Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

1-24-6768

ajavahemike

järel

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

1-24-6768 katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 5. detsembrist 2024. KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid kohaldatakse alates kohtuotsuse jõustumisest.

-

-

I.D.I (registrikood XXX) kasuks 496,27 eurot. Kahjuhüvitis tuleb kanda kannatanu arveldusarvele nr XXX ; C.Y.T Finance (registrikood 16197915) kasuks 782,56 eurot. Kahjuhüvitis tuleb kanda kannatanu arveldusarvele nr XXX , märkides viitenumbriks 89017080982; C.Y.T Finance (registrikood 16197915) kasuks 181,23 eurot. Kahjuhüvitis tuleb kanda kannatanu arveldusarvele nr XXX , märkides viitenumbriks 89017081266; E.J-i (isikukood XXX) kasuks 100 eurot. Kahjuhüvitis tuleb kanda kannatanu seadusliku esindaja W.A arveldusarvele XXX; M.Z (isikukood XXX ) kasuks 80 eurot. Kahjuhüvitis tuleb kanda kannatanu M.Z arveldusarvele XXX

Ülekannete tegemisel tuleb selgituseks märkida „Urmas Vene, kriminaalasi nr 1-246768, tsiviilhagi hüvitamine“.

1-24-6768

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus Esiteks süüdistatakse Urmas Venet selles, et ta 5. jaanuaril 2024 kella 22.50 paiku Tartus Sadama 1 asuva AHHAA teaduskeskuse, Turu 8 asuva Turu spordihoone ja Turu 10 asuva Aura keskuse vahelisel alal ehk avalikus kohas peksis rusikaga R.Kd 26 korda pähe. Avalikus

1-24-6768 kohas käitumise üldnõuete rikkumisega häiris U. Vene läheduses viibinud kõrvalisi isikuid A.U ja C.Tit, kes nägid toimunut pealt. Korrakaitseseaduse (KorS) § 54 kohaselt on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. KorS § 55 lg 1 p 1 sätestab, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. Seega pani U. Vene toime KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga. Teiseks süüdistatakse U. Venet selles, et ta 6. jaanuaril 2024 kella 2–3 paiku Tartus xxxx xx juures surus alaealise A-M.Ji viimase tahte vastaselt tuvastamata sõiduki tagaistmele, istus ka ise tagaistmele ning lasi end ja kannatanut sõidutada „enda rajooni“. Kui sõiduk Tartus Karlova linnaosas peatus, õnnestus kannatanul sõidukist ja Urmas Vene juurest põgeneda. Urmas Vene ajas kannatanut mõni aeg taga, kuid ei saanud kätte. Sellega pani U. Vene toime KarS § 136 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmise, kui see on toime pandud noorema kui 18-aastase isiku suhtes. Kolmandaks süüdistatakse U. Venet selles, et olles 20. märtsil 2024 juhtinud mootorsõidukit ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta, juhtis ta uuesti, ilma et oleks omanud vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust: - 22. märtsil 2024 kell 02.19 Tartus Turu 15 juures mootorsõidukit Citroen C3 registreerimisnumbriga XXX XXX; - 24. märtsil 2024 kell 22.15 Tartus Mõisavahe 60 juures mootorsõidukit Citroen C3 registreerimisnumbriga XXX XXX ; - 18. aprillil 2024 kella 16 paiku Võru maakonnas Setomaa vallas Mikitamäe külas Papiristi 9 juures mootorsõidukit Citroen C3 registreerimisnumbriga XXX XXX; - 22. mail 2024 kell 00.36–00.39 Tartu–Räpina–Värska tee 36. km-l, s.o Põlva maakonnas Põlva vallas Kärsa külas mootorsõidukit Citroen C3 registreerimisnumbriga XXX XXX ; - 22. juunil 2024 kella 17.10 paiku Tartus Kristalli 9 mootorsõidukit Volkswagen Caddy Life registreerimisnumbriga XXX XXX; - 17. juulil 2024 kella 21.52 paiku Tartus Jänese 16a juures mootorsõidukit Volkswagen Transporter registreerimisnumbriga XXX XXX . Liiklusseaduse (LS) § 90 lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. LS § 94 lg 1 sätestab, et mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud.

1-24-6768 Seega pani U. Vene toime KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Neljandaks süüdistatakse U. Venet selles, et ta: -

-

-

Seega pani U. Vene toime KarS § 199 lg 2 p-de 5, 7, 8 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata, grupi poolt, sissetungimisega ja süstemaatiliselt. Viiendaks süüdistatakse U. Venet selles, et ta 1. augustil 2024 kella 12 paiku Tartus Vanemuise 4 asuvas Uueturu pargis ähvardas E.J-i. U. Vene andis kannatanule valiku, kas ta saab U. Vene käest metallist nukkidega kolm lööki vastu lõuga või kõnnib alasti Uueturu pargist Tartu bussijaamani. E.J võttis ähvardust tõsiselt ja valis alasti kõndimise. Seega pani U. Vene toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduste täideviimist. Lõpuks süüdistatakse U. Venet selles, et ta: -

1-24-6768

-

vastasel juhul saab temalt lõuga. R.E võttis oma pangakontolt välja 20 eurot ning andis raha U. Venele. Pärast seda läksid U. Vene ja R.E Tartus Riia 1 asuvasse Tartu Kaubamajja. U. Vene ütles A. Mle, et too peab võtma iDeali kauplusest järelmaksu peale mobiiltelefoni iPhone 14 Plus väärtusega 773 eurot ning R.E tegi seda. iDeali kauplusest väljudes andis R.E mobiiltelefoni U. Venele. Järgmisena ütles U. Vene, et tal on üht telefoni veel vaja. U. Vene ja R.E liikusid Tele2 kauplusesse. U. Vene valis välja mobiiltelefoni Xiaomi Redmi 13 väärtusega 179 eurot ning R.E ostis mobiiltelefoni järelmaksuga. Tele2 kauplusest väljudes andis R.E mobiiltelefoni U. Venele. Sellise tegevusega kasutas U. Vene äravõtmistegude ajal läbivalt ebaseadusliku omastamise eesmärgil kannatanu suhtes vägivalda (tervise kahjustamisega ähvardamist), et murda kannatanu tahe ja kehtestada valdus asjadele, mis olid U. Vene jaoks võõrad;

Seega pani U. Vene toime KarS § 200 lg 2 p-de 4 ja 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise, ja relvana kasutatava muu esemega ähvardades.

Kokkuleppe sisu Süüdistatava U. Vene, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on U. Venele mõistetav karistus järgmine. KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus U. Vene karistamist 1 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 136 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör U. Vene karistamist 1 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör U. Vene karistamist 8 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 199 lg 2 p-de 5, 7, 8 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör U. Vene karistamist 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 200 lg 2 p-de 4 ja 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör U. Vene karistamist 3 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör U. Vene

1-24-6768 karistamist 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel taotleb prokurör üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista süüdistatavale liitkaristuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 18.–19. aprill 2024 (2 päeva), 22.–23. mai 2024 (2 päeva) ja alates 19. augustist 2024 kuni kohtuotsuse kuulutamiseni karistusaja hulka. Kokkuleppe sõlmimise seisuga on eelvangistuse aeg 3 kuud ja 3 päeva ning kanda jääb veel 3 aastat 2 kuud ja 27 päeva vangistust, kuid ärakandmisele kuuluva karistuse lõplik kestus määratakse kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jätta kandmata karistus täitmisele pööramata, kui U. Vene ei pane 3 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viiteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- ja õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 1 alusel keelata U. Venel käitumiskontrolli ajal omada ja tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid, mida pole arst talle ravi eesmärgil määranud. KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustada U. Venet käitumiskontrolli ajal asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 1 kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada U. Venet käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis. KarS § 75 lg 4 alusel kohustada U. Venet hiljemalt kohtuotsuse jõustumise päeval registreeruma tervishoiuasutuses sõltuvushäirete õe vastuvõtule ja osalema vastuvõtul tervishoiuasutuse pakutud ajal. Kohtuotsuse kuulutamisel vabastada U. Vene vahi alt. Kriminaalasjas on kannatanud esitanud U. Vene vastu tsiviilhagid. I.D.I on esitanud tsiviilhagi 496,27 euro nõudes, C.Y.T Finance 963,79 euro nõudes, E.J 100 euro nõudes ja M.Z 80 euro nõudes. Kokkuleppe kohaselt on U. Vene haginõuded õigeks võtnud ja nõustub need hüvitama. Asitõendid, s.o kaks e-sigaretti (pakendid nr 1 ja 2), sündmuskohajälgede kaart kahe tõmmisega (pakend nr 4), sigaretipakk (pakend nr 6), kolm pudelikorki ja üks purgiavaja (pakendid nr 7 ja 8), Saaremaa vee pudel (pakend nr 9), želatiinkile jalatsi-fragmentidega (pakend nr 10), GINi purk (pakend nr 11), sündmuskohajälgede kaart kolme tõmmisega (pakend nr L1), DNA-proovid (pakendid nr 1, 2.1, 3, 4, 5 ja 6) ja katkine Red Bulli plekkpurk (pakend nr 2), mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri asitõendite laos, hävitada. Kriminaaltoimikus olevad CD, DVD ja DVD-R plaadid jäävad kriminaalasja materjalide juurde. Kokkuleppes on kindlaks määratud ka süüdistatava poolt tasumisele kuuluvad menetluskulud, milleks on 1025 eurot süüdimõistva otsusega kaasnevast sundrahast ning kaitsja tasu 847,90 eurot kohtueelses menetluses. Kokkuleppe kohaselt tuleb süüdistataval tasuda ka kaitsja tasu kohtumenetluses osutatud õigusabi eest. DNA-ekspertiisi tegemise kulu 2520 eurot ja ülejäänud sundraha jätta U. Venelt välja mõistmata Võimaldada süüdistataval tasuda

1-24-6768 menetluskulud igakuiste osamaksetena 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Kohtu seisukoht Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör ja kaitsja jäid kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse U. Vene süüdi tunnistada KarS § 120 lg 1, § 136 lg 2, § 199 lg 2 p-de 5, 7, 8 ja 9, § 200 lg 2 p-de 4 ja 8, § 263 lg 1 p 1 ning § 423 1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. U. Vene vabastada kohtuotsuse kuulutamisel vahi alt. Kannatanud I.D.I, C.Y.T Finance, E.J ja M.Z on U. Vene vastu esitanud ka tsiviilhagid. Kohus leiab, et need kuuluvad rahuldamisele, kuna U. Vene on need õigeks võtnud.

tsiviilhagi. KrMS § 38 lg 3 kohaselt esitatakse tsiviilhagi uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu KrMS § 225 lg-s 1 või § 240 p-s 4 sätestatud tähtaja jooksul. KrMS § 225 lg 1 sätestab, et menetlusosalised võivad neile kriminaaltoimiku tutvustamisest alates 10 päeva jooksul esitada prokuratuurile taotlusi. KrMS § 240 lg-st 4 tuleneb täiendavalt, et kui prokuratuur peab võimalikuks kohaldada kokkuleppemenetlust, selgitab ta välja kannatanu arvamuse süüdistuse ja karistuse kohta, kui kannatanu ei ole varem kriminaalmenetluse käigus neis küsimustes oma arvamust avaldanud, ning määrab vajaduse korral kannatanule mõistliku tähtaja tsiviilhagi, avalik-õigusliku nõudeavalduse või menetluskulude hüvitamise taotluse esitamiseks. Seega on möödunud tähtaeg, mil Z.K saanuks kriminaalmenetluses tsiviilhagi esitada. Tal on õigus esitada tsiviilhagi tsiviilkohtumenetluse korras.

1-24-6768 Kohtuistungil soovis tsiviilhagi esitada ka M Z.K, kes aga ei ole selles kriminaalasjas kannatanu. Kokkuleppes heidetakse U. Venele ette Z.K-le kuuluva sõiduki vargust. Z.K ütluste kohaselt kuulus varastatud sõiduk talle, seega on tema asjakohaselt kaasatud kannatanuna. Kriminaalmenetluses on tsiviilhagi esitamise õigus vaid kannatanul. Menetluskuludeks on KrMS 180 lg 1 ja § 179 lg 1 p 1 kohaselt esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 2,5 palga alammääras, s.o 2050 eurot, ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p-de 3 ja 4 alusel DNA-ekspertiisi tegemise kulu 2520 eurot, kaitsja tasu 847,90 eurot õigusabi eest kohtueelses menetluses ja kaitsja tasu 153,72 eurot õigusabi eest kohtumenetluses, s.o kokku 5571,62 eurot. KrMS § 180 lg-te 1 ja 3 kohaselt tuleb sundrahast pool ehk 1025 eurot ja DNA-ekspertiisi tegemise tasu 2520 eurot jätta süüdistatavalt välja mõistmata, ülejäänud 2026,62 euro ulatuses hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud tuleb tasuda 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiste maksetena. Asitõenditeks olevad kaks e-sigaretti (pakendid nr 1 ja 2), sündmuskohajälgede kaart kahe tõmmisega (pakend nr 4), sigaretipakk (pakend nr 6), kolm pudelikorki ja üks purgiavaja (pakendid nr 7 ja 8), Saaremaa vee pudel (pakend nr 9), želatiinkile jalatsi-fragmentidega (pakend nr 10), GINi purk (pakend nr 11), sündmuskohajälgede kaart kolme tõmmisega (pakend nr L1), DNA-proovid (pakendid nr 1, 2.1, 3, 4, 5 ja 6) ja katkine Red Bulli plekkpurk (pakend nr 2), mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri asitõendite laos, tuleb kokkuleppe kohaselt hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Kriminaaltoimikus olevad CD, DVD ja DVD-R plaadid on osaks toimikust ning jäävad kriminaalasja materjalide juurde.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.