1-24-962/14 - Isikuvastased süüteod - Eluvastased süüteod - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

Haavakanali suund on horisontaalne, vasakult keskele. Kui see oleks juhtunud nii nagu süüdistatav näitas pidi haavakanal olema teistsugune. Kuna vigastus asetses raskesti kättesaadavas kohas pidi kannatanu vasak käsi olema tõstetud ette või ülesse. Kannatanu võis haarata süüdistatavat riietest, aga siis pidi löök olema tahtlik. Alles peale lööki võisid nad kukkuda, siis võis kannatanu ka visata süüdistatavat pudeliga jne. See, et süüdistatav on kannatanut varem noaga löönud, näitab tema käitumismustrit. Ei ole tuvastatud, et keegi kolmas isik oleks seal kohas käinud, kes võiks vigastuse tekitada. Lüües kannatanut rindkerre, kus asuvad kops, süda ehk elutähtsad organid, ja et tegemist on kööginoaga, mille tera pikkus ja laius ei ole väikesed, pidi süüdistatav möönma elutähtsate organite vigastamist ja kannatanu surma saabumist... Et süüdistatav võis tekitada vigastuse ettevaatamatusest – sellisse kohta ja sellise haavakanaliga on raske tekitada vigastus ettevaatamatusest. Kuriteo pani toime kaudse tahtlusega. Sanktsiooni piirid on 6-15 aastat vangistust. Süüdistatav oma tegu ei kahetse. Karistuseks tuleb mõista 7 aastat vangistust. Raskendavaks asjaoluks on kuriteo toimepanemine pereliikme suhtes. Süü raskus on keskmine. Arvata maha kinnipidamise aeg 2 päeva, lõplikult mõista 6 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. Kannatanu D D (hukkunu ja süüdistatava poeg) avaldas, et isad enam tagasi ei too, ei peaks nüüd veel ema (lastelt vanaema) ära võtma. Võib olla ta ise ei mäleta, mis juhtus, seetõttu ajabki segamini. Süüdistatav T.Filippova ei tunnistanud oma süüd. Ei tapnud teda (s,t meest). Ei tahtnud tappa. Ei olnud mingit kaudset tahtlust. Olen temast 45 aastat hoolitsenud. Temast on jäänud vaid lõhutud korter. Minus ei ole nii palju kurjust ja viha, et tappa inimest. Kogu elu olen töötanud meditsiini alal, ei ole viha inimeste vastu. Kaitsja osutas, et T.Filippova oma süüd ei tunnistanud. Ühelt poolt ütles, et ei ole löönud. Teiselt, et ei tahtnud teda tappa. Sündmuse pealtnägijaid ei olnud. Kannatanu suri kohapeal enne kiirabi saabumist. Kannatanu keha avastas hommikul. Öösel jalutas linnas ringi. Süüdistuse versioon ei leidnud kinnitust. Sündmuskohal avastatud verejäljed ei kinnita versiooni, et need olid tekkinud ja G.G surm saabunud süüdistuses märgitud ajal. Ta lahkus harva korterist, tal oli liikumispuue, need võisid olla tekitatud ka varem. Süüdistus ei täpsusta kus nimelt korteris ja mis põhjusel süüdistatav tekitas vigastuse. Süüdistus ei ole põhjendatud ja T.Filippova tuleb õigeks mõista. Kui kohus siiski tunnistab ta süüdi, siis tuleb arvestada kannatanu arvamus karistuse kohta.

vähem kui 6-7 cm, laiusega selle pikkuse ulatuses orienteeruvalt 3 cm; torke-lõikehaav võis olla tekitatud minutid-kümned minutid enne surma saabumist. Nahaalune verevalum paremal pool rindkerel on tekitatud tömbi vägivalla toimel löögist tömbi piiratud pinnaga esemega või löögist vastu sarnast eset või pinda mitte vähem kui 7-8 päeva enne surma. Nahamarrastus paremal pool kõhu eesseina külgpinnal on tekitatud tömbi vägivalla toimel löögist tömbi piiratud pinnaga esemega või löögist vastu sarnast eset või pinda mitte rohkem kui 1 päev enne surma. Rindkereõõnde ulatuv haav põhjustas kannatanul eluo9htlikku tervisekahjustuse. Kannatanu asend talle rindkere torke-lõikehaava tekitamise hetkel võis olla seisev, istuv või lamav, kuna vigastuse lokalisatsioon ei välista selle tekitamist sellistes asendites. Tervisekahjustusi, mis viitaksid enesekaitsele, kannatanu surnukeha välisvaatlusel ei sedastatud. Peale torke-lõikehaava saamist oli kannatanu võimeline sooritama sihipäraseid tegevusi teatud aja jooksul, mis ei ole täpselt tuvastatav, kuid võib olla mõõdetav minutite-kümnete minutitega. Toksikoloogiauuringul leiti kannatanu surnukeha verest 3,18 mg/g etanooli, uriinist leiti 3,50 mg/g etanooli; selline etanooli verekontsentratsioon vastab elaval isikul raskele alkohoolsele joobele. Ei saa välistada, et torke-lõikehaav vasakul pool rindkerel võis olla tekitatud ekspertiisiks esitatud fotodel näidatud noaga. (II kd tl 17-18) Ekspertiisiaktist tulenevalt G.G surm saabus 31.08.2023 ööajal umbes kell 3.40-5.30 (lahangu aeg kl 11.40 miinus 6-8 tundi). Sellele ajale süüdistataval alibit ei ole. Tema ütlusi, et lahkus korterist 30.08.2023 hilisõhtul peale kella 22 ja kuni 31.08.2023 hommikuni (umbes kella 7-ni) jalutas linnas ringi, keegi kinnitada ei saanud ning, kohtu arvates, see süüdistatava versioon on eluliselt ebausutav (sellest põhjalikumalt vt edasi allpool). Süüdistatava ütluste järgi 31.08.2023 hommikul tuli ta korterisse, kus avastas G.G surnukeha ja kohe helistas hädaabinumbrile. Kiirabikaardist nähtuvalt teade laekus kell 7.01... (Teataja sõnul) viimane kontakt oli eile õhtul, lamab voodis põlvili... ei hinga... külm... Kiirabi saabumisel patsient oli surnud. Abikaasa sõnul (hukkunu) tarvitas alkoholi kogu aeg. Kiirabi saabumisel patsient lamas põrandal, nägu allapoole, voodil, kõrval on verd. (tl 12) 12.09.2023 asitõendi vaatlusprotokolliga uuriti häirekeskusele tehtud kõne sisu ning sellest nähtuvalt kõne saabus 31.08.2023 kell 6:59:49 abonentnumbrilt xxx, helistaja – Tatjana Filippova. Helistaja on vene keelt kõnelev naisterahvas (Tatjana Filippova), kes teatab, et tema mees on vist surnud: ... Tere, mul on vist mees surnud... ma eile õhtul käisin, täna hommikul tulin ja ta on nagu... no ta on külm juba... ta ei liiguta... laual seisab pudel... minu meelest keegi vist lõi teda... ta on selline verine... igal pool on verine... (ta oli) üksi kodus... ma peale haiglat... (II kd tl 28-32). Ka kohale saabunud patrullpolitseinikule A P’ile esitas T.Filippova sama versiooni (et päev enne käis mehe juures ja siis tuli juba järgmise päeva hommikul). 14.09.2023 asitõendi vaatlusprotokolliga uuriti patrullpolitseiniku vormikaamera P33202 videosalvestis, millest nähtub kuidas 31.08.2023 kell 07.29:47 politseinikud saabuvad sündmuskohale. Maja juures seisab kiirabiauto. Maja parempoolses otsas oleva ukse ees õues seisab kiirabitöötaja ja naisterahvas (Tatjana Filippova). Kiirabitöötaja selgitab, et meesterahvas jõi väga palju ja kaua ning naine temaga koos ei ela, käib ainult koristamas... eile kohtus temaga viimati ja kui täna hommikul tuli, siis leidis meesterahva lamamas põrandal. Edasi politseinikud sisenevad korterisse. Toas vasakpoolse seina ääres on voodi. Vasakul pool voodi ees põrandal on meesterahva surnukeha, mis asetseb osaliselt voodi peal (ülakeha toetub voodile, nägu vastu voodit), jalad on kõverdatud asendis põrandal. Surnukeha on osaliselt kaetud pleedi/tekiga, millel on verekahtlane määrdumine... Naisterahvas (T.Filippova) osutab laua poole ja ütleb: ...vot, viimane pudel seisab laua peal, tähendab käis poes või kusagil... 4(18)

Küsimusele, kas uks oli kinni, vastab T.Filippova, et ... see ei sulgugi meil... ma läksin ära, uks oli küll kinni. Küsimusele – kust ta (s.t kannatanu) veriseks sai vastas T.Filippova, et ...kust ma tean, kust mina tean. Küsimusele, kas kannatanu oli juba eile verine vastas T.Filippova jaatavalt (videosalvestise aeg 06:10, kell 07:33:01). (II kd tl 33-42, CD plaat videosalvestisega tl 43). Kohtus ülekuulamisel kinnitas tunnistaja P rinnakaamera salvestise ehtsust ning et abikaasa avastas, et mees on surnud ning et hukkunul oli mingi kuiv veri käel... Kohtus ülekuulamisel ei tunnistanud T.Filippova oma süüd ja eitas mehe noaga löömist. Erinevalt kohtueelses menetluses antud ütlustest (et tuli koju 31.08.2023 varahommikul, avastas mehe surnukeha ja kohe helistas hädaabinumbrile), kohtus rääkis ta, et ärkas kodus üles ja siis kutsus kiirabi (kui nägi verd). Täpsemalt, süüdistatava kohtus antud ütluste järgi: Kiirabi kutsusin mina. Kui ärkasin üles, siis nägin verd. Seetõttu kutsusin kiirabi. Ta lamas ja olid vereplekid madratsil. Tulin hommikul. Oli veel pime. Alguses käisin Š juures, siis mees hakkas tüütama, et läheks tooks talle viina. Lahkusin kl 22 ajal, kui pood juba läks kinni. Kus olite kuni hommikuni – jalutasin linnas ringi, istusin pinkide peal, alguses pingil maja juures. Kui tulite koju, kas kohe nägite vereplekid - pime oli, kui läks valgemaks, siis nägin. Kui tulin koju, siis tegin diivani vabamaks riietest, jäin magama sinna diivani nurka. Kui läksin ära, siis G istus, oli voodi peal. Ta ei rääkinud midagi kui ma koju tulin, ei hakanud teda üles äratama. Kes tekitas noahaava ei tea. Ei mäleta, mida rääkisin esimesel ülekuulamisel, kuidas G vigastuse sai. Kohtu loal prokurör kandis ette (vastuolude kõrvaldamiseks), et 1.09.2023 ülekuulamisel ütles süüdistatav, et lõin noaga ühe korra. Süüdistatav ei tunnistanud selliste ütluste andmist. Ei mäleta, et andsin sellised ütlused. 30.08 alkoholi ei tarvitanud, 28.08 viimati tarvitasin. 29.,30. ja 31.08 ei tarvitanud. Prokuröri küsimusele „Olustikuga seostamisel ka seletasite kuidas kõik juhtus, kuidas selgitada vastuolu praeguste ütlustega“, vastas süüdistatav, et ei oska öelda. Selle menetlustoimingu ajal olin kaine. Kas valetasite – ei. Kuidas siis ei tea kes tekitas vigastuse – äkki keegi oli, sest mina viina ei ostnud, aga seal oli viinapudel laual ja suitsupakk. Oli nii, et võtsin nuga, tahtsin mööduda (temast) ja kukkusin. 31.08 tulin varahommikul, pime oli väljas. Läksin tuppa ja kui läks juba valgemaks, kella 7 ajal, kui läksin tualetti, siis avastasin, et G on surnud. Maja juurest oli leitud verine tekk ja öösärk, kes selle sinna viskas – mina. Miks seda tegite - tahtsin korterit ära koristada. Ei ole kuskile peitnud, lihtsalt jätsin sinna 30.08 olin kodus, käisin poes ära, ei olnud veel kl 9, hommikul, kui tulin tagasi, ta (G) istus voodis, tal oli poolik viinapudelit. Pooltundi olin ära. Kui tagasi tulite, kas G oli verine – ei olnud, ta jõi kuni kella 13-ni selle viinapudeli tühjaks. Miks ütlesite politseile, et ta kakles - ei oska seletada. Ütluste olustikuga seostamisel ütlesite, et G haaras teid vasaku käega rinnast. Kas parema käega tegi ka midagi sel ajal - ei mäleta. Ta tahtis mind lüüa, rusikaga. Kui haaras kinni, siis tahtis lüüa. Ma arvan, et ta tahtis mind lüüa. Ta tõstis käe löögiks, parema käe. Jõudsin eemale minna. See oli peale kukkumist. Kas abikaasaga koos alkoholi tarvitamise käigus, kas oli füüsilist vägivalda tema poolt – jah. Tema minu suhtes. Tema lõi mind. Ütlesin talle, et „pead tööle minema, ära joo enam“, ta lõi pudeliga silma. See oli 2.01.2023. Mina ei ole tema suhtes vägivalda kasutanud, ta on tugevam. Miks tunnistaja rääkis, et (varem juba) olete löönud (G’t) noaga – ei olnud seda, ei löönud teda, ei tea, miks tunnistaja nii räägib. Kui tihti H T käis teie juures – koos sõime, andsin talle kaasa süüa. Tihedamini kui kord kuus. Enne sündmust T oli külas viimane kord umbes kuu aega enne. Mina käisin tema juures 5(18)

tihedamini, aitasin teda. Tema rääkis oma muredest, mina oma muredest. Viimane aasta harva käisin (tema juures). Kas keegi naabritest käis (teil) külas – ei, kohtusime väljas. Kas G juures keegi käis külas – ei, tal ei olnud sõpru. Enne seda poeg ja tütar käisid 1-2 korda kuus. G iseseisvalt ei saanud poodi minna, rohkem kui poolaastat, kukkus... 30.08 hommikul ärkasin, tema äratas mind üles, kl 9 ajal läksin poodi kassitoitu ostma, kui tulin tagasi oli tal nägu juba punane, poolik vinapudelit oli tühi. Siis lõikasin talle soolapekki. Siis kl 13 läks ta magama, mina olin tahvelarvutis, kl 19-ni G magas, siis ärkas ja hakkas nõudma pudelit, ütlesin, et rohkem ei lähe (poodi). Ta hakkas sõimama (mind). Siis läksin ära. Enne kl 20 läksin Š juurde, olin tema juures umbes tund aega. Siis läksin koju, pidin võtma võtmed ja telefoni. Ta (s.t G) pani ukse lukku. Talle ei meeldinud, kui kodust välja lähen ja jätan ta üksi korterisse. Ta võis terve öö karjuda. Tagasi pidin tulema kui ta magama jääb. Kella 22 ajal tulin tagasi. Ta ei maganud, istus voodi peal. Võtsin võtmed ja telefoni ja tahtsin välja minna. Ta sõimas. Lihtsalt sõimas. Et ei oleks skandaali lahkusin. Jalutasin linnas, Rahu tn istusin pinkidel. Oli pime väljas. Rohkem kui tundaega. Ei tahtnud koju minna. Ei läinud koju. Ta tavaliselt karjus terve öö. 24.11.2023 ütluste ja olustiku seostamise protokollist nähtuvalt püüdis T.Filippova meenutada ja näidata mis ja kuidas kõik juhtus ööl vastu 31.08.2023 ja mida ta tegi. T.Filippova selgitas, et kui ta 30.08.2023 kella 22.00 paiku koju tuli, abikaasa G G oli alkoholijoobes ja istus voodi peal. Ta (süüdistatav) tahtis minna tumba juurde, mille peal olid mobiiltelefon ja korterivõtmed. Kui ta läks sinna, siis palus G’l, et ta võtaks oma jalad eest ära, mida ta ka tegi. Tatjana võttis mobiiltelefoni ja võtmed vasakusse kätte ja seejärel keeras ringi ning nägi laua peal olevat pekki ja nuga, mida ta võttis kätte ja tahtis kööki viia. T.Filippova võttis peki ja noa paremasse kätte ning kui ta tahtis G’st mööda minna haaras ta teda vasaku käega rinnust kinni ja tõmbas enda juurde. Nad mõlemad kukkusid voodi peale. Tatjanal paremas käes oli nuga ja ta ei tundnud ega märganud, kuidas torkas G’t, kelle parem käsi oli üleval löögiks valmis. Tatjanal õnnestus lahti rebida, ta viskas noa ja peki laua peale. G haaras teda parema käega paremast käest kinni ning vasaku käega toetas vastu lauda ja tõusis voodi pealt püsti. Tatjanal õnnestus lahti rebida ja ta jooksis korterist välja ja istus pingi peale maja juures. G aga jõudis haarata laualt klaaspudeli ja visata seda Tatjana sunnas, kuid pihta ei saanud. Kui ta jõudis korterisse tagasi G oli istuvas asendis. Ta üritas G’t üles tõsta, kuid tal see ei õnnestunud. Seejärel läks Tatjana korteris ära, jalutas ringi ja mõne aja pärast tuli koju tagasi. Õues oli siis juba pime. G oli kõhuli toetudes vastu voodit, vasak käsi rippus alla, parem käsi oli küünarnukist kõverdatud ja oli voodi peal pea kõrval. Jalad olid põrandal. Tatjana sõnul G veel nohises ja häälitses. Tatjana pani G peale pleedi ja ise jäi ka magama. Kui ärkas kella 6 paiku oli G samas asendis. Tatjana raputas ta pead, aga G oli juba külm. Siis Tatjana võttis laua pealt noa, viis selle kööki ja pani köögivalamusse, kus oli vesi. Seejärel läks ta õue, et kutsuda abi. Enne kiirabi saabumiseni võttis Tatjana noa köögivalamust ära ja viis selle tagasi tuppa, kus viskas kuhugi, kuid kuhu täpselt ta ei mäleta. Seejärel läks õue kiirabi ootama (II kd tl 112-125, DVD plaat videosalvestiga sellest menetlustoimingust – tl 126). Ehk siis, kuigi süüdistatav ega kaitsja ei tulnud otseselt välja versiooniga, et kehavigastuse tekitas G.Gle keegi kolmas isik (mitte T.Filippova), ei tunnistanud ta otsesõnu ka kannatanu löömist, viidates, et kõik juhtus kogemata: tal oli paremas käes kööginuga (tahtis koristada see ära ja viia kööki), kuid mees haaras tal rinnust kinni, siis tõmbas enda poole, mille tõttu kukkus ta (s.t süüdistatav) tema (s.t G.G) peale. Seejuures aga ei tundnud T.Filippova (tema sõnul), et nuga oleks G.Gt tabanud. Edasi, süüdistatav väitis oma ütlustes, et 30.08.2023 hilisõhtul korterist lahkudes ei näinud ta kannatanul kehavigastusi, kuid patrullpolitseiniku Pi rinnakaamera 31.08.2023 tehtud salvestisest on näha, et kohapeal selgitas T.Filippova, et kannatanu käsi oli verine ja ta nägi seda ka päev enne, s.t 30.08.2023. Samuti ebaloogilised on süüdistatava ütlused osas, mida ta tegi kööginoaga pärast kannatanu peale kukkumist, nimelt, et ta viskas selle köögis 6(18)

oleva kraanikaussi ja seejärel kuhugi tuppa. Kui süüdistatav (tema sõnul) ei tundnud, et nuga tabas kannatanut, siis jääb arusaamatuks, milleks pidi ta võtma kööginoa kraanikaussist ja viskama kuhugi tuppa ehk mis oli selle tegevuse eesmärk. Loogiline selgitus sellele on, et süüdistatav tahtis varjata oma teo jäljed ja varjata kuriteoriista (isegi kui ta tegi seda nii oskamatult, et lihtsalt viskas selle tuppa põrandale). Eeltoodud ebaloogilisuste ja vastuolude tõttu, kohtu arvates, süüdistatava ütlused on ebausaldusväärsed osas, mis oli toimunud tema ja G.G vahel 30.08.2023 õhtul ja öösel vastu 31.08.2023 kuni hädaabikeskusele telefonikõne tegemist 31.08.2023 varahommikul kella 7 ajal. Kohtu arvates alljärgnevad tõendid kinnitavad süüdistuse versiooni, et just süüdistatav lõi oma meest G.G kööginoaga rindkerre, millest kannatanul tekkisid kohtuarstliku ekspertiisi aktis kirjeldatud kehavigastused, mille tagajärjel kannatanu suri ära. 12.10.2023 DNA-ekspertiisiaktist nr 23E-GE0858 nähtuvalt kööginoa käepidemelt ja tera küljelt võetud proovides tuvastati G G’lt pärinev DNA-profiil (II kd tl 24-25). See tõendab, et kannatanut löödi just selle kööginoaga (vt II kd tl 8, foto nr 16). Ei ole kahtlust, et kuriteo toimepanemise koht on süüdistatava ja tema mehe G.G ühine elukoht – korter aadressil xxx. Seda kinnitavad ka vaatlusprotokollis fikseeritud kuriteojäljed – hukkunu avastamise koht põlvili elutoas, toetudes diivani vastu, samuti veremäärdumised elutoas (kus veremäärdumisi oli kõige rohkem) ja köögis. 31.08.2023 sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt ühetoaline korter aadressil xxx asub maja paremal pool. Korterisse on eraldi sissepääs koos verandaga. Välisukse eest trepi mademel on verekahtlane määrdumine suurusega umbes 200mm x 120mm. Tetrabase testiga on fikseeritud vere olemasolu määrdumisest võetud proovis. Vere pinnalt on võetud puuteproov. Korteri metalluks avaneb väljapoole. Uks on visuaalselt terve ja ilma väliste vigastusteta. Ukse käepidemel ja selle puurkonnas uksel on verekahtlane määrdumine. Liikudes korteri sisse on teine uks, mis on avatud. Välisuksest korterisse sisenedes asub koridor, paremat kätt jääb köök, vasakut kätt jääb tuba. Liikudes koridori lõpuni paremat kätt jääb WV ja edasi vannituba. Koridori sisenedes vasakus nurgas seisab põranda mopp verekahtlaste määrdumistega. Kööki sisenedes paremat kätt jääb külmkapp. Külmkapi peal on verekahtlased määrdumised (foto nr 9). Määrdumisest võetud proov. Tetrabase testiga on fikseeritud vere olemasolu võetud proovis. Köögi vastas asub tuba. Toas paremat kätt jääb vitriinikapp, diivan ja telekas. Diivani kõrval toa keskel on laud. Laual on erinevad kööginõud, viinapudel, toiduained, väike kööginuga ja mobiiltelefon. Laua all ja toas põrandal on palju tühje pudeleid. Toas vasakut kätt jääb riidekapp, diivan ja voodi. Riidekapi kõrval põrandal on erinevad riideesemed, mille peal on pleed. Pleedi peal on verekahtlased määrdumised. Voodi seisab toa vasakus tagumises nurgas. Diivani ees ja voodi kõrval põrandal on verekahtlased määrdumised kõige ulatuslikumad (foto nr 12). Määrdumisest võetud proov on testitud Tetrabase testiga. Tulemus on positiivne, vere olemasolu on fikseeritud. Voodi kõrval (akna all) on tumba. Tumba ja voodi vahel põrandal on musta käepidemega nuga (foto nr 13, 15). Kohal, kus nuga leiti, põrandal puudub veremäärdumine ja põrand on kuiv. Noa tera on ca 19cm ning käepide on musta värvi plastmassist. Noa tera laius kõige laiemast kohast on ca 3cm (foto nr 16) . Vasakpoolsel noa terapinnalt võetud proovi Tetrabase testiga kontrollimisel on fikseeritud vere olemasolu. Noa tera parempoolselt käepide pinnalt võetud proovi Tetrabase testiga kontrollimisel on fikseeritud vere olemasolu. Korteri sissepääsu vastas umbes 8 meetri kaugusel üle tee muru peal on musta värvi prügikott (foto nr 17), milles on prügi ning verekahtlase määrdumisega voodikate (foto nr 18) ja verekahtlase määrdumisega öösärk (tl 19). (II kd tl 1-9) Nii süüdistatava kui tunnistajate (sama maja naabrite) ütlustest nähtub, et G.G praktiliselt ei saanud iseseisvalt käia ja ei väljunud korterist. See välistab võimaluse, et ta sai kehavigastuse kusagil mujal ja pärast tuli tagasi oma korterisse. 7(18)

Puuduvad igasugused tõendid ka selle kohta, et korterisse võis tungida keegi kolmas isik ja lüüa kannatanut noaga. Kõik tunnistajad, nagu ka süüdistatav ise, on kinnitanud, et nad elasid G.Gga kahekesi korteris ning kõrvalisi isikuid nende juures ei käinud. Nii, kannatanu D D (s.o süüdistatava ja G.G xxx) kohtus antud ütlustest nähtub, et ...Vanemad elasid selles korteris umbes viis aastat... Vanemad on tarvitanud alkoholi periooditi, siis mingi hetk äkitselt hakkasid tarvitama aina rohkem. Kui vanaemad viidi hooldekodusse, siis oli neil juba vaba voli. Tarvitasid alkoholi kodus. Seltskonda ei olnud, kahekesi tarvitasid. Kumb rohkem on tarvitanud, on raske öelda, nad täiendasid üksteist. Ei elanud koos nendega. Nad olid praktiliselt kogu aeg koos. Keegi üksteist jooma ei sundinud, siis mõlemad olid nõus koos tarvitama alkoholi. Alkoholi ühise tarvitamise käigus tülisid nende vahel periooditi oli, nagu igas perekonnas. Isal oli üpris raske iseloom. Kui midagi talle ei meeldi, siis hakkas karjuma. Füüsilisi konflikte nende vahel ei olnud. Võib olla olid, aga mina neist ei tea. Kas neil varem oli mingeid kehavigastusi – üks kord emal oli sinikas, käel. See oli kaua aega enne seda. Kuidas ta selle sinika sai – kui oletada, võib olla isa lõi. Ema ise ei kurtnud, ei rääkinud sellest. Mille põhjal järeldasin, et isa lõi – see oli veel siis kui koos elasime, minu juuresolekul ta seda enam ei teinud. Varem võis isa ennast täis juua, emad lüüa. Varem seda juhtus kui alkoholijoobes isa lõi emad. Kas alkoholijoobes ema lõi isad – kõik võis olla. Isa alkoholijoobes - oli mitu staadiumit. Esimene – võis üles ärgata ja mööda tuba kõndida, siis iga tund ärkas üles, joob ja jälle läheb magama ja nii iga tunni tagant, segas teisi, ei lasknud magama, äratas emad pidevalt üles. Enne seda juhtumit käisin nende juures, ema läks vannituppa magama, ütles, et kolmas päev isa ei anna talle magada. Ema käitumine alkoholijoobes – tavaliselt ta magab. Energiliseks ta ei muutu. Kas ema on isad varem kunagi mingi esemega löönud – panniga. See oli kui veel noor olin. Miks lõi ei tea. Tülitsesid. Isa võis teda lüüa ja kui emal oli käes pann, siis võis (teda vastu) lüüa. Vist olin selle juures. Millest see tüli alguse sai – isa oli puhkusel, puhkuse veetis ta alati samamoodi – 20 päeva joob, ühe päeva puhkab ja siis tööle. Siis olin veel väike, palju aastaid tagasi. Kas oli see ainuke juhtum kui ema lõi isad – jah, tavaliselt lõi isa. (Peale eeluurimisel antud ütlustega tutvumist tuli meelde, et) naabrinaise sõnul ema lõi isad, isa palus poes ära käia, ema keeldus, ta hakkas tülitsema, ema oli köögis ja vehkis käega, siis lõikas noaga isa kätt... Naabrinaise nimi – ei mäleta. Ta töötas emaga koos, hullumajas... See juhtus umbes neli aastat tagasi, siis elasid nad juba Rahu tn. Ema käest ei küsinud selle kohta midagi. Sain aru nii, et joomatsüklist hakkasid isal jalad paisuma, ei saanud käia normaalselt. Ema aga ei tahtnud poodi minna. Isaga rääkisin paar päeva enne seda sündmust. Aeg-ajalt käisin nende juures. Enamasti suhtlesime telefoni teel. Isa oli joobes. Ema oli ka kodus, keskmises joobes. Siis oli nende vahel kõik rahulik, konflikte ei olnud. Juhtunust sain teada nii, et ema helistas, samal hommikul. Olin tööl, enne kella 8. Ema ütles, et isa suri ära. Ei rääkinud kuidas isa suri. Läksin samal päeval nende elukohta. Seal oli patrullauto, ema istus pingi peal. Küsisime politseinikke käest - mis juhtus, nad ütlesid, et ei saa öelda. Emaga eriti ei hakanud rääkima, läksin korterisse, nägin oma silmadega. Algul mõtlesin, et keegi (tappis ära) aga kui suhtlesin õega sai kõik selgeks. Küsisin politseinikelt, nad ütlesid, et ei saa rääkida, vigastustest ei rääkinud. Korteris oli vereloik elutoas voodi juures. Alguses mõtlesin, äkki sai mürgituse. Mis järelduse ise tegite kui nägite vereloiku – alguses ei teadnud, et tal on noahaav, ta tavaliselt magas selles kohas, roomas sinna ja jäi sinna magama, aga siis hakkasin edasi vaatama ja oli liiga palju verd. Siis mõtlesin, et tapeti ära. Mõtlesin, et äkki keegi oli. Siis sain teada, et kedagi seal ei olnud. Enne seda käisin nende juures, nende juures käis endine kolleeg firmast xxx, aga nägin teda vaid ühe korra. Aga tavaliselt olid nad alati kahekesi. 8(18)

Emaga oli jutt, ta ütles, et keegi pussitas. Ei öelnud kes. Alguses oli jutt, et kuskil käis ära. Pärast jutt ka ei muutunud. Kas ema selgitas miks ta ütles, et keegi pussitas – võib olla kartis, võib olla oli afektis... Kas korteris oli alati nii räpane, korrapäratu, asjad laiali jne – enne seda juhtumit olin seal paar päeva enne seda. Siis olustik oli sama. Miks oli räpane – kui jõid, siis puhtus neid ei huvitanud, alkoholi kuritarvitamise tõttu. Ema kannab prillid, loeb prillidega. Kannatanu D.G ütlustest nähtub mitu olulist asjaolu. Nimelt, et T.Filippova ja G.G tarvitasid alkoholi koos, kahekesi. Oli vaid üks juhtum, kui kannatanu nägi vanemate elukohas kõrvalist isikut. See kinnitab süüdistuse versiooni, et vaid T.Filippova võis lüüa kannatanut noaga. Edasi, süüdistatav on rääkinud D.Gle, et kui mees tülitseb ja ei lase tal magada, läheb ta magama vannituppa (siin jääb ebaselgeks, kas jutt on vannist või vannitoast, sest nt tunnistaja P räägib väljaspool korterit asunud malmvannist, kus alkoholijoobes Tatjana on maganud, vt allpool). Igatahes, need ütlused seavad kahtluse alla süüdistatava ütlusi osas, et 30.08.2023 õhtul läks ta linna jalutama, sest mees hakkas karjuma. Kui varem taolises olukorras läks ta magama (vanni või vannituppa), siis jääb arusaamatuks, miks seekord pidi ta minema hoopis jalutama ja seda praktiliselt terveks ööks (s.o süüdistatava ütluste järgi). See kinnitab kohtu varasema järelduse, et süüdistatava ütlused (et ta veetis 30.08.2023 hilisõhtu ja ööd vastu 31.08.2023 korterist väljas, jalutades linnas ringi) on ebausaldusväärsed. Samuti nähtub D.G ütlustest, et süüdistusest tulenev käitumismuster (kui ta lööb meest kõrvaliste esemetega – panniga ja noaga) ei ole T.Filippova puhul uudne ning ta on varem juba kasutanud füüsilist vägivalda mehe suhtes, lüües teda panniga ja (naabrinaise sõnul) lõikas noaga G.G kätt. Seejuures ka siis toimus see praeguse asjaga sarnastel asjaoludel – terviseprobleemide tõttu G.G iseseisvalt ei käi, T.Filippova aga ei tahtnud poodi minna. Ka praeguses asjas süüdistatava ütluste järgi 30.08.2023 õhtusel ajal kella 22 paiku hakkas mees nõudma, et ta läheks poodi, süüdistatav aga keeldus sellest, millest G.G ägestus ja hakkas karjuma. Kui varem taolises olukorras süüdistatav on juba löönud meest noaga (tookord vastu kätt), siis loogiline on järeldada, et ka seekord võisid asjad areneda sama mustri järgi, mis haakub süüdistuse versiooniga, et just T.Filippova lõi G.Gt kööginoaga rindkerre. Kannatanu D.D ütlused riimuvad ka tunnistaja H T ütlustega, millest nähtub nii alkoholi kuritarvitamine Tatjana ja G G’te poolt, kui varasem juhtum, mil Tatjana lõi Gt noaga (vastu kätt). H.T ütluste järgi: Tunnen Tatjana Filippovat umbes 16 aastat. G Gt tunnen ka ammusest ajast. Neil oli probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Iga päev tarvitasid. See kestis aastaid. Jõid kodus, kahekesi... Tatjana ütles kord, et kaks korda lõi meest, vastu kätt, ei mäleta millal see oli, aga mitte eelmine aasta, varem, aga elasid juba xxx. Ei küsinud Tatjanalt miks lõi abikaasat, ütlesin vaid, et nii saab kinni minna. Ei mäleta, kas Tatjana ütles millega lõi, vist noaga... See noaga löök oli suvel, mis aasta oli ei mäleta. Mina istusin õues. Tatjana ei vastanud midagi kui ütlesin talle, et ta võib ju selle eest kinni minna (et lõi meest noaga)... Nägin Tatjanal sinikaid silmade all. Tema ütles, et mees peksis. See ei olnud üks kord. Ei mäleta millal. Tal olid mustad prillid ees, kui läks poodi. Tatjana ise on ka rääkinud, et mees peksis ja sinikad on... Edasi, samas majas elav tunnistaja O T on samuti kinnitanud, et Tatjana ja G tarvitasid alkoholi alati koos. ...Elan xxx aadressil alates 1996.a. Tatjana ja G G hakkasid seal elama umbes 6 aastat tagasi. G tuli ema juurde elama, umbes 4 aastat tagasi tuli sinna elama ka Tatjana... Tatjana ja G kuritarvitasid alkoholi. See oli kogu aeg kui raha oli. Jõid ainult korteris, lukustasid ennast kaheks, kolmeks päevaks ja neid ei olnud näha ega kuulda. Käisin kogu aeg, vaatasin akendest sisse, kas nad on elus või mitte, sest neil päevadel mingit liikumist seal ei olnud. Seinad on paksud, aknad neil on kinni, ei olnud midagi kuulda. 9(18)

30.08.2023 kella 9 ajal tulin oma korterist välja, kl 10 ajal nägin Tatjanat maja juures, ta läks korterisse sisse, siis tuli välja. Gt ei näinud 30.08. Rääkisin Tatjanaga, (alkoholi)lõhna temast ei tundnud... G surmast sain teada 31.08, ma magasin, mind äratas (helistas telefonile) naabrinaine N P. Ta ütles, et „kas sa ei näinud minu sõnumit Viberis“. Ta ütles, et läks tööle ja nägi kiirabiautot nende trepikoja ees ja ütles, et naabrimees suri ära. Ta ei rääkinud miks naaber suri ära. Pärast seda panin ennast riidesse ja läksin välja, vaadata, mis väljas toimub. Tatjana istus trepikoja ees. Küsisin ta käest – kas ta viidi ära, ta ütles jah. Jutt oli Gst. Küsisin ta käest, mis juhtus, ta hakkas selgitama nii erutatult, et G oli tema peale nii vihane... Ta ütles, et G oli voodi peal, põiki lamas, üleni verine, ta oli maksahaige, ta kogu aeg kontrollis, kas hingab, ta ei hinganud. Siis küsisin talt, „kus sa ööbisid“, ta vastas, et „ööbisin Š juures“. Sellega meie vestlus lõppes. Tatjana ei rääkinud mis kell ta koju tuli. Kas Tatjana riided olid puhtad – ...29. õhtul ja 30. oli tal seljas pruun mustriga kleit. 31. hommikul oli puhtas kleidis, jopes. Kui 31. temaga rääkisime oli ta ebaadekvaatne... Juhtus selline asi, aga ta ei olnud kurb, pisaraid ei olnud, rääkis muudel teemadel, mingit kahjutunnet tal ei olnud. Oli rahulik. Mis teised teemad olid – ei mäleta. Tundus imelik, et rääkis teistel teemadel, kuigi abikaasa oli surnud. Milliseks muutus G alkoholijoobes – oli väga tige. Tatjana joobes mõnikord läks endast välja, aga mõnikord oli vaikne, võib valju häälega midagi öelda. Nende vahel oli füüsilisi konflikte, Tatjana käis tihti sinikatega, näos, ehkki ta rääkis et kukkus, küsisin ta käest. See oli kevadel, suve alguses. Ta selgitas kukkumist, et jalad valutavad ja kukkus. Kui G muutus tigedaks, siis ta karjus, sõimas Tatjanat. Tatjana kandis prillid kui luges või tegi midagi, muidu prille ei kandnud. Š elab xxx, kõrval, 20-30 meetrit eemal, korteris. Šga ei rääkinud sellest juhtumist. 29.08 olin hoovis, kell oli 3-5, kuulsin sõimu nende trepikojas, G karjus ja sõimas, Tatjana istus pingi peal, G tahtis pingi peale istuda ja ilmselt kukkus trepi peale, ta sõimas, et ta (Tatjana) aitaks ta püsti. Kuulsin, et karjuvad, vaatasin seda nurga tagant. Siis G hakkas jälle karjuma, et „aita mul püsti tõusta“, nägin, et ta lamas vasaku külje peal, peaga ukse poole ilma pükste ja aluspüksteta. Läksin kohe ära. Ilmselt roomas G koduni, uks pandi kinni ja siis oli vaikus kuni 29.08 kl 21. Tatjana käis väljas ja rääkis kogu aeg (mulle) nurga tagant, „miks sa magama ei lähe“. Seega, ka tunnistaja T ütlused tõendavad, et süüdistatav ja hukkunu tarvitasid alkoholi koos ja kõrvalisi isikuid nende juures ei käinud. T ütlustest nähtub veel üks märkimisväärne asjaolu, nimelt, et 31.08.2023 hommikul, kui kohale juba oli saabunud kiirabi ja politsei, oli süüdistatava käitumine olukorrale mitteadekvaatne, ta ei olnud kurb, rääkis teistel teemadel, kuigi mees oli surnud, oli rahulik ja ei näidanud mingit kahjutunnet. Kuigi tegemist ei ole otsese ega väga kaaluka tõendiga süüdistatava vastu, mingil määral siiski toetab see süüdistuse versiooni, et just T.Filippova tappis oma meest, ehk kiirabi ja politseid kutsudes oli ta mehe surmast juba teadlik ning see ei saanud temale ootamatuks ja šokeerivaks sündmuseks. Veel üks naabrinaine – tunnistaja N P on samuti kinnitanud, et Tatjana ja G Gd tarvitasid alkoholi koos ning kõrvalisi isikuid selle juures ei märgatud. Elan xxx juba 20 aastat. Alguses elas (samas majas) G ema, siis G hakkas seal pidevalt elama. Umbes 5 aastat tagasi ka Tanja hakkas seal pidevalt elama. Kui tihti nad on alkoholi tarvitanud – G ja Tatjana on ammu hakanud tarvitama alkoholi. Nägin vaid ühte konflikti (nende vahel). See oli 2023.a suvel, nad kaklesid viinapudeli pärast, siis Tanja jooksis ära, G ei jõudnud talle ära joosta, tal jalad ei liikunud. Üks kord Tatjana magas väljas malmvannis, viisime naabrinaisega ta korterisse. Ise ei suutnud liikuda, oli purjus. G tõukas Tatjanat, löömist ei näinud. 10(18)

G surmast sain teada nii. Kell 7 läksin tööle, Tanja istus kodu ukse juures, küsisin „mis sa nii vara väljas teed“, ta ütles, et „kodus on Gena ja ilmselt on ta surnud“. Küsisin, „kas kindel et surnud“, ta ütles, et juba kutsus kiirabi välja. Ütles, et ise helistab pojale. Käisin korteris ära, siis juba oli kiirabi kohal. Küsisin ja arst ütles, et on surnud. Surma põhjust arst ei öelnud. Kohe sõitsin minema. Ei tea, kas sel hommikul Tatjana oli kaine. Ta istus ja tal ei olnud mingeid emotsioone. Kui küsisin Tanjalt „mis juhtus“, ta ütles, et G kukkus WC-s ja tõin ta tualetist ja panin diivanile ja nii ta jäigi diivanile. Ei olnud juttu, kus ta oli öösel. Vaatasin Tatjana kätele ja küünte all oli mingi mustus või muld, midagi sellist. G muutus joobes olles pealetükkivaks, tüütuks. Nagu nõudis suhtlemist. Rääkis igasugu jama. Tatjana oli alkoholijoobes rahulik. Kas nende vahel veel oli konflikte – ei ole kuulnud ega näinud. Tatjanal ja Gl nägin varem vigastusi. Tatjanal oli sinikas silma all. Gl oli kriimustus, pühkis käe pealt verd, ei tea, kust ta selle sai. Millal see oli, millal Tatjana tõi Gt WC-st – see oli õhtul enne seda. Mis juhtus pärast ta ei rääkinud. Ehk siis tunnistaja N.P ütlused riimuvad kannatanu D.G ütlustega, et oli selliseid juhtumeid, mil süüdistatav magas vannis (D.G sõnul juhtus see, kui G.G tülitses ja ei lasknud T.Filippoval magada). Samuti riimuvad P ütlused tunnistaja T ütlustega, et 31.08.2023 hommikul ei olnud süüdistataval näha mingeid olukorrale vastavaid emotsioone (šokk, kurbus jne) ning tal ei olnud mehe surmaga seoses mingeid emotsioone. Seejuures P’le rääkis süüdistatav hoopis muud juttu, kui politseile ja kiirabitöötajale, nimelt, et mees kukkus WC-s, ta tõi teda tuppa ja pani diivanile. Ei oma ütlustes ega suheldes politseiga (mida on näha rinnakaamera salvestisest) ei rääkinud süüdistatav midagi mehe kukkumisest WC-s ja teda WC-st tuppa viimisest. See ebajärjepidevus ja vastuolulisus erinevatele isikutele juhtunu asjaolude esitamises veelgi süvendab kohtu veendumust, et süüdistatava ütlused (s.h G.G surma põhjuse osas) on ebausaldusväärsed. Ka tunnistaja K P ütlustest nähtub, et Tatjana ja G G on kahekesi kuritarvitanud alkoholi ning kolmandaid isikuid nende juures ei käinud. ...30.08.2023 nägin Tatjanat hommikul. Ta istus oma korteri trepi peal. Mina jalutasin koeraga. Teretasin teda aga erilist reaktsiooni ega vestlust ei olnud. Hiljem, kl 14 umbes nägin teda veelkord ja õhtul kui jalutasin koeraga peale kl 20. Tatjana lihtsalt istus ja vaatas ühte punkti. Teretasin teda jälle aga mingit reaktsiooni ikka ei olnud. Õhtul rääkisin Tatjanaga. Ta tuli minu juurde ja ütles, et koer armastab mind ja sellega vestlus lõppes. Gt 30.08 ei näinud. Enne seda nad (s.t Tatjana ja G) 2-3 aastat pea iga päev tarvitasid alkoholi. Harva tulid joobest välja paariks nädalaks ja siis hakkasid uuesti jooma. G käis väga harva poes alkoholi järele. Tatjana käis välja tihedamini. Alkoholi tarvitasid kodus kahekesi. Kolmandaid isikuid ei näinud. Kas sel ajal oli konflikte – vägivalda ei näinud, kuulsime karjumist. 31.08 kl 7.20 tulin ema järele, et ta tööle viia, seal oli kiirabi. Ema ütles, et G on surnud. Tatjanat sel päeval ei näinud. Ema ei teadnud miks G suri, arvasime, et alkoholist. Mõnikord poeg või tütar tulid, et aidata nad (s.t Tatjanat ja Gt) tulla joomatsüklist välja, aga see eriti ei aidanud. Võõraid inimesi nende juures pole käinud. Edasi, asjaolu, et süüdistatav üritas vabaneda kuriteojälgedest ning viskas prügikotti veremäärdumisega voodikate ja öösärgi, täiendavalt (lisaks varem juba kirjeldatud manipulatsioonidele kööginoaga – et viskas selle kraanikaussi ja siis elutuppa, põrandale) täiendavalt tõendab (vähemalt kaudselt), et T.Filippova sai aru, mida ta tegi ehk andis endale aru, et ta lõi meest kööginoaga ning kartes vastutust püüdis kõrvaldada kuriteojäljed ja teda süüstavad asitõendid.

Verekahtlase määrdumisega voodikate ja öösärk uuriti 27.11.2023 asitõendi vaatlusprotokolliga. Protokollist nähtuvalt kangast tekk on mõõtudes umbes 1400x1200 cm. Tekil on erinevates kohtades hulgaliselt verekahtlasi määrdumisi (fotod nr 3, 4). Määrdumised on pinnapealsed ja samuti on kangast läbivaid laike. Tetrabase test näitas, et tegemist on verega. Öösärk on umbes 1006 cm pikkune ja on pikkade varrukatega. Öösärgi kanga pinnal on erinevates kohtades verekahtlast määrdumist, mis on kohati pinnapealne, kohati kangast läbiv (fotod nr 9, 11, 13). Samuti esineb verekahtlast määrdumist öösärgi tagumisel poolel. (II kd tl 70-75) Kannatanu vere jäljed olid ka süüdistatava kleidil ja kingadel. 18.09.2023 asitõendi vaatlusprotokolliga uuriti T.Filippovalt kinnipidamise ajal ära võetud halli värvi kleit ja lahtised kingad. Kleidi esiosa plisseeritud materjalil esineb veremäärdumist (foto nr 3, 5, 6). Tetrabase test näitas, et tegemist on verega. Kangal esineb vere kontaktjälgi ja fotol nooltega näidatud kohtades on veremäärdumine olnud kõige intensiivsem. Veremäärdumiselt võeti puuteproov. Parema kinga sisemisel poolel, kontsa piirkonnas on veremäärdumine (foto nr 13). Tetrabase test näitas, et tegemist on verega. Vasakpoolse kinga välisküljel on veremäärdumine, mille pinnalt võetu puuteproov (foto nr 14, 15). (II kd tl 56-66) 3.01.2024 ekspertiisiaktist nr 23E-GE1123 nähtuvalt välisukse eest trepi mademelt, kleidilt veremäärdumise pinnalt, parempoolse ja vasakpoolse kinga veremäärdumise pinnalt, tekilt verepinnalt, öösärgilt veremäärdumise pinnalt võetud proovides sisaldub kannatanule G Gle kuuluv DNA-profiil ning Tatjana Filippova küüne alt võetud proovides nii Tatjana Filippovale kui G Gle kuuluv DNA-profiil (II kd tl 80-81). Need DNA-ekspertiisi tulemused samuti lükkavad ümber süüdistatava versiooni, et ta avastas meest surnuna alles 31.08.2023 hommikul. Kui tal puudus mingi kokkupuude kannatanuga enne 31.08.2023 hommikul surnukeha avastamist, siis kannatanu veri ei saanud kuidagi kanduda üle tema öösärgile ja kleidile, sest kohe peale keha avastamist (tema sõnul) helistas ta hädaabikeskusele. Küll aga võis kannatanu veri sattuda süüdistatava riietele ja jalatsile, kui süüdistatav oli kannatanut noaga löönud, s.t oli tema vahetus läheduses. Süüdistatava versioon ei ole usutav ka selle poolest, et kukkudes ei saanud ta sellise haavakanaliga (horisontaalne, vasakult keskele) kehavigastuse kannatanule tekitada. Ütluste olustikuga seostamise protokollist on näha, et (väidetava) kukkumise ajal asetses süüdistatav kannatanu suhtes külili, seejuures noatera oli kannatanu keha suhtes paralleelselt (vt II kd tl 114, foto nr 3). Ehk siis, isegi kui selline kukkumine ka oli (millele küll ei ole tõendeid peale süüdistatava enda ütlusi), siis ka kukkudes võis kannatanul tekkida lõike- (mitte aga torke-) haav, seejuures mitte rindkere, vaid allapoole ehk kõhu piirkonnas (vt samas, foto nr 4, kus süüdistatav hoiab nuga kannatanut imiteeriva isiku suhtes paralleelselt ja kõhu piirkonnas). Siin aga oli löök tehtud praktiliselt kaenla alla. 12.09.2023 asitõendi vaatlusprotokolliga vaadeldi kannatanu G.G t-särk ning sellest on näha, et kangavigastus (noalöögist) on just rinnaku piirkonnas kaenlaaugu lähedal (fotod nr 6, 7) - (II kd tl 48-55). See kinnitab süüdistuse versiooni, et kannatanul tuvastatud noahaava võis süüdistatav tekitada vaid tahtlikult, mitte kogemata ehk ettevaatamatusest ning süüdistatava kirjeldatud viisil ei saanud selline haav tekkida, mida on kinnitanud ka kohtuekspert Vassin oma ütlustes kohtus ülekuulamisel. Nimelt, ekspert V ütluste järgi: ei saa seda 100% välistada süüdistatava versiooni, aga kohe tekib küsimus, et haavakanali suund horisontaalselt vasakult paremale ehk haavakanali suund peegeldab löögisuunda, et noalöök pidi toimuma horisontaalselt vasakult paremale, horisontaalselt standartse anatoomilise positsioonis inimese suhtes. (Ütluste olustikuga 12(18)

samastamise) videost on näha, et kui inimene kukub kannatanu peale, nuga paremas käes, kukkumise suund on põiki ja alt ülesse, kukkumise korral haavakanal pidi olema alt ülesse, vasakult paremale ja haavalokalisatsioon pidi olema madalamal tasemel, kehas, mitte nii kõrgel, nagu antud juhul. Kannatanu haav on üsna kõrgel, praktiliselt kaenlaalusel. Mis asendis pidi olema kannatanu käsi, et selline haav tekitada – kui inimene seisab ja käed alla, siis õlavars katab seda piirkonda. Et sellist haava tekitada vasak õlavars peab olema ülespoole tõstetud vms, et see koht oleks lahti tehtud. Vahetu surma põhjus on äge verekaotus, kuigi kops oli vigastatud oli see pindmine vigastus. Roidevaheline veen ja arter olid täielikult läbi lõigatud. Roidevaheline arter ei ole suur, aga arteris on kõrge vererõhk ning kui tekib arteriaalne verejooks on see suhteliselt tugev, nii et ei jõua moodustuda verejooksu peatav tromb veresoone sees. See verejooks on pidev, kestev, pidevalt jookseb verd. Võis sooritada sihipäraseid tegevuse kuni teadvusekaotuseni.Võis nt ka võtta laualt pudeli. Kas kannatanu võis ise endale tekitada selle haava, kui nuga oleks tema käes – teoreetiliselt ei saa välistada, aga noahaav on enesevigastamiseks väga ebamugavas kohas, kõige sobivam suund oleks eest taha, aga haav on horisontaalne, mis ei ole mugav. Suund pidi olema ülevalt alla, haavakanal, ka kukkumise korral ei tohiks olla horisontaalne. Süüdistatava alibi suhtes kohus on varem juba märkinud, et keegi ei näinud süüdistatavat öösel vastu 31.08.2023 ehk ei saa kinnitada, et ta oli viibinud mujal, mitte oma korteris. Kuigi tunnistajale Tle süüdistatav on rääkinud, et öösel vastu 31.08.2023 ööbis ta Š juures, viimane seda ei kinnita. Š ütluste järgi süüdistatav oli temal vaid lühikest aega 30.08.2023 õhtul ja siis läks ära. Tunnistaja Valentina S ei saanud kohtuistungile tulla seoses terviseseisundiga. Perearst Sergii Svereniak 15.11.2024 tõendi nr 6510 järgi ...Patsient ei saa tervislikel põhjustel kohtuistungile tulla. (II kd tl 131) KrMS § 291 lg 1 p 3 alusel, kuna tunnistaja ei saa terviseseisundi tõttu kohtus ütlusi anda, võttis kohus tõendina vastu tunnistaja S kohtueelses menetluses antud ütlused, mille järgi: Tatjana ja G Gd on minu tuttavad, nemad on abikaasad. Vahetevahel käib minu juures Tatjana, toob mulle õunu ja juurvilju enda aiast, sest ma ise väljas ei käi. Oleme Tatjanaga tuttavad ammusest ajast, mil ta töötas laborandina haiglas. 30.08.2023 Tatjana käis minu juures päevasel ajal, täpsemat kellaaega ei mäleta. Istusime minu toas, ajasime juttu. Tatjana käitus tavalisel moel. Ma ei märganud midagi erilist. Tatjana oli kaine. Ise ta muretses, et G kuritarvitab alkoholi. Ta oli minu juures umbes tund aega ja läks ära. Kuhu ta läks ta ei öelnud, kuid ma arvan, et ta läks koju. Ma aknast nägin, et ta läks tema kodu suunas. Rohkem ma Tatjanat pole näinud ja ei suhelnud ka telefoni teel. 31.08.2023 hommikul kell 11.30 Tatjana Helistas mulle telefoni teel ning ütles, et G suri ära. Rohkem ta midagi ei täpsustanud. Ma ka ei küsinud, sest mul on endal palju muresid. Võin lisada, et Tatjana pole minu juures kordagi ööbinud. Ma teadsin, et G kuritarvitab alkoholi. Kunagi ma pakkusin Tatjanale, et kui midagi juhtub, et kui G hakkab teda lööma, ta võib jääda minu juurde. Kuid Tatjana too kord ütles, et kui G midagi teeb temale, ta ise saab temaga hakkama (pigem ise lööb) ja ei võtnud minu pakkumist vastu. Võin lisada, et Tatjana on hea inimene. Mul ei ole ühtegi halba sõna Tatjana kohta öelda. (II kd tl 108-110) Tunnistajat hoiatati vastutusest teadvalt vale ütluste andmise eest, mida kinnitab ka tema allkiri (II kd tl 109). Ehk siis tunnistaja S ei kinnita süüdistatava alibit ning viitab süüdistatava sõnadele, et vajaduse korral saab ta oma mehega ise hakkama (ise lööb teda). Viimane riimub D.G ja H.T ütlustega, et varem süüdistatav on juba löönud G.Gt noaga (vastu kätt) ehk tõendab süüdistatava vägivaldse käitumise mustrit ning süüdistuse versiooni, et nii nagu ka varem oli ta meest noaga löönud (vastu kätt), ka seekord lõi ta teda noaga (seekord rindkerre). 13(18)

Ei saa välistada, et süüdistatav lõi kannatanut kööginoaga kaitseaktis märgitud motiivil (...lõi kuna ägestus G G solvamisele. Tahtis teda ainult hirmutada, mitte tappa...). Samas süüdistatav ise ei tunnistanud kohtus ei selle kuriteomotiivi ega kuriteo toimepanemist kui sellist. Lõppkokkuvõttes, kuriteo motiiv ei ole antud juhul koosseisuliseks tunnuseks ning selle tuvastamine ei ole süüdistatava teo kvalifitseerimiseks nõutav. Kokkuvõte faktiliste asjaolude osas Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et süüdistatav Tatjana Filippova 31.08.2023 ajavahemikus kella 03.40-st kuni kella 05.40-ni, viibides tema ja abikaasa G G ühises elukohas – korteris aadressil Rahu 16-2, Jõhvi, tuvastamata põhjusel lõi ühel korral oma abikaasat G.Gt kööginoaga (tera pikkusega ca 19cm, laiusega kõige laiemast kohast ca 3cm), rindkere vasakusse piirkonda. Sellest G.Gl tekkis vasakusse rindkereõõnde tungiv torke-lõikehaav, III roidevahemikus eesmisel keanlajoonel, roidevahelise arteri ja veeni täieliku vigastusega ning vasaku kopsu ülasagara pindmise vigastusega, mille tüsistusena tekkis G.Gl vasakpoolne traumaatiline verirind ja arenes välja äge verekaotus sisemisest verejooksust, mille tagajärjel G.G suri sündmuskohal enne kiirabi saabumist. Kuriteokoosseis Tapmine on suvalise teokirjeldusega materiaalne delikt, mille koosseisuline tagajärg on teise inimese surm. Tegu ja tagajärg peavad olema omavahel põhjuslikus seoses. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab tapmise koosseis vähemalt kaudset tahtlust, kusjuures tahtlus peab esinema kõigi objektiivsete tunnuste – surmav tegu, surm ja nendevaheline kausaalseos - suhtes. Kohtu arvates süüdistatava tegu vastab tapmise kuriteokoosseisu objektiivsetele tunnustele (KarS § 113 lg 1, teise inimese tapmine). Süüdistatava teo (noalöök rindkerre) ja tagajärje (kannatanul rindkereõõnde tungiva torke-lõikehaava tekkimine, roidevahelise arteri ja veeni täieliku vigastusega, mille tühistusena tekkis äge verekaotus ja saabus kannatanu surm) vahel on olemas otsene põhjuslik seos. Kehtiva kohtupraktika järgi subjektiivsete tunnuste tuvastamisel peab arvestama, et kui toimepanija nägi noalööki tehes kannatanu surma saabumise võimalikkust ette ja möönis seda (nt suhtudes sellesse ükskõikselt), ja surm tegelikult tema teo tagajärjel saabuski, tuleb tema käitumine kvalifitseerida kaudse tahtlusega toimepandud tapmisena (vt RKKKo 3-1-1-40-13; 31-1-57-10, p 7.3). Juhtudel, mil isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis on konkreetseks ohuks tema elule, saab juba välise teopildi alusel teha järeldusi võimaliku tapmisteo tahtluse kohta. Välisele teopildile saab tapmiskoosseisu tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui ... toimepanija tegu iseloomustab ühekordse toimimisviisi äärmuslik ohtlikkus (nt löök elutähtsate organite piirkonda)... (vt RKKKo nr 3-1-1-128-06; 3-1-1-142-05). Antud juhul lõigi süüdistatav kannatanut elutähtsate organite piirkonda – rindkerre kööginoaga tera pikkusega ca 19 cm ja laiusega kõige laiemast kohast ca 3 cm. Juba noa fotolt (II kd tl 8, foto nr 16) on näha, et tegemist ei ole väikese (nt puuviljade koorimis-) noaga, vaid üsna pika ja laia teraga kööginoaga, mille puhul süüdistatav ei saanud loota, et lüües sellega kannatanut rindkerre (s.t elutähtsate organite piirkonda) jäävad elutähtsad organit puutumata ning tema löögi tagajärjed piirduvad pindmiste/kergete kehavigastustega. Vastupidi, ekspertiisiaktist ja eksperdi ütlustest nähtuvalt tegemist ei olnud pindmise lõikehaavaga, mille puhul oleksid vigastatud vaid nahk/lihased, vaid tegemist on rindkereõõnde tungiva torke-lõikehaavaga roidevahelise arteri ja veeni täiliku vigastusega.

Eeltoodu alusel, kuriteokoosseisu subjektiivsete tunnuste poolest, tuvastab kohus, et süüdistatav pani selle kuriteo toime kaudse tahtlusega. Kuna tõenditest ei nähtu, et tapmisplaan oleks süüdistataval oleks välja kujunenud juba varem, leiab kohus, et lüües kannatanut (ca 19 cm tera pikkusega ja ca 3 cm tera laiusega) kööginoaga rindkerre pidi ta vähemalt pidama võimalikuks kannatanu surma saabumist ja vähemalt möönma seda. Usutav ei ole, et süüdistatav ei näinud kannatanul noahaava tekkimist. Eksperdiaktist ja ekspert V ütlustest nähtuvalt noalöögiga oli vigastatud roidevaheline arter ja veen, millest tekkis rohke verejooks (ja nt kannatanul seljas olnud T-särgi verejälgede järgi ongi näha, et ulatuslik verejooks haavast oligi kohe tekkinud) ning süüdistatav ei saanud seda mitte märgata. Edasi, arvestades, et löök tuli just rindkere piirkonda, kus asuvad mitmed elutähtsad organid (süda, kopsud jne) pidi süüdistatav vähemalt möönma mõne elutähtsa organi vigastamist ja et selle tagajärjel võib saabuda kannatanu surm. Jättes kannatanule abi andmata (vaatamata palja silmaga nähtavale verejooksule ja võimalikule elutähtsa organi vigastamisele) ja kiirabi kutsumata (vahetult pärast löögi tegemist, mitte aga mitu tundi hiljem, kui kannatanul juba olid välja kujunenud palja silmaga nähtavad koolnulaigud), pidi süüdistatav vähemalt möönma, et arsti abi saamata võib kannatanu saadud vigastustesse (sh verekaotusse) surra. Ometi ei teinud T.Filippova midagi, et anda kannatanule kasvõi mingit abi, mööndes sellega mistahes raske tagajärje, sh kannatanu surma, saabumist. Kohtu arvates süüdistatava tegu ei saa kvalifitseerida provotseeritud tapmisena, sest kohtus antud ütlustes ei räägi ta midagi kannatanupoolsetest provokatsioonidest – solvamisest vms ega sellest, et ta lõi kannatanut sellest ajendatuna. Kohus on varem viidanud kaitseaktile ja sellest nähtuvale võimalikule kuriteomotiivile motiivile (...lõi kuna ägestus G G solvamisele. Tahtis teda ainult hirmutada, mitte tappa...), et vaid näidata ühte võimalikkest motiividest. Lõplikult aga seda ei õnnestunud tuvastada. Tõendina kohus neid sõnu aga ei arvesta. Kohus ei tuvasta õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid. Ei kannatanu ega kaitsja ei tuginenud kannatanupoolsele ründele vms, mis kutsuks esile süüdistataval hädakaitseseisundi tekkimist. Midagi sellist ei nähtu ka uuritud tõenditest: T.Filippova kinnipidamisel ei olnud tal nähtavaid kehavigastusi (II kd tl 86, 91, 92). 1.09.2023 isiku läbivaatuse protokolli järgi T.Filippova vasaku küünarvarre alumise kolmandiku eespinnal on vertikaalne tihke valkjashall operatsioonijärgne arm mõõtmetega 6,5x0,1 cm. Muid väliseid vigastusi ei sedastatud (II kd tl 94-99). Kaitsja esitas väljavõtted katarakti ehk hallkae operatsioonist (II kd tl 129-130), kuid neist ei nähtu tähtsust omavaid asjaolusid. Operatsioonid toimusid 22.11.2023 ja 12.12.2023 ehk juba pärast uuritavat sündmust. Kohtueelses menetluses ütluste olustikuga seostamisel ning kohtus ütluste andmisel süüdistatava viidatud asjaolu, et kannatanu haaras tal rinnust kinni, ei saa pidada õigusvastaseks ründeks. Ka süüdistatav ise ei käsitle seda ründena ja ei räägi midagi sellest, et pidas vajalikuks kaitsta ennast kannatanupoolse ründe eest, vaid et kukkumine kannatanule juhtus kogemata, s.t kukkumine kannatanule ei olnud tema kaitsetegevuse osaks. SA Ahtme Haigla 7.09.2023 tõendist nr 1371 nähtuvalt T.Filippova on pöördunud psühhiaatrilise abi saamiseks alates 13.03.2015. Üks kord oli statsionaarsel ravil 20.-28.03.2022. Diagnoos – alkohoolne deliirium. Alkohoolne sõltuvus. Rohkem ei pöördunud (II kd tl 103). Samas tegemist ei ole süüd välistava vaimuhaigusega. Ka süüdistatava enda ütlustest nähtuvalt 30.-31.08.2023 ta alkoholi ei tarvitanud. Isegi kui T.Filippova oli kuriteo toimepanemisel alkoholijoobes (millele küll ei ole mingit kinnitust), tahtlikult või ettevaatamatusest põhjustatud joobeseisund ei välista süüd (KarS § 36). Ehk siis, kohus leiab, et süüdistatava T.Filippova tegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline, s.t ta peab vastutama KarS § 113 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest. Karistus 15(18)

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKKo nr 3-1-1-6-17, p 9 ja varasemad). KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on KarS § 4 lg 2 kohaselt esimese astme kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette 6 kuni 15-aastane vangistus. Sanktsiooni keskmine määr on 10 aastat ja 6 kuud vangistust. Süü suuruse hindamisel ja karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi, teo toimepanemise asjaolud. Kohtu arvates süüdistatava süü on alla keskmist määra. Tegemist on ühekordse noalöögiga (mitte rohkete löökidega) ja kuriteo pani süüdistatav toime kaudse tahtlusega ehk kõige kergemas tahtluse vormis. Karistust raskendavaks asjaoluks on kuriteo toimepanemine pereliikme (abikaasa) suhtes – KarS § 58 p 4. Karistust kergendavaid asjaolusid ei ole. Karistusregistri väljavõte kohaselt T.Filippova on varem karistamata (II kd tl 104). Eeltoodu alusel leiab kohus, et T.Filippova süü raskus on tunduvalt alla keskmist määra, jäädes lähedasemaks miinimumäärale ning arvestades süüdistataval varasemate karistuste puudumist tuleb süüdistatavat karistada vangistusega alla KarS § 113 lg 1 ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, mõistes temale karistuseks 7-aastane vangistus. KarS § 68 lg 1 kohaselt eelvangistus, kaasa arvatud väljaandmis- ja loovutamisvahistuses viibitud aeg, arvatakse karistusaja hulka. Ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev või rahalise karistuse kolm päevamäära. T.Filippovat peeti kinni 31.08.2023 ja vabastati 1.09.2023 (II kd tl 84-86). S.t kaks päeva eelvangistust tuleb lugeda karistusaja hulka ning mõista T.Filippovale lõplikuks karistuseks 6 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates T.Filippova saabumist kinnipidamiskohta karistuse kandmiseks. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1, 2 ja 4 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses; muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Kohus leiab, et antud asjas kogutud asitõenditega tuleb toimida järgmiselt. Halli värvi kleit, puuteproovid, naiste lahtised suvekingad, voodikate, öösärk, t-särk, musta värvi käepidemega kööginuga, kaapeproovid, mis asuvad hoiul Ida prefektuuris 28.09.2023 akti nr 16(18)

23ATH26249 ja 4.12.2023 akti nr 23ATH27405 alusel (II kd tl 76) alusel (II kd tl 67-69) – tuleb hävitada antud kohtuotsuse jõustumisel. Mobiiltelefon Honor musta värvi nahkkaantes, mis asub hoiul Ida prefektuuris 30.10.2023 akti nr 23ATH26821 alusel – tagastada kannatanule Dmitri Gle antud kohtuotsuse jõustumisel. Kui kannatanu ei soovi mobiiltelefoni tagastamist – hävitada telefon kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 189 lg 2 kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud; määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Toimiku materjalidest nähtub, et süüdistatavale riigi õigusabi osutamise eest on määratud kaitsjale makstud järgmised summad: kohtueelses menetluses – 156,16 eurot (II kd tl 128); kohtulikus menetluses 320,86 eurot (I kd tl 11), 95,16 eurot, 516,06 eurot, 917,92 eurot (I kd tl 17-19), 1118 eurot (I kd tl 45). Ekspertiisikulud on antud asjas järgmised: surnu kohtuarstliku ekspertiisi tasu 250 eurot (II kd tl 19), DNA-ekspertiiside tasud 630 eurot (II kd tl 25), 3570 eurot (II kd tl 81p). KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 1 süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. 2025.aastaks kehtestatud kuupalga alammäära suurus on 886 eurot. Seega sundraha suurus esimese astme kuriteo puhul on 2215 eurot (886*2,5=2215). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude riigi kanda jätmise otsustamisel arvestada toime pandud kuriteo iseloomu (RKKKo nr 3-1-1-38-11, p 27). Kohus leiab, et menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele T.Filippova’lt. Kuigi menetluskulude summa on suur, võib ta menetluskulusid hüvidata vangistuses tööd tehes ja siis peale karistuse ärakandmist. Kohus ei tuvasta alust T.Filippova menetluskulude kandmisest vabastamiseks. KrMS § 180 lg 3 lg 3 kohaselt kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus leiab, et antud juhul võib määrata menetluskulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Tõkend T.Filippova suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld tuleb jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni ning otsuse jõustumisel tühistada. KrMS § 414 teatab kohus süüdimõistetule millal ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. 17(18)