Liiklussüüteod

1-24-7395 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

1-24-7395 13.10.2024 kella 03:12 ajal XXX juures K.S-ile kuuluvat mootorsõidukit – sõiduautot Volvo S80 registreerimismärgiga XXX isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 9510 EE seerianumbriga ARDM-0151 (taatlustunnistuse number TTRC-24/00083) mõõtes alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus 0.86mg/l kohta ± mõõtmise laiendmääramatuse väärtus 0,09 mg/l kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,77 mg/l. Tulenevalt LS § 69 lõike 2 punkti 1 sätetest, mille kohaselt mootorsõidukijuht loetakse alkoholijoobes olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, juhtis Karoline Sepp mootorsõidukit alkoholijoobes, millega rikkus LS § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Samuti rikkus Karoline Sepp LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust (s.o LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritav rikkumine). Sellise tegevusega pani Karoline Sepp toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o korduvalt mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. Kohtus nõudis prokurör Karoline Sepa süüdi tunnistamist KarS § 424 lg 2 järgi ja tema karistamist vangistusega 1 aasta. KarS § 73 lg 4 ja § 65 lg 2 alusel suurendada 1 aasta pikkust vangistust Pärnu Maakohtu 17.10.2023 otsusega kriminaalasjas nr 1-23-5556 mõistetud karistuse ärakandmata osa 5 kuu 29 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõista 1 aasta 5 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 13.10.2024 s.o 1 päeva vangistust ja kandmisele kuulub 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1,3 alusel asendada ära kandmata karistus 1 aasta 5 kuud 28 päeva (538 päeva) vangistust üldkasuliku tööga 538 tundi. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg on 2 aastat arvates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal on Karoline Sepp kohustatud täitma KarS § 75 lg 1 tulenevaid kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 5,8 tulenevaid kohustusi: elama oma alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; alluma alkoholisõltuvusravile, milleks tuleb ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest pöörduda vaimse tervise õe vastuvõtule ja raviviisi määramisel sellele alluma (kriminaalhooldajale tuleb esitada sellekohane tõend); osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis.

Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub kokkuleppega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad, on nõus karistusena tegema üldkasulikku tööd; on nõus ravikohustusega ja ravile allumisega. Prokurör jäi kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ning kohus tunnistab Karoline Sepa süüdi ja mõistab talle kokkuleppes kokkulepitud karistuse.

1-24-7395 Tõkendit ei ole kohaldatud. Karoline Sepp on kahtlustatavana kinni peetud 13.10.2024 kell 3.51-15.20, s.o 1 päev, milline aeg tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka. Asitõendeid ei ole. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 tuleb Karoline Sepalt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 1329 eurot (1,5*886). Määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 on menetluskuluks käesolevas kriminaalasjas määratud kaitsjale Karoline Sepa kaitsmise eest kohtueelses menetluses makstud tasu 153,72 eurot/tl 51-52/. Karoline Sepalt riigi kasuks välja mõistetav menetluskulu on 1482,72 eurot. Menetluskulu tuleb Karoline Sepal tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.