Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisest.

ASJAOLUD

Juri Startsevit süüdistatakse selles, et tema 29.10.2023 kella 19.35 paiku Lüganuse vallas, xxx linnas „xxx“ bussipeatuses lõi V Pi vähemalt ühel korral rusikaga vastu vasakut kõrva. Seejärel võttis Juri Startsev kannatanut vasakust kõrvast kinni, mille tagajärjel tekitas kannatanule kriimustuse vasaku kõrva taga ning lõi kaks korda V Pi rusikaga näkku. Seejärel, kui V P hakkas ennast kaitsma ning mõlemad kukkusid tekkinud rüseluse käigus maha, lõi Juri Startsev V Pi vastu pea. Seejärel tõusis kannatanu püsti ning Juri Startsev tõusis ka, läks V Pi juurde ja lõi teda üks kord rusikaga vastu paremat silma. Oma tahtliku tegevustega tekitas Juri Startsev V Pile füüsilist valu ja kehavigastusi: kriimustuse vasaku kulmu kohal, kriimustuse ja muhu vasaku kõrva taga ning ülahuule limaskestas kaks 0,3 cm haava . Peale selle Juri Startsev 05.03.2024 kella 22.10 paiku Lüganuse vallas, xxx linnas, aadressil xxx asuva maja juures lõi tekkinud konflikti käigus juhuslikku möödujat S Iit üks kord peaga vastu nina, mille tagajärjel kannatanu kukkus vasakule küljele asfaldile. Löögi tagajärjel hakkas kannatanul ninast verd jooksma ja kukkumise tagajärjel tekkis marrastus alumise huule piirkonnas. Seejärel, kui sündmust pealt näinud S Ii abikaasa S Ia tahtis helistada häirekeskusesse, võttis Juri Startsev S Ia käest ära telefoni, viskas selle vastu asfalti ning läks ära. S Ia järgnes talle helistades samal ajal häirekeskusesse. Seejärel tuli Juri Startsev S Ia juurde ja lõi teda üks kord peaga vastu vasakut kulmu, mille tagajärjel kannatanu tundis füüsilist valu ja tal tekkisid hematoomid vasaku silma piirkonnas ja vasaku oimu piirkonnas. Seejärel lõi Juri Startsev S Iat üks kord rusikaga suu piirkonda, mille tagajärjele S Ia kukkus asfaldile ja löömise tagajärjel tekkis tal haav huule piirkonnas. Peale selle Juri Startsev 11.05.2024 kella 15.30 paiku Lüganuse vallas, xxx linnas, peale seda kui oli valdaja tahte vastaselt ja ebaseaduslikult sisenenud A S xxx korterisse, lõi mitu korda rusikatega A S elukaaslast V Si pea ja näo piirkonda, võttis kätte puust lastetooli ja lõi sellega V Si ühe korra kukla piirkonda tekitades kannatanu näole hematoome, rebenenud huule ja sügava haava kukla piirkonda. Kui A S proovis peksmist lõpetada ja sekkus, siis lõi Juri Startsev A St ühe korra lahtise käega vasaku põse piirkonda põhjustades valu ning A S kukkus löögist põrandale lüües end vastu uksepiita . Kukkumisest tekkis A S seljale hematoom. Peale sellel Juri Startsev 06.08.2024 kella 14.04 paiku Lüganuse vallas, xxx linnas, aadressil xxx asuva maja juures lõi üks kord J Zit rusikaga näkku, mille tagajärjel kannatanu kukkus ja kaotas teadvuse. Oma tahtliku tegevusega tekitas Juri Startsev kannatanule füüsilist valu ning marrastusi põlvedel, suu, nina ja otsmiku piirkonnas, haavu üla- ja alahuultel limakestade pindadel ja ninaluude killunenud murru. Peale selle Juri Startsev 20.08.2024 kella 16.35 paiku Lüganuse vallas, xxx linnas, aadressil xxx maja juures lõi ühel korral rusikaga 12 aastast alaealist C Nit parema õla piirkonda, mille tagajärjel tundis C füüsilist valu ja tal tekkis hematoom parema käe piirkonnas. Seejärel Juri Startsev läks 12 aastase alaealise K Di juurde, võttis ta kätega kaelast kinni ja kergelt pigistas, mille tagajärjel tundis K füüsilist valu ning tal tekkis punetus kaela piirkonnas. Seejärel C N tõukas Juri Startsevi K Dist eemale ning Juri Startsev hakkas parema ja vasaku käe kahe sõrmega Ci Nit intensiivselt kõhtu torkima, mille tagajärjel tundis C N füüsilist valu. Seega pani Juri Startsev toime korduva teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. Peale selle süüdistatakse Juri Startsevit selles, et ta tungis ebaseaduslikult ja valdaja tahte vastaselt 11.05.2024 kella 15.30 paiku sisse Lüganuse vallas, xxx linnas xxx, korterisse. Nimelt

lõhkus Juri Startsev korteri ukseluku ja kui korteri valdaja A S palus Juri Startsevil korterist lahkuda, siis Juri Startsev ei teinud seda ja sisenes korterisse. Seega, pani Juri Startsev toime valdaja tahte vastaselt ruumi ebaseadusliku tungimise ja valdaja poolt esitatud sealt lahkumise nõude ebaseadusliku täitmata jätmise ning mis oli pandud toime elamiseks kasutatavasse ruumi tungimisega, s.o § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör tunnistada Juri Startsev süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõista karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 266 lg 2 p 1 järgi sätestatud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 64 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ning mõista liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 29.10.2023 30.10.2023 ja 11.05.2024-13.05.2024s.o 5 päeva. Kandmisele kuuluv karistus 1 aasta 11 kuud 25 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1,2,3,5 alusel mõistetud vangistusest pöörata kohesele täitmisele 5 kuud vangistust mille alguseks lugeda kahtlustatavana kinnipidamise aeg 20.08.2024 ning ülejäänud vangistuse osa 1 aasta 6 kuud 25 päeva vangistust jätta süüdistatava suhtes tingimisi kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui tema ei pane 2 aasta 6 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 p 1 – 6 ja lg 2 p 2 ja 8 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) osalema sotsiaalprogrammis. Juri Startsev hüvitab kriminaalmenetluse kulud summas 2422,74 eurot ühe aasta jooksul. Kohtuistungil tegi kohus kindlaks, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav on selgitanud, et kokkulepet sõlmides väljendas ta oma tõelist tahet. Kõik menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotlesid selle kinnitamist kohtu poolt.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et süüdistatav Juri Startsev on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid ning seega tuleb Juri Startsev süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 3, § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistus vastavalt kokkuleppele. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p-dest 3, 4 ja 9 tulenevalt menetluskulud on ekspertiisikulud, määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus 1,5 kuupalga alammäära. 2024.aastaks kehtestatud kuupalga alammäära suurus on 820 eurot. Seega sundraha suurus teise astme kuriteo puhul on 1230 eurot (820*1,5=1230). Vastavalt kokkuleppele kuuluvad menetluskulud summas 2422,74 eurot väljamõistmisele Juri Startsevilt. Menetluskulud tuleb tasuda 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast. Asitõenditega toimida vastavalt kokkuleppele. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.