Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamine
1-23-4295 31. oktoober 2024 Eesistuja Paavo Randma, liikmed Juhan Sarv ja Heili Sepp Kriminaalasi Roman Russi süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 4 ja § 424 lg 1 järgi Tallinna Ringkonnakohtu 20. juuni 2024. a otsus Roman Russi kaitsja vandeadvokaadi abi Toomas Laanemaa, kassatsioon Prokuratuur, esindaja Põhja Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Kelly Kruusimägi 16. oktoober 2024, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada nii Tallinna Ringkonnakohtu 20. juuni 2024. a kui ka Harju Maakohtu
7.veebruari 2024. a otsus, välja arvatud osas, millega ringkonnakohus määras kaitsjale riigi õigusabi tasu.
2.Saata kriminaalasi uueks arutamiseks Harju Maakohtule teises kohtukoosseisus.
3.Kassatsioon rahuldada.
4.Jätta riigi kanda apellatsioonimenetluse kulu 644 eurot 16 senti ja kassatsioonimenetluse kulu 351 eurot 36 senti.
1.Harju Maakohtu 7. veebruari 2024. a otsusega, mille terviktekst tehti kohtumenetluse pooltele avalikult teatavaks 28. märtsil 2024, tunnistati Roman Russ süüdi ja teda karistati karistusseadustiku (KarS) § 200 lg 2 p 4 ning § 424 lg 1 järgi. Kohus jättis rahuldamata kaitsja taotluse hüvitada R. Russile süüteomenetluses tekitatud kahju. Kohtuotsusele on lisatud eriarvamus, milles rahvakohtunik Diana Trump (endise nimega Diana Suun) leidis, et R. Russi kahju hüvitamise nõue tulnuks rahuldada.
2.Maakohtu otsuse vaidlustasid süüdistatav ja kaitsja. Kaitsja apellatsioonis taotleti muu hulgas kohtuotsuse tühistamist ja kriminaalasja esimese astme kohtule uueks arutamiseks saatmist põhjusel, et maakohus rikkus otsust tehes nõupidamissaladust. Nimelt helistas 9. veebruaril 2024 kaitsjale kriminaalasja lahendanud kohtukoosseisu kuulunud rahvakohtunik D. Trump, kes rääkis, et ta ei ole rahul kohtuotsuse ega nõupidamistoas toimunud aruteludega, sh kohtuniku käitumisega. Telefonikõne ajaks oli maakohus kuulutanud kohtuotsuse resolutiivosa ja kaitsja esitanud apellatsiooniteate, kuid kohtuotsuse tervikteksti polnud veel avalikult teatavaks tehtud.
1-23-4295
3.Tallinna Ringkonnakohtu 20. juuni 2024. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata. Leides, et kriminaalasja pole alust nõupidamissaladuse rikkumise tõttu maakohtule uueks arutamiseks saata, märkis ringkonnakohus, et ta jääb enda 22. mai 2024. a määruses väljendatud seisukoha juurde.
4.Osutatud määrusega oli ringkonnakohus jätnud eelmenetluses rahuldamata kaitsja taotluse saata kriminaalasi uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Ringkonnakohtu põhjendused olid seejuures järgmised. On tõendatud, et 9. veebruaril 2024 avaldas rahvakohtunik kaitsjale kohtu nõupidamistoas toimunud arutelusid. Tegemist ei ole aga kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 339 lg 1 p 5 mõttes. See säte loeb oluliseks nõupidamissaladuse rikkumise kohtuotsust tehes. Maakohtu otsuse resolutiivosa allkirjastamise ja kuulutamisega 7. veebruaril 2024 oli kohtuotsus tehtud, sest kohtukoosseis oli lahendanud kõik KrMS § 306 lg-s 1 loetletud küsimused ega saanud enda otsustusi enam muuta. Seega rikkus rahvakohtunik nõupidamissaladust alles pärast kohtuotsuse tegemist.
5.22. mai 2024. a määrusele lisatud eriarvamuses leidis üks ringkonnakohtunik, et rahvakohtuniku tegevus on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 1 p 5 mõttes.
KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
6.Kaitsja taotleb kassatsioonis nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks maakohtule või ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks ringkonnakohtule. Muu hulgas on kassaator seisukohal, et maakohus rikkus nõupidamissaladust kohtuotsust tehes, mitte pärast seda ja järelikult on tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 p 5 mõttes.
7.Prokuratuur palub jätta kassatsiooni rahuldamata ja kohtuotsused muutmata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Vaidlust ei ole selles, et maakohtus kriminaalasja lahendanud kohtukoosseisu üks liige, rahvakohtunik D. Trump, rikkus kaitsjaga peetud telefonikõnes keeldu avaldada nõupidamistoa arutlusi (KrMS § 305 lg 2 ja kohtute seaduse (KS) § 72 lg 1 ning § 111 lg 3). Küsimus on, kas nõupidamissaladust rikuti KrMS § 339 lg 1 p 5 mõttes kohtuotsust tehes, sest viidatud telefonivestlus toimus pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist ja apellatsiooniteate esitamist, ent enne kohtuotsuse tervikteksti avalikult teatavakstegemist.
9.Kolleegium leiab erinevalt ringkonnakohtust, et KrMS § 339 lg 1 p-s 5 peetakse kohtuotsuse tegemise all silmas ka kohtuotsuse põhiosa (KrMS § 312) koostamist – ja seda olenemata asjaolust, kas kohus koostab põhiosa enne või pärast otsuse resolutiivosa kuulutamist. KrMS §-st 312 ning § 315 lg-test 4, 5, 7 ja 8 ilmneb, et juhtudel, mil kohtuotsusel peab olema ka põhiosa, on see kohtuotsuse lahutamatu osa. Seega on ka põhiosa koostamine kohtuotsuse tegemine, isegi kui resolutiivosa on selleks ajaks allkirjastatud (KrMS § 306 lg 3) ja kuulutatud (KrMS § 315 lg 4).
10.KrMS § 305 lg-s 2 ja KS § 72 lg-s 1 sätestatud keeld on üks kohtuniku sõltumatuse tagatisi, mille peamine eesmärk on kindlustada kohtukoosseisu liikmele võimalus nõupidamistoas vabalt arutleda, kartmata, et tema üks või teine mõttearendus saab teatavaks kohtumenetluse pooltele, menetlusvälisele isikule või laiemale avalikkusele. See omakorda soodustab arutelu ja vähendab välise surve riski. Ühtlasi piirab nõupidamissaladus kohtukoosseisu liikmete võimalust arutada lahendatavat asja kohtumenetluse poolega väljaspool istungit või kirjalike seisukohtade küsimist või mõne kõrvalise isikuga ja lasta end sel moel ebakohaselt mõjutada.
2(3)
1-23-4295
11.Nõupidamissaladuse rikkumine kahjustab kohtuotsuse legitiimsust ka siis, kui see rikkumine leiab aset otsuse põhjendusi koostades pärast KrMS § 306 lg-s 1 loetletud küsimuste lahendamist ja kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist. Põhjendused ei ole kohtuotsuse õigusliku toime seisukohalt tähenduseta. KrMS § 3051 lg-st 1 ja § 339 lg 1 p-dest 7 ja 8 ning lg-st 2 koosmõjus KrMS § 338 p-ga 3 ja § 362 p-ga 2 järeldub, et kohtuotsuse põhiosast sõltub suurel määral, kas kohtuotsuse resolutiivosa jääb edasikaebemenetluses jõusse (vt selle järelduse eri aspektide kohta nt RKKK 22.02.2013, 3-1-1-7-13, p 7; 29.11.2023, 1-22-4785/46, p 20; 07.03.2023, 1-21-5033/38, p 12; 30.06.2014, 3-1-1-14-14, p-d 699–701; 05.06.2020, 1-17-11182/201, p 29). Järelikult võib nõupidamissaladuse rikkumine ka pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist, kuid enne tervikotsuse avalikult teatavakstegemist mõjutada kohtuotsuse seaduslikkust ja põhjendatust. Kohtuotsuse põhiosas sisalduv võib ka muul viisil oluliselt mõjutada kohtumenetluse poolte huve.
12.KrMS § 339 lg 1 p 5 ja § 341 lg 1 kohaselt tingib nõupidamissaladuse rikkumine kohtuotsuse tegemisel otsuse tühistamise, olenemata sellest, kas rikkumine võis mõjutada kohtukoosseisu liikmete erapooletust ja kaalutlusi ning seekaudu kohtulahendi sisu (vt ka RKKK 08.04.2020, 1-15-6483/415, p 23). Niisugune lahendus ei ole nõupidamissaladuse kaitsmiseks ainumõeldav. Seda kinnitab kasvõi võrdlus teiste kohtumenetluse seadustikega. Nii tsiviilkohtu-, halduskohtu- kui ka väärteomenetluses kehtib samuti kohtu nõupidamissaladuse hoidmise kohustus (KS § 72, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 21, halduskohtumenetluse seadustiku § 11 lg 7), kuid selle rikkumine kohtuotsust tehes ei too automaatselt kaasa kohtuotsuse tühistamist. Kriminaalmenetluses on niisugune õiguslik tagajärg aga praegu seadusandja valik.
13.Eeltoodud põhjustel on see, et rahvakohtunik D. Trump avaldas 9. veebruari 2024. a telefonikõnes kaitsjale kohtu nõupidamistoa arutluste sisu, kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine KrMS § 339 lg 1 p 5 mõttes. KrMS § 361 lg 2 ja § 341 lg 1 kohaselt tuleb kolleegiumil KrMS § 361 lg 1 p-dest 6 ja 7 ning § 362 p-st 2 juhindudes tühistada nii Harju Maakohtu 7. veebruari 2024. a otsus kui ka Tallinna Ringkonnakohtu 20. juuni 2024. a otsus ning saata kriminaalasi uueks arutamiseks Harju Maakohtu teisele kohtukoosseisule. Ringkonnakohtu otsus jääb jõusse vaid osas, millega määrati kaitsjale riigi õigusabi tasu. Kuna käesolevas otsuses toodud põhjustel pidanuks ringkonnakohus tegema KrMS § 337 lg-s 2 nimetatud lahendi, jääb apellatsioonimenetluse kulu – kaitsjale määratud riigi õigusabi tasu 644 eurot 16 senti – KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda. Kaitsja kassatsioon rahuldatakse. KrMS § 186 lg 1 alusel jätab kolleegium riigi kanda ka kassatsioonimenetluse kulu ehk R. Russi kaitsjale 13. augustil 2024 määratud riigi õigusabi tasu summas 351 eurot 36 senti.
14.Väljaspool kriminaalasja lahendamise piire märgib kolleegium järgmist. Ehkki KS § 111 lg 3 kohaselt laieneb nõupidamissaladuse hoidmise kohustus ka rahvakohtunikule, ei ole viimasel selle kohustuse rikkumise korral karta mingeid õiguslikke tagajärgi (erandiks on juhud, mil nõupidamissaladuse rikkumisega kaasneb ka muu rikkumine, näiteks isikuandmete ebaseaduslik avaldamine (KarS §-d 157–1571) või altkäemaksu võtmine (KarS § 294)). KS § 105 lg 1 ja § 103 lg 2 järgi ei anna nõupidamissaladuse rikkumine alust isegi rahvakohtuniku volituste lõpetamiseks. Kolleegiumi arvates võib niisugune seaduselünk ohustada kriminaalkohtupidamise usaldusväärsust ja tõhusust. (allkirjastatud digitaalselt)
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.