Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

- Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - Saama kriminaalhooldusametniku eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. - Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks - Osalema kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis - Mitte tarvitama alkoholi - Peale kohtuotsuse jõustumist tegema alkoholi tarvitamise keelu järgimise kindlakstegemiseks laboratoorseid alkoholi biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) vereanalüüse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul kriminaalhooldusametniku poolt vastava nõude esitamist. Käitumiskontrolli aja jooksul tuleb teha vereanalüüse üks kord kolme kuu jooksul. Vereanalüüside näidud peavad kõikidel kordadel olema väiksemad kui 50 ng/ml. Vereanalüüsi saab läbi viia SYNLAB Eesti OÜ laborites. M.Koppel on kohustatud uuringu vastuse esitama kriminaalhooldusametnikule viimasega eelnevalt kokkulepitud ajaks.

süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisest.

ASJAOLUD

Martin Koppelit süüdistatakse KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo tahtlikus toimepanemises. Nimelt tema isikuna, keda on varem karistatud 11.12.2019 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja otsusega mh KarS § 424 lg 2 järgi, uuesti, s.o korduvalt, 04.06.2023 kella 03:25 paiku IdaVirumaal Kohtla-Nõmme alevikus Kooli tn 2 maja juures olles eelnevalt tarvitanud alkoholi juhtis mootorsõidukit xxx reg/nr xxx olles alkoholijoobes. Tõendusliku alkomeetriga tuvastati alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 1,00 mg/l kohta. Seega Martin Koppel pani kavatsetult toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo – s.o mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt. Samuti on Martin Koppel süüdistatav KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo tahtlikus toimepanemises. Nimelt tema 04.06.2023 kella 03:33 paiku Ida-Virumaal Kohtla-Nõmme alevikus Kooli tn 2 maja juures juhtis joobeseisundis mootorsõiduki xxx reg.nr-ga xxx ning kui kõrvalised isikud üritasid takistada tema poolt sõiduki juhtimist ja õigusrikkumise jätkamist, sõitis selle vältimiseks tahtlikult mootorsõiduki esiosaga sõiduki ees seisnud M R parema jala pihta mille tulemusel tundis viimane füüsilist valu ning jalale tekkis hematoom. Otsasõidu tulemusel kukkus kannatanu M.R maha, mistõttu sai vigastada kannatanu parem käsi ja lõug. Seega Martin Koppel pani kavatsetult toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo – s.o teise inimese valu tekitava kehalise väärkohtlemises ja tervise kahjustuse tekitamises. Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus Martin Koppeli süüditunnistamist KarS § 121 lg 1 ja § 424 lg 2 järgi ning palub KarS § 63 lg 1 alusel mõista karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 04-05.06.2023, s.o 2 päeva ning ärakandmata karistus 1 (üks) aasta, 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendada vangistus 718 (seitsmesaja kaheksateistkümne) tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 24 (kakskümmend neli) kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutada Martin Koppel kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda üldkasuliku töö ajal järgima KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1)elama kohtu määratud alalises elukohas – xxx; 2)ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3)alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 (viieteistkümneks) päevaks; 5)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Täiendavalt KarS § 75 lg 2 p 2 ja 8 alusel kohustub M.Koppel üldkasuliku töö täitmise tähtajal mitte tarvitama alkoholi ning osalema sotsiaalprogrammis. KarS § 75 lg 4 alusel kohustub M.Koppel peale kohtuotsuse jõustumist tegema alkoholi tarvitamise keelu järgimise kindlakstegemiseks laboratoorseid alkoholi biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) vereanalüüse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul kriminaalhooldusametniku poolt vastava nõude esitamist. Käitumiskontrolli aja jooksul tuleb teha vereanalüüse üks kord kolme kuu jooksul. Vereanalüüside näidud peavad kõikidel kordadel olema väiksemad kui 50 ng/ml. Vereanalüüsi saab läbi viia SYNLAB Eesti OÜ laborites. M.Koppel on

kohustatud uuringu vastuse esitama kriminaalhooldusametnikule viimasega eelnevalt kokkulepitud ajaks. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena mõista mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 4 (neljaks) kuuks. Menetluskulud summas 1230 eurot kuuluvad välja mõistmisele Martin Koppelilt. Lubada maksta süüdistataval menetluskulud osade kaupa ühe aasta jooksul. Kohtuistungil tegi kohus kindlaks, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav on selgitanud, et kokkulepet sõlmides väljendas ta oma tõelist tahet. Kõik menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotlesid selle kinnitamist kohtu poolt.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et süüdistatav Martin Koppel on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid ning seega tuleb Martin Koppel süüdi tunnistada KarS § 121 lg 1 ja § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistus vastavalt kokkuleppele. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p-st 4, 9 tulenevalt menetluskulu on määratud kaitsjale määratud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. 133,20 eurot kaitsjatasu tuleb jätta riigi kanda. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus 1,5 kuupalga alammäära. 2024.aastaks kehtestatud kuupalga alammäära suurus on 820 eurot. Seega sundraha suurus teise astme kuriteo puhul on 1230 eurot (820*1,5=1230). Vastavalt kokkuleppele kuuluvad menetluskulud summas 1230 eurot väljamõistmisele Martin Koppelilt. Menetluskulud tasuda ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.