Harju Maakohtu 14. oktoobri 2026. aasta määrus, millega jäeti Aleksandr Klimov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata elektroonilise valve alla
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdimõistetu Aleksandr 38202040357), määruskaebus
(ik
IS
Klimov
M
RINGKONNAKOHUS MÄÄRAB:
E
O
O TE
Kohus
ST
U
1.Jätta Aleksandr Klimovi määruskaebus Harju Maakohtu 14. oktoobri 2026. a määruse peale läbi vaatamata kui ilmselt põhjendamatu.
EDASIKAEBAMISE KORD
JÕ
U
Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu saab esitada määruskaebuse üksnes advokaadi vahendusel. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule.
1.Harju Maakohtu 28. mai 2025. a otsusega tunnistati Aleksandr Klimov süüdi KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning talle mõisteti KarS § 68 lg 1 alusel karistuseks 1 aasta, 1 kuu ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 jäeti mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui A.
1-25-2667
Klimov ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajal KarS § 75 lg 1 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 2 p-de 2 ja 5 alusel kohustati A. Klimovit käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja 3 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest pöörduma psühhiaatri vastuvõtule eesmärgiga tuvastada alkoholisõltuvus ning vajadusel alluda vastavale ravile. Kohtuotsus jõustus 13. juunil 2025.
O TE
L
2.Harju Maakohtu 6. veebruari 2026. a määrusega pöörati KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele A. Klimovile Harju Maakohtu 28. mai 2025. a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus. A. Klimovit kohustati ilmuma kohtumääruse jõustumisel karistuse kandmisele Tallinna Vanglasse Harju Maakohtu kantselei määratud kuupäeval. Kohtumäärus jõustus 14. märtsil 2026 Tallinna Ringkonnakohtu määrusega. A. Klimovi karistuse kandmise algus oli 16. aprill 2026 ning lõpp on 12. juunil 2027.
3.Tallinna Vangla esitas 2. septembril 2026 Harju maakohtule materjalid kinnipeetava A. Klimovi tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamiseks elektroonilise valve alla. Vangla ega prokuratuur ei toetanud süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist.
O
Maakohtu määrus
E
4.Harju Maakohus jättis 14. oktoobri 2026. a määrusega A. Klimovi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastamata. Oma seisukohti põhjendas kohus kokkuvõtlikult järgmiselt.
ST
U
M
IS
5.On olemas mõned positiivsed asjaolud, mis toetavad A. Klimovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist: ta alustas vanglas töötamist ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Vabaduses on tal olemas kindel elukoht, samas politsei hinnangul on elukoha asukoht uue kuriteo toimepanemise riski suurendav tegur, sest ümbruses on palju alkoholi tarvitavaid isikuid. Lisaks suurendab riski tema elukaaslase alkoholi kuritarvitamine ja kinnipeetava motiveerimatus enda sõltuvusega tegeleda. Ainuüksi vanglas töötamine ja reeglitekohane käitumine ei ole automaatselt sellisteks asjaoludeks, millele tuginedes saaks kindlalt uskuda, et kinnipeetava edasine käitumine vabaduses on õiguskuulekas.
JÕ
U
6.Karistusregistri andmetel on A. Klimovil üks kehtiv kriminaalkaristus, kuid elu jooksul on teda kriminaalkorras karistatud neljal korral. Vangistuses viibib ta reaalselt esimest korda. Varasemalt on teda karistatud varguse, kehalise väärkohtlemise ning avaliku korra raske rikkumise (vägivallaga) eest. Hetkel kannab ta karistust kehalise väärkohtlemise eest ehk vägivalduse raskusaste on jäänud samaks. Kuritegude põhjuseks on alkoholi kuritarvitamine, puudulikud probleemide lahendamise oskused, probleemsed suhted elukaaslasega, ühine eluase, riskiv elustiil, oskamatus arvestada oma tegude tagajärgedega. Kuriteod on ta toime pannud impulsiivsusest.
7.Õiguskuulekuse seisukohast on probleemiks A. Klimovi alkoholi kuritarvitamine. Ta saab aru, et alkoholijoobes esineb tal probleeme enesekontrolliga ja konflikti käigus kasutab ta vägivalda. 2003. aastal tehti talle süst ning 2006. aastal paigaldati talle alkoholivastane ampull, kuid ta jätkas ikkagi tarvitamist. Enne vangistust kriminaalhooldusel olles käis A. Klimov 4. septembril 2025 Wismari Haiglas psühhiaatri vastuvõtul ja talle määrati diagnoosiks alkoholi kuritarvitamine. Samas ravi ta ei soovinud ning Tervisekeskuses
1-25-2667
L
Elulootus alkoholismivastase rehabilitatsiooniprogrammi käigus selgus, et ta puudub motivatsioon ravile asuda. Kriminaalhoolduse perioodil rikkus A. Klimov korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu. A. Klimov on ise välja toonud, et kuu enne vangistust tarvitas ta praktiliselt igapäevaselt alkoholi. Ta on märkinud, et vanglasse sattumine on isegi hea, sest ta ei saanud ise alkoholiprobleemist lahti ning soovib sellega tegeleda, kuid motivatsioon on pigem vähene. Ta näeb pigem probleemi elukaaslase tarvitamises ja soovib, et tema paneks ampulli. Alkoholi kuritarvitamine on oluliselt mõjutanud A. Klimovi kuritegelikku käitumist ja eluviisi. Vangistuse ajaks on talle planeeritud sotsiaalprogrammi „Eluviis 24/7“ läbimine, mis ei ole praeguseks veel alanud.
O TE
8.Ehkki A. Klimov on vabaduses töötanud nii ametlikult kui ka teinud juhutöid, on sellest hoolimata K-Raha andmetel isiku suhtes mitmeid võlanõudeid kokku umbes 1 806,69 euro ulatuses. Isikul puudub vabanemisjärgne kindel töökoht, kuid ta soovib võtta end Töötukassas arvele. A. Klimovi sissetuleku ebastabiilsus, sõltuvusprobleemid ja liigne vaba aeg võivad soodustada alkoholi tarvitamist, mis on tema puhul oluline riskitegur. Isikul puudub positiivselt toetav tugivõrgustik.
IS
E
O
9.A. Klimov viibis varasemalt selles kriminaalasjas kriminaalhooldusel, kuid ta ei suutnud kriminaalhoolduse nõudeid täita. Ta rikkus korduvalt registreerimiskohustust, tarvitas korduvalt alkoholi ega olnud motiveeritud alkoholismivastast rehabilitatsiooniprogrammi läbima. Kohus ei ole veendunud, et kui A. Klimov nüüd 7 kuud pärast karistuse täitmisele pööramist kriminaalhooldusele suunata, on ta võimeline selle edukalt läbima.
U
M
10.A. Klimovit on korduvalt karistatud vägivallakuritegude eest ning väärteokorras karistatud joobes juhtimise eest, mis viitab kuritegelikele hoiakutele. Sõnades on ta motiveeritud loobuma kuritegelikust käitumisest, kuid alkoholiprobleem võib mõjutada tema motivatsiooni. Kuigi isik väljendab soovi olla edaspidi õiguskuulekas ja oma elu muuta, ei ole see seni kajastunud tema tegudes.
U
ST
11.Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid asjaolusid. Selliseks järelduseks annavad aluse toimepandud kuritegu, s.o korduv vägivaldne käitumine, varasem kriminaalhoolduse ebaõnnestumine, majanduslik ebakindlus ja alkoholi tarvitamise häire. Isiku hoiakute muutmine on pikaajalisem ja kohus ei ole veendunud, et vangistuse eesmärk on veel saavutatud. Kinnipeetaval on võimalik osaleda vangla pakutavates tegevustes.
JÕ
Määruskaebus
12.Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse süüdimõistetu A. Klimov, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ning tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise valve alla. Kaebuse põhiseisukohad on järgmised.
13.5. oktoobri 2026 kohtuistung toimus videosilla vahendusel. Ühendus oli halb, mistõttu oli tõlgi vahendusel kohtunikust arusaamine raskendatud. Seetõttu ei saanud A. Klimov oma seisukohti piisavalt selgelt väljendada. Tõlk peatas sageli kaebaja mõttekäigu tema öeldu tõlkimiseks. Ka sidekatkestused ajasid kaebaja segadusse.
1-25-2667
14.A. Klimov tunnistab enda vigu ega soovi pärast karistusaja lõppu endise tutvusringkonnaga kokku puutuda. Samuti ei soovi ta elada endisel aadressil XXX, vaid soovib korteri maha müüa, sest see asub halvas rajoonis.
O TE
L
15.Kohtuistungi ajal puudus A. Klimovil kindel töökoht, sest tööandja pidi olema kindel, et kaebaja saab tööle asuda. Maksegraafik oli koostamata põhjusel, et kaebajal puudus kindel sissetulek. A. Klimov asus aga vanglas tööle, kuid samas on vangla palk väike ning enamus palgast läheb kohtutäiturile ja vabanemisfondi. Seetõttu soovib kaebaja vabaneda elektroonilise valve alla, et asuda tööle ja vabaneda võlgadest. Tal on tekkinud võlgnevus korteri kommunaalmaksetega, sest tarvitas tihti koos elukaaslasega alkoholi ning arvete tasumine jäi tagaplaanile. Kaebaja on aru saanud, et alkohol on põhjus, miks kõik on allamäge läinud.
E
O
16.A. Klimov on vanglas viibinud pool aastat ega soovi vanglasse enam tagasi sattuda. A. Klimovi tööandja EP usub kaebajasse ning soovib teda vabaduses aidata. Ka kaebaja elukaaslane ei ela enam XXX aadressil. Neil oli kokkulepe, et elukaaslane võib korteris viibida seni kuni kaebaja on vanglas, samas peab ta maksma korrapäraselt kommunaalmakseid ega tohi tarbida alkoholi. Elukaaslane kokkulepet ei täitnud, mistõttu palus A. Klimov tal lahkuda. Samas soovib kaebaja niikuinii selle korteri maha müüa ning pöörduks vabanedes sinna ainult selleks, et oma asjad võtta. Tööandjaga on tal kokkulepe, et viimane üürib talle korteri kuni A. Klimov tema juures töötab.
M
IS
17.Kaebaja lubab täita kõiki kontrollnõudeid. Tööandja abiga suudab ta ka alkoholi tarvitamisest hoiduda ning see oleks kaebaja võimalus mitte pöörduda tagasi endise elu juurde. Tööandja on nõus kaebajat abistama ka võlgade tasumisel ja korteri müümisel. A. Klimov on nõus vanglaväliselt läbima programmi „Eluviisi treening“. Vabaduses sooviks kaebaja tihti oma 93-aastast haiget vanaema külastada, kes viibib XXX.
ST
U
18.Vangistus on olnud piisavalt pikk, et A. Klimovil on olnud aega oma elu üle järele mõelda. Ta ei pea kauem vangistuses viibimist vajalikuks, kui saaks alustada juba praegu uue ja seaduskuuleka eluga. Ta soovib elada rahulikus rajoonis, näiteks Nõmmel. Samas vabanedes saaks ta elada ka oma vanaema korteris.
U
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
JÕ
19.Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et A. Klimovi määruskaebus on perspektiivitu, s.o edulootuseta ning maakohtu määrus on kooskõlas seaduse ja kohtupraktikaga.
20.Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma vaid siis, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis viitaks aga maakohtu kaalutlusveale.
21.Maakohus on vaidlustatud määruses võtnud arvesse kõiki KarS § 76 lg 4 tähenduses olulisi asjaolusid ning jõudnud järeldusele, et arvestades A. Klimovi elukäiku, kuriteo
1-25-2667
asjaolusid, kriminaalhoolduse varasemat ebaõnnestumist ning alkoholi tarvitamise häiret, esineb ennetähtaegsel vabastamisel jätkuvalt suur oht uute kuritegude toimepanemiseks. Eelnevale tuginedes on maakohus õigesti leidnud, et iseloomustuses toodud positiivsed asjaolud, s.o distsiplinaarkaristuste puudumine ja vangistuses töötamine, ei kaalu üles isiku vabastamist negatiivselt iseloomustavaid asjaolusid.
O TE
L
22.On positiivne, et A. Klimov on väljendanud valmisolekut alkoholi tarvitamise häirega tegeleda ning teadvustab alkoholi ja teda ümbritseva keskkonna mõju oma käitumisele. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hoiakute muutumine on siiski pikaajaline protsess ning A. Klimovi varasem käitumine, mh kriminaalhoolduse ajal, ei tekita veendumust, et ligikaudu 7 kuu pikkune vangistuses viibitud aeg on tema hoiakuid veel tõsikindlalt muutnud. Vangla pakutavates tegevustes, sh sotsiaalprogrammides osalemine aitab toetada A. Klimovi muutunud mõttemustrite kinnistamist ning tulevikus õiguskuulekale teele naasmist.
O
23.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus lähtunud A. Klimovi ennetähtaegselt vabastamata jätmisel ebasobivatest asjaoludest. Juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3 jätab ringkonnakohus A. Klimovi määruskaebuse läbi vaatamata kui ilmselt põhjendamatu.
JÕ
U
ST
U
M
IS
E
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.