätestatud tunnistaja ülekuulamise korda järgides, vormistatud. Muus osas on aga vormikaamera salvestis tõendina kasutatav, sh on võimalik sellel kajastatud selgituste alusel kontrollida kannatanu ütluste usaldusväärsust.
51.Kolmandaks väidab kaitsja, et M.K. ütlused ei ole tõendina lubatavad või puudub neil tõendiväärtus. M.K. tunnistajana ülekuulamisel ei ole menetlusnorme rikutud, sellele ei viita kaitsja ja rikkumisi ei tuvastanud ka ringkonnakohus. Seega on tegemist lubatava tõendiga. Tõendamiseseme asjaoludesse kuulub samuti kuriteo toimepannud isikut iseloomustavad andmed (KrMS § 63 p 4). Lähisuhtevägivallal on reeglina ajalugu enne, kui see jõuab spetsialistide kaasamiseni või kriminaalmenetluste algatamiseni. Selle kohta kogutud tõendid võimaldavad kohtul objektiivsemalt asjaosaliste ütlusi hinnata. Tegemist ei ole eelhoiaku kujundamisega ühe või teise poole suhtes. Tunnistaja M.K. on näinud H.L. l verevalumeid ja kuulnud viimaselt, et A. Nõgel on teda löönud. Need ütlused ei tõenda A. Nõgeli süüd talle süüks arvatud vägivallategude toimepanemises, kuna need ei ole ajaliselt seostatavad esitatud süüdistusega, v.a H.L. poolt tunnistajale 2021. a suvel oma hematoomidega näost fotode näitamine. M.K. ütlused kinnitavad, et H.L. näitas temale fotosid näol olevatest vigastustest ja on teinud seda ainult ühel korral 2021. aastal (see ei seostu 2022. a sündmustega). Vigastuste tekkemehhanismi osas antud ütlused on kuuldus KrMS § 66 lg 21 tähenduses, mis ei ole iseseisev tõend, kuna pole täidetud selleks vajalikud tingimused. See aga ei välista tunnistaja ütluste arvestamist H.L. ütluste usaldusväärsuse hindamisel. (II)
52.6. augustil 2021 H.L. kehalise väärkohtlemise luges maakohus tõendatuks H.L. antud ütluste, vigastustest tehtud fotode, lähisuhtevägivalla infolehtede ja M.K. ütlustega. A. Nõgeli ütlused jättis maakohus ebausaldusväärsena kõrvale, põhjendas sellega, et 23. mail 2023 ülekuulamisel väitis A. Nõgel, et 6. augustil 2021 oli H.L. rase, kuid A. Nõgeli ja H.L. ühiste laste sünniaegade järgi H.L. sel ajal rase olla ei saanud (vt maakohtu otsus lk 14). Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Esiteks ei välista laste sünniaegadest tuletatud järeldus, et H.L. ei saanud mõnda oma sündinud lastest tol ajal kanda, tingimata seda, et H.L. siiski 2021. aasta suvel rase oli. Isegi, kui H.L. 6. augustil 2021 rase ei olnud, siis pole selline vastuolu A. Nõgeli ütlustes sedavõrd oluline, et need tervikuna kõrvale jätta. Seda enam, et A. Nõgelil ja H.L. l on paariaastaste vahedega sündinud 4 last (vt maakohtu otsus lk 14), mis võib selgitada
eksimust 2 aastat hiljem toimunud ülekuulamisel. Seega on maakohus nimetatud põhjusel jätnud alusetult A. Nõgeli ütlused tervikuna kõrvale jätnud. Nende usaldusväärsust tuleb hinnata koos teiste tõenditega.
53.A. Nõgeli 23. mail 2023 kahtlustatavana antud ütluste järgi ta aastatel 2021-2022 toimunut ei mäleta, aga peab raseda naise löömist hullumeelseks. Lisaks väidab süüdistatav, et sel ajal ei elanud nad H.L. ga koos ja ta ei tea, kas H.L. l võis olla sinikaid (kd II, tl 48). H.L. kirjeldas 5. ja 10. mai 2023 ülekuulamisel, kuidas 6. augustil 2021 A. Nõgel tuli vihaselt nende magamistuppa ning lõi talle mitu korda rusikaga näkku lõi, teda käega suupiirkonnast pigistas ja juustest tiris (kd II, tl 3 ja 10). H.L. ütlusi tuleb kõrvutada teiste tõenditega arusaamaks, kas neid saab lugeda usaldusväärseks ning nende alusel A. Nõgeli tegu tõendatuks.
54.5. mai 2023. a H.L. ülekuulamise protokolli lisaks olevate fotode osas märkis kaitsja, et neid ei saa tõendina kasutada, sest nende tegemise aeg pole talletatud ning seda ei saa ka tuletada faili nimest, nagu tegi maakohus (vt maakohtu otsus lk 14). Kohtukolleegium soostub kaitsjaga, et kahtlemata oleks fotode tegemise asjaolud jälgitavamad, kui toimikus oleks kajastatud ka fotode metaandmed või vähemalt lisatud fotode failid andmekandjal. Samuti ei saa fotode tegemise aega täie kindlusega tuvastada faili nimede järgi, sest need on kergelt muudetavad. Seetõttu ei oma tähtsust ka asjaolu, et üks fotodest oleks faili nimest lähtudes saadetud justkui enne foto tegemist, millele kaitsja viitas. Küll aga on fotode tegemise kohta andnud ütlusi H.L. nii 5. kui ka 10. mai 2023 ülekuulamisel (vastavalt kd II, tl 3 ja 10). Lisaks kinnitab H.L. ütlusi iseendale e-maili teel fotode edastamise kuupäev, 6. august 2021 (kd II, tl). Nagu eespool viidatud, näitas H.L. kõnealuseid fotosid tunnistaja M.K. le. Tunnistaja rääkis ülekuulamisel, et 2021. aastal näitas H.L. talle fotosid paremal põsesarnal olnud sinikast, mis tekkis, kui A. Nõgel teda näkku lõi (kd II, tl 36). Nii loeb kohtukolleegium tõendatuks, et fotod on tehtud 6. augustil 2021.
55.H.L. ütlused on ühetaolised, need kattuvad M.K. ütlustega selles, et ta näitas vigastustest tehtud fotot temale ja nimetas lööjana A. Nõgelit, öeldes: „vaata mida Aivar teinud on“. Vigastuse olemasolu kinnitavad tehtud fotod (kd II, tl 4-8). Seetõttu saab H.L. ütlused lugeda usaldusväärseteks ja nende alusel tuvastada, et A. Nõgel lõi teda 6. augustil 2021 korduvalt näkku, tiris ka juustest ja tekitas sellega nii valu kui tervisekahjustuse (turse ja hematoomi).
56.2022. aasta jaanuarikuus toimunu puhul on tegemist sõna-sõna-vastu olukorraga. Kaitsja leiab, et maakohus pole järginud süütuse presumptsiooni, lugedes kuriteo tõendatuks vaid seetõttu, et puudub alus kahelda kannatanu ütluste tõele vastavuses.
57.Ringkonnakohus kaitsja etteheitega ei nõustu. Kohtupraktika peab kriminaalmenetlusõiguse rikkumiseks sedagi, kui isiku süüküsimuse lahendamisel esitatakse tõendatusele ülemäära rangeid nõudeid. Riigikohus kordas 7. veebruari 2025 lahendis nr 1-22-3155/132 p-s 36 varasemat seisukohta, mille kohaselt ei tule KrMS § 60 lg-s 2 ja § 61 lg-s 2 kasutatud sõna veendumus mõista selliselt, et kohtu poolt usutavaks loetud sündmuste käik oleks ainumõeldav ning väljaspool kõikvõimalikke alternatiive ehk ümberlükkamatu. Kohtu otsus ei tohi tugineda oletustele ning peab olema kooskõlas üldiste loogikareeglite ning üldjuhul ka kriminoloogiliste seaduspäradega. Otsuse langetamise aluseks saab aga olla ka kohtu jälgitavalt esitatud seisukoht, et olemasolevad tõendid lubavad väita, et kriminaalmenetluse esemeks olevad sündmused leidsid aset suure tõenäosusega ning väljaspool mõistlikku kahtlust just sellisel moel, nagu see tuleneb vahetult uuritud tõendist või tõendikogumist. (RKKKo nr 1-20-1301/35, p 12).
58.Välistatud ei ole süüdimõistva kohtuotsuse rajamine ka vaid ühele tõendile. Erinevalt kaitsjast peab kohtukolleegium H.L. ütlusi usaldusväärseks. A. Nõgeli sõnul pole juhtunut olnud, ta ei mäleta seda (kd II, tl 47-48). Samas on H.L. kirjeldanud sündmust detailselt ja
usutavalt, tuues muu hulgas välja konflikti tekke põhjuse, mida ka maakohus oma otsuses hindas (vt maakohtu otsuse lk 16). H.L. kuulati üle enam kui aasta pärast seda vägivallajuhtumit. Seetõttu on usutav, et ta ei mäleta täpset kuupäeva, millal see sündmus toimus. Samas on ta selle sidunud väga konkreetse tema elus juhtunud sündmusega–venna surmaga, öeldes, et see juhtus umbes 1,5 kuud pärast seda. Teo toimepanemise aeg kuu täpsusega on piisavalt täpne selleks, et süüdistataval oleks võimalik oma kaitseõigust teostada. Seda enam, et see on ka ainuke süüdistus, mis jääb aastasse 2022.
59.Apellatsioonis ei ole välja toodud ühtegi konkreetset põhjust, miks ei saa pidada H.L. ütlusi usaldusväärseks. Kaitsja on viidanud H.L. üldisele käitumisele, tuginedes lähisuhtevägivalla infolehtedele, et kui tal oleks probleeme olnud, oleks ta pöördunud politseisse. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa ainult sellest tulenevalt, et H.L. ei ole selle vägivallateo pärast kuhugi pöördunud, pidada tema ütlusi ebausaldusväärseks. Varasemad pöördumised on toimunud mõneti teistsugustel asjaoludel. Esimest korda pöördus H.L. politseisse 16. augustil 2018, kui tekkis konflikt lapse pärast, juttu on vaid käest sikutamisest, vigastusi pole H.L. l olnud. Järgmine pöördumine on alles 5. aprillil 2022, kui tüli tekkis arvete tasumise pärast. Ka siis võttis A. Nõgel ägestudes väidetavalt käest kinni, vigastusi ei ole. 10. veebruaril 2023 kutsus H.L. politsei, kuna A. Nõgel tahtis majja siseneda ja lõhkuda selleks kiviga ukse akna. A. Nõgelil keelati 12 tunniks viibimine XXX ja H.L. lähedal (kd II, tl 25-34). Vägivallainfolehtede alusel saab teha järelduse, et ainult enda löömise pärast ei ole H.L. politseisse pöördunud. See ei ole tavatu, et kooselu kestel ei räägita vägivallategudest erinevatel põhjusel, nt häbi pärast, hirmust või soovist andestada kooselu jätkamise nimel. Praeguses asjas pöörduti politseisse koos H.L. ema L.P. iga peale seda, kui A. Nõgel oli ka teda kehaliselt väärkohelnud, st kui olukord oli muutunud ja A. Nõgeli vägivaldse käitumise ohvriks sattus ka H.L. le lähedaga isik.
60.Kokkuvõtvalt on ringkonnakohus seisukohal, et H.L. ütlusi saab pidada usaldusväärseks, kuna pole ühtegi põhjust, miks ta süüstaks A. Nõgelit alusetult tema suhtes füüsilise vägivalla kasutamises. Esimesel korral, 6. augustil 2021, ei pöördunud kannatanu samuti abi saamiseks politseisse. Selle teo puhul oli H.L. ütluste usaldusväärsust võimalik kontrollida teiste tõendite abil, mis kinnitab, et H.L. räägib tõtt. Seega tuvastas maakohus õigesti A. Nõgeli süü jaanuaris 2022 H.L. jalaga ja rusikaga löömises, rusikalöök põhjustas ka tervisekahjustuse – hematoomi roiete piirkonda.
61.Kuna apellatsioonis vaidlustati 6. augusti 2021 ja 2022. aasta jaanuari kehalise väärkohtlemise tegude osas vaid tõendatust ning ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tõenditele antud hinnangu ning põhjendustega, siis ei ole vajalik KrMS § 342 lg 3 p 2 alusel maakohtu seisukohti korrata.
62.20. veebruaril 2023 toimunud L.P. i kehalise väärkohtlemise osas ei vaidle kaitsja sisuliselt vastu, et A. Nõgel lõi L.P. it lahtise käega ning tekitas sellega kannatanule vigastused, mis Valga Haiglas fikseeriti. Ringkonnakohus nõustub samuti maakohtu põhjendustega KarS § 121 lg 1 objektiivse koosseisu täidetuses, mistõttu kohtukolleegium neid ei korda. Küll aga märgib apellant, et A. Nõgel ei tekitanud L.P. ile kehavigastusi tahtlikult. Tema eesmärk ei olnud valu tekitada, sest ta lõi kannatanut lahtise käega ning ei pruukinud aru saada, kuhu laksud tabasid ja kui tugevad need olud. Seega viitab kaitsja tahtluse puudumisele. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. On tuvastatud, et L.P. i ja A. Nõgeli vahel tekkis konflikt X.X. i tõttu, keda ema ja vanaema autosse kutsusid. A. Nõgeli enda sõnul seisis ta oma lapse eest, kui L.P. it lõi. Maakohus on ammendavalt põhjendanud, kuidas H.L. , L.P. i ja linnakaamera videosalvestisega on ümber lükatud A. Nõgeli väide, nagu oleks L.P. X.X. it autosse tirinud (vt maakohtu otsuse lk 21). See näitab, et A. Nõgel otsustas ilma otsese vajaduseta sõnade asemel n-ö kätega rääkida ja lõi oma seisukoha kaitseks L.P. it.
63.KarS § 121 lg 1 koosseisu subjektiivsed tunnused on täidetud, kui tegu pannakse toime vähemalt kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 järgi, st kui isik peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Niisiis ei eeldagi koosseis, et A. Nõgel seadis kehavigastuse või valu tekitamise omale eesmärgiks. Arvestades kui erinevad kehaosad on pea ja käed ning L.P. il näos olevaid mitmeid vigastusi, ei ole usutav A. Nõgeli väide, et ta tõsimeeli arvas, et lööb kannatanut vastu kätt, kui tegelikult lõi näkku. Seega pidas ta vähemalt võimalikuks ja möönis, et lööb L.P. ile näkku. Selliselt korduvalt lahtise käega kannatanut näkku lüües pidas A. Nõgel võimalikuks ja möönis, et tekitab sellega L.P. ile tervisekahjustuse ning valu. Nii pani A. Nõgel L.P. i kehalise väärkohtlemise toime kaudse tahtlusega, mitte ettevaatamatusest, nagu leidis kaitsja, või otsese tahtlusega, nagu leidis maakohus.
64.Seega on maakohus õigesti kvalifitseerinud A. Nõgeli 6. augustil 2021, 2022. a jaanuaris ja
20.veebruaril 2023 toimepandud kehalised väärkohtlemised KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi.
(III)
65.25. aprillil 2023 toimunud ähvardamise puhul (murda H.L. l kael) vaidlustab kaitsja ähvarduse tõsiseltvõetavuse ja tahtluse olemasolu, sest tüli olemasolu ei eita kumbki pool. A. Nõgeli poolt ähvardava sisuga lausete väljaütlemine on tõendatud nii süüdistatava ja H.L. ütluste kui ka kõnest tehtud salvestisega. Esiteks märkis kaitsja õigesti, et karistatav pole igasugune ähvardava sisuga öeldud lause, vaid selline ähvardus, mille täideviimist on alust karta. Siinkohal nõustub kohtukolleegium maakohtuga, et H.L. l oli põhjust ähvardust tõsiselt võtta. Kaitsja leiab, et H.L. l polnud tõsimeeli alust karta, et A. Nõgel ta ära tapab. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et A. Nõgelile ei olegi selle teo puhul süüks arvatud tapmisähvardust, vaid ähvardamist tervisekahjustuse tekitamisega. Nõustuda ei saa väitega, et kehavigastuse tekitamise ähvardus polnud kannatanu jaoks tõsiseltvõetav, kuna nad on A. Nõgeliga pikalt koos elanud, neil on ette tulnud häälekaid tülisid ja vaidlusi ning H.L. on näinud A. Nõgelit peale ärritumist ka rahunemas. Eelnevalt luges ringkonnakohus tõendatuks, et A. Nõgel oli H.L. korduvalt kehaliselt väärkohelnud ja samuti nägi ta pealt, kuidas A. Nõgel tema ema lõi, mistõttu oli kannatanul igati alus arvata, et A. Nõgel võib vastavalt ähvardusele tekitada talle tervisekahjustusi. See, et H.L. on varem süüdistatavat konflikti olukordades maha rahunemas näinud, konkreetse ähvardamise tõsiseltvõetavust ei muuda.
66.Apellatsioonis on korduvalt esitatud etteheide selle kohta, et H.L. ei ole selle ja ka teiste A. Nõgelile süüks arvatud tegude puhul kohe politsei poole pöördunud (vt ka otsuse p 59). H.L. rääkis 2023. aasta veebruaris tunnistajana ütlusi andes, kuidas neil on A. Nõgeliga varemgi konflikte olnud, mis on päädinud A. Nõgeli ajutise kodust väljakolimisega (kd I, tl 17). Ka A. Nõgel on H.L. iseloomustanud kui head ja hella hingega inimest (kd II, tl 45) ning asjaolu, et peale konflikte on H.L. mõne aja möödudes A. Nõgeli koju tagasi lubanud, näitab, et H.L. on soovinud lõpuks ikkagi A. Nõgeliga leppida ja ühise eluga edasi minna. Samuti pole H.L. kunagi proovinud takistada A. Nõgelil lastega suhelda. Seega on eelneva põhjal mõistetav, miks pidevatele konfliktidele vaatamata H.L. igakord kohe abi saamiseks politsei poole ei pöördunud, kuid see ei vähenda kuidagi ähvarduse tõsiseltvõetavust H.L. jaoks.
67.Seda, et H.L. tundis end ähvarduse tõttu ohustatuna on võimalik ex ante hinnata tema salvestatud video pinnalt, millelt on kuulda A. Nõgeli selgelt agressiivset ja vihast meelestatust kannatanu suhtes. Samuti on H.L. selgelt häiritud A. Nõgeli öeldud ähvardustest. On mõistetav, et laste hooldusõiguse küsimus on raske teema, mis tekitab emotsioone, kuid praegusel juhul koosneb suurem osa kõnest A. Nõgeli poolt H.L. sõimamisest ja ähvarduste tegemisest. Kui tegu oleks nendevahelise tavalise suhtlusega, nagu kaitsja viitab, siis ei oleks H.L. tõenäoliselt kõnet pidanud vajalikuks salvestada. Kas A. Nõgel ise mõtles ähvardusi tõsiselt, ei ole KarS §
120 koosseisu puhul oluline, kuna ähvardamine on karistatav põhjusel, et sellega soovitakse tekitada kannatanus hirmutunnet (RKKKo nr 1 21-3514/40, p 15).
68.Lisaks märkis kaitsja, et ka ähvardaja ise peab soovima, et tema ähvardust tõsiselt võetakse Seegi on praegusel juhul salvestise pinnalt selge, sest A. Nõgel ähvardas korduvalt ja agressiivselt H.L. muu hulgas raske tervisekahjustuse tekitamisega. Eriti selgelt väljendab subjektiivse külje täidetust aga see, et 7. mail 2023 ülekuulamisel ütles ta ka ise, et H.L. tunneb kergesti hirmu ja ta võis öeldu pärast hirmu tunda (kd II, tl 45). Võttes muu hulgas arvesse, et ta on ka varem H.L. kehaliselt väärkohelnud, siis ta teadis ja tahtiski, et kannatanu tema ähvardust tõsiselt võtaks ja arvaks, et A. Nõgel võib teda taas kehaliselt väärkohelda.
69.Seega tunnistas maakohus õigesti A. Nõgeli 25. aprillil 2023 H.L. tekitamisega ähvardamises KarS § 120 lg 1 järgi süüdi.
tervisekahjustuse
70.5. mail 2023 omavolilise sissetungi ja tapmisega ähvardamise osas nõustus ringkonnakohus kaitsjaga, et patrullpolitseinike vormikaamera salvestised on lubamatuks tõendiks X.X. i antud selgitustuste osas (vt otsuse p 50). See ei too aga kaasa A. Nõgeli õigeksmõistmist, kuna asjas on piisavalt muid tõendeid, mis kinnitavad, et A. Nõgel tungis omavoliliselt H.L. koju ning ähvardas teda tapmisega. Peamiseks tõendiks on H.L. 5. mail ja 10. mail 2023 antud ütlused, millega on kooskõlas Häirekeskuse kõne salvestis, patrullpolitseinike vormikaameralt nähtuv ning osaliselt ka A. Nõgeli antud ütlused. Maakohus on loetletud tõendeid põhjalikult käsitlenud, sh A. Nõgeli 23. mail 2023 ülekuulamisel esitatud väidete ebausaldusväärsust, mistõttu ringkonnakohus neil pikemalt ei peatu, vaid vastab järgnevalt apellatsioonis esitatud ülejäänud väidetele.
71.Eluruumi omavolilise sissetungimise süüdistuses leidis kaitsja, et süüdistataval puudus tahtlus. Kaitsja tõi välja, et A. Nõgel soovis lastega tegeleda ja oma vanemlikke kohustusi täita ning talle jäi arusaamatuks, miks H.L. teda majja sisse ei lase. Ringkonnakohus ei nõustu sellega, et teo subjektiivne koosseis on täitmata. Sellel ajal A. Nõgel H.L. juures XXX ei elanud (kd II, tl 44). H.L. ütluste järgi ütles ta A. Nõgelile korduvalt, et ta võib lastega õue minna, kuid tuppa ta teda ei lase (kd II, tl 2). Seega on lastega tegelemiseks majja sisse murdmine vaid ettekääne. A. Nõgel teadis, et H.L. ei luba tal majja siseneda, kuid kannatanu tahtest ja korduvatest keeldudest hoolimata võttis A. Nõgel labida ja murdis lahti terrassi juures oleva ukse, mis muidu kasutuses ei ole. Selliselt seadis A. Nõgel endale eesmärgiks H.L. tahte vastaselt tema koju tungimise ja pani nii KarS § 266 lg 2 p-s 1 sätestatud kuriteo toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 tähenduses.
72.Ähvardamise osas seab kaitsja taas kahtluse alla, kas H.L. l oli alust ähvardust tõsiselt võtta. Apellant tugineb seejuures samadele asjaoludele, mis 25. aprilli 2023 ähvarduse puhul. Ringkonnakohus ei pea seetõttu vajalikuks oma põhjendusi korrata ja jääb juba eelnevalt esitatud seisukoha juurde. H.L. l oli alust ka sel korral ähvardust tõsiselt võtta (vt käesoleva otsuse p-d 65-68). Lisaks on kõnealusel juhul H.L. helistanud Häirekeskusesse. Seetõttu on nii Häirekeskuse kõne salvestiselt kui ka patrullpolitseinike vormikaamerate videosalvestitelt võimalik tuvastada, et H.L. tundis end A. Nõgeli tegevusest selgelt ohustatuna ning kartis.
73.Süüdlane saab täita KarS § 120 lg 1 koosseisu objektiivsed tunnused siis, kui ta paneb talle süüks arvatud tegevusega elu, tervise või vara pärast muretsema eelkõige ähvarduse adressaadi, kuid tekitaks sellega üldjuhul hirmu ka objektiivses kõrvalseisjas (vt RKKKo nr 1-19-1849/43, p 24; 21.10.2011, 3-1-1-59-11, p-d 9.1 ja 9.2). Sel korral ähvardas agressiivne A. Nõgel H.L. vahetult, lubades ta maha lüüa. Ta viibutas H.L. suunas labidat, mille abil oli just majja sisse murdnud. Sellises olukorras oli kannatanul alust karta nii enda tervise kui ka elu pärast.
Teadmata isegi A. Nõgeli varasemat vägivaldsust oleks objektiivse kõrvalseisja jaoks selline ähvardus samuti tõsiseltvõetav. Asjaolu, et A. Nõgel taltus tütre sekkumisel ja ütles H.L. le: „Ma ei löö sind, ma ei löö sind“ ei näita hirmu tekitamise tahtluse puudumist. Kuritegu oli selleks ajaks juba lõpule viidud kannatanule ähvarduse teatavaks saamisega.
74.Ringkonnakohus nõustub ka muus osas maakohtu põhjendustega ja leiab, et A. Nõgel vastutab KarS § 120 lg 1 järgi 5. mail 2023 H.L. tapmisega ähvardamise eest. (IV)
75.Kaitsja taotleb esimese kehalise väärkohtlemise teo eest, mis on toime pandud 6. augustil 2021, s.o katseajal, rahalist karistust. Ringkonnakohus on seisukohal, et sellist kaitsja taotlust ei ole võimalik rahuldada. Riigikohus on korduvalt öelnud, et KarS §-st 63 tulenevalt loetakse sama süüteokoosseisu korduvat täitmist ühe süüteo toimepanemiseks (vt nt RKKKo nr 3-1-1-106-12, p 23 koos järgnevate viidetega). KarS § 62 kohaselt võib ühe süüteo eest kohaldada ühte põhikaristust. Seetõttu ei ole võimalik A. Nõgelit karistada KarS § 121 järgi kahe erineva põhikaristusega, vangistuse ja rahalise karistusega. Maakohus ei ole A. Nõgelile karistust mõistes materiaalõiguse vastu eksinud.
76.Veel taotleb kaitsja kohaldada A. Nõgelile elektroonilist valvet ning vabastada ta mõistetud karistusest tingimisi KarS § 74 sätteid kohaldades.
77.Kuna A. Nõgel pani ühe teo toime talle Tartu Maakohtu 19. detsembri 2018. a otsusega nr 118-10256 määratud katseajal, moodustas maakohus õigesti liitkaristuse KarS § 65 lg 2 alusel, suurendades käesolevas asjas mõistetud vangistust eelviidatud otsusega mõistetud ärakandmata vangistuse võrra. KarS § 74 lg 5 alusel võib kohus tahtliku kuriteo toimepanemise korral uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, kuid seda ainult koos elektroonilisele valvele allutamisega. Kaitsja taotluse alusel kontrollis ringkonnakohus A. Nõgeli elukoha sobivust elektroonilise valve kohaldamiseks. Tallinna Vangla vastas 9. detsembril 2024, et aadressil XXX , on kõik elektroonilise valve kohaldamise eeldused täidetud, korteri omanik H.L. on selleks nõusoleku andnud. Seega ei ole seadusest tulenevaid takistusi kohaldada A. Nõgeli suhtes uuesti karistust tingimuslikku vabastamist koos elektroonilisele valvele allutamisega. Vaatamata formaalsete eelduste täidetusele ei pea ringkonnakohus seda võimalikuks järgmistel põhjustel.
78.A. Nõgel on korduvalt kasutanud füüsilist vägivalda oma endise elukaaslase H.L. suhtes. Lisaks sellele on ta kahel korral teda ähvardanud tervisekahjustuse tekitamise ja tapmisega, sh labidaga, ning murdnud sisse tema elamusse. Kuigi H.L. on andnud nõusoleku, et A. Nõgel võib elada tema elukohas, ei ole A. Nõgeli poolt toime pandud kuritegusid arvestades see kannatanu jaoks turvaline. Viimasel korral, 5. mail 2023, tuvastati A. Nõgelil indikaatorvahendiga organismis amfetamiini olemasolu (kd II, tl 23). Varasema kohtuotsuse järgi käitles A. Nõgel suures koguses amfetamiini (kd II, tl 87-118). Ta kandis selle otsuse järgi ka šokivangistust 4 kuud. Ühe vägivallateo pani ta toime katseajal. See näitab, et varasem karistus, millest enamus jäi kanda tingimisi, ei olnud piisavalt tõhus – see ei hoidnud ära uusi kuritegusid ega ka narkootikumide tarvitamist, mis omakorda võib soodustada kontrollimatut käitumist ja uut vägivalda. Sellises olukorras ei ole järjekordne karistusest tingimisi vabastamine eripreventiivset prognoosi arvestades põhjendatud.
79.Kaitsja esitas 25. novembril 2024, s.o pärast ringkonnakohtu poolt kriminaalasja menetlusse võtmist, A. Nõgeli töölepingu ning Maksu- ja Tolliameti teatise tema töötamise registris registreerimise kohta. Kuna kohus arutab asja lühimenetluses, ei ole võimalik täiendavaid
tõendeid asja juurde võtta. Erandina on see võimalik vaid KrMS § 63 lg-s 2 nimetatud juhul, s.o kriminaalmenetluse asjaolude tõendamiseks (vt RKKKo asjas 1-17-105/35, p 17 koos järgnevate viidetega). Kuna need dokumendid ei ole selleks mõeldud, jätab ringkonnakohus need vastu võtmata ja tagastab esitajale.
80.Eeltoodud põhjendustel jätab Tartu Ringkonnakohus apellandi taotluse A. Nõgelile mõistetud karistuse kergendamiseks rahuldamata. (V)
81.Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 17. juuli 2024. a otsuse muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata.
82.Apellatsioonimenetluse kuluks on A. Nõgelile riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 253,76 eurot (sh käibemaks 45,76 eurot). Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumisele 53 minutit ja apellatsiooni koostamisele 120 minutit. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja tehtud toimingud olnud vajalikud ja ajakulu põhjendatud, mistõttu tuleb tasutaotlus rahuldada. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb apellatsioonimenetluse kulu KrMS § 185 lg 2 alusel selle isiku kanda, kelle huvides on apellatsioon esitatud, st A. Nõgeli kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.