Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär
Tartu Maakohus 8. jaanuar 2025. a, Tartu kohtumaja 1-24-6777 Marju Persidskaja Merili Riga
Kriminaalasi
Argo Annama süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 1 ja § 120 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör Süüdistatav
Rebecca Marie Kiibus Argo Annama, isikukood: 37804116535; XXX; emakeel: XXX; elukoht: XXX; XXX; töökoht: XXX, XXX; tel. 5XXX. Kriminaal- ja väärteokorras karistamata. Tõkendit kohaldatud ei ole.
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249, kohus otsustas:
3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, kontrollnõudeid ning lisakohustusi kohaldada kohtuotsuse jõustumisest.
Süüdistus Argo Annamat süüdistatakse selles, et tema 10.09.2023 kella 20.30 paiku Tartu maakonnas XXX kiriku lähedal pani toime kehalise väärkohtlemise, mis seisnes selles, et Argo Annama blokeeris tunnistaja G. K. ja kannatanu J. K. sõiduauto liikumistee, väljus enda autost ja tõukas samuti autost väljunud J. K. korduvalt kahe käega. Seejärel lõi Argo Annama ühel korral vasaku käega vastu kannatanu ninapiirkonda, mille tagajärjel tekkis kannatanul ninaverejooks ja ta tundis valu. Sellega pani Argo Annama toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise. Lisaks süüdistatakse Argo Annamat selles, et tema 26.01.2024 umbes kella 13.00 paiku Tartu maakonnas XXX kinnistul ähvardas A. K. tapmisega öeldes: „lits, raisk, ma löön su maha!“. Sellise tegevuse tagajärjel tundis A. K. hirmu oma elu ja tervise pärast. Sellega pani Argo Annama toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tapmisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Kokkuleppe sisu Prokurör palub tunnistada Argo Annama süüdi KarS § 120 lg 1 kirjeldatud kuriteo toimepanemise eest. Selle teo eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 4 kuud vangistust. Prokurör palub tunnistada Argo Annama süüdi KarS § 121 lg 1 kirjeldatud kuriteo toimepanemise eest. Selle teo eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel nõuab prokurör kohtus karistuseks üksikkaristustest raskeima, s.o KarS § 121 lg 1 alusel mõistetava karistuse suurendamise teel 8 kuud vangistust. Prokurör palub kohtul vangistuse jätta KarS § 74 lg 1 alusel täielikult tingimisi kohaldamata, kui süüdistatav ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 1 alusel on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas XXX; ilmuma kriminaalhooldaja
määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kannatanu A. K. on taotlenud KrMS § 3101 lg 1 ja VÕS § 1055 alusel seoses isikuvastase kuriteo toimepanemisega süüdistatava Argo Annama suhtes lähenemiskeelu kohaldamist. Prokurör taotleb lähenemiskeelu kohaldamist 2 (kaheks) aastaks järgmistel tingimustel: 1) keelata Argo Annamal viibida A. K. elumajale XXX lähemal kui 30 meetrit; majast võib mööduda mööda avalikku teed ilma 30 m läheduses peatumata; 2) keelata Argo Annamal viibida A. K. avalikes kohtades (tänaval, kauplustes, toitlustus- ja meelelahutusasutustes, avalikel üritustel) ja mujal lähemal kui 20 meetrit ja suhelda temaga nendes kohtades; 3) keelata Argo Annamal võtta A. K. ühendust erinevate sidevahendite, sh telefoni, mobiiltelefoni, Interneti, posti, suhtlusportaalide, e-posti või sotsiaalmeedia kaudu. Kriminaalmenetluse kulud on kokku 1544,04 eurot, millest sundraha summas 1230,00 eurot ja määratud kaitsja esindustasu kohtueelses menetluses summas 314,04 eurot (219,60 eurot + 43,20 eurot + 51,24 eurot). KrMS § 180 lg 3 alusel, arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit, määrata kriminaalmenetluse kulude tasumise ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav Argo Annama aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud tegude, nende kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulu tasumise kohustusest ja taotles menetluskulude tasumise ajatamist. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Argo Annama süüdi tunnistada KarS § 121 lg 1 ja § 120 lg 1 järgi ning mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulu osas Argo Annama menetluskuludeks on KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 314,04 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 9 ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel
teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1329 eurot (alates 1. jaanuarist 2025. a on kuupalga alammäär 886 eurot). Seega on menetluskulud kokku 1643,04 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Argo Annama taotles menetluskulude ositi tasumise võimalust 12 kuu jooksul. Võttes arvesse Argo Annamaga 19.11.2024 sõlmitud kokkulepet ja seda, et alates käesolevast aastast on sundraha teise astme kuriteo toimepanemise korral 1329 eurot varasema 1230 euro asemel, tuleb jätta sundraha suurenemisest tingituna sellest 99 eurot riigi kanda. Ühtlasi nõustub kohus prokuröriga, et arvestades Argo Annama varalist seisundit ja tema resotsialiseerumisväljavaateid ning temaga sõlmitud kokkuleppe sisu, on KrMS § 180 lg 3 alusel põhjendatud anda talle menetluskulude tasumiseks pikem tähtaeg. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel tuleb Argo Annamalt välja mõista kaitsjatasu 314,04 eurot ja sundraha 1230 eurot ning anda talle võimalus tasuda menetluskulu kokku 1544,04 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.